Majaehituse rahastamine ehk laen kodu ehituseks

Panga laenuhalduriga võtsime me ühendust juba enne ehitusloa saabumist ent ehituseks laenu saamise aluseks on ehitusluba, seega lükkus täpsem pakkumise küsimine korduvalt edasi. Kui see luba lõpuks saabus ja pangas ära käinud olime, võtsime vastu otsuse venitada laenuvõtmisega niikaua kui vähegi kannatab. 

Olime valinud välja panga, kust soovisime laenu võtta ja esitanud kõik vajalikud dokumendid sissetulekute ja tagatise kohta peale ehitusloa ja hindamisakti. Laenuhaldur pakkus meile välja, et saaksime kokku ja arutaksime, mida me täpselt teha soovime ja mis summas laenu soovime ja otsustame siis, mis oleks kõige mõistlikum järgmine samm.

Laenuhaldur oli üsna asjalik noor mees, kes seletas meile ehitusega seotud tingimusi ja hajutas me hirme mõnes osas – näiteks olin kuulnud, et juurde-ehituse jaoks ei saa kodulaenu vaid oluliselt kallimat kodukapitalilaenu, mis minu meelest oli rohkem remondi ja muude selliste suuremate kulude jaoks ja mille intressid olid võrreldavad krediitkaardiga. Nullist maja ehituseks saab kodulaenu võtta küll kui on olemas korralik tagatis või omaosalus – nt osa summast, mis ehitusele kulub. Meie kolme vaheline vestlus oli ülimalt positiivne vähemalt esimene pool tundi kui jutt oli sissetulekutest ja tagatisest. Laenuhaldur oli hämmastuses, et me oleme täiesti laenuvabad ja meie soovitud laenusumma oli vaid pool sellest, mis meile panga kalkulaatori järgi maksimaalne antav summa oleks. Kõik tundus väga hästi.

Laenuhalduri kulm tõmbus kipra aga sel hetkel kui teatasime, et see meie juurdeehitus on 220ruutmeetrine kahekordne elumaja ja me plaanime selle suures osas oma kätega üles ehitada, kasutades minimaalselt ehitusfirmade ja töömeeste abi. Meie soovitud laenusumma oli siis ikka liiga väike – nende arvestuse kohaselt peaksime me siis laenu võtma 220 000 eurot, et see maja valmis saaks, sest keskmine ehituse hind on 1000eurot ruutmeeter ja selle alusel väljastatakse ka laene. See, et me ise arvame, et saame oluliselt väiksema laenusummaga hakkama, neile korda ei lähe, sest nende jaoks on riskid liiga suured. Õnneks on võimalus laenuraha võtta välja etapikaupa ehk mitte kogu summa korraga vaid vastavalt vajadusele.

Lisaks on laenulepingu üheks tingimuseks, et maja peab valmis saama kahe aastaga, milles me natuke kahtlesime. Eriti häirima jäi laenuhalduri lause: “Ega me ei soovi ka oma kinnisvaraportfelli mingeid poolikuid ehitisi”.

Kuna käes oli juulikuu lõpp, teadsime, et me sel aastal jõuaksime heal juhul vaid vundamendi valmis ja siis jääks vundament kuni kevadeni seisma, sest talvel lörtsi, lume ja miinuskraadidega ei hakka ikka puitkarkassi püstitama. Lisaks on õhtuti peale tööd juba nii kottpime, et isegi kui ilma poolest veel kannataks midagi teha, siis normaalset valgust pole. Sellega kaotaksime sellest panga nõutud kahest aastast juba pool aastat. Ja klausel, et pangal on õigus lõpetada laenuleping kui me sellest ajapiirangust kinni ei pea, oli piisav, et lükata laenuvõtmine määramata ajaks edasi ja pusida omal käel kuni kulud niivõrd suureks kasvavad, et enam ilma laenuta ehitada ei kannata.

Tegelikult olime me üsna nördinud sellest 2-aastasest ehitusperioodi nõudest. Eelkõige seetõttu, et me tahame kõik, mis vähegi võimalik ise ära teha – seda nii ehituse kui viimistluse osas kui ka lõpuks mööblini välja. Ainuke ostetav mööbel on esialgse plaani järgi pehme mööbel elutuppa. See isetegemine aga võtab ju aega rohkem kui ehitajate palkamine või mööbli poest ostmine. Samas rahaliselt on see soodsam, lisaks saad täpselt sellise mööblieseme nagu vaja. Meile tundus, et pank eelistakski seda, et võtad maksimaalse summa ja lased mõnel firmal kiirelt maja kokku klopsida, selle asemel, et teha omas tempos ja säästa raha. Muidugi on neile kasulikum kui me rohkem laenu võtaks, aga me ei taha maksimaalset laenusummat mingil juhul võtta. Samas päris ilma laenuta ei saa, sest ega meiegi ei taha seda maja 5 või 10 aastat ehitada, aga me ei taha ka kiirustada, sest pank nõuab nii. Kui me nüüd sügisel saame vundamendi valmis, siis saab varakevadel kohe hakata maja püstitama ja siis on ehk mõeldav, et jääme ka selle 2 aasta piiridesse – iseasi, kas selleks ajaks iga liist omal kohal on, aga elamiskõlblikuks kindlasti – selles oleme veendunud.

Paar päeva peale halduriga kokkusaamist helistasin panka ja andsin neile teada, et me otsustasime selle laenuvõtmise edasi lükata kevadesse. Õnneks oli meil mingil määral ka sääste – nii, et vundamendi ehitus sai alata.

Ehitusluba käes, aga ehitada ikka ei saa

Meie olemasoleva maja kõrval on kaks suurt mändi, mis meie maja juurdeehitusele ette jääks ja millele tegelikult oli raieluba juba korra väljastatud, aga kuna see oli aastaid tagasi, siis oli see luba aegunud ja olime sunnitud uue taotlema. Kui sel ajal anti raieluba lihtsamalt, siis seekord tegime me läbi ikka korraliku kadalipu.

Esiteks oli meie puhul raieloa aluseks ehitusluba ja enne selle olemasolu raieluba taotleda ei saanudki. Teiseks kehtib raieloa taotlusel sama süsteem, et vastamise tähtaeg on seadusega ette nähtud 30 päeva.

Ehitusluba saabus 16. juunil ja 13. juuliks polnud veel mingit vastust. Pea kuu aega ootamist ja täielik vaikus. Iga päev käisin keskkonnaameti kodulehel ja vaatasin, kas on mingit muutust, aga ei. Lõpuks minu kannatus katkes ja otsustasin sinna asutusse helistada ja küsida, et kas suvepuhkuste tõttu venib asi veelgi või lootust ikka lähiajal see luba kätte saada. Peale seda kõnet lahenesid asjad paari päevaga. Kohe lubati kohale tulla ja üle vaadata ja tuligi üks inimene juba järgmisel päeval – kohal oli ta umbes ühe minuti, vaatas puud üle ja kraapis puukoorele ristid ja lubas saata meilile lepingu. Leping saabus juba järgmisel päeval. Lisaks lepingule olid saadetud ka seaduse väljavõtted linkidena ja failides asendusistutuse tingimused ja arvutusleht.

Saime teada, et asendusistutuse arvutuse tulemuseks oli 76 haljastusühikut. Seda, millised puud või põõsad me asemele istutame, saime ise valida ja ka seda, kuhu me need istutame. Kui palju neid aga istutada on vaja, selgus arvutuste käigus. Kuna meie nendest koefitsentidest ja ühikutest ise aru ei saanud ja kohe ei suutnud aru saada, mismoodi me siis seda arvutama peaksime, helistasime dendroloogia firmasse, kes meie krundi haljastust hindamas käis ja küsisime nõu. Dendroloog, kes nõu andis, ütles, et piisab umbes 16 elupuust „kui haljastusühikuid nii vähe on“. Me olime plaaninud heki rajada vähemalt kahte aiakülge, mis tähendas umbes 60 istiku juurde ostmist –ühe poole olime juba jõudnud ära istutada, kui ehitusloa ootuse ajal midagi teha ei olnud. Dendroloog oli arvamisel, et kui me 60 juba panime maha, siis juurde küll pole vaja. Keskkonnaametnikuga suheldes sai aga selgeks, et 60 on kindlalt liiga vähe ja 16 ammugi täielik muinasjutt. Lõpptulemusena oleme kohustatud istutama 152 elupuud 18 kuu jooksul alates raieloa saamisest. Elupuud peavad olema vähemalt 120cm kõrgused istikud. Lisaks oleme 2 aasta jooksul kohustatud välja läinud istikud asendama. Kuna osa plaanitavast hekist jääb praeguste vanade kuuride pinna alla ja neid ei plaani me lammutada enne kui maja valmis, siis kahtlesime, kes me 18 kuu jooksul neid istutatud jõuame. Selle kohta teavitas ametnik, et tegelikult võib mõjuvatel põhjustel ka seda tähtaega pikendada. Saatsime eeltäidetud lepingu ametnikule koos asendiplaanile vabas vormis joonistatud istutuse asetusega ja jäime ootama. Pean mainima, et keskkonnaametnik, kellega telefoni teel asju ajasime, oli väga abivalmis ja andis nõu ning meie suhtlus oli väga meeldiv ja kõik laabus kiiresti.

Muidugi oleks me võinud valida ka kuuseheki või hoopis kümmekond lehtpuud, aga kuna me neid ei soovinud istutada ja hekk on igati praktiline, siis langes meie valik elupuudele. Tegelikult plaanin ma haljastuse korralikumalt ette võtta siis kui maja valmis ja istutada nii roosipõõsaid kui erinevas vormis ja suuruses okaspuid, aga enne ei taha ma midagi planeerida, kui maja olemas on, et saaks paremini arvestada, kuidas need kuhugi sobiks ja samas, et ehituse ajal ühtki noort istikut kogemata ei rikuks. Plaan on näiteks maja ette, kahe välisukse vahele, teha erinevate vormidega nö igihaljas peenar suuremate kividega ja erinevate pisemate okaspuudega, aga mõistlik on ju seda teha siis kui vundamendi- ja fassaaditööd on tehtud.

Esmaspäeval, 20. juulil, sain sõnumi me arboristilt, kes küsis, et kas meile neljapäev sobiks puude raieks. Sel hetkel olime me perega Lätis puhkamas ja raieluba endiselt polnud. Keskkonnaameti spetsialist oli aga öelnud, et nüüd vaid mõne päeva küsimus, et raieluba saabuks. Ütlesin arboristile, et meile sobib ja jäin lootma, et selleks ajaks tõesti ongi see luba olemas.

22. juulil, kui jälle Eesti levialasse jõudsime, selgus, et luba oligi saadetud juba eelmisel päeval ja nii saigi 2päeva peale loa saabumist puud maha võetud. Lõpuks ometi – algab ehitus!