Vana majaosa remondi lõpetamisest ja kolimisest

Kolimise hetkel oli köögis poolik köögimööbel, toimiv külmkapp ja viimistletud seinad ning lastetuba oli nagu kolikamber. Magasime kõik madratsitel suurema toa põrandal.  See-eest oli toimiv pesuruum ja WC ja seega tundus, et kõik eluks vajalik oli olemas. 
Üllatavalt kiirelt läks see aeg, mis kulus remondile. Tagantjärgi pilte vaadates tundub see palju hullem ja aeganõudvam. Kuigi me olime sunnitud pikendama kolimistähtaega, mille olime kokku leppinud korteri ostjaga ja kolisime alles juunis, olime me täielikult valmis jõudnud teha vaid ühe toa, kus magada sai ja wc dušinurgaga.  Kolimise hetkel oli köögis poolik köögimööbel, toimiv külmkapp ja viimistletud seinad ning lastetuba oli nagu kolikamber. See-eest oli toimiv pesuruum ja WC ja seega tundus, et kõik eluks vajalik oli olemas. Sees elades oli ajakulu sõitude peale väiksem ja sai rohkem aega pühendada viimistlusele.
pilt
Algul olime suurte madratsitega kõik ühes toas, riided ja asjad kõik kastides ühes toanurgas ja köögis. Osa pidime kohe paigutama pööningule, sest tubadesse lihtsalt ei mahtunud ära. Vahetult peale kolimist sai selles pisikeses majakeses liikuda vaid külg ees, sest kastid hõivasid suure osa elamisest ja kastide vahel olid vaid pisikesed koridorid, mille vahel sai käia. Päris lahti saime kastidest alles suve lõpus.
köökNii nagu korteris nii ka majas, otsustasime ise ehitada ka köögimööbli. Selle ehitusest saab lähemalt lugeda siin foorumiteemas. Köögis oli soojamüüri kohal ja külgedel kasutatud vineeri ja kipsi, mis oli üsna koledaks läinud – kõik vana sai maha kraabitud ja alles jäi värvitud krohviga sein. Otsustasime teha selle punasest tellisest soojamüüri ümber valgeks värvitud kindakrohviga seina. Köök oli ainuke koht, kus ei olnud lakke kipsi pandud, vaid oli kergel metallraamil ruuduline ripplagi. Ka selle otsustasime me alla võtta ja asendada see valgeks värvitud puiduga. Põrandal oli paras nikerdamine keldriluugi ja selle liistudega ja kuna keldriluuk ise on parajalt raske ja sügav, siis sellele me poest sobivaid hingesid ei leidnudki ja see tuleb lihtsalt iga kord eest ära tõsta. Õnneks kasutame keldrit üsna harva.
piltLastetuba, mis enne oli üsna süngetes toonides ja pime, läks peale seinte heledaks värvimist oluliselt valgemaks. Laste toa suurim väljakutse oli soojamüüri ümber olev sein, mis oli kipsiga üle löödud ja see kips lagunes. Kui selle maha kraapisime, siis tuli sealt välja auguline ja kare krohvitud sein – otsustasime selle lihtsalt ära parandada – augud seguga täita ja siis peale kuivamist valgeks värvida. Minu meelest jäi see tulemus palju parem kui see kipsiga oleks jäänud. Ajutise variandina olime sunnitud hankima lastele narivoodi, sest sellesse tuppa kahte voodit ei suutnud me kuidagi mahutada. Mänguasjad mahutasime kõik suurtesse  plastikkarpidesse, mida sai üksteise otsa tõsta ja sobivalt ukse taha tekkinud orva sisse mahutada. Riided paigutasime korvtornidesse, mida ladusime kolm tükki üksteise otsa. Lisaks mahtus tuppa ka koolilapse kirjutuslaud ja isegi jäi natuke põrandapinda väiksemale mänguruumiks.
pilt
pilt
Lastetuba oli ainuke tuba, mille üks sein läks tapeedi alla. Mujal on vaid värvitud seinad. 
Duširuumi plaatimine oli ainuke sisetöö, mille tegemiseks palkasime töömehe, sest endal lihtsalt ei olnud sellist aega, et see õigeks ajaks valmis saaks. Duširuumi plaadid said praktiliselt jooksu pealt valitud ehituspoes ja seetõttu on väga tavalised ja võiks öelda, et isegi igavad.  See-eest annab nende kreemikasvalge värv pesuruumile juurde avarust ja kuigi kõik hädavajalik on vähem kui kolme ruutmeetri peale mahutatud, ei tundugi see nii väga kitsas.
Dušinurk enne ja pärast: 

pilt

Meie magamistuppa oli vaja suurt kappi, kuhu riideid paigutada ja kuigi me otsisime ka poodidest riidekappe, siis mõistlikum tundus ise ehitada, et kasutada maksimaalselt ära kõrgeid lagesid ja kapp laeni välja ehitada. Kapi tegemisest kirjutasin ka siin.

pilt.jpg

Kõige viimane ruum, mis valmis sai oli esik. Suurim töö seal oli välisukse vahetus. Eelmine uks oli kinninaelutatud ja see polnud aastakümneid kasutusel olnud. Majal oli kasutusel teine välisuks, mis asus enne köögis ja avanes maja külje peale. Võimalik, et sellest saab ava, mis ühendab hiljem kahte majaosa. Esik on imepisike ja sinna mahtus vaid mütsiriiul nagidega ja madal jalatsiriiul, kuhu mahub iga pereliikme üks jalatsipaar – rohkemaks seal ruumi pole.

pilt
Esik remondi ajal ja pärast
Kokkuvõttes jäime tulemusega rahule – kolme kuuga oli ikkagi väga suur töö ära tehtud ja vana maja oli saanud uue sisu. Kui uus majaosa kunagi valmis saama hakkab, siis võtame ette ka välisfassaadi, katuse- ja akende vahetuse, et kogu hoone ühesuguse ilme saaks. Vana majaosa sisekujunduse planeerisin ma sihilikult klassikalise, heleda ja hubase kuigi ise armastan pigem modernsemat stiili ja rohkem kontraste. Eks siis uues majaosas teeme täitsa enda moodi…

Kolm kuud ja mitte ühtegi remondivaba päeva

Kohe kui majavõtmed käes, läks kibekiireks. Eesmärgiks oli kogu maja sisemus ringi teha vaid kahe kuuga, sest juba juunis pidime vabastama oma korteri ja kolima majja. 

Majavõtmed käes, käärisime käised ja hakkasime remondiga pihta. Täpset alköökenneguskuupäeva ma ei mäleta, aga lammutustöödega tegime algust aprillikuus 2014. aastal.  Alustasime maja tühjaks tassimisega – kõik, mis vähegi veel sees oli, viskasime välja. Alles jäi vaid nõudepesumasin. Ülejäänud – sealhulgas köögitehnika ja mööbli, otsustasime välja vahetada uuemate, korralike ja  praktilisemate vastu.
Üheksast viieni olime mõlemad kontoris oma päevatööl, õhtul sõitsime lastele järele ning seejärel majja tegutsema. Töölt koju oli umbes 30kilomeetrit ja pea samapalju siis kodust maja juurde. Eesmärk oli saada maja remonditud hiljemalt juunikuuks ja siis sisse kolida. Tempo oli nii hull, et sõime seda, mis kiirelt kättesaadav oli ja koju magama laekusime alles keskööl või peale seda. Remondivabu päevi meil praktiliselt polnud.

pilt
Maja kanalisatsioonivõrku ühendamine

Maja asub küll linnas, kuid oli kuivkäimlaga. Kõige prioriteetsem töö oligi maja linna kanalisatsioonivõrku ühendamine ja korraliku pesuruumi ning köögi ehitamine. Köögis asuv vana duširuum ja esikus asuv kuivkäimla läks lammutamisele ja plaan oli teha endise kuivkäimla koha peale dušinurgaga WC, kuhu mahuks ka pesumasin, mis enne paiknes magamistoas. Köögis dušinurga lammutamisel selgus, et seal oli aastaid vesi põranda alla voolanud ja ära mädandanud pea kõik kööginurga alla jäävad põrandalaagid. Tõenäoliselt hoidis seda põrandat keldrisse vajumast vaid must põrand ja laminaat, kuigi ka need olid üsna pudedad.

piltTulemuseks oli kapitaalne töö põrandaga – kogu põranda laagid said üles võetud ja välja vahetatud. Keldripealne köögipõrand sai see eest korralikult soojustatud – kui see juba sai üles võetud, siis sai ka see tehtud. Kogu maja kattis tegelikult ca 60aastat vana laudpõrand – köögis oli see nii pude, et selle võis harjaga kokku pühkida kui laminaat sai pealt võetud. Üllatusena tuli põrandalaakide vahelt ka päris mitu kuivanud rotilaipa välja. Lisaks sai siis juba terves köögis võetud ka seinad lahti ja vana äravajunud saepurusoojustuse asemel sai pandud korralik kiht villa.

piltLammutustööde lõpetamisel tellisime hiigelsuure (13kuupmeetrit) prügikonteineri ja kõik ehituspraht sai krundilt konteinerisse loobitud. Juba tundus, et päris palju on ära tehtud. Paar nädalat kulus kanalisatsiooni ehitajate leidmisele – otsisime kopameest ja kedagi, kes torud ära ühendaks. Töö tegijaks oli lõpuks meie oma naaber, kes ühe päevaga organiseeris kanalisatsiooni toru linnavõrgust keldrini. Siis jäi ehitus toppama. Nimelt on keldris 60cm paksud paekiviseinad ja meil oli toru just sellest seinast vaja läbi vedada teise maja otsa. Naaber pakkus, et kuu aja pärast saab ta meid sellega aidata, aga enne seda aega pole. Olime juba valmis jätma see töö ootele kuni mul tuli mõte leida keegi, kes tuleks selle augu valmis puuriks. Tegin umbes 10 telefonikõnet erinevatesse teemantpuurimist pakkuvatesse firmadesse kuni üks pakkus, et saab kasvõi hommepäev tulla. Tehtud ta saigi ja töö läks edasi.

Töö käigus tõstsime ringi ka pööninguluugi – enne sai pööningule metallredelist, mis asus kahe välisukse vahel ja oli üsna ohtlik. Lisaks oli sinna äärmiselt ebamugav midagi viia, sest redel oli kergelt kõver ja kõikus. Minu eesmärk oli teha pööningule minek võimalikult turvaliseks ja mugavaks – sellest ka idee pööninguluuk tõsta keset pikka koridori ja paigaldada lahtikäiv pööninguluuk koos redeliga, mis pigem meenutas kerget puittreppi. See oli kindlasti üks asjalikumaid investeeringuid!

Mõlemad magamistoad vajasid esialgsel hinnangul vaid kerget remonti – tapeedivahetust, lagede värvimist ja uut põrandakattematerjali. Vana linoleumi ja laminaadi alt tuli välja tegelikult paksu värvikihiga ehe laudpõrand, mis oli paigaldatud suurte jämedate naeltega. Mul oli äärmiselt kahju, et meil remondiga nii kiire oli ja nii see puitpõrand uuesti laminaadikihi all läks. Ma olen väga vanade materjalide taastamise ja renoveerimise poolt. Näiteks jätsin sihilikult alles vana massiivse puidust tahvelukse, mis ühel magamistoal ees oli, sest see on ainuke asi siin majas, mis veel natuke seda vana maja meenutas, kus mina oma lapsepõlvesuved olin veetnud. Luban, et kunagi kui aega rohkem ja siinne laminaat enam kriitikat ei kannata, võtan selle laudpõranda taastamise ka ette.

Maja küttesüsteemiks olid vana puuahi esikus, mis küttis ka suuremat tuba ja puupliit köögis, mis küttis väiksemat tuba. Kuigi arutusel olid erinevad küttelahendused, mis pakuks veidi rohkem vabadust ja väldiks igapäevast ahjukütmist, jäi lõplikuks otsuseks siiski jätta sama süsteem. Tuleohutuse mõttes kutsusime korstnaid ja küttekehi hindama korstnapühkija, kes samuti oli meie naaber. Ahi oli heas korras, korstnad samuti aga köögipliit oli täiesti katki ja soemüür vajas parandustöid.

Tulemuseks oli üsna suur lisakulu, millega me polnud arvestanud – uus puupliit. Õnneks polnud soemüüri parandamise kulud väga suured ja suure otsimise tulemusena leidsime ka üsna soodsa ja meile sobiva valmispliidi. Maja kütmine puudega aga osutus lausa meeldivaks ülesandeks – külmal talveõhtul ahjus praksuvate puude saatel soojust õhkava soojamüüri ääres tööd teha oli omaette luksus.

 

Maja asukoht on kõige tähtsam

Õige krundi valik on ühe ideaalse oma maja tähtsaim osa, sest kui kõike muud saad sa ajapikku muuta ja ringi teha, siis maja teisele krundile ikka ei tõsta küll!

Jõudnud järeldusele, et meie järgmiseks sammuks on maja ehitus (mitte ost), hakkas taaskord suur otsimistöö pihta. Kinnisvaraportaalid said iga päev mitmeid kordi  läbi kammitud ja käisime ka mitut krunti vaatamas. Meie tingimusteks oli, et krunt asuks Harjumaal, oleks võimalik liituda veevärgiga, vähemalt mingigi kõrghaljastus ja asukoht oleks vähemalt bussipeatuse ligiduses, eriti hea oleks veel lähedalasuv pood ja kool.

Kaalusime ka juba ühe krundi ostmist, mis oli meie olemasoleva kodu ja laste kooli lähedal ja mis nagu meile sobivalt, oli taaskord väljakutse omaette – üsna võssakasvanud krundil asus mahapõlenud maja. Kui olime juba sealmaal, et uurida, kuidas rahastada krundi ostu ja maja ehitust ja kus ehituse ajal elada, siis tekkis võimalus saada hoopis kingituseks väike maja vaid kahe toaga aga väga hea asukohaga – linna servas mändide all.

2013. aasta oktoobris saime ametlikult majaomanikeks. 2014. aasta kevadel saime ka oma korteri müüdud ja kodulaenu täielikult tagasi makstud ning veidi jäi üle ka maja remondiks.

Ma tean, et kõigil ei ole seda õnne saada midagi päranduseks või kingituseks ja me oleme väga tänulikud, et meil selline võimalus oli. Siiski – antud maja puhul on tegemist väikse 49 ruutmeetrise majaga, mis vajas kapitaalset remonti ja mis isegi peale kapitaalremondi tegemist, ei ole meile sobiv elamine – puhtalt oma suuruse tõttu – see on ligi 20 ruutmeetrit väiksem kui meie oma korter oli.

Lisaks, tänu meile osaks saanud lahkusele, lubasime, et sugulane, kes maja meile kinkis, saab seal (peale kordategemist) elada niikaua kui ise soovib ja meie ehitame oma elamise lihtsalt seda laiendades. See tähendab just seda, et meil on võimalik oma maja ehitada nullist alates ja kujundada täpselt selliseks nagu ise soovime. Ainukesed piirangud seab olemasolev maja krundil ja lisakulu tekitab see, et ka olemasolev maja tuleb renoveerida kapitaalselt ja oma majaosa välisviimistlust tehes, tuleb ka vanal majaosal uus fassaad ehitada, katus ja aknad vahetada.

Samas – eks krundi ostmine oleks omaette kulu olnud ja finantseerimise osas on selline lahendus meie jaoks siiski palju lihtsam – panga jaoks on olemasolev maja sobiv tagatis ja meie oma kodu ehitus on kategoorias “juurdeehitus”. Igal juhul on selline asjade kulg meile suureks õnneks, sest plussid kaaluvad igal juhul miinused üle.

Plaan oli algusest peale selline, et me renoveerime olemasoleva ja lahke kinkija saab seal elada kui olemasolev renoveeritud ja juurdeehitus valmis nii, et me saame oma poolele elama asuda. Ehituse ajal saame kasutada vanemat majaosa oma elamispinnana ja tänu sellele hoiame kokku nii aega kui ka raha, mis kuluks muidu igapäevaselt ehitusobjektile sõidu peale.

Praeguseks on vanem majaosa meil seestpoolt juba renoveeritud – välja on lõhutud kuivkäimla ja maja on ühendatud linna kanalisatsioonivõrku,  ehitatud korralik dušinurgaga pesuruum ja laiendatud köögipinda vana dušikabiini arvelt. Kõik toad on saanud korraliku uue viimistluse ja osad põrandad said lausa üles võetud ja uued ehitatud ning samas ka soojustatud.

Kogu selle renoveerimise vahepeal tegutsesime paralleelselt ka oma kodu ehituseks ettevalmistuste tegemisega – sellest kirjutan järgmistes postitustes.

Kuidas me korterit renoveerisime ja lagi ei kukkunudki kaela

Juba aastaid tagasi, kui esimest korda oma kodu otsima hakkasime, teadsime, et tahame elada majas ja kui me sobivat, mida osta, ei leia, siis kunagi tulevikus ehitame oma maja ja seda kohe päris ise. Meie koduotsingud tol ajal venisid mitme aasta pikkuseks  – põhjuseks olematu hinna ja kvaliteedi suhe kinnisvaraturul. Enamus müüdavatest elamistest olid meie meelest kas hirmsasti üle hinnatud või siis olid sellised, et renoveerimine oleks võtnud sama palju raha kui uue maja ehitus. Tihtipeale jäi tehing katki mõne meelest pisiasjade tõttu – nt ühes majas oli küll äsja remonditud vannituba ent meie maitse järgi oli see liialt inetu, et selle eest raha maksta – me oleks selle lihtsalt tühjaks lõhkunud ja uue ehitanud. Uut maja ehitada me sel ajal ei oleks jaksanud, sest samal ajal oli ju elamiseks kohta vaja ja kahte asja korraga maksta, oleks liiga palju olnud.

Peale paari aastat kinnisvaraportaalide läbi lappamist ja erinevate kruntide, majade, paarismaja-bokside külastamist saime pakkumise osta korter, kus olid kõik need väärtused, mida mina hindasin kõige olulisemaks – nt kamin (st selle võimalus), oma aed (teiste korteritega küll jagatult, aga siiski aed) ning 3 tuba, mis meile sel ajal oli praktiline suurus. Me olime selleks ajaks läbi käinud mitmeid erinevaid objekte, kus igal ühel neist olid meie jaoks nii suured puudused, et me otsustasime mitte tehingut teha. Näitena võin tuua:  pisike armas majake Harjumaal, mille kuulutuses seisis muuhulgas ka sõna “kanalisatsioon” ja kohale minnes selgus, et tegemist on majast välja tee äärde kraavi veetud heitveetoruga. Väsinuna tüütutest otsingust ja äärmiselt soodsa korteripakkumise tõttu, sai meie valikuks sel korral hoopis korter. Küll mitte päris tavaline korter…

Sellesse korterisse sisse astudes oli minu esimene sisetunne – see ongi SEE. See äratundmisrõõm ja ettekujutus, milline meie kodu olema saab, tekkis vaid mõne hetkega. Ma hoidsin käes paberit, kus olid «soovituslikud tubade joonised» ja ma seisin korteris, kus põrandal oli vaid muld ja mädanenud laagid ja laest sai naabri korterit näha. Keset korteri põhjapoolset osa oli põrandale veetud kanalisatsioonitoru, välisukse kõrval oli üks suur kaabel ja 2 veetoru. Kogu majal olid vahetatud aknad ja renoveeritud välisfassaad ja vahetatud kõik korterite uksed + maja välisuks. Seal nii seistes ma teadsin, et sellest saabki meie kodu. See oli nagu puhas lõuend ja hetkega nägin oma vaimusilmas kõiki tubasid ja isegi detaile, millised on nende värvilahendused ja materjalid, mida kasutame. Teatasin müüjale ilma mehega arutamata, et selle me võtame! Mees oli mu väljaütlemisest ilmselt sama üllatunud kui mina ja vaadates mind kui poolearulist, teatas müüjale, et me siiski mõtleme veel ja anname teada ja vedas mu sealt minema. Paar päeva arutamist ja vaidlemist ning otsus oli langetatud – sellest saabki meie tulevane kodu. Ja nii me selle korteri ära ostsimegi. Kõik sugulased ja tuttavad muidugi meie vaimustust ei jaganud. Mäletan kommentaare stiilis: «See lagi kukub teile kaela ja kes siis vastutab?» või «Te olete päris hulluks läinud. See on raske töö!» Meie aga ei lasknud end heidutada. Kui midagi tahta, siis peabki selle nimel tööd tegema ja vaeva nägema. Midagi iseenesest sülle ei kuku. Kui aga tahta, siis on kõik võimalik!

Mainin ära, et meil kummalgi pole ehitusalast haridust ja meie palgatöö on ehitusest ikka väga kaugel. Mina olin küll varem oma perega renoveerinud oma lapsepõlvekodu ja mehel on äärmiselt abivalmis arthitektiharidusega isa, kes on kuldsete käte ja suurte teadmistega mees ja kellelt me saime enamuse abi, mis ehitusel vaja läks. Oli teisigi abilisi, aga põhiliselt oldi abiks nõuga – me neelasime infot, mis puudutas meie kodu ehitamist ja uurisime kõikvõimalikke internetiportaale ja küsisime nõu erinevatest ehituspoodidest ja erinevatelt spetsialistidelt. Aasta hiljem elasime me juba oma uues hubases kodus, mille olime oma kätega ehitanud ja tänu sellele – minimaalse laenukoormaga.

See oli meie esimene ehituskogemus, mis õnnestus väga hästi. Siiski, peale kaheksat aastat korteriomanikuna, jõudsime me taas sinnamaani, et tahaks ikkagi maja ja et see meie armas kodu on meile väikseks jäänud. Eelkõige tundsime puudust töötubadest – mina kontoriruumist, kus segamatult arvutiga tööd teha ja mees töötoast, kuhu mahuksid erinevad saed ja remonditarbed. Lisaks – lapsed kasvavad ja vajavad rohkem ruumi ja unistus koerast, kes saaks omas aias vabalt joosta – kõik see viis mõtteni, et nüüd on aeg uuesti hakata otsima krunti või remonti vajavat maja, et see saaks meie uueks koduks. Selles blogis hakkangi kajastama kõike maja ehitusega kaasnevat, alates bürokraatiast kuni sisekujunduse ja mööbliehituseni välja. Loodetavasti leiate siit inspiratsiooni oma kodu jaoks või elate lihtsalt meie tegemistele kaasa!

This slideshow requires JavaScript.