Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?

 

Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…

Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb – valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!

 

Milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):

  • müügitehingut tehes – annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt
  • kindlustuslepingut tehes – annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele
  • pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.

 

Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?

Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.

Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised – spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:

  • Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
  • Küttesüsteem (paigaldusakt)
  • Korstnad (korstnapühkija akt)
  • Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
  • Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
  • Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
  • Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
  • Maja ülevaatuse akt

Esialgu lugesin Tallinna lehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.

Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel…  oleks ma neile blogilinki pakkunud…

See oli nali. Aga päriselt – kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle?? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?”-“Õues sajab” – “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.

Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära – täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.

Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime

 

  • Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks

Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.

Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed – st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.

  • Ehitusprojekt ja muudatusprojekt

Maja ehituse käigus olime me paaril korral jooksvalt ehitusprojektis muudatusi teinud. Näiteks tõstsime me ringi ühe terrassiukse ja asendasime selle aknaga ning lisasime ühe katuseakna suurema lapse tuppa, kuhu esialgu tundus, et seda paigaldada ei saaks. Lisaks tõstsime paar mittekandvat siseseina ringi, et tubade paigutus loogilisem oleks. Ma arvan, et ise ehitades juhtub seda paljudel, et ehituse käigus tundub mõni lahendus mõistlikum kui esialgu projekteerimise käigus plaanitud sai. Nende otsuste tõttu pidime esitama lisaks maja ehitusprojektile ka muudatusprojekti ehk laskma projekti ringi teha ja parandatud projekti esitama. Selleks võtsime ühendust arhitektiga, kes meie projektiga tegeles ja palusime tal muudatused sisse kanda ja meile failid saata.

  • Elektriprojekt ja elektriaudit

Elektriprojekti tellisime juba ehituse käigus, sest selle järgi said kogu maja elektritööd tehtud. Elektriprojekt näitas ära, millist kaablit kuskil kasutada tuli, millise kaitsme taha millised seadmed läksid jms. Peale seda kui elektrik oli kõik kaablid elektrikilpi ühendanud, tellisime elektriauditi firmalt, kes tuli ja tegi mõõdistused ning esitas meile dokumendi, mis kinnitas, et ka elektrisüsteemiga on kõik korras.

  • Geodeesia ehk järelmõõdistus

Vahetult enne kasutusloa taotluse sisseandmist tellisime geodeesiafirmast uue mõõdistuse, et ehitatud maja üle mõõta ja seejärel need uued mõõdud vastavatesse registritesse kanda (Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi).

  • Tehnovõrkude projekt

Taotluse käigus oli mitmel korral märkustes lause „Esitada kinnitatud tehnovõrkude ehitusprojekt (vt ehitusloa märkus)”. Meenus, et kui me arhitekt meile ehitusluba taotles, siis nõuti meilt elektriprojekti sellisel tasemel, mis näitaks uue majaosa elektritarbimiskohad ära – st iga pistikupesa ja lüliti oleks peal. Me palusime, et nad selle nõude edasi lükkaks ja et ehituse käigus tellime selle igal juhul, sest kui maja seinad juba püsti on, on palju lihtsam välja mõelda, kus täpselt pistikupesi või valgusteid vaja võiks minna. Kui aga elektriprojekt ja ka elektripaigaldise audit ja mõõteprotokoll olid esitatud, saime ikka sama märkuse.

Ma pole muidugi ehitusspetsialist ja osad mõisted on mulle ilmselt lõpuni välja segased. Tehnovõrkude mõiste tundus mulle loogiliselt elektriga seotud olevat, aga nõuti hoopis trasside projekti. Poole taotluse  pealt tuli mulle üllatusena, et kuigi meil on tegu juurdeehitusega ja maja on juba aastaid veevõrgus ning 2014. aastast alates ka kanalisatsioonivõrku ühendatud, on meil hoopis vee- ja kanalisatsioonitrasside kohta projektid puudu.

Kõige suurem peavalu meie kasutusloaga

Reaalselt jõudis see asi mulle kohale alles siis kui ma menetlejale helistasin ja küsisin, et mida nad tehnovõrkude seadustamise all mõtlevad. Peale poolt aastat kasutusloa dokumentidega tegelemist selgus, et ma pean hakkama ehitusluba taotlema oma maja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise kohta ja tegema tagantjärgi:

  1. ehitusprojekti trassidele
  2. taotlema ehitusloa nende kohta
  3. seejärel esitama kasutusteatise nende kohta
  4. alles seejärel saame maja kasutusloaga edasi minna.

Nii palju pabereid KAHE TORU kohta!!

Projekteerimine pole muidugi üldse odav lõbu ja enamus projekteerimisfirmasid ütlesid mulle, et neil pole aega sellise pisiasjaga tegeleda. Mitmel korral oli mul täiesti lootusetuse tunne, sest projekteerijat ei leidnud, panga seatud tähtaeg oli taas saabumas ja kuna ma teadsin, et me maja ehitusluba ootasime ligi aasta aega, siis ei olnud ka välistatud, et sama kaua läheb trasside loaga ja see tähendanuks, et me kasutusloa saamine venib veelgi edasi.

Lõpuks sain oma ehitusvaldkonnas töötavalt healt tuttavalt nõu ja kontaktid projekteerijatele, kes mind hädast välja aitasid ja kogu selle paberimajanduse korda ajasid ning ka trasside ehitusloa taotlesid ja selle ka kätte said.

Sellele paberimajandusele kulus jällegi kuid ja ma jõudsin vahepeal lausa kaks korda panga käest kasutusloa tähtajale pikendust  paluda. Menetleja sõnul olid meil kõik muud dokumendid kenasti korras, ainult trasside kasutusteatis oli puudu ja kui selle kätte saaks, oleks hoone kasutusloaga ka kõik korras.

Kui trasside ehitusluba saabus, siis otsustasin, et kasutusteatise esitan sellele ise Ehitusregistris. Selle aasta jooksul olin ma juba end piisavalt kurssi viinud ja õppinud lugema dokumente, mille varem usaldasin spetsialistidele, kuna mul endal enne isegi vastavaid programme polnud, millega neid avada.

Kasutusteatise esitamine oli üsna lihtne. Valid EHR lehel menüüst, et esitad kasutusteatise, lisad süsteemis olemasoleva ehitusloa ja saadad teatise menetlemisele ja jääda ootama. Ma ootasin lausa rohkem kui kuu aega ja imestasin, et miks see nii kaua aega võtab. Kui ükskord süsteemi sisse logisin, et kontrollida, mis seis sellega on, siis avastasin, et see oli registrisse kantud ilmselt samal päeval! Üllatus: kui su dokumentidega kõik korras on, siis teadet meilile ei tulegi. Teate selle kohta saad vaid siis kui midagi valesti on – ehk, et kui sulle tuleb meilile teade EHR-ist, siis on asi ilmselt selles, et su taotlus ei läinud läbi ja pead miskit parandama või lisama, aga kui tahad teada, kas su maja on registrisse kantud, siis pead ise iga päev sisse logima ja lehte refreshima.

kasutusluba

Saatsin kohe teatise meie kasutusloa taotlejale, kes selle ka maja kasutusloa taotlusele lisas ja jäime ootama.

Vahepeal toimus pingeline närvidemäng, et kas tuleb uusi nõudmisi või saame lõpuks kinnituse.

1. oktoobri õhtul sõitsime parasjagu autoga ja autos paras melu, sest olime neljakesi. Minu telefon heliseb ja helistajaks on meie kasutusloa taotlemisel abiks olnud naine, kes kõik dokumendid minu eest korrastas, skaneeris, ümbernimetas ja üles laadis.  Esialgse melu sees kostus mulle, et ta küsis, kas meil on mingeid arenguid ja ma kukkusin kohe seletama, et ma endiselt ei tea midagi ja uudiseid pole… Vatrasin kuni ta mu jutu katkestas küsimusega „Ega sa roolis ei ole? Mul on hoopis sulle uudiseid!”

Seejärel teatab ta, et meie maja kanti registrisse ja see tähendab, et meil on kasutusluba käes! Meeletu pingelangus ja rõõm – lõpuks on meie maja dokumentidega kõik korras ja saab keskenduda sellele, mis meie jaoks olulisem on – maja koduks muutmisele.

Kulud, mis tekkisid seoses kasutusloa taotlusega:

  • Tuleohutusaudit 420€
  • Kasutusloa konsultatsioon 420€
  • Tuleohutusseadmed: 296€
  • Riigilõiv 30€
  • Trasside projekteerimine kokku:  1350+km
  • Riigilõiv 250€
  • Kooskõlastus gaasiga – Gaasiarendus OÜ – 40€
  • Tallinna Vesi tehnilised tingimused 44,50€
  • Lisaks veel kulud elektriauditile, mille arvet ma hetkel leida ei suuda, aga mis jäi umbes 300euro kanti.

 

Ühesõnaga, sama ootamatult kui me saime ehitusloa, saime me ka kasutusloa. Aga mul on hea meel, et kogu see asi on nüüd meil seljataga ja meil on lõpuks kasutusluba!

Järgmisena võtame ette meie pooliku köögimööbli lõpuni ehitamise. Esimene osa sellest on juba valmis ja sellest saab lugeda SIIT.

Meie tegemisi saab jälgida Minu Kodu facebooki lehel ja Instagramis.

 

 

Tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump

Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. 

 

Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa – meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump.

Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee – see plaan jääb hetkel tulevikku.

Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat – Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga.

Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada.

Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest.

Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina – selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks.

5. märtsil sai meil tehnoruum valmis seadmete paigalduseks. Väike nimekiri tehtud töödest koos piltidega:

 

1. Vaheseinte ehitus ja pahteldamine.

 

6428637t1h622a.jpg
Tehnoruumi seinade ehitamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

2. Dušiseinade ja põranda niiskusisolatsiooni paigaldus, sh betoonile nakkekrundi kandmine. Vett saavate pindade plaatimine.

6428641t1hdaeb
Tehnoruumi pesunurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk

3. Põranda plaatimine. Me valisime sellise peenikese looduskivi sinna põrandale ja see oli uskumatult jube töö – vuugitäidet läks pakil näidatust 5korda rohkem ja ma tegin seda tervelt kaks päeva järjest. Ühel õhtul jõudsin seda tegema minna alles 8 ajal õhtul ja lõpetasin kell 4 hommikul, aga pooleli ka ei raatsinud jätta…

6428673t1he8d3
Tehnoruumi põranda plaadid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. Trappide paigaldamine (üks dušinurka ja teine keset ruumi)

 

5. Tehnoruumi lae paigaldus – tegemist on tavalise kuusest voodrilauaga, mille ma halliks õlitasin. Ma armastan neutraalseid toone, aga erinevaid tekstuure ja materjale ning minu üllatuseks on põranda ja lae toon üsna sarnane ja mu meelest sobib hästi kokku. Eriti vahva on, kuidas mõlemad erinevates valguses teistsuguse tooni võtavad. Tume lagi sai valitud seetõttu, et lakke tulevad suured hallid ventilatsioonitorud – lootusega, et need siis sealt vähem silma torkavad.

6428677t1h7a84
Tehnoruumi lae viimistlemine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. Akna ümbruse viimistlemine. Aknalaua ja puitriiuli viimistlemine ja paigaldamine. Aknaümbruse me lihtsalt pahteldasime ja värvisime. Teipisime aknad maalriteibiga, tõmbasime nurkadesse akrüülhermeetiku, selle peale kandsime värvi ja kohe teip maha. Tulemus jäi päris viisakas. Aknalaua ja riiuli tegime olemasolevatest höövelprussidest – jällegi õlitasin halliks ja vahatasin kaks korda.

6428703t1heb4a.jpg
Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

7. Kütteseadme katte ülevärvimine.

Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam.

Enne ja pärast:

6428773t1h3968.jpg
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429449t1hd7ef
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks.

Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.

Seekord tahaks välja tuua meie “ämbrid” ka – ühest kohast plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et see kipsivahe näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole – võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma – hiljem kui vuugitud oli, mõtlesime, et oleks vist ikka pidanud. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks.

 

Jälgi minu blogi Facebookis Minu Kodu lehel. Facebooki lehe kaudu saab ka minuga ühendust võtta ja küsida lisainfot – kui vastata oskan, abistan hea meelega!

Elektritöödest ja ohtlikest kaablitest

Siinne elektrisüsteem on meile algusest peale olnud üks suuremaid murekohti. Juba kolides sai selgeks, et peame elektrisüsteemi võimsust korralikult tõstma ja palju ringi tegema, et süsteem sobiks ka uuele majaosale.

Ma olen harjunud, et pesen ja kuivatan kogu pesu ühel päeval nädalas, samal päeval teen suurema koristuse ja midagi korralikumat süüa. Siia kolides oli meil elektrisüsteem nii nõrk, et korraga sai kasutada vaid 1–2 kodumasinat, mis oli üsna närvesööv, sest tundus, et kogu aeg peab millegi järel ootama, et kõik plaanitud tööd ühe päevaga tehtud saaks.

KILP JA ELEKTRITÖÖD

Nimelt oli siin algselt vaid 16A ja 1 faas. Ilmselgelt oli seda meile vähe. Mina oleks selle elektrisüsteemi kohe alguses võimsamaks lasknud teha, aga mees otsustas, et teeb seda siis, kui uude majja ka juba elektrit vaja ja sinna uue kilbi paigaldame. Ma unustasin selle väikse pisiasja pidevalt ära ja nii ma siis käisin muudkui korke sisse tagasi panemas ja pesumasinat pausile panemas, kui mikrolaineahju tahtsin kasutada jne. Kaablid olime suures osas vahetanud vana majaosa renoveerimise käigus.

 

Eelmise aasta sügisel otsustas mees, et aeg on nii kaugel, et tellime kolm faasi ära. Novembris sai ka peakaitse 25A peale tõstetud ja elekter kolme faasi peale ära jaotatud. Paljud on küsinud, et kuidas lisaamprite juurde tellimise eest maksta tuli ja kas see olenes faaside arvust. Amprite eest makstakse olenemata faasidest ikka ühepalju – kui 16A pealt 25A peale üle minna, siis maksad 9 ampri eest selle summa, mis hinnakirjas.

Ma olen alati elektritöödesse suhtunud tugeva ohutundega – ühe korra olen elektrit saanud seina värvides ja teisel korral läks mul boileri juhe põlema nii, et sädemeid lendas. Tegemist oli ajutise elamisega, kus suur osa elektrisüsteemist ja kaablitest olid nõukaajast ja tehtud parandused olid ebakvaliteetsed. Mõlemad olid ühtemoodi hirmutavad kogemused, mistõttu pole elektri- ja kaablitööd minu jaoks mingi naljaasi. Ja kui sellest ise midagi ei jaga, siis tuleks kõik sellised tööd pigem usaldada spetsialistile, kui ise pusima hakata. Näiteks selle boilerijuhtme õnnetuse oleks saanud vabalt ära hoida, kui see oleks õigesti ühendatud ja õiget kaablit kasutatud. Sel korral läks mul õnneks – lükkasin korteri peakaitsme välja ja kutsusin asjatundja appi – pääsesin vaid boileri ja kaablite vahetusega ja kergete põlengujälgedega seinal. Kusjuures boiler asus selles korteris WC-s, kus suitsuandurit ei olnud. Korteri ainuke suitsuandur oleks ilmselt tööle hakanud alles siis, kui WC oleks leekides olnud.

Eelmises kodus (mille ka suures osas ise ehitasime) tegime elektritööd selliselt, et panime kirja kõik kodumasinad, pistikupesad, lülitid, sh ka väikesed, aga võimsad kodumasinad (nt veekeedukann, tolmuimeja, föön) ja arvutilaudade asukohad, teleri/kõlarite asukohad ja pidasime seejärel elektrikuga nõu, milliseid kaableid kuskil kasutada, ja ise vedasime kõik kaablid kuni kilbini. Märgistasime mõlemad otsad vastavalt, mis juhe on, ning kilpi ühendamise ja kaitsmete jaotuse lasime teha elektrikul. Elektrik vaatas üle ka meie tehtud töö ja andis akti, et kõik on tehtud nõuetekohaselt.

Ka seekord plaanisime samamoodi teha. Tegelikult alustasimegi sellest, et võtsime maja korruste põhiplaanid ja kritseldasime kõik teadaolevad elektriühendused peale ja saatsime elektrikule.

6295849t1hea36
Elektrikule tehtud ülevaade seadmetest
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Elektrik tegi meile joonised ja jaotused ning andis nõu, millist kaablit kuskil kasutada (ja ka orienteeruvad kaablite kogused). Jooniste peal on maja põhiplaanid, elektrikontaktide asukohad ja märgistused numbrite järgi. Lisaks on tabel, kus kirjas kõik suuremad kodumasinad ja elektritarbimiskohad ning see, milline kaabel ja milline kaitse olema peaks.

Elektriku soovitusel tellisime uue elektrikilbi, kus kõik kaitsmed juba vastavalt meie vajadustele paigas olid. Kui kilp kohale jõudis, olid meil esimese korruse kaablid juba peaaegu veetud.

6295897t1h7230
Kaablite vedamine elutoas
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6295913t1hbc50.jpg
Kaablite paigaldamine esimesel korrusel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Selleks, et saaks kogu elektrisüsteemi ühest majaosast teise tõsta, tuli tellida elektriteenuse haldajalt vana majaosa arvestilt ja peakaitsmelt plommide mahavõtmine. Kui plommid maas, siis oli kaks nädalat aega uute plommide paigalduseni. Selle aja jooksul pidime elektrisüsteemi ringi ühendama. Elektrik tuligi ühel nädalavahetusel, tegi mitu tundi tööd ja uus maja saigi elektri sisse.

6295871t1haa2a.jpg
Arvesti ja elektrikilp uues majaosas
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6295853t1h6b7f
Elektrikilp seest
FOTO: Kärt-Britt Kokk

KAABLID

Eestis pidi statistika järgi päris palju tuleõnnetusi alguse saama kaablitest – enamasti on tegu madala kvaliteediga või sobimatu kaablitüübiga (paljudel endiselt elektrisüsteem nõukaajast) aga ka valesti tehtud ühendustest. Ma sain kunagi selles ajutises elamises krohvitud seina värvides särtsu – hiljem tuli välja, et krohvi sees olid elektrijuhtmed voolu all lahtiselt veneaegses metallkarbikus. Värvist niiske pind andis elektrit edasi… sai muidugi krohv lahti lammutatud ja ära parandatud.

Uut maja ehitades kaablite kohta uurima hakates selgus, et Eestis on oht saada alamõõdulisi ja ebakvaliteetseid kaableid. Nimelt pidi olema teatud hulk kaableid müügis, millel küll CE märgistus olemas, aga mis nõuetele siiski ei vasta. Põhiliseks probleemiks oligi, et müüdi liialt õhukese kattega kaablit (katte pealt raha kokku hoitud ja seetõttu oluliselt odavam kui kvaliteetne kaabel), aga teine tõsine probleem oli lekkiv kaabel. Nimelt avastati ühes avalikult kasutatavas ruumis, et seinakontaktidest voolab õlitaolist vedelikku – lähemal uurimisel selgus, et viga oli kaablites. Mida aga vedeliku ja elektri kooslus teeb – peaks kõik teadma.

Seega oli minu eesmärgiks elektritarvikutelt ja kaablitelt mitte kokku hoida, vajadusel spetsialistidega nõu pidada ja osta kõik vajalik tunnustatud elektritarvete poest. Meie ostsime enamuse Esvikast või Viru Elektrikaubanduse poest, sest need olid kodule lähimad.

6295889t1h879c
Kaablid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu juba maininud olen, siis eelistan parima meelega eestimaist ja seega on kõik meie maja elektrikaablid Eestis toodetud Draka kaablid.

Uurisin ka, et mida nõutakse kasutusloa taotlusel ja leidsin elektri kohta vaid nõudmise, et esitama peab elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti – auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik ja auditist peab nähtuma, et paigaldis vastab nõuetele. Kui meil kogu elektrisüsteem lõplikult valmis ja kõik seadmed taha ühendatud, siis laseme teha kontrollmõõtmise ja ilmselt kirjutan sellest siis lähemalt, kui kasutusloa taotlusest kirjutama hakkan.

 

Jälgi meie maja ehituse kulgu ka Facebookis: Minu kodu lehel.