Kuidas me korterit renoveerisime ja lagi ei kukkunudki kaela

Juba aastaid tagasi, kui esimest korda oma kodu otsima hakkasime, teadsime, et tahame elada majas ja kui me sobivat, mida osta, ei leia, siis kunagi tulevikus ehitame oma maja ja seda kohe päris ise. Meie koduotsingud tol ajal venisid mitme aasta pikkuseks  – põhjuseks olematu hinna ja kvaliteedi suhe kinnisvaraturul. Enamus müüdavatest elamistest olid meie meelest kas hirmsasti üle hinnatud või siis olid sellised, et renoveerimine oleks võtnud sama palju raha kui uue maja ehitus. Tihtipeale jäi tehing katki mõne meelest pisiasjade tõttu – nt ühes majas oli küll äsja remonditud vannituba ent meie maitse järgi oli see liialt inetu, et selle eest raha maksta – me oleks selle lihtsalt tühjaks lõhkunud ja uue ehitanud. Uut maja ehitada me sel ajal ei oleks jaksanud, sest samal ajal oli ju elamiseks kohta vaja ja kahte asja korraga maksta, oleks liiga palju olnud.

Peale paari aastat kinnisvaraportaalide läbi lappamist ja erinevate kruntide, majade, paarismaja-bokside külastamist saime pakkumise osta korter, kus olid kõik need väärtused, mida mina hindasin kõige olulisemaks – nt kamin (st selle võimalus), oma aed (teiste korteritega küll jagatult, aga siiski aed) ning 3 tuba, mis meile sel ajal oli praktiline suurus. Me olime selleks ajaks läbi käinud mitmeid erinevaid objekte, kus igal ühel neist olid meie jaoks nii suured puudused, et me otsustasime mitte tehingut teha. Näitena võin tuua:  pisike armas majake Harjumaal, mille kuulutuses seisis muuhulgas ka sõna “kanalisatsioon” ja kohale minnes selgus, et tegemist on majast välja tee äärde kraavi veetud heitveetoruga. Väsinuna tüütutest otsingust ja äärmiselt soodsa korteripakkumise tõttu, sai meie valikuks sel korral hoopis korter. Küll mitte päris tavaline korter…

Sellesse korterisse sisse astudes oli minu esimene sisetunne – see ongi SEE. See äratundmisrõõm ja ettekujutus, milline meie kodu olema saab, tekkis vaid mõne hetkega. Ma hoidsin käes paberit, kus olid «soovituslikud tubade joonised» ja ma seisin korteris, kus põrandal oli vaid muld ja mädanenud laagid ja laest sai naabri korterit näha. Keset korteri põhjapoolset osa oli põrandale veetud kanalisatsioonitoru, välisukse kõrval oli üks suur kaabel ja 2 veetoru. Kogu majal olid vahetatud aknad ja renoveeritud välisfassaad ja vahetatud kõik korterite uksed + maja välisuks. Seal nii seistes ma teadsin, et sellest saabki meie kodu. See oli nagu puhas lõuend ja hetkega nägin oma vaimusilmas kõiki tubasid ja isegi detaile, millised on nende värvilahendused ja materjalid, mida kasutame. Teatasin müüjale ilma mehega arutamata, et selle me võtame! Mees oli mu väljaütlemisest ilmselt sama üllatunud kui mina ja vaadates mind kui poolearulist, teatas müüjale, et me siiski mõtleme veel ja anname teada ja vedas mu sealt minema. Paar päeva arutamist ja vaidlemist ning otsus oli langetatud – sellest saabki meie tulevane kodu. Ja nii me selle korteri ära ostsimegi. Kõik sugulased ja tuttavad muidugi meie vaimustust ei jaganud. Mäletan kommentaare stiilis: «See lagi kukub teile kaela ja kes siis vastutab?» või «Te olete päris hulluks läinud. See on raske töö!» Meie aga ei lasknud end heidutada. Kui midagi tahta, siis peabki selle nimel tööd tegema ja vaeva nägema. Midagi iseenesest sülle ei kuku. Kui aga tahta, siis on kõik võimalik!

Mainin ära, et meil kummalgi pole ehitusalast haridust ja meie palgatöö on ehitusest ikka väga kaugel. Mina olin küll varem oma perega renoveerinud oma lapsepõlvekodu ja mehel on äärmiselt abivalmis arthitektiharidusega isa, kes on kuldsete käte ja suurte teadmistega mees ja kellelt me saime enamuse abi, mis ehitusel vaja läks. Oli teisigi abilisi, aga põhiliselt oldi abiks nõuga – me neelasime infot, mis puudutas meie kodu ehitamist ja uurisime kõikvõimalikke internetiportaale ja küsisime nõu erinevatest ehituspoodidest ja erinevatelt spetsialistidelt. Aasta hiljem elasime me juba oma uues hubases kodus, mille olime oma kätega ehitanud ja tänu sellele – minimaalse laenukoormaga.

See oli meie esimene ehituskogemus, mis õnnestus väga hästi. Siiski, peale kaheksat aastat korteriomanikuna, jõudsime me taas sinnamaani, et tahaks ikkagi maja ja et see meie armas kodu on meile väikseks jäänud. Eelkõige tundsime puudust töötubadest – mina kontoriruumist, kus segamatult arvutiga tööd teha ja mees töötoast, kuhu mahuksid erinevad saed ja remonditarbed. Lisaks – lapsed kasvavad ja vajavad rohkem ruumi ja unistus koerast, kes saaks omas aias vabalt joosta – kõik see viis mõtteni, et nüüd on aeg uuesti hakata otsima krunti või remonti vajavat maja, et see saaks meie uueks koduks. Selles blogis hakkangi kajastama kõike maja ehitusega kaasnevat, alates bürokraatiast kuni sisekujunduse ja mööbliehituseni välja. Loodetavasti leiate siit inspiratsiooni oma kodu jaoks või elate lihtsalt meie tegemistele kaasa!

This slideshow requires JavaScript.

Uus köök ehk kuidas me valge köögi mustaks värvisime

Kuna ikka ei saa niisama olla, siis võtsime käsile kamina. Me kamin on juba 7a meid truult teeninud, aga me pole endiselt suutnud sellele kivi ära osta. Alustasime selle viimistlemist, et saaks kaminakivi ära tellida. Kivi on muidugi siiamaani tellimata, aga sellest tegutsemisest tuli plaan köök üle värvida – see oli kohati kulunud ja määrdunud, et isegi pesemine seda enam puhtaks ei teinud.

Eellugu – see köök sai kunagi ise ehitatud vineerplaatidest ja puidust. Kõigi tuttavate meelest geniaalne ja odav lahendus ja näeb väga hea välja arvestades, et selle puitmaterjali kogumaksumus oli ca 2500eeki!! Tehnika ostsime enne mööbliehitust ja selle järgi ehitasime. Tööpind – tammeliimpuidust tööpinnaplaat sai ostetud TRK Timberist. Ukselingid Ikeast. Valgustid tellisime mu tuttava kaudu Massive tootjalt. Tagaseinaplaadid Plaadipunktist. Segistid, kraanikauss – suvalisest ehituspoest odavamaid ja selle raha eest stiilseimad, mis leidsime.

Tulemus:

DSC_8984.JPG

Niisiis see köök vajas nüüd uuenduskuuri.

Aga uuenduskuurist – esialgne plaan nägi ette, et peseme, kergelt lihvime ja värvime uuesti valge mööblivärviga üle (eelmine värv oli Vivacolor Melody poolmatt valge mööblivärv). Läksin siis poodi värvi ostma, aga kogemata suutsin osta sellise värvi, mis oli mõeldud tumeda värvi toonimiseks – ehk siis värvitu baasvärv. Läksime siis uut värvi ostma – seekord võtsime valge ikka. Tegin siis kapi sisemused esialgu korda ja kui ma olin nendega enamvähem ühelpool ja polnud veel usteni jõudnud, ütlesin naljaga pooleks, et minupoolest võime uksed hoopis mustaks värvida. Ja nii see läks – väikesest kergest uuenduskuurist sai totaalne köögi make-over. Ja kui juba must värv ostetud sai, otsustasime ka kubu lõpuks ära osta ja ühendada.

Pilte meie tegevusest:

IMG_1591

IMG_1594

IMG_1596

IMG_1597.JPG

IMG_1599.JPG

IMG_1598IMG_1601

 

Jube keeruline ja paha on muidugi sealsamas elutoapõrandal neid lihvida ja värvida ja see koristamine peale seda võtab ikka mitu tundi aega, aga no kui ei ole eraldi tööruumi selleks, siis saab ka hakkama. Ainuke murekoht selles töös oli see, et esialgu ostsime ka vale rulli. Kunagi olin seda tööd teinud švammirulliga ja seekord jättis see üsna kohutavad triibud, mis musta pealt eriti hästi näha olid. Vahepeal oli värvi juurde vaja ja siis küsisime K-rautast abi – sealne värvisegaja soovitas karvast rulli, mis andiski täiesti ideaalse tulemuse – nimelt mööblivärv on ise tasanduv-valguv – ta jääb sellise karvase rulliga peale kandas palju siledam kui švammiga. Meie igatahes oleme tulemusega väga rahul. Stiilne ja huvitav  vaheldus sellele igavale valgele.

IMG_1641

must_vs _valge

Edasised plaanid

Praegu kodusena on rohkem aega mõelda ja planeerida, mida veel siin omas kodus teha. Seega panen selleks aastaks plaanid paika:

1. Kamina viimistlemine.

Endiselt on me kaminal puudu kaminakivi ja kaminaesine mattklaas, mis peaks kaitsema puitpõrandat võimalike sädemete eest.

2. Köök.

Kööki on vaja kubu, mis toiduvalmistamisest tekkinud lõhnad ja aurud ära tõmbaks. Toru on olemas ja ühendatud ventilatsiooniavaga – vaja on vaid leida sobiv kubu.

3. Meie magamistuba.

Endiselt on meie toast puudu liuguksed kapi ette. Olavi juba pakkus välja, et tõmbaks sinna ette lihtsalt kardinad. Mina aga unistan siiski oma pronkspeegel-liugustest või siis mingi tammetoonis raamides bambusest. Sisu tahaks ka natuke organiseerida – hetkel on kogu sisu väga ebapraktiline ja midagi ei taha ära mahtuda.

4. Esik.

Mul seisavad juba aasta aega pildiraamid kapis ja pakendis, mis on mõeldud esiku seinale – vaja läheb pilte, mis sinna sisse panna ja need siis seinale paigutada. Samuti on esikus jalanõude riiuli kõrval lahtine auk, kus torustik ja mõõdikud näha on. Peaks sinna mingi katte välja mõtlema.

5. Laste tuba.

See on kõige kapitaalsemat muudatust vajav, sest hetkel sobib see vaid vanemale lapsele. Pealegi olen iseendas natuke pettunud, et ma rohkem läbi ei mõelnud enne kui vanemale lapsele uue mööbli ostsin. Esiteks – unustasin ma oma peamise põhimõtte teha maksimaalselt ise ja vältida kunstmaterjale. Plaanis on ehitada suur 3m lai garderoob ja osta kõrge puidust voodi, kuhu alla mahuks ajutiselt võrevoodi ja hiljem teine tavaline puidust voodi.

6. Elutuba.

aprill07 227.jpg

Diivan, mis sai ostetud Järve keskuse Aatriumist on küll superhea ja oleme siiani igati rahul olnud, aga vajab nüüd välja vahetamist, kuna liiga väikseks jääb. See on kusjuures täiesti eesti toodang – musta värvi nahast Standardi diivan City. Ideaalis tahaks nurgaga ja natuke laiemat. Super oleks veel kui see oleks kuidagi voodiks tehtav, sest aegajalt tuleb ikka keegi külla ja siis oleks võimalik külalisi normaalselt võõrustada.

Selle aasta jooksul tahaks ka remondi logiraamatu kaante vahele panna koos fotodega 🙂 Sellised on siis esialgsed plaanid.

Vannituba täiesti valmis

Valmis sai ta juba augustis 2009 aga pole veel jõudnud siia detailsemalt kirja panna, mida siis ära tegime ja kuidas tegime.

Aega läks umbes nädal ja kõik sujus oodatust palju paremini. Ma ju natuke pabistasin, et ma oma 8. raseduskuul ei ole just kõige asjalikum abiline ja poodides müttamine võtab ka kindlasti rohkem võhmale kui tavaliselt. Samal ajal ju võtsime ette järjekordse Ikea-tripi.. Uskumatu, kuidas ma ikka fännan seda kohta – see lihtsalt paneb fantaasia nii lendama, et tuled koju ja mõtled, mida järgmisena ette võtta 😀 Ma ikka naeran, et see viib meid pankrotti varsti. Igakord lähen sinna suure nimekirjaga ja selle nimekirja kõrvalt avastan veel, et mõne köögikausi ja siis mõne pannilabida ja mõne padja ja küünla võiks veel võtta ju 😀 No ei saa sealt nii kergelt minema. Kusjuures hämmastav on see, et summad, mis sinna poodi jätnud oleme, ei olegi tegelikult nii suured. No Eestis on nt köögitarbed küll ca 3 korda kallimad kui Ikeas.

Aga nüüd siis vannitoa remondist. Kui me esialgu siia korterisse kolisime, siis plaanisime katsetada tumesiniseid värvitud seinu. Kuskilt ma selle idee sain ja no oli ju vaja ära katsetada, sest kuskil pildil nähtud tumeda puitpõrandaga, siniste seintega ja valge mööbliga vannituba tundus täitsa armas. Esimene viga, mis me tegime oli toonivalik (JÄLLE! st loe magamistoa lugu!) ja teine viga oli see, et ostsime mööbli enne kui olime uurinud, kust sellele sobivat valamut leida.. Tulemuseks oli see, et 2aastat oli meil sünge sinine vannituba ebapraktiliste kappidega ja ilma valamuta. Nüüd siis sai see korda tehtud.

Enne oli vannituba selline:

Nagu näha siis algus sai tehtud mööbli välja tõstmisega. Esialgu jätsime kõik muu paigale ja lootsime, et suudame ümber nende asjade kive seina panna, neid vaid natuke nihutades. Aurusaunaga andis kenasti nii teha – nimelt selle äravool on üsna paindlik ja aurusauna saab päris korralikult seinast eemale nihutada ilma, et peaks äravoolu lahti ühendama. WC-poti pidime siiski mõneks päevaks lahti võtma, sest sinna taha poleks muidu olnud võimalik kive panna.

Esimene samm edasi tegutsemisel oli igaks juhuks nakkedispersiooniga seinade üle käimine, kuna kahtlesime, et äkki siledale värvitud seinale ei jää need kivid hästi kinni.

Edasi sai jube kive laduma hakata. See oli oodatust palju lihtsam. Teate, kes enne plaatimistöid pole teinud – soovitan soojalt neid võrgul olevaid looduskive. Ei mingit plaadilõikurit ega loodi ajamist – paned lihtsalt seina ja sikutad võrgu sirgeks 😀 Imelihtne! (Kivid olid K-rautas soodushinnaga 399.-m2 – valge marmor mosaiik, valmistatud Indoneesias Jaava saarel. )

Kolm päeva kivide panekut ja kõik oli seinas. Ees ootas vuukimine, mis võrreldes kivide seina panekuga oli palju raskem töö. Raskem just seetõttu, et füüsiliselt võtab nii läbi see. Kui tavaliste keraamiliste plaatidega on vuuke vaid iga plaadi ümber mõne millimeetri jagu, siis looduskiviga läheb vuugitäidet ca 5x rohkem, sest iga kivi ümbert peab ju “vuugitud” saama..

Enne vuukimist:

Vasakus seinas on suur auk, sest sinna planeerisime suuuure peegli. Ma nii tundsin puudust vannitoas ühest korralikust peeglist. Tellitud sai see Marepleksist ja töö oli kiire ja korralik. (Tellisime korraga siis esiku suure peegli ka ära, aga sellest lähemalt teine kord, sest ka esikuga on mul üks idee 😀 )

Vuugitud sein jäi imeilus:

Edasi sai tegelema hakata mööbliga. Joonise tegime me koos – arutasime Olaviga läbi, kuhu ja kuidas, mida paigutama hakkame, et kõik asjad ära mahuks ja üldmulje puhas ja ilus jääks. Puidu ostsime nagu ikka Viimsist, TRK Timberist. Puidu õli oli mul olemas juba (pärit Linconast, toon dark oak) ja kuna tegu on ikkagi pidevalt vett saava mööbliga, siis kõige peale tõmbasin Osmo TopOil’i vaha, mis tekitab puidule siidise libeda vahakihi ja ei lase veel sisse imbuda vaid jätab vee mullina selle peale.

Ainuke stressitekitav olukord oli siis kui oli vaja mööblipuit mõõtu lasta lõigata. Kodus põlve peal sellist täppistööd teha ei anna – selleks on kõige parem saekaatris lauad mõõtu lasta. Harkus on üks väike puidu töökoda, kus me ka varem oleme saanud riiuleid mõõtu lasta ja lootsime ka seekord selle koha peale. Kahjuks aga ei saanud me mitu päeva seda saekaatrimeest kätte ja puit lihtsalt seisis.. Lõpuks jätsime sinna koha peale kirja, et ise meiega ühendust võtaks ja vist oli 3. päeval ta isegi helistas meile ja saime oma puidu “tükeldatud”:

Edasi hakkas minu töö – õlitamine ja Olavi pani kappi kokku. Naabri käest saime isesulguvad liugurid (kui juba korralikult midagi teha, siis soovitan neid!) ja sahtlinupud Ikeast, kinnitused nagu nurgikud ja kruvid – tavalisest ehituspoest. Minu nõudmine oli, et peegli all võiks olla ka õhuke riiul, kuhu lõhnad ja igapäevaselt kasutuses olevad esemed käepäraselt ära panna.

Kapi raam õlitatud, riiul paigas – katsetame, kuidas jääb:

Kui peegel paika sai, võttis asi juba täitsa ilmet. Täiesti uskumatu, milline mõju on peeglitel ruumile – selline tunne nagu vannituba oleks kaks korda suuremaks ehitatud ja kuna järsku sai ju tumedast ruumist ka hele ruum, siis see andis sellele tundele veel omalt poolt juurde. Ausõna, edaspidi ei taha ma oma kodus mitte ühtegi tumedate seintega ruumi näha. Efekti mõttes üks sein mõnes toas tumedam teha on veel OK aga üleni.. Ei kunagi enam!

Lõpptulemus siis sai selline:

Ei suutnud kuidagi Ikeast seda sinist vannitoa vaipa ostmata jätta ja õigesti tegin – see annab vannitoale mõnusalt särtsu värvi.

Kapp koos sahtlitega täiesti valmis, segisti ja valamu ühendatud:

Riiulil olevad türkiissinine ja pruunikas-hall klaaskauss on samuti pärit Ikeast, küünlad ja küünlaalus on ostetud juba mitu aasta tagasi Sotkast. Kusjuures siinkohal mainin ära, et Sotkas on imearmas valik kodu pudi-padi, kahjuks küll mitte kõige odavama hinnaga.Vasakus sahtlis on hammaste pesuks vajalik ja paremal minu kosmeetika ja pudi-padi.

Minu seekordne lemmikleid Ikeast (jah, mul on natuke Anthea-Turneri-sündroom ka 😛 ):

Mulle lihtsalt meeldib kui kõik on loogiliselt organiseeritud ja kergesti leitav. Need sahtlisisud on end 100% õigustanud. Jube mugav!

Kuna aga sahtlitesse poleks mahtunud suuremad kreemipurgid, föön, koolutaja ja lokitangid jms “suuremamõõduline” kraam, siis Ikeas tuli mul idee mahutada need asjad suurde riidest kasti, mis ei riivaks silma ja sobiks üldmuljega. Kuivatipealne sai nüüd siis selline:

Kokkuvõttes olen tulemusega väga väga rahul. Kõik sai ilusti läbi mõeldud ja on meie perele väga praktiline.

Kuna võrdlusmoment on ju kõige põnevam, siis panen kaks võrdlevat enne-ja-pärast pilti ka:

 

Vannitoa remondi ideed

Seoses teise pudina perretulekuga oleme me sunnitud oma vannitoa ringi ehitama. Seekord on mul pesapunumisinstinktiga tulnud ka ideed, mida vannitoas rakendada.
Enne ei suutnud ma ära otsustada isegi seda, mis värvi see ruum olema peaks. Sai siis katsetatud tumesinist värvi seinas – peale 2aastat seeselamist jõudsin järeldusele, et tumedad toonid ei ole minu jaoks. Kõige masendavam ruum on vannituba. See on pime ja sünge. Seega uus lahendus on hele ja särav – peaaegu valge. Kontrasti peaks tooma tume valamukapp ja türkiissinised detailid.

Seina tahaksin panna looduskivi mosaiigi, mida müüakse võrgu peal – mina valiks selle kõige heledama tooni ja teeks valged vuugid.

Põrand on meil tumeda tamme tooni, seega võiks ka mööbel olla tumedast tammest või mõnd sarnast tooni.. Tegin ka mööblile näidisjoonise. Olavi lubas ise ehitama hakata seda kuna pole mõtet saepurust saasta koju osta – täispuidust ise tehes saab odavamalt ja täpselt sellise nagu vaja.

Joonis on küll väga algeline, sest ma ei ole veel ära õppinud 3D joonistamist – tuleks kasuks tegelikult aga aega pole, seega teen käepäraste programmidega midagi kähku valmis, mis enamvähem aimu annab, mida mõtlen:

Reisil olles leidsin ühest looduspoest põnevad sisekujundusdetailid – toonitud, kuivatatud meritähed – need olid nii ilusat värvi, et valisin meie vannitoa jaoks mõned sealt. Kodus avastasin, et käterätikud, mis ma olin “kaunistuseks” ostnud juba varem on oma toonilt nende tähtedega praktiliselt identsed. Vaadake ise:

Veel üks idee, kuidas vannituba hubasemaks ja kodusemaks muuta, on punutud korvid. Panen siia pildi meil praegu olemas olevatest korvidest, mida kasutada plaanin.. Aga hiljem tuleb mul kuivati peale ka korvid osta, sest kappe jääb ju vähemaks.

Kuivatipealne praegu:

(Lagi jääb samaks – sauna voodrilauast + integreeritud lambid)

Pesukorv ja vannitoa vaip jäävad ka samaks:

Sellised siis praegused ideed.. Loodetavasti saame me neid lähiajal teostama hakata.

Mõned pildid, mis leidsin netiotsinguga ja mis mu fantaasia tööle panid:

Meie magamistuba

Lubasin mingi aeg teha ülevaate meie magamistoaga tehtud muudatustest. Kuigi see ei ole veel lõplik, on see tuba siiski üsna valmis.
Kunagi kui seda tuba planeerisime, siis teadsime, et sellest saab puhtalt magamisruum. Ruumi on seal vähe – ligikaudu 9m2 ja enamvähem ruudukujuline on see tuba – seega u 3x3m. Ideeks oli kasutada selles toas värkset salatirohelist tooni lisaks pruunile puidutoonidele, mis seal juba olid. Põrand on tammeparketist nagu ka mujal korteris, aknalaud ja uks tumedaks õlitatud männipuidust. Esialgu kui seinu värvisime, siis rohelise tooniga panime kõvasti puusse. Poes tundus see toon palju soojem aga kui esimese rullitõmbe seinale oli teinud, sain aru, et tegime väga vale valiku. Valitud roheline oli natuke mintrohelist meenutav ja üsna “pläss” toon. Soojast salatirohelisest polnud haisugi.. Mis seal ikka – uut värvi siis ka ostma ei hakanud. Nüüd aga peale 2 aastat seeselamist, otsustasin selle värvimise siiski ette võtta.
Üks pildike toast enne:
voodi
Enne seda pidime lahti saama sellest suurest ruutudega riiulist, mis toas jube palju ruumi ära võttis ja nägi alati nagu sassis välja – isegi kui asjad korda sättida. Saime selle müüdud peale 3kuud kuulutamist 🙂

Seekord lasin värvi valida mehel – temal on see alati paremini õnnestunud ja seinu värvides sain aru, et täitsa õige valik seekord. Kuna riiulil olevad asjad tuli siiski kuskile ära mahutada, otsisin meile sobivat kummutit. Täpselt sobiva leidsime üllatus-üllatus Jyskist 🙂 Õlitatud tammepuidust 3 ukse ja 3 sahtliga kummut maksis seal vaid 4999.-
Vahepeal sai seina paigaldatud ka massiivse männipuidust riiuli – selle panime kõrgele lae alla voodi kohale ja selle peale ühendasime lambid, mis valgustavad lage – tulemus on selline hubane öövalgus – pilte sellest võib näha albumis.

Viimane muudatus toas oli see, et ostsime kardinad. Ribikardinad on meil juba alates jõuludest ent kangast rippuvaid kardinaid oleme mitu kuud sobivaid otsinud. Pealegi polnud mees päris nõus minuga, et meil neid üldse vaja on. Siiski leidsime mõlemale meeldivad kardinad Rocca al Mare Hemtex-ist ja tulemus on superarmas ja hubane.
Pildid meie uuest magamistoast:
magamistuba1
magamistuba2
Nüüd jääb veel üle tellida pronkspeeglist uksed meie sisseehitatud riidekapile:
magamistuba3

Pisiplikast neiuks ja mööblivahetus

Detsembris sai me väike tibin juba viieseks. Sellega seoses oli mul plaanis välja vahetada tema toa mööbel. Algselt oli tema toas üks valge ja ülejäänud heleroosad seinad, valgeks peitsitud mööbel ja puudus suur riidekapp – riided mahtusid kõik kummutisse ära. Tema voodi oli vaid 70x170cm mõõtudega ja see jäi talle kitsaks – pidevalt peksis ta end vastu voodiäärt ära..

Mõttes oli osta talle terve mööblikomplekt, mis pidi sisaldama suurt voodit, suurt riidekappi, kirjutuslauda, riiulit ja  võibolla ka öökappi. Täpselt sobiva mööbli leidsime www.on24.ee mööblipoest. Pildike siin:

11453_c_394431

Tellisime mööbli ära ja jäime ootele. Kohale jõudis see kahe kuuga. Kokku panemine oli paras peavalu kuna mingeid jooniseid kokkupanemise kohta polnud aga mööbel ise oli üsna kena. Kahjuks olid kapiuksed erinevates toonides – seega palusime on24-l uued uksed saata, mis me ka saime ja üsna kiiresti. Teenindus oli kiire ja viisakas. Üldiselt võib rahule jääda siiski.

Nüüd on lapsel ruumi laiutada oma voodis ja suur kirjutuslaud tekitas talle ka tähtsa tunde – põhiline mäng on nüüd koolilapse mängimine. 🙂

Pildikesi toast pärast mööblivahetust ja väikseid muudatusi:

katituba11

katituba21

rippkiik1

Jälle kodusisustamise tuhin peal – 19.12.08

Pole ammu siia blogi täiendama jõudnud ja pole ka otseselt midagi kirjutada olnud. Kodule viimase lihvi andmine on täiesti unarusse jäänud selle tõttu, et ma pole viimase 10 kuu jooksul praktiliselt päevagi puhata saanud. Nüüd siis otsustasin hetkeks oma elus aja maha võtta ja puhkan 19 päeva tööst ja rabelemisest ja pühendan ennast kodule 🙂

Igatsesin juba ammu sellistest hetkedest, kus rahulikult kodu koristatud, söök valmis, kaminas tuli, aknalaual küünlad ja laps kaisus diivani peal lebotame.. Nüüd siis saab seda jälle teha.

Puhkuse plaanidesse arvestasin ka kasulikku tegevust kodus. Esimese asjana tellisin lõpuks ära kardinad – meie tuppa beežid ribikardinad ja elutuppa mõlemale aknale kärtspunased rulood. Meie tuppa tulevad ka kangast rippuvad kardinad, aga nende värv on hetkel lahtine.

Teiseks, tellisin lapse tuppa ära uue mööbli – komplekt sisaldab suurt kolme uksega riidekappi, laia (120cm) voodit voodikastiga, kirjutuslauda, suurt riiulit ja väikest öökappi. Kuna aga tarneaeg on 3-4kuud, siis loodan need alles märtsis kätte saada…

Kolmandaks, kuid mitte vähem oluliseks plaaniks, on tellida kamina viimistluseks kivid ära. Kivimaterjal on välja valitud juba ja kunagi saime isegi pakkumise sellele, aga miskipärast olid sel hetkel kõik muud asjad olulisemad kui need ja nii see sinnapaika jäigi. Kui asjad tehtud, siis tulevad ka pildid 😉

Selle 2,5 puhkusenädala jooksul tahan veel päris mitu pisemat asja ka korda saada ja järgemööda hakkan siis siia ka neid üles laduma, mis muudatused teinud olen ja kuidas rahul olen 🙂

 

aprill07 156.jpg
Esimene soolaleiva kingitus

Juba aasta aega oma kodus 28.jaanuar, 2008

Peaks mainima, et selle aasta ajaga ei ole me suutnud veel oma remonti sajaprotsendiliselt lõpetada. Tööd oleks veel küllaga, aga ausalt öeldes on natuke viitsimine kadunud ja kiiret ju ka kuhugi pole – elame sees ja saab asju järkjärgult teha. Kõige suurema muutuse on läbi teinud meie köök. Ma olen selle köögiga nii superrahul.

Kui me esimest korda omas kodus ööbisime, siis oli valmis vaid Kati tuba. Meie tuba oli täis kuhjatud tööriistu ja värvipotsikuid. Köögikappe polnud veel olemaski. Kui siis mõned päevad hiljem köögimööbli valmistamine lahti läks, siis ma olin ikka suhteliselt nördinud, sest iga õhtu sain ma elutoast ära pühkida u 2 ämbritäit saepuru!!! Ja me magasime kõrvaltoas. Lõpuks oli see saekaatri töö läbi ja kõik kappide küljed ja uksed olemas. Tänu mu kasuisa isale, kes meile lahkelt appi tuli ja praktiliselt kogu töö ise ära tegi, see köök valmis saigi. Ta pani meile kappide karkassid kokku ja meie ülesandeks oli pärast uksed külge panna, kui me hinged ja sisud oleme välja valinud. Peale seda läks veel mitu kuud enne kui köögimööbel ilmet võtma hakkas. Nüüd on juba päris kena, puudu on vaid sahtlid, mis lähevad pliidi alla ning kubu – me pole veel õiget leidnud (ausalt öeldes, pole otsinud ka eriti)..

Pildike:

aprill07 045.jpg