Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 2. osa

Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. 

Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga esteetilist välimust sel polnud.

Juurdeehituse tõttu jäi meil autovärav valesse kohta ka – täpselt keset maja, ja maja ees nii palju ruumi pole, et auto sinna ajada. Parkimiskohad plaanisime maja kõrvale hoone põhjaküljele. Kuigi garaaž on meil pigem tööruum ja panipaik, siis autoväravat planeerides võtsime arvesse, et saaks siiski ka autoga garaaži vajadusel sõita.

Piirdeaia välimuse otsustasime ära juba siis, kui ehitusluba taotlesime. Samal ajal taotles arhitekt väikeehitise püstitamise luba piirdeaiale ja seal oli määratud ära vundamendi kõrgus, väravate laius, piirdeaia kogukõrgus ja piirete puidu toon.

6732735t1h8a47.jpg
Väravate ja piirdeaia projekt.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aiaehitajalt hinnapakkumist võttes loetlesime oma lisanõudmised aiale:

  • postid peavad olema sama tooni, mis muud maja metallosad (katus, vihmaveesüsteem, aknaplekid jne) – toon RR23 (tumehall);
  • autovärav peab olema liugvärav, automaatikaga;
  • jalgvärav peab olema magnetlukuga, avatav nii magnetiga aiast väljast kui ka maja esikus asuvast nupust.

Kivipaneku vahepeal jõudsid meie aiapostid tsinkimisest ja värvimisest tagasi ja mõne päevaga said need ka paika pandud – betooniga maa sisse kinni. Peale seda sai hakata aia sokliga tegelema. Aia sokliks valisime betoonplokid, mis põhimõtteliselt on kõnnitee äärekivid. Betoonsokli valamine oleks palju kallimaks läinud ja minu meelest on äärekividest sokkel palju viisakam.

Liugväravale valati betoonist sokkel. Liugvärav ise on kuus meetrit pikk, ent autovärava ava on neljameetrine.

6732795t1h42f7.jpg
Aiapostid ja sokkel.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Autovärava automaatika on meil BFT DEIMOS BT A600 ULTRA, mis sisaldab elektromehaanilist värava ajamit, automaatset pidurdussüsteemi, juhtimiskeskust, kaht pulti, fotosilmi ja vilkurit. Autoväravat saab seadistada automaatselt sulguma, meil on seadistatud 40 sekundi peale. Fotokiired on mõeldud selleks, et kui midagi on aia vahel, siis need tuvastavad selle takistuse ja väravad ei liigu.

6732993t1h9950.jpg
Autovärav ja automaatika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jalgvärava lukku soovisime magnetiga – lootuses, et siis talvel on lukuga vähem jamamist. Kolm aastat tabalukku kasutades oleme korduvalt sellega hädas olnud, sest lukk jäätub ära. Loodetavasti magnetlukuga seda probleemi pole. Elektriliselt avanev jalgvärav on ka selles mõttes mugav, et kui keegi külla tuleb, ei pea võtmega õue jooksma, vaid saab toast nuppu vajutades värava avada.

6733003t1h00e9
Jalgvärav, magnetlukk.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lisaks paigaldasime ise uue postkasti ja väravale juhtmevaba uksekella.

Aiast väljaspool olevale haljastusribale lasime veidi mulda lisada ja selle tasandada. Külvasin sinna muruseemne ja peagi peaks seal taas ilus roheline olema.

6733011t1h528b.jpg
Piirdeaed.  Foto: Kärt-Britt Kokk
6733037t1ha9e8
Panoraamvõte majaesisest.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nüüd on veel jäänud oodata, et muru tärkaks, ja tegeleda pisiasjadega, nagu treppide plaatimine, liiva pühkimine kivide vahele (seda peab veel mõnda aega tegema, sest vihm peksab seda laiali), ja siis maja välisviimistlus lõpetada: viimased voodrilauad, aknaplekid, liistud ja vihmaveetorud maja nurkadesse.

6733121t1hf12f
Tänavakivi maja vundamendi ääres.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733123t1h60c9.jpg
Majaesine trepp.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733047t1h8013.jpg
Muru tärkab. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733139t1hde37
Teine trepp, majaesine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733145t1h22c6.jpg
Välisvalgustus sai ka paika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Jälgi minu blogi Facebookis «Minu kodu» lehel. Hoia end kursis – Facebooki lehelt leiad rohkem pilte ja infot. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 1. osa

Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi…

Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima hoopis majaesine ja vana piirdeaed. Tegelikult on see häirinud juba kõik need kolm aastat, mis me siin krundil tegutsenud oleme, aga nüüd tundus, et viimane piisk on käes. Meil on koer ja kaks last ning alatasa on kogu elamine liivane. Selleks, et majauksest tänavale jõuda, pidi tihtipeale hüppama ühest kohast teise, et mitte kuskile mutta astuda. Heledatest jalanõudest võis vaid unistada. Autosid ei saanud me viimased 2aastat aeda parkida, sest maja laienduse tõttu oli autovärav vale koha peal. Kõik see viis välja mõtteni, et sel kevadel peab kivi maha ja aed välja vahetatud saama.

6724941t1hadfd.jpg
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724943t1h2684
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

11. märtsil saatsin päringud kolme firmasse, kes selliseid töid teostavad. Kaks neist esialgu ei vastanud ja teatasid mõni aeg hiljem, et neil on tegelikult juba kõik ajad kinni. Lumi polnud veel ära sulanudki! Esimesest ehmatusest, et olen hiljaks jäänud, ülesaanuna leidsin oma õnneks oma mailbox-ist kirja kolmandalt firmalt, kes soovis koha peale tulla ja asju üle vaadata ja mõõta ning siis oma pakkumine teha. Minu tingimus oli, et nii piirdeaia kui kivitööd teeks üks ja sama firma ja seetõttu polnud firmade valik väga lai. Enamus pakuvad, kas ühte või teist aga mitte mõlemat korraga. Üks firma oleks küll vastu tulnud ja teinud ka kivipaigalduse ära, aga keeldus treppe valamast. Nii siis jäigi sõelale üks firma – TMGrupp.

Esialgu käidi mitmeid kordi mõõtmas ja asju läbi rääkimas, printisime jooniseid ja aiaplaane, kus miski asetsema hakkab. Kui hinnapakkumine käes ja kõik tähtsad asjad korduvalt läbi räägitud, lõime käed ja edasi käis kõik juba väga kiiresti. Iga päev oli uksest välja astudes uus vaatepilt.

18. aprillil tuldi kopaga krundile – tõmmati ühe päevaga kõik väravapostid välja, koguti lammutusest tekkinud rämps kokku ja viidi minema.

6724961t1h4f6a
Maja peale vana aia lammutust
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Edasi hakkasid pinnasetööd – me palusime tegeleda ka drenaažiga ja pinnase kaevamise käigus paigaldasime ise ka maanduse majale. Kopp tõmbas juppideks ka vana koleda trepi, mis oli juba igati lagunenud. Järgmised nädalad saime tuppa umbes meetrist astet tehes või fibode otsa turnides, aga suurest muutusest elevuses ei lasknud me end sellest heidutada.

6724947t1h648e
Trepi lammutamine aprillis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui aed oli lammutatud ja pinnasega alles tegeleti, ajasin mina asju, et saada ühele kasele raieluba. See kask oli tegelikult meil ammu pinnuks silmas olnud – see oli aianurgas ja kaldega tänavapoole ja toetas vana võrkaia vastu. Samas nurgas on kolm võimast ja ilusat mändi ja meie plaan oli nende ette veel istutada mõned madalad mägimännid, aga see viltune kask rikkus ilusa kujutluspildi. Lisaks oleks see aiaehitust seganud. Õnneks saingi vähem kui kuu ajaga raieloa ja lausa kahele puule – lisaks ka pihlakale, mis täpselt maja ees oli ja kasvas elektrikaablisse, mis majja voolu toob. Erinevad liinide hooldajad on iga aasta meile rõhutanud, et see pihlakas tuleks maha võtta, aga me ikka lootsime seda hoida. Kui kopp aiapostid välja tõmbas, tuli sellega koos ka pihlakas lahti, mille tüvi oli osaliselt posti ja võrgu sisse kasvanud. Nii ta siis maha võtmisele läks. Plaanime nüüd ühte aianurka, kus tühi ruum, uue pihlaka istutada.

6724953t1h87f1.jpg
Vana piirdeaed ja viltune kask
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724955t1h84fe.jpg
Pihlakas maja ees, peale aialammutust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kivipaneku eeltöödena tehti ära pinnase koorimine ja ära viimine; kaevati drenaažiks augud ja täideti jämeda killuga, mille peale läks geotekstiil ning selle peale muld. Seejärel toodi sisse jäme killustik ja tasandati. Kivisillutise planeerisime me maja ette kõnniteeks ja maja küljele autode parkimiseks ning ka kolme kivi laiuselt ümber kogu maja nendesse kohtadesse, kuhu terrassi ei tule. Lisaks sain meie haljastusplaani tegijalt hea idee lasta kivi panna ka terrassinurka, kus hiljem grillida saab. Enne kivipanekut paigaldati äärekivid ja täideti need kahe kihi killuga ja tambiti kinni.

Juba enne paigaldust palusin ma neil ise läbi mõelda vihmavee äravool, et kividele ei tekiks loike ja vesi garaaži ei valguks. Nii said planeeritud kalded majast eemale ja autovärava alla malmrestiga vihmaveerennid. Osa vihmavett peaks valguma maja ees olevatesse istusaladesse ja osa vihmaveetorude kaudu olema majast eemale juhitud maaalustesse kivikastidesse.

Jooksvalt pakkusin neile erinevaid suuri töid aias veel – nt vanade kändude välja juurimist ja vanade kuuride lammutamist. Nende meeskond tegi kuurilammutuse ära mõne tunniga, kui me oleks sellele terve pika nädalavahetuse kulutanud. Selle asemel saime nädalavahetusel kuurist tulnud lammutusjääkidega tegeleda – osa ära anda ja osa kütteks saagida ning rämpsu aiast kokku korjata.

6724963t1h26fb
Vanad kuurid eelmise aasta suvel (2016)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724965t1hf87d.jpg
Kuuride lammutamine ja lammutamisest tekkinud rämps
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724967t1h8904
Majatagune peale kuuride lammutust ja kahepäevast aiakoristust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724973t1h8f0c.jpg
Kivipaneku ettevalmistused
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724977t1h6ae0
Tänavakivi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tänavakiviks valisime me Bendersi valikus olevad Troja antiikkivid, mille tooniks hall segutoon. Kivide toon varieerus helehallist tumehallini ja jättis nii kena loodusliku mulje.

6724981t1h4b8e
Tänavakivi lähedalt vaadates
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724983t1h8bea.jpg
Majaesine koos kiviga (pildil veel lõpetamata).
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Aia ehitusest, värava automaatikast ja lõpptulemusest kirjutan aga järgmises osas. Hoia end kursis – Minu kodu Facebooki lehel rohkem pilte ja infot.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Ehitusloa ootamise positiivsed küljed ehk natuke aiajuttu

Meie ehitusloa taotlus saadeti kokku neli korda tagasi. Kuna igal korral oli neil seaduse järgi vastamise tähtaeg 30 päeva ja ootaja aeg on pikk, siis leidsime endale aias tegevust. Esimesel kevadel kulus kogu aeg vana majaosa renoveerimisele ja seetõttu jäi aia korrastamiseks vähe aega. Sel kevadel sai siis kõik tasa tehtud.

Alustasime juba enne kui lumi päris lõplikult sulanud oli. Krundil asetses kaheksaruutmeetrine alumiiniumraamil klaasidega kasvuhoone, mis lume raskuse ja tormide käes oli igatpidi katki ja kõver. Otsustasime selle ümber lükata ja uue ehitada.

kasvuhoone_enne

3Aprilli keskel tegime kiired arvutused, mida uue kasvuhoone jaoks vaja oleks ja seadsime sammud ehituspoodi. Otsustasime puidust raamil kasvuhoone kasuks ja klaaside asemel polükarbonaadiplaadid – katusele 10mm ja seinteks 6mm. Vundamendiks kasutasime vana kasvuhoone vundamenti, mille peale panime tõrvapapist vundamendilinti, et niiskus vundamendist puidust eemal hoida.

Ostsime ka spetsiaalse silikooni, et polükarbonaadiküljed sellega üle teha, aga see osutus liiga nüriks tööks ja lõpuks tegime ikkagi teibiga kõik lahtised küljed üle.

Puidu õlitasime täiesti tavalise ja väga soodsa tõrvaõliga – valisin kõige tumedama, mis saada oli, aga see on praeguseks päris heledaks pleekunud.

4
Kasvuhoone pikemate külgede raamid
5
Kasvuhoone raam peaaegu valmis

Plaadid lõime karkassi külge naeltega ja katsime plaatide servad liistudega, mis ise puidumaterjalist välja lõikasime.

9

10

Kasvuhoone ehitusest kirjutasin pikemalt ja lisasin rohkem pilte ka siia foorumiteemasse.

11Kasvuhoone põhjapoolsesse seina, lasin mehel teha liistudest riiulid, kuhu esialgu plaanisin panna istutuskastid maitsetaimedega. Alguses olidki seal ettekasvatatud taimed aga praegu on see pigem aiatööriistade, kinnaste jms hoidmiseks. Minu meelest väga mugav!

 

 

 

9. mail istutasin esimesed tomatitaimed, paprika ja kibepipra. Selleks ajaks oli vana murulaugumätas juba päris kõrgeks kasvanud ja maha pandud sibulad olid juba liigagi pikaks kasvanud.

pilt15

Kasvuhoone idapoolsele küljele, kuhu ehitasime ukse, lisasin ka kaks lilleamplikonksu ja amplid.

1
Muru sai korralikult õhutatud ja seemet juurde külvatud, et katta mullaseid auke murus. 

Väga suur töö sai ära tehtud ka muruga – õhutatud, mullaga tasandatud, uus muru seeme külvatud ja sooja ja kuiva kevade tõttu ka palju kastetud. Nüüd juba hakkab tulemust näha olema.

Ühelpool krunti on väike sissesõidutänav ja sellest eraldab meid vaid võrkaed ja meid natuke häiris, et sealt on otse vaade meie aeda ja maja taha. Otsustasime sinna elupuuheki rajada ja lasta sel aiaga tasa kasvada. Selle aia äärde mahtus täpselt 60 elupuu istikut Brabant, mis hea hoolduse korral peaks korralikuks ja tihedaks “seinaks” kasvama.

 

Lisaks sai mitmeid lillepeenraid korrastatud, multšitud ja lilli ringi istutatud, et tekiksid veidi korrektsemad lillepeenrad ja muru niitmine ka lihtsam oleks. Muru sai mitmes kohas “paigatud” ja oma 4-5 suurt kotitäit muruseemet sai aeda laiali pillutud. Praeguseks on juba täiesti mõnus pehme ja tihe muru lõunapoolses aias.

pilt

Kutsusime ka arboristi, kes andis hinnangu viljapuudele ja -põõsastele ning soovitas mõned neist maha võtta, sest olid vanad ja haiged. Samas lasime tal teha kõikidele alles jäävatele viljapuudele hoolduslõikused. Lillepeenardest kirjutan ma ilmselt millalgi uuesti, sest paljud lilled on istutatud täiesti maja seina äärde, aga meil on plaan sealt lahti kaevata, panna sinna killustik ja kaevata kivikastid vihmaveele – seega suur töö lillede ümberistutamisega on mul veel ees.

Kevadel tellisime ka 13kuupmeetrise prügikonteineri ja viskasime kõik sodi, mis aias veel oli, ära – vanad koledad tünnid ja osa ehitusprahti, mis eelmisesse konteinerisse ei mahtunud aga sealhulgas ka ühe hiigelsuure kompostihunniku, kust me esialgu lootsime alt korralikku mulda saada, aga seal oli rohkem okkaid ja käbisid ja oksi ja palju ka sellist, mis kohe üldse ei lagune. Tõstsime selle kogu täiega konteineri peale ja tasandasime selle aianurga maapinna enamvähem ära. Aed tundus peale seda kohe palju suurem.

Lisaks oli meil probleem, et piirdeaed, mis naabritega kahasse oli, oli meie koera jaoks liiga madal, ära vajunud ja nii sai ta sealt pidevalt üle ronida. Rääkisime naabritega läbi, et ostame materjali ise ära ja paigaldame koos ning maksame siis igaüks oma osa. Sai korralikult raha kokku hoitud, sest hinnapakkumine kahele aiaküljele, oli umbes 2000euri koos tööga. Kokkuvõttes maksime ise hoopis 300euri ja kumbki naaber siis 150euri (ehk siis vaid materjali eest). Piirdeaed on tavaline roheline võrkaed, aga me oleme väga rahul ja naabrid ka!

Vähemalt sai aega millekski asjalikuks kasutada ja nii ei tundunud see ehitusloa ootamise aeg ka nii häirivalt pikk.