MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Elutuba, köök ja esik ehk siseviimistlus esimesel korrusel

Elutoa ja köögi viimistlus on enamvähem lõpetatud kui mõned liistud ja pistikud välja arvata. Lisaks on jäänud veel trepp ja selle kõrval olev sein viimistleda ning siis võiks juba mööblit ehitama hakata.

Enne ehitama hakkamist kirjutasin siseviimistluse plaanidest SIIN.  Esialgse plaaniga võrreldes oleme vaid õige natuke muudatusi teinud.

Me ei ole kasutanud ühegi sisekujundaja abi, ammugi ei ole ma ise sisekujundaja – kuigi see on olnud mu unistus terve elu, siis takistuseks on saanud see, et ma ei oska joonistada ega joonestada ja oma mõtteid kellelegi teisele selgeks teha on olnud üsna keeruline. Sellegipoolest on mul väga hea võime mõelda ruumiliselt ja ette kujutada, kuidas erinevad materjalid ja viimistlused omavahel nii-öelda koos mängivad ja nii on mul meie maja sisekujundusest olnud suures osas pilt silme ees juba enne vundamendi ehitust. Selleks, et mehele oma ideed selgeks teha, olen mingeid kritseldusi teinud – neid on raske joonisteks nimetada. Lisaks tegin ma 3D-joonised meie sisekujundusest ja katsetasin nendega erinevaid variante, kuni lõpliku plaani välja valisin. Sellest kirjutasin ka SIIN.  Need joonised ei tulnud küll viimistluse poolest kuigi täpsed, aga andis aimu ruumist ja mööbli võimalikust paigutusest kui maja seinugi veel püsti polnud.

 

Seinad

Elutuba ja köök on kokku meil ligi 70 ruutmeetrit. Tühjana tundub see paras tantsusaal ja kuna kogu ruum on avatud, siis peab nii viimistlus kui mööbel omavahel kokku sobima.

Kohe alguses sai ära otsustatud, et mitte ühtegi teist seinavärvi me elamises ei kasuta peale valge. Nii mõnigi avaldas arvamust, et me kodu hakkab meenutama haiglat ja ei jää hubane. Selleks, et ruumis oleks peale valgete seinte ka miskit, mis annaks ruumile hubasust ja efekti juurde, plaanisime ühe seina katta tellistega ja ühe õlitatud laudisega. Valge sein oleks seejuures vaid hea taust, mille kõrval efektiandvad mööbliesemed ja teised seinad eriti hästi esile tulevad. Värvi valisime esimesele korrusele Sadolini Easy Care värvi, mida reklaamitakse kui hästipuhastatavat seinavärvi. Loomulikult on esikus lumivalge sein ebapraktiline aga ehk on siis vähemalt kergemini puhastatav.

7097227t1h0bc3
Valge seinavärv esimesel korrusel – toonimata Sadolin EasyCare
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Telliseid otsisin ma ligi aasta aega. Teadsime, et päris massiivset tellist meile laduda ei saa – sein oleks liiga raske jäänud ja liiga palju ruumi ära võtnud. Otsustasime telliseimitatsiooni kasuks, mis on samuti kivist, ent on õhem ja kergem ning liimitakse seina. Ehituspoodide valik mulle ei sobinud, sest otsisin võimalikult kirjut ja robustset tellist ja neis müüdavad olid minu jaoks liialt korrapärased ja ühetoonilised. Vahepeal kaalusime ka, et laseme teha savitellise liistakud, aga sellest koostööst ei saanud asja. Jällegi oli abiks Google otsing ja leidsin Keilas asuva firma Windberg, kelle kodulehel tundus olevat just see kivi, mida mul vaja. Helistasin sinna ja soovitati toon ikka koha peal välja valida, sest kodulehel ei saa tegelikult õiget aimu toonidest. Ükspäev võtsin selle sõidu Keilasse ette ja leidsin nende näidistesaalist just nii robustse ja kirju kivi kui ma ette kujutasin (Masterbrick Dusk ja Red darnished) ja lasin omale hinnapakkumise teha. Hinnaks tuli u 39eurot ruutmeeter, lisaks siis segud seinaliimimiseks ja vuugiks ning paigalduse hind. Paigaldamise otsustasin ka lõpuks neilt tellida ja olen selle otsusega väga rahul. Kaalusime vahepeal selle kivi küll ise paigaldada, aga see tundus liialt keeruline ja kartsime, et ei saa nii ilusat tulemust kui tahame. Paigaldajad tegid seda tööd kokku kolm päeva. Selle aja sees viimistlesid nad ka meil teisel korrusel asuva korstnajala ära. Moodulkorstnale jätsime ümber õhuvahed ja tegime metallkarkassil kipskasti sellele ümber ning lasime tellised peale liimida.

7097351t1h90be.jpg
Korstna karkass tellistega
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui keegi plaanib endal ka mõne seina sarnaste kividega viimistleda, siis ärge sama viga tehke, mis meie tegime. Me nimelt viimistlesime selle korstnajala kruntvärviga, isegi pahteldasime ära enne. See oli viga. Liim, millega need seina kantakse vajab teistsugust aluspinda. Allkorrusel oli meil lihtsalt viimistlemata kipsplaat ja seal sai kohe kive paigaldama hakata, korstnajala pidid nad enne krohvimisvõrgu ja krohviga üle tõmbama, et saaks üldse paigaldama hakata sinna midagi.

7098015t1h2400.jpg
Elutoa tellissein
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Paigaldajad tegid väga head tööd. Vuukimine tundus paras ettevõtmine olevat, aga nende käes käis see töö kiiresti ja tulemus jäi mõnusalt hubane.

 

Põrandad

Esimese korruse põranda plaanidest kirjutasin ka teise korruse põrandate postituses, mis asub SIIN. Sarnaselt teisele korrusel oli ka all plaanis paigaldada tammepõrand ja sama viimistlusega – üsna tumedaks õlitatud. Allkorrusel oli aluspinnaks betoon ja kuna sinna tuli parima tulemuse nimel paigaldada põrand liimides, siis otsustasime, et ei hakka seda ise katsetama ja usaldame selle töö spetsialistidele. Kui ülemisel korrusel kasutasime laudparketti, siis alumisel otsustasime täismasstammelaua kasuks. Selline põrand peaks kestma õige hoolduse korral “igavesti”, lisaks on ta huvitav oma loodusliku mustriga ja õlitamise tulemusel tuleb see muster eriti hästi esile.

7109173t1had37.jpg
Meie elutoa põranda materjal – täismasstammelaud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põrandapuidu valisime meelega struktuurse natuur-rustik sordi, et oleks nii oksakohti kui muid puidule iseloomulikke naturaalseid jooni sees. Paigalduse tellisime meie põrandamaterjali müüja Woodengoldi kaudu ja seetõttu ise otsima ei pidanud. Nende alltöövõtjaks oli ettevõte Lindrex Parkett OÜ.

Meie ettekujutus oli, et nad tulevad ja hakkavad kohe esimesel päeval põrandalaudu paigaldama. Selle asemel alustasid nad betooni niiskuse mõõtmisest ja ebatasasuste otsimisest loodiga. Esimesed kaks ja pool päeva lihvisid nad betoonist muhke välja, kuigi minu meelest oli see betoon juba enne korralik ja sile – ilmselt me ei osanudki seda aluspinna tasasust õigesti hinnata. Samas oli nii tore näha kordki mõnd firmat, kes oma tööd piinliku täpsusega teeb, mitte lihtsalt ei ürita seda kiirelt kaelast ära saada. Kokku veetsid nad meil töönädalajagu päevi ja andsid soovitusi ka edaspidiseks – näiteks, et kui kuskil põrand rikutud saab, siis on võimalik selle koha pealt laud välja raiuda ja asendada. Huvi pärast uurisin ka nende kodulehte ja avastasin, et nende põhitöö on hoopis parketi ladumine. Nendega rääkides tuli välja, et see on see lemmikosa nende tööst – puidust klotsidest mustriga parketi ladumine. Ma pean ausalt tunnistama, et imetlen seda tööd – aeganõudev aga uskumatult ilus. Minu tõeline unistus oli tegelikult kalasabamustrisse laotud tammeparkett, aga see ei meeldinud meie rahakotile ja nii pidime valima laudpõranda. Siiski, me oleme ka praeguse põrandaga väga rahul. See on meie meelest imeilus ja sobib meie koju nagu valatult.

Tammelaud oli küll juba eelnevalt viimistletud, aga peale paigaldust lasime selle veelkord üle vahatada, et puit paremini kestaks ja puidupind veidi siledam oleks.

7097947t1h7c60
Põrand vahetult peale vahatamist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7097891t1h0bac.jpg
Elutuba uue põrandaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7098343t1h893b.jpg
Köök uue põrandaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esiku põrand sai meil tegelikult juba ammu valmis, aga see on ehituspapi all oma aega oodanud. Otsisin meile esikusse kuusnurkse kujuga põrandaplaati, mis ei oleks ühtlase tooniga vaid natuke kirjum. Otsingute käigus jõudsin Viimistluspood.ee lehele ja avastasin nende valikust kuusnurkse looduskivi ja just seda tooni halli nagu mina ette kujutanud olin. Looduskivi on üks mu lemmikuid materjale üldse, aga kuna see on niivõrd populaarseks muutunud, siis otsisin midagi erilisemat kui lihtsalt robustset kivi. Pealegi, meil eelmises kodus oli esikupõrand väga karedast looduskivist ja see oli väga halb valik. Puhastasin seda alati harjaga nühkides, sest lapiga polnud selle peal midagi teha.

Tooni ja mustri poolest meeldis see kuusnurkne kivi mulle nii väga, et isegi kõrge hind ei heidutanud (76eurot ruutmeetri kohta). Kivid on kümnesentimeetrise läbimõõduga ja meie esik 7ruutmeetrit ehk siis plaatija pani meile esikusse ligi 700kivi, mis omakorda varieerusid paksuselt 4mm jagu. Plaatija on samuti Viimistluspoe soovitatud ja me oleme tema tööga väga rahul. Ta on meil plaatinud ka alumise korruse pesuruumi ja plaanime lasta temal plaatida ka meie teise korruse vannitoa. Peagi plaanin ka neid ruume lähemalt näidata.

7098007t1h95ab.jpg
Esikupõrand ja tammepõrand lähemalt vaadates.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7097979t1h6443.jpg
Esik
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esimene korrus sai enamvähem täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin. Minu arvates on looduslike materjalide kooskasutamine suhteliselt kindel valik sisekujunduses. Naturaalseid materjale – õlitatud puitu, looduskivi, savikrohvi ja muud sellist kasutades jääb tulemus alati hubane. Samas seab see piirid ka mööbli valikule – plastikust või laminaadist mööbel ei sobi sellisesse ruumi. Kuna poest meie omale sobivat ja meeldivat mööblit ei leia, siis järgmisena plaanime ette võtta mööbli ehitamise.

 

Jälgi meie tegemisi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Maja teise korruse põrandad ja põrandaküte

Mulle on alati meeldinud massiivlauast põrandad. Mind isegi ei ole morjendanud ohud, et võivad tekkida praod ja täkked. Ehe puit on ikka midagi muud kui näiteks laminaat. Ühtlasi on minu jaoks kodu põrand kõige olulisem osa siseviimistlusest ja seetõttu alustasin ma põranda otsimist juba kolm aastat enne selle paigaldust. 

Juba enne ehitust olime kindlad, et meie unistuste koju tuleb laiast lauast ehe tammepõrand. Esialgu polnud mul õrna aimugi, mis hinnaga tammelaudu müüakse ja mis hinnaga paigaldatakse. Me pole kunagi ise laudpõrandat paigaldanud ja selle töö plaanisime jätta spetsialistidele. Ruutmeetreid on meil üsna palju, seetõttu oli kohe algusest peale vaja teada, milline summa meil põrandatele kulub. Enne kui jõuan oma jutujärjega paigalduse ja piltideni, räägin, kuidas ma meie põranda üldse leidsin.

 

Põrandalaudade otsingud ja meie valik

Kõige eredamalt on mul meeles üks Tallinnas asuv siseviimistlustooteid pakkuv pood, mille nime ma jätan siiski mainimata, kuna tegu on kolm aastat tagasi juhtunuga. Ma südamest loodan, et nad tänasel päeval enam sellist „teenindust“ ei paku. Niisiis, sõitsin parasjagu last vanavanemate juurde viima ja tee peal jäi silma reklaam, et just see pood pakub Eestis suurimat valikut puitparkette. Astusin poodi sisse ja vaatasin ringi. Oligi väga suur valik laudparkette erinevatelt tootjatelt ja ruumi teises otsas silmasin ka viimistlemata põrandalaudu – seadsin oma sammud kohe nende suunas, aga poole sammu pealt peatas mind nende poe müügimees, küsimusega kas saab mind aidata. Ma siis ütlesin, et otsin tammelauda maja põrandale ja hakkasin edasi liikuma laudade poole. Edasist vestlust ma 100% enam ei mäleta, aga põhimõtteliselt tehti minu plaan just päris massiivlaud valida täiesti maha – “väga halb mõte”, “kestab vähe”, “tekivad täkked”, “keeruline paigaldada” jne. Ma ikka üritasin seletada, et ma siiski tahan laudpõrandat, sest erinevalt laudparketist on see “igavene”, kui õigesti hooldada ja täkkeid tuleb igasse põrandasse ning praod mind ei kurvasta, kui need just sentimeetrised pole. Edasi tuli juttu teemal kui kallis ja mõttetu ikka tammelaud on võrreldes laudparketiga – alla 100euro ruutmeetri eest kindlasti tammelauast põrandat ei saa.

Olin mõnevõrra üllatunud – esiteks sellest, et ta mulle niiöelda odavamat varianti pähe tahab määrida, aga ka väljaöeldud hinnast – kuna mul sel hetkel võrdlusmomenti polnud, siis ma väga ei vaielnud. Samuti väitis ta, et kui meil põrandaküte tuleb, siis tuleks laudpõranda idee koheselt maha matta. Pärast ei suutvat ma end ära kiruda, et nii rumala otsuse tegin. Lasin siis üliagaral müügimehel endale tavalisi laudparkette tutvustada. Üldiselt aga üritasin kiirelt end ebameeldivast kogemusest lahti raputada. Minu lahkudes soovitas müügimees mulle miskit stiilis: „Järgmine kord võta ikka mees ka poodi kaasa“. Autosse istudes ja asja üle paar minutit järelemõelnuna, otsustasin, et sinna poodi ma enam ei lähe, ei mehega ega meheta. See pole esimene kord, kui tunnen ehituspoe kliendina, et see, et ma naine olen, tähendab nende meelest, et tõenäoliselt pole ma potentsiaalne klient või ei jaga ehitusest mitte midagi ja vajan korraliku loengut. Naised ju teatavasti ei ehita ega paigalda põrandaid, tõenäoliselt ei maksa ka arveid. (Sarkasm, kui keegi aru ei saanud). Praegu selle poe veebilehte uurides tundub, et sinna võib põrandat ostma minna siis kui raha liiga palju üle on.

Koju jõudes tegin arvuti lahti ja otsisin tammest põrandalaudade pakkujaid. Leidsin paar minu jaoks tundmatu nimega ettevõtet ja otsustasin, et küsin hinnapakkumisi. Päringus küsisin ma laia tammelauda (15-20cm), ca 20mm paksust, faasitud ja kogus 155ruutmeetrit. Ühtlasi uurisin ka paigalduse ja viimistluse kohta, kuna me ei plaaninud ise hakata katsetama nii kalli materjaliga.  Üsna kiiresti sain pakkumise, mis mu tähelepanu äratas. Woodengold ehk Saare Põrand OÜ, kelle pakkumine mulle koheselt silma jäi, pakkus tammelauda 29€/m2. Tegemist oli küll viimistlemata lauaga, aga ma eeldasin, et viimistlus ja paigaldus kokku siiski ei maksa 70€/m2 (et hinnaks 100eurot ruutmeetri kohta tuleks). Sel hetkel neil veel Tallinnas vist kontorit polnud, ent müügiesindaja kellega suhtlesin, oli hästi abivalmis ja nõus kuskile näidiseid tooma ja näitama neid. Saimegi ühe kaubanduskeskuse parklas kokku ja ma pärisin veel nii põrandakütte ja laudpõranda sobivuse kui muude valikute kohta (uksed, lengid, liistud, aknalauad jne). Olin ise nii vaimustuses, et leidsin just selle õige toote ja mõistliku hinnaga. Müügiesindajale rääkisin ära ka, et me tegelikult veel tellida ei saa, sest majagi veel pole, aga mul oli vaja eelarve paika panna. Suhtlemine oli väga tore ja viisakas ning isegi fakt, et meil alles paari aasta pärast reaalselt seda puitu vaja on, ei muutnud suhtumist. Sisimas olin ma juba ära otsustanud, et meie põrand tuleb just sellest firmast. Umbes kord aastas sain nende müügiesindajalt meili, et kaugel me ehitus on ja kas saab juba põrandalaudu tellima hakata.  Lihtsalt nii tore, et nad kolm aastat meid meeles pidasid ja meie tellimust kannatlikult ootasid.

Sel kevadel, kui pidi juba hakkama põranda tellimise peale mõtlema, käisime nende Tallinna kontoris, mis üllatuslikult asub umbes viieminutilise autosõidu kaugusel meie majast. Valisime koha peal välja puidusordi ja viimistluse ning otsustasime teise korruse põrandale siiski panna laudparketi ja massiivlaua paigaldada vaid esimesele korrusele. Põhiline põhjus oli see, et ma tahtsin, et magamistubades hästi laiad lauad oleksid.

Põrandakütte peale ei soovitata väga laia massiivlauda, samas laudparketti kannatab panna natuke laiema, sest materjal on õhem kui massiivlaud. Võrdluseks – laudparkett on meil 15mm paks ja  180mm lai aga põrandalaud tuleb 21mm paks ja 140mm lai. Viimistlus tuleb mõlemal sama – pähkli toonõli ja õlivaha. Laudparketi (st teise korruse põranda) hind tuli u 45eurot ruutmeeter ja esimese korruse massiivlaud tuleb umbes 39eurot ruutmeeter. Massiivlauale tuleb veel lisaks paigalduse hind. Mõlemad materjalid on juba viimistletud tooted ja peale paigaldust enam lihvi ega õlitamist ei vaja.

 

Põrandaküte teisel korrusel ja TYCROC plaadid

Kui põrandalauad tellitud said ja teine korrus oli enamvähem valmis viimistletud, tuli tegeleda kütte teisele korrusele saamisega. Me olime otsustanud, et radiaatoreid meie koju ei tule. Vesipõrandaküte on väga mõnus – annab ühtlaselt sooja ja ei ole jala all ebamugav. Kuidas aga saada teisele korrusele põrandale veetorud ilma raske betooni valamiseta, oli järgmine küsimus. Küttepaigaldajad pakkusid, et me võiks kipsitükkidega täita torude vahed ja kipsivalu teha. See tundus, aga liiga suur töö (86ruutmeetrit põrandapinda) ja nii ma otsisin alternatiivseid variante. Jõudsin lõpuks Tycroci lehele, kus tutvustati Tycroc UHP matte, mis on kaetud fooliumkihiga ja kus on küttetorude jaoks sooned sees ja mille paigaldamine tundus väga lihtne, kiire ja puhas (erinevalt valamistöödest). Tellisime Tycroci plaadid ja lasime oma küttesüsteemi paigaldajal paigaldada ka plaadid koos torudega. Peale torude paikasaamist üritasime teisel korrusel plaatidel ja torudel võimalikult vähe talluda. Kui üldse sinna läksin (pilte tegema), siis otsisin kõige siledama tallaga jalanõud ja vältisin torude peal tallumist.

6979687t1h61ee
Teise korruse põrandaküttetorud Tycroc plaatide sees
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ühel laupäevahommikul kui oli plaan hakata teisel korrusel põrandat paigaldama, avastasime, et terve sealne põrand kriuksub ebameeldivalt. Saime aru, et kogu põranda ulatuses kõik torude keerukohad krigisevad kohutavalt – ka siis kui sinna parketivaip ja plaat peale panna, oli jätkuvalt sama jube krigin. Sel päeval me põrandat paigaldada ei saanudki. Ootasime mitu päeva enne kui küttepaigaldajad vigadeparandust tegema tulid.

6979715t1h64a5.jpg
Torud tycrocis ilma teibita
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ehk on meie kogemus kellelegi abiks – kui Tycroci matte paigaldate torude jaoks, laadige nende kodulehelt alla eestikeelne paigaldusjuhend ja järgige võimalikult täpselt neid juhiseid või kui lasete selle töö kellelgi teha, jälgige ise, et järgitaks juhiseid. Kriginat tekitab see kui torud ei ole mitte vastu fooliumi vaid vastu sinist plaadi osa. Selle vältimiseks tuleks kõik lõigatud lisakanalid ja keerukohad enne torupaigaldust fooliumteibiga katta. Lisaks võivad pooleldi lahtised plaadid omavahel liikudes krigiseda – selle vastu aitab korralikult kinnitamine – maksimaalselt 300mm vahedega kruvid koos spetsiaalsete seibidega. Me saime veel mingi osa plaate ise ka üle käia vahetult enne põranda paigaldust ja see võttis kenakesti aega. Targem on kohe õigesti teha, siis ei ole hiljem probleeme.

6979925t1hfc27.jpg
Laudparkett pakendis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laudparketi paigaldamine 

Juba samal päeval, kui küttepaigaldajad parandustööd lõpetasid, paigaldasime me esimese toa põranda ära. Kuigi algselt oli plaan ka see töö lasta ära teha, siis peale seda kui saime teada, et tycroci peale laudparketi lausliimimist ei tehta vaid tehakse liimimine punn-soonest, otsustasime, et selle tööga saame me ise hakkama. Esimese toana võtsime ette kodukontori ja paigaldasime ka suure magamistoa pikima seina äärde kolm rida laudu ära, et saaks neil kuivada lasta. Töödejaotus oli selline – koos paigaldasime laua, mees tagus laua klotsi ja haamrit kasutades tihedalt eelmise rea vastu, mina puhastasin lauad liigsest liimist ja fikseerisin laua maalriteibiga.

6979723t1h7968.jpg
Laudparketi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuskilt õpetusest oli mehele silma jäänud teibi kasutamine laua paigaldusel – teip hoidis lauda soonest välja liikumast haamrilöögi tulemusel. Ma esialgu ei uskunud, et see toimib – et üldse teip miskit kinni hoiab. Alguses kasutasime natuke kallimat sorti maalriteipi (sinine TESA teip, umbes 9eurot/rull) ja kui see otsa sai, siis läks käiku tavaline maalriteip ja mõlemad toimisid väga hästi. Teibid hoidsime peal paar tundi. Erinevalt tavalisest ehituspoe laudparketist olid meie omad erinevate pikkustega – 1,2meetrit kuni 2,5meetrit. Pikemaid oli keerulisem paika saada ja siis olid teibid eriti abiks.

Kuna meil lävepakke ei tule, siis otsustasime trepihalli teha teiste tubadega ühes tükis. See vist oli kogu paigalduse juures kõige keerulisem osa, sest kõige pikem minek oli umbes 9 meetrit. Tegime selle töö mitmes osas tööpäeva õhtuti ja lõpetatud saime kogu põranda 9. augusti kesköö paiku.

6979867t1hb4a6.jpg
Vaade trepihallist magamistubadesse
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979857t1h67ae.jpg
Tamme laudparkett
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979851t1hfa44.jpg
Laudparketi muster ja toon
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tulemus jäi mõnusalt hubane – soojas toonis puitpõrand annab ka valgete seintele mõnusalt sooja tooni. Õlivahaga kaetud puit on jala all loomulik ja soe. Kuigi hetkel teisel korrusel kütet sees ei ole, on vahe siiski tuntav. Allkorrusel oleva betoonpõranda peal on ikka ebamugav – kuigi seal on küte sees, tundub põrand siiski liiga jahe, et paljajalu käia.

6979731t1h9b88.jpg
Laudparkett suures magamistoas
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esimese korruse põrandalaudu pole me veel lasknud ära tuua – liiga eredalt meeles, kuidas me kahekesi 1000kg laudparketti kulleriauto pealt maha laadisime ja tegelikult pole hetkel ruumi, et neid hoida kuskil. Natuke on vaja materjale veel eest ära saada alt korruselt (nii laelauapakid kui seina mõeldud voodrilauad jms). Lähiajal loodaks ikka esimese korruse põranda paigalduse ka lasta ära teha. Rohkem pilte näeb siis blogi Facebooki lehelt.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Meie valgete seintega kodu ehk siseviimistlusest

Üldiselt jagunevad arvamused kaheks: need, kes armastavad valgeid elamisi ja need, kes peavad neid haiglat meenutavateks kõledateks ruumideks. Ma kuulun sinna esimesse rühma. Kuigi nõustun, et liiga valge pole ka hea. 

Samal ajal kui väljas tegutseti meie majaesise ja aiaga, tegutsesime meie majas sees, et saada teine korrus kipsi alla. Maikuu nädalavahetustel ja terve juunikuu, sh kogu oma puhkuse, tegelesime teise korruse välja ehitamise ja viimistlemisega. Vahepeal käis ka plaatija, kes terve esimese korruse pesuruumi ära plaatis, aga sellest kirjutan eraldi postituses kui pesuruumis ka segistid ja muu vajalik paigas on.

 

Viimaste seinade ehitamine

Juuni alguses oli teisel korrusel veel puudu nii villa kui kipsi – näiteks kaldlae vill katuseakende ümbruses ja kaldlae alune põranda osa, mille paigaldamine käis paraja kondiväänamise saatel. Juuni alguses tuli mehe vend meile appi ja koos tegutsedes sai suurem osa kipsi seina. Samal ajal paigaldasin mina villa sinna, kus see veel puudu oli.

6858515t1h847d
Trepihall maikuu keskel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kipsi paigaldamise käigus tuli jooksvalt ideid, kuidas ruumi paremini ära kasutada. Nii otsustasime näiteks kodukontori toa täiesti avatuks jätta ja laiendada seda ruumi veel umbes poole meetri võrra meie magamistoa arvelt. Selle poole meetrise ruumi peale mahutasime ära seinakapi, kuhu saab teisel korrusel koristusasjad ja muu majapidamises vajalikud esemed paigutada – nt varstolmuimeja, puhastusvahendid, lambipirnid ja muu selline, mida teisel korrusel vaja võib minna ja mida oleks tüütu pidevalt tehnoruumist toomas käia.

6858539t1hf5aa.jpg
Kodukontori ja magamistoa vaheline sein, mida nihutasime pool meetrit
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pea igas toas kasutasime ka kaldlagede allolevat ruumi ära, tehes sinna sisse puidust riiulid. Suurema lapse toas sai katusenurka eriti lahedalt ära kasutada – seal toas on kahe maja katuste ühinemiskoht ja nii tekkis sinna suhteliselt avar süvend, kuhu saab siis kas laiendada garderoobi või teha raamatute jaoks riiulid.

6858559t1h0a22
Kaldlae alla ehitatav puidust riiul (suures magamistoas)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860541t1h6ede.jpg
Kaldlae all ära kasutatud pind riiulite jaoks – õlivahaga viimistletud. Liistud veel puudu.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seinu ehitades mõtlesime ka sisekujunduse peale – kuhu tulevad seinariiulid ja muud asjad, mis võiks vajada toestust – nendel seinadel sai lisaks kipsile kasutatud ka OSB plaati, mis ühtlasi ka jäigastavad kogu maja karkassi. Samamoodi said üle käidud ka kõik seinakontaktide täpsed asukohad ja lülitite asukohad. Soovitan teha iga toa kaupa nimekiri, milliseid elektrit tarbivaid esemeid seal toas võiks tulevikus kasutada ja selle järgi paigutada pistikupesad. Ja alati tasub neid rohkem panna kui esialgu vaja tundub minevat.

 

Siseviimistlus – seinad

Esimene tuba, mida viimistlema hakkasime oligi meie magamistuba, mis on teise korruse suurim tuba – ligi 22 ruutmeetrit (sealjuures on põrandapinda isegi rohkem). Meie magamistoast läheb läbi ka õhk-kütte kamina korsten, millele oli vaja karkass ehitada. Selleks, et see karkass lihtsalt kipskast välja ei näeks, plaanime selle katta liimitavate tellistega. Ühtlasi annaks see toale ka värvi ja iseloomu juurde.

6858627t1h9af2
Kamina korstnatoru koos kipskarkassiga (toa keskel)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kamina korstna karkass ühtlasi jaotab ruumi kaheks – selle taha jääv osa saab avatud garderoobiks ja selle ees olev osa saab magamisruumiks. Algne plaan – teha siia tuppa ka töönurk – sai ringi mõeldud. Olen viimased 3 aastat teinud arvutiga tööd magamistoas ja leidsin, et see peab lõppema. Magamistuba olgu siiski vaid magamiseks ja kodukontor eraldi tuba. Esialgne plaan teha eraldi vaid külaliste tuba, mis enamuse ajast tühjalt seisaks, jäi selle tõttu katki – sellest sai nüüd avatud kodukontor, kus ühtlasi hakkab olema ka lahtikäiv diivan külaliste majutamiseks.

Värvimise lõpetamisel pesin ka kõik aknaraamid ja -klaasid puhtaks. Toad võtsid kohe teise ilme! Paljud on muretsevalt küsinud, et kuidas kõikide nende aknaruutude pesemine välja näeb ja kui palju aega see võtab. Ma ütleks, et suurte ilma ruutudeta akende pesemine on isegi nürim tegevus. Väikse ruutude puhtaks saamine oli väga lihtne ja ei võtnud üldse nii eriliselt palju aega. Abiks võtsin ühe spetsiaalse masina, mis põhimõtteliselt on nagu tolmuimeja põhimõttel klaasikuivataja – masin kogub kogu musta vee paagi sisse ja jätab randivaba tulemuse. Proovisin üht akent ka käsitsi – vaid pritspudelit ja paberit kasutades pesta ja see oli oluliselt ajakulukam, paberit läks ka meeletult ja tulemus ei olnud nii hea. Masinaga kuivatades tuleb paberiga kuivatada vaid raamiäärsed, kuhu masin hästi ei ulatu.

6858685t1had6e
Suure magamistoa aknad (idasse)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kõik teise korruse toad saavad sama viimistluse – valgeks värvitud seinad, heledaks vahatatud puitlagi ja tume puitpõrand. Kõik seinasisesed riiulid, aknalauad ja tubade uksed ning kõik muud puitdetailid saavad samuti sama viimistluse – tumeda õlivaha, mis meenutab antiiktamme.

Valgete seintega kodu on olnud minu ammune unistus. Minu jaoks on valge sein ideaalne taust kõikidele sisustuselementidele. Valge sein ei tee minu meelest kodu vähem hubaseks, kui on osatud kasutada mööblit, tekstiile, toataimi ja muud sellist, mis tegelikult ühe kodu isikupäraseks teevad ja neid saab ka tujude muutudes välja vahetada ja nii üsna kiirelt kodule teise ilme anda. Samas näiteks ei kujutaks ka mina ette üleni valges toas elamist. Kontrasti peab olema! Põrand tuleb meil üsna tumedakirju, suur osa mööblit samuti. Valgeid tekstiile praktiliselt ei tulegi.

Väga palju mängib sisekujunduses rolli ka loomulik valgus ja ruumide suurus. Väikeste akendega ja väikeses ruumis tumedad või kirjud seinad teevad toa visuaalselt veel väiksemaks. Tume lagi tekitab visuaalselt mulje, et lagi on madalam, kui ta tegelikult on. Meil on teisel korrusel lõunapoole vaid laste magamistubade katuseaknad, seega heledad toonid siseviimistlusel olid üliolulised. Ma loodan, et saan lõpptulemust jagades näidata, et valgeid seinu ei pea kartma kui ülejäänud esemetega hubaseid värvitoone sisse tuua. Muidugi, boheemlasliku stiili armastajaid ei veena ka sellega ümber ja see polegi mu plaan. Kodu peab olema meeldiv ikka nende jaoks, kes seal elavad. Minu jaoks tunduvad hirmuäratavad näiteks lastetoad, kus on seintel kasutatud tumedakirjuid tapeete või tumedaid värve. Lastetubades on tavaliselt esemed niigi kirjumad kui mujal ja kokku tekitab selline kooslus mu meelest tohutult ärritava keskkonna. Õnneks on mu lapsed õnnelikud, et nad üldse oma toa lõpuks saavad ja ei ole siiani sisekujunduse osas sõna eriti võtnud. Meie jaoks peab kodu olema rahuliku üldmuljega – nii et kriiskavaid toone, nikerdatud esemeid ja nipsasjakesi meie kodust enamasti ei leia. See-eest kindlasti leiab ohtralt erineva tekstuuriga tekstiile – patju, kardinaid, mõned valitud vaibad; lisaks siis lambid, toataimed, pildid ja küünlad.

Siseviimistlus – lagi

Kohe päris majaehituse alguses oli selge, et laed tulevad meil puidust, mitte kipsist. Üks põhjus oli muidugi see, et puitlagi on palju ehedam ja hubasem aga natuke ka see, et me mõlemad ei salli lae pahteldamist ja lihvimist. Üheks tingimuseks laelaudade viimistluse valimisel oli see, et nad poleks liiga tumedad, aga samas puidumuster kenasti näha oleks. Puidupood, kust me suurema osa materjale tellinud oleme, saatis meile ühe valge vahaga viimistletud lauajupi näidiseks ja otsustatud oligi.

6859523t1hf77c.jpg
Valgeks vahatatud laelauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laelauad paigaldasime spetsiaalsete klambritega, mis andis võimaluse paigaldada voodrilauad selliselt, et kinnitusi ei jää näha. Klambrid kinnitatakse laua soone külge ja siis kruvitakse karkassi külge. Esimeste ja viimaste laudadega olime siiski sunnitud kasutama naelapüstoli abi, sest klambrit seal kinnitada ei saanud. Abiks oli ka ristjoonlaser – eriti neis kohtades, kus katuseaken katkestas lauarea aga akna kohalt pidi laudis jooksma siiski ühes joones edasi.

6859567t1h0d2c.jpg
Laelaudade paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Meie magamistoas on umbes viiemeetrine kaldlaega sein – selle laudade paigaldamine toimus suures osas kahekesi. Väiksematel lagedel paigaldas mees üksi.

 

Üldvalgustus

Toad said ka üldvalgustuse paika – laelambid, mis on valgeks lakitud puidust raamiga plafoonid. Jällegi – igas toas on täpselt samad lambid. Üldvalgustusena on need piisavalt eredad, et kõik vajalik tehtud saaks. Lastetubadesse paneme tugevamad LEd-pirnid kui enda tuppa. Mõlemas lastetoas tuleb erinevaid väiksemaid kohtvalgustusi ka – näiteks voodi juurde lugemislamp, kirjutuslaua lamp ja kapiriiuli alune lamp. Mida rohkem erinevaid valgusteid, seda parem. Otsustasime, et igas toas võiks olla suhteliselt tugev üldvalgustus, aga ka võimalus hubaseks valgustuseks. Valgustid see-eest on igas toas stiililt täpselt samad. Trepihallis, esikus, tehnoruumis ja pesuruumides kasutame süvistatud piimja klaasiga led-lampe.

6860543t1h9c7d.jpg
Üldvalgustuseks valitud laelambid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuni põrandani viimistletud toad

Järgmised fotod on tõenäoliselt hetkel veel üsna igav vaatepilt, sest tooniandvaid esemeid veel ju pole. Nende tubade ilme muutub täielikult kui need lõplikult sisustatud saavad.

6860599t1hf3ac.jpg
Suur magamistuba (panoraamfoto)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860601t1he7c1.jpg
Väiksema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860605t1hcb2f.jpg
Suurema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860611t1h9139.jpg
Kodukontor-külaliste tuba (panoraamvõte)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860617t1hbcc3.jpg
Trepihall
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lähipäevadel peaks teine korrus ka põrandaküttetorud paika saama. Niikaua kui spetsialistid neid paigaldavad ja kuni põrand saabub, on plaan ka esimene korrus sama kaugele viimistletud saada.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 2. osa

Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. 

Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga esteetilist välimust sel polnud.

Juurdeehituse tõttu jäi meil autovärav valesse kohta ka – täpselt keset maja, ja maja ees nii palju ruumi pole, et auto sinna ajada. Parkimiskohad plaanisime maja kõrvale hoone põhjaküljele. Kuigi garaaž on meil pigem tööruum ja panipaik, siis autoväravat planeerides võtsime arvesse, et saaks siiski ka autoga garaaži vajadusel sõita.

Piirdeaia välimuse otsustasime ära juba siis, kui ehitusluba taotlesime. Samal ajal taotles arhitekt väikeehitise püstitamise luba piirdeaiale ja seal oli määratud ära vundamendi kõrgus, väravate laius, piirdeaia kogukõrgus ja piirete puidu toon.

6732735t1h8a47.jpg
Väravate ja piirdeaia projekt.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aiaehitajalt hinnapakkumist võttes loetlesime oma lisanõudmised aiale:

  • postid peavad olema sama tooni, mis muud maja metallosad (katus, vihmaveesüsteem, aknaplekid jne) – toon RR23 (tumehall);
  • autovärav peab olema liugvärav, automaatikaga;
  • jalgvärav peab olema magnetlukuga, avatav nii magnetiga aiast väljast kui ka maja esikus asuvast nupust.

Kivipaneku vahepeal jõudsid meie aiapostid tsinkimisest ja värvimisest tagasi ja mõne päevaga said need ka paika pandud – betooniga maa sisse kinni. Peale seda sai hakata aia sokliga tegelema. Aia sokliks valisime betoonplokid, mis põhimõtteliselt on kõnnitee äärekivid. Betoonsokli valamine oleks palju kallimaks läinud ja minu meelest on äärekividest sokkel palju viisakam.

Liugväravale valati betoonist sokkel. Liugvärav ise on kuus meetrit pikk, ent autovärava ava on neljameetrine.

6732795t1h42f7.jpg
Aiapostid ja sokkel.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Autovärava automaatika on meil BFT DEIMOS BT A600 ULTRA, mis sisaldab elektromehaanilist värava ajamit, automaatset pidurdussüsteemi, juhtimiskeskust, kaht pulti, fotosilmi ja vilkurit. Autoväravat saab seadistada automaatselt sulguma, meil on seadistatud 40 sekundi peale. Fotokiired on mõeldud selleks, et kui midagi on aia vahel, siis need tuvastavad selle takistuse ja väravad ei liigu.

6732993t1h9950.jpg
Autovärav ja automaatika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jalgvärava lukku soovisime magnetiga – lootuses, et siis talvel on lukuga vähem jamamist. Kolm aastat tabalukku kasutades oleme korduvalt sellega hädas olnud, sest lukk jäätub ära. Loodetavasti magnetlukuga seda probleemi pole. Elektriliselt avanev jalgvärav on ka selles mõttes mugav, et kui keegi külla tuleb, ei pea võtmega õue jooksma, vaid saab toast nuppu vajutades värava avada.

6733003t1h00e9
Jalgvärav, magnetlukk.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lisaks paigaldasime ise uue postkasti ja väravale juhtmevaba uksekella.

Aiast väljaspool olevale haljastusribale lasime veidi mulda lisada ja selle tasandada. Külvasin sinna muruseemne ja peagi peaks seal taas ilus roheline olema.

6733011t1h528b.jpg
Piirdeaed.  Foto: Kärt-Britt Kokk
6733037t1ha9e8
Panoraamvõte majaesisest.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nüüd on veel jäänud oodata, et muru tärkaks, ja tegeleda pisiasjadega, nagu treppide plaatimine, liiva pühkimine kivide vahele (seda peab veel mõnda aega tegema, sest vihm peksab seda laiali), ja siis maja välisviimistlus lõpetada: viimased voodrilauad, aknaplekid, liistud ja vihmaveetorud maja nurkadesse.

6733121t1hf12f
Tänavakivi maja vundamendi ääres.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733123t1h60c9.jpg
Majaesine trepp.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733047t1h8013.jpg
Muru tärkab. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733139t1hde37
Teine trepp, majaesine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733145t1h22c6.jpg
Välisvalgustus sai ka paika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Jälgi minu blogi Facebookis «Minu kodu» lehel. Hoia end kursis – Facebooki lehelt leiad rohkem pilte ja infot. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 1. osa

Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi…

Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima hoopis majaesine ja vana piirdeaed. Tegelikult on see häirinud juba kõik need kolm aastat, mis me siin krundil tegutsenud oleme, aga nüüd tundus, et viimane piisk on käes. Meil on koer ja kaks last ning alatasa on kogu elamine liivane. Selleks, et majauksest tänavale jõuda, pidi tihtipeale hüppama ühest kohast teise, et mitte kuskile mutta astuda. Heledatest jalanõudest võis vaid unistada. Autosid ei saanud me viimased 2aastat aeda parkida, sest maja laienduse tõttu oli autovärav vale koha peal. Kõik see viis välja mõtteni, et sel kevadel peab kivi maha ja aed välja vahetatud saama.

6724941t1hadfd.jpg
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724943t1h2684
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

11. märtsil saatsin päringud kolme firmasse, kes selliseid töid teostavad. Kaks neist esialgu ei vastanud ja teatasid mõni aeg hiljem, et neil on tegelikult juba kõik ajad kinni. Lumi polnud veel ära sulanudki! Esimesest ehmatusest, et olen hiljaks jäänud, ülesaanuna leidsin oma õnneks oma mailbox-ist kirja kolmandalt firmalt, kes soovis koha peale tulla ja asju üle vaadata ja mõõta ning siis oma pakkumine teha. Minu tingimus oli, et nii piirdeaia kui kivitööd teeks üks ja sama firma ja seetõttu polnud firmade valik väga lai. Enamus pakuvad, kas ühte või teist aga mitte mõlemat korraga. Üks firma oleks küll vastu tulnud ja teinud ka kivipaigalduse ära, aga keeldus treppe valamast. Nii siis jäigi sõelale üks firma – TMGrupp.

Esialgu käidi mitmeid kordi mõõtmas ja asju läbi rääkimas, printisime jooniseid ja aiaplaane, kus miski asetsema hakkab. Kui hinnapakkumine käes ja kõik tähtsad asjad korduvalt läbi räägitud, lõime käed ja edasi käis kõik juba väga kiiresti. Iga päev oli uksest välja astudes uus vaatepilt.

18. aprillil tuldi kopaga krundile – tõmmati ühe päevaga kõik väravapostid välja, koguti lammutusest tekkinud rämps kokku ja viidi minema.

6724961t1h4f6a
Maja peale vana aia lammutust
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Edasi hakkasid pinnasetööd – me palusime tegeleda ka drenaažiga ja pinnase kaevamise käigus paigaldasime ise ka maanduse majale. Kopp tõmbas juppideks ka vana koleda trepi, mis oli juba igati lagunenud. Järgmised nädalad saime tuppa umbes meetrist astet tehes või fibode otsa turnides, aga suurest muutusest elevuses ei lasknud me end sellest heidutada.

6724947t1h648e
Trepi lammutamine aprillis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui aed oli lammutatud ja pinnasega alles tegeleti, ajasin mina asju, et saada ühele kasele raieluba. See kask oli tegelikult meil ammu pinnuks silmas olnud – see oli aianurgas ja kaldega tänavapoole ja toetas vana võrkaia vastu. Samas nurgas on kolm võimast ja ilusat mändi ja meie plaan oli nende ette veel istutada mõned madalad mägimännid, aga see viltune kask rikkus ilusa kujutluspildi. Lisaks oleks see aiaehitust seganud. Õnneks saingi vähem kui kuu ajaga raieloa ja lausa kahele puule – lisaks ka pihlakale, mis täpselt maja ees oli ja kasvas elektrikaablisse, mis majja voolu toob. Erinevad liinide hooldajad on iga aasta meile rõhutanud, et see pihlakas tuleks maha võtta, aga me ikka lootsime seda hoida. Kui kopp aiapostid välja tõmbas, tuli sellega koos ka pihlakas lahti, mille tüvi oli osaliselt posti ja võrgu sisse kasvanud. Nii ta siis maha võtmisele läks. Plaanime nüüd ühte aianurka, kus tühi ruum, uue pihlaka istutada.

6724953t1h87f1.jpg
Vana piirdeaed ja viltune kask
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724955t1h84fe.jpg
Pihlakas maja ees, peale aialammutust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kivipaneku eeltöödena tehti ära pinnase koorimine ja ära viimine; kaevati drenaažiks augud ja täideti jämeda killuga, mille peale läks geotekstiil ning selle peale muld. Seejärel toodi sisse jäme killustik ja tasandati. Kivisillutise planeerisime me maja ette kõnniteeks ja maja küljele autode parkimiseks ning ka kolme kivi laiuselt ümber kogu maja nendesse kohtadesse, kuhu terrassi ei tule. Lisaks sain meie haljastusplaani tegijalt hea idee lasta kivi panna ka terrassinurka, kus hiljem grillida saab. Enne kivipanekut paigaldati äärekivid ja täideti need kahe kihi killuga ja tambiti kinni.

Juba enne paigaldust palusin ma neil ise läbi mõelda vihmavee äravool, et kividele ei tekiks loike ja vesi garaaži ei valguks. Nii said planeeritud kalded majast eemale ja autovärava alla malmrestiga vihmaveerennid. Osa vihmavett peaks valguma maja ees olevatesse istusaladesse ja osa vihmaveetorude kaudu olema majast eemale juhitud maaalustesse kivikastidesse.

Jooksvalt pakkusin neile erinevaid suuri töid aias veel – nt vanade kändude välja juurimist ja vanade kuuride lammutamist. Nende meeskond tegi kuurilammutuse ära mõne tunniga, kui me oleks sellele terve pika nädalavahetuse kulutanud. Selle asemel saime nädalavahetusel kuurist tulnud lammutusjääkidega tegeleda – osa ära anda ja osa kütteks saagida ning rämpsu aiast kokku korjata.

6724963t1h26fb
Vanad kuurid eelmise aasta suvel (2016)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724965t1hf87d.jpg
Kuuride lammutamine ja lammutamisest tekkinud rämps
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724967t1h8904
Majatagune peale kuuride lammutust ja kahepäevast aiakoristust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724973t1h8f0c.jpg
Kivipaneku ettevalmistused
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724977t1h6ae0
Tänavakivi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tänavakiviks valisime me Bendersi valikus olevad Troja antiikkivid, mille tooniks hall segutoon. Kivide toon varieerus helehallist tumehallini ja jättis nii kena loodusliku mulje.

6724981t1h4b8e
Tänavakivi lähedalt vaadates
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724983t1h8bea.jpg
Majaesine koos kiviga (pildil veel lõpetamata).
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Aia ehitusest, värava automaatikast ja lõpptulemusest kirjutan aga järgmises osas. Hoia end kursis – Minu kodu Facebooki lehel rohkem pilte ja infot.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Kalevi mälestuseks: meie maja autor

Meie peret on tabanud valus kaotus ja seetõttu tuleb seekordne postitus üsna kurb. 

Ma tahan täna kirjutada inimesest, kes on meie perele nii palju abiks ja toeks olnud, et seda kõike ei olegi võimalik sõnadega väljendada ning on teenimatult vähe au ja kiitust saanud.

Minu mehe isa, Kalev Kokk, keda me mõlemad isaks nimetame, kaotas eelmisel nädalavahetusel võitluse vähiga. Elu on vahest nii ebaõiglane – võttes ära meilt parimad, tublimad ja kallimad…

Viimastel nädalatel mina ise isa vaatamas ei suutnud käia – tahtsin teda mäletada sellisena nagu ta tegelikult oli – lõbusa ja täisjõulise mehena mitte vähist nõrkenud inimvarena… ent me suhtlesime kirja teel ja siin postituses nopin mõned tema tsitaadid ja jagan neid teiega tema mälestuseks.

Isa oli põhiline nõuandja ja abistaja meie esimese oma korteri ehitusel, siinse vana majaosa kapitaalsel renoveerimisel ja meie uue maja projekteerijana, joonestajana ja põhilise töödejuhatajana üldehitusel. Isa oli õppinud sisearhitektiks, ent põhiosa oma elust töötanud arhitekt-konstruktorina, lisaks muudele ametitele – polnud tööd, mida ta ei osanud – torutööd, elektritööd, kaminate ehitus, üldehitus, mööbli ehitus. Kuldsete kätega mees!

Ühes oma viimases kirjas mulle kirjutas ta:

«Hamba sain verele kui teie muldonni põrandat tegime. Järgnes läbiligunenud põranda vahetamine teie vanas majaosas. Hoidsin poisi tööl silma peal ja kui ta tuli oma jutuga, et on ehitamiseks valmis, oli ka minu otsus valmis teile appi tulla – eestlaste komme talguid teha, hoolimata sellest kui pikaks need venivad. Kogemused olid mul olemas ja ma vajasin nende kasutamiseks võimalust. Olen õppinud sisearhitektiks, kuid erastamise perioodist peale tegin tegelikult arhitekt-konstruktori tööd algul oma allkirjaga ja hiljem teiste tuntud arhitektide allkirjade all – olen tänulik, et sain oma kogemusi kasutada, muidu kaoks nad koos minuga – tänud.»

Muldonni all mõtles ta meie esimest kodu – korterit, mille ostsime nii kohutavas seisus, et ülejäänud pere arvas, et oleme hulluks läinud, et sellise projekti ette võtame – põrandal oli muld ja lammutusrämps, laest nägi ülemist korterit. Tema juhendamisel ja tema abiga tegime sellest korterist imeilusa kodu.

Isa jagas meile mitmeid nippe, kuidas kiiremini ja paremini ehitada. Igale küsimusele oli tal vastus olemas ja kui ei olnud, oli tal kontakte, kelle juurde meid suunata. Ilma temata me seda maja ei oleks ehitanud. Tema on meie uue kodu autor – ta tegi meie varesejalgadest kritseldustest korralikud joonised ja projekteeris kogu välisilme – see maja on kõige suurem mälestus temast. Kuigi arhitektina on meie kodu projektil kirjas teine nimi, siis tegelikult kogu projekteerimistöö tegi ära isa. Arhitekt tegi vaid väiksed parandused ja tegeles Tallinna linnavalitsuse bürokraatiaga.

Vähidiagnoosi sai ta enne kui meie ehitusloa kätte saime ja olime arvestanud, et tema tervise tõttu me teda appi ehitama ei kutsu – kui üldse, siis vaid nõu andma. Ent isegi keemiaravide vahepeal oli tema see, kes laupäeva hommikul kell seitse helistas ja küsis: «Noh, kas teeme ka midagi täna?»   Miks ta siia ise tahtis, kirjutas ta kirjas:

«Kuna see koht on mändide all, linnulaul ümberringi, hea ilm enamasti – kuurort. Taipasin seda kui ühel hommikul varem kohale jõudsime ja ma rüüpasin kohvi teise korruse sarikate vahel – idüll minu jaoks, sest mul ei ole olnud varem kunagi kogemust sellises kohas tööd teha, et mitte häirida ümbruse sulnist rahu, imeline. Ma olin seal üpris õnnelik, sest kõigele lisaks tegin tööd, mis on mu lemmiktöö.»

Mitmel korral, kui meil ehituse peal mõistus otsa sai, et kuidas edasi – tuli isa  ja lahendas mure loetud minutitega. Nii sai näiteks teisele korrusele materjal tõstetud talide abil tema initsiatiivil. Tavaehitusel oleks selleks kraanat kasutatud. Renditavate tellingute asemel leiutas ta isetehtud tellingud, mis olid majakarkassi külge kinnitatud. Ka teise korruse välisviimistlusel kaalusime me erinevate tõstukite renti ja muretsesime, kas need meie aeda väga üles ei künna – kuni tuli isa ja põhimõtteliselt ehitusjääkidest ehitas teisaldatavad tugevad tellingud ja seda kõike vaid poole tunniga. Rääkimata trepiehitusest, mis meile tundus sama keeruline nagu hiina keel. Isa tegi arvutis joonised, printis välja ja tuli ehitas selle kahe päevaga käsitsi valmis.

Oma kirjas kirjutas ta:

«Tõsiselt võttes vajab iga omamoodi meister ainult võimalust oma oskusi rakendada nagu mul teie juures õnnestus, tänuväärt.»

Isa ütles alati, et üks tõeline mees peab elus kolme asja tegema: pere looma, puu istutama ja maja ehitama. Tema sai kõik need kolm tehtud. Ta on kasvatanud üles kaks imelist poega, kes on sama suure südamega kui ta ise oli. Minu mees on – suuresti tänu oma isale – samuti kuldsete kätega, ühegi töö ees kartma ei löö ja kõigega saab hakkama suurepäraselt.

Mul on hea meel, et me omavahel kirjutasime ja sain talle öelda, kui oluline ta meile oli ja kui suurt tänutunnet me mõlemad tunneme. Oma viimases kirjas talle, tänasin teda, et on sellise poja kasvatanud.

Tsitaat isa kirjast:

«Teie mõlemad tegite kahe mehe tööd – edu teile.

Olete just täpselt uskumatult tublid, uskumatult. See on õnnelik paik, kus kõik see imetegemine toimub, kordumatu.

Kalev»

Puhka rahus, kallis Isa! Me jääme Sind väga igatsema!

6550395t1ha6db.jpg
Isa meie ehituse peal – üht järjekordset töövõitu tähistamas. Pilt tehtud maikuus, 2016.a
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump

Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. 

 

Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa – meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump.

Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee – see plaan jääb hetkel tulevikku.

Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat – Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga.

Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada.

Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest.

Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina – selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks.

5. märtsil sai meil tehnoruum valmis seadmete paigalduseks. Väike nimekiri tehtud töödest koos piltidega:

 

1. Vaheseinte ehitus ja pahteldamine.

 

6428637t1h622a.jpg
Tehnoruumi seinade ehitamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

2. Dušiseinade ja põranda niiskusisolatsiooni paigaldus, sh betoonile nakkekrundi kandmine. Vett saavate pindade plaatimine.

6428641t1hdaeb
Tehnoruumi pesunurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk

3. Põranda plaatimine. Me valisime sellise peenikese looduskivi sinna põrandale ja see oli uskumatult jube töö – vuugitäidet läks pakil näidatust 5korda rohkem ja ma tegin seda tervelt kaks päeva järjest. Ühel õhtul jõudsin seda tegema minna alles 8 ajal õhtul ja lõpetasin kell 4 hommikul, aga pooleli ka ei raatsinud jätta…

6428673t1he8d3
Tehnoruumi põranda plaadid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. Trappide paigaldamine (üks dušinurka ja teine keset ruumi)

 

5. Tehnoruumi lae paigaldus – tegemist on tavalise kuusest voodrilauaga, mille ma halliks õlitasin. Ma armastan neutraalseid toone, aga erinevaid tekstuure ja materjale ning minu üllatuseks on põranda ja lae toon üsna sarnane ja mu meelest sobib hästi kokku. Eriti vahva on, kuidas mõlemad erinevates valguses teistsuguse tooni võtavad. Tume lagi sai valitud seetõttu, et lakke tulevad suured hallid ventilatsioonitorud – lootusega, et need siis sealt vähem silma torkavad.

6428677t1h7a84
Tehnoruumi lae viimistlemine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. Akna ümbruse viimistlemine. Aknalaua ja puitriiuli viimistlemine ja paigaldamine. Aknaümbruse me lihtsalt pahteldasime ja värvisime. Teipisime aknad maalriteibiga, tõmbasime nurkadesse akrüülhermeetiku, selle peale kandsime värvi ja kohe teip maha. Tulemus jäi päris viisakas. Aknalaua ja riiuli tegime olemasolevatest höövelprussidest – jällegi õlitasin halliks ja vahatasin kaks korda.

6428703t1heb4a.jpg
Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

7. Kütteseadme katte ülevärvimine.

Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam.

Enne ja pärast:

6428773t1h3968.jpg
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429449t1hd7ef
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks.

Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.

Seekord tahaks välja tuua meie “ämbrid” ka – ühest kohast plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et see kipsivahe näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole – võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma – hiljem kui vuugitud oli, mõtlesime, et oleks vist ikka pidanud. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks.

 

Jälgi minu blogi Facebookis Minu Kodu lehel. Facebooki lehe kaudu saab ka minuga ühendust võtta ja küsida lisainfot – kui vastata oskan, abistan hea meelega!

Elektritöödest ja ohtlikest kaablitest

Siinne elektrisüsteem on meile algusest peale olnud üks suuremaid murekohti. Juba kolides sai selgeks, et peame elektrisüsteemi võimsust korralikult tõstma ja palju ringi tegema, et süsteem sobiks ka uuele majaosale.

Ma olen harjunud, et pesen ja kuivatan kogu pesu ühel päeval nädalas, samal päeval teen suurema koristuse ja midagi korralikumat süüa. Siia kolides oli meil elektrisüsteem nii nõrk, et korraga sai kasutada vaid 1–2 kodumasinat, mis oli üsna närvesööv, sest tundus, et kogu aeg peab millegi järel ootama, et kõik plaanitud tööd ühe päevaga tehtud saaks.

KILP JA ELEKTRITÖÖD

Nimelt oli siin algselt vaid 16A ja 1 faas. Ilmselgelt oli seda meile vähe. Mina oleks selle elektrisüsteemi kohe alguses võimsamaks lasknud teha, aga mees otsustas, et teeb seda siis, kui uude majja ka juba elektrit vaja ja sinna uue kilbi paigaldame. Ma unustasin selle väikse pisiasja pidevalt ära ja nii ma siis käisin muudkui korke sisse tagasi panemas ja pesumasinat pausile panemas, kui mikrolaineahju tahtsin kasutada jne. Kaablid olime suures osas vahetanud vana majaosa renoveerimise käigus.

 

Eelmise aasta sügisel otsustas mees, et aeg on nii kaugel, et tellime kolm faasi ära. Novembris sai ka peakaitse 25A peale tõstetud ja elekter kolme faasi peale ära jaotatud. Paljud on küsinud, et kuidas lisaamprite juurde tellimise eest maksta tuli ja kas see olenes faaside arvust. Amprite eest makstakse olenemata faasidest ikka ühepalju – kui 16A pealt 25A peale üle minna, siis maksad 9 ampri eest selle summa, mis hinnakirjas.

Ma olen alati elektritöödesse suhtunud tugeva ohutundega – ühe korra olen elektrit saanud seina värvides ja teisel korral läks mul boileri juhe põlema nii, et sädemeid lendas. Tegemist oli ajutise elamisega, kus suur osa elektrisüsteemist ja kaablitest olid nõukaajast ja tehtud parandused olid ebakvaliteetsed. Mõlemad olid ühtemoodi hirmutavad kogemused, mistõttu pole elektri- ja kaablitööd minu jaoks mingi naljaasi. Ja kui sellest ise midagi ei jaga, siis tuleks kõik sellised tööd pigem usaldada spetsialistile, kui ise pusima hakata. Näiteks selle boilerijuhtme õnnetuse oleks saanud vabalt ära hoida, kui see oleks õigesti ühendatud ja õiget kaablit kasutatud. Sel korral läks mul õnneks – lükkasin korteri peakaitsme välja ja kutsusin asjatundja appi – pääsesin vaid boileri ja kaablite vahetusega ja kergete põlengujälgedega seinal. Kusjuures boiler asus selles korteris WC-s, kus suitsuandurit ei olnud. Korteri ainuke suitsuandur oleks ilmselt tööle hakanud alles siis, kui WC oleks leekides olnud.

Eelmises kodus (mille ka suures osas ise ehitasime) tegime elektritööd selliselt, et panime kirja kõik kodumasinad, pistikupesad, lülitid, sh ka väikesed, aga võimsad kodumasinad (nt veekeedukann, tolmuimeja, föön) ja arvutilaudade asukohad, teleri/kõlarite asukohad ja pidasime seejärel elektrikuga nõu, milliseid kaableid kuskil kasutada, ja ise vedasime kõik kaablid kuni kilbini. Märgistasime mõlemad otsad vastavalt, mis juhe on, ning kilpi ühendamise ja kaitsmete jaotuse lasime teha elektrikul. Elektrik vaatas üle ka meie tehtud töö ja andis akti, et kõik on tehtud nõuetekohaselt.

Ka seekord plaanisime samamoodi teha. Tegelikult alustasimegi sellest, et võtsime maja korruste põhiplaanid ja kritseldasime kõik teadaolevad elektriühendused peale ja saatsime elektrikule.

6295849t1hea36
Elektrikule tehtud ülevaade seadmetest
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Elektrik tegi meile joonised ja jaotused ning andis nõu, millist kaablit kuskil kasutada (ja ka orienteeruvad kaablite kogused). Jooniste peal on maja põhiplaanid, elektrikontaktide asukohad ja märgistused numbrite järgi. Lisaks on tabel, kus kirjas kõik suuremad kodumasinad ja elektritarbimiskohad ning see, milline kaabel ja milline kaitse olema peaks.

Elektriku soovitusel tellisime uue elektrikilbi, kus kõik kaitsmed juba vastavalt meie vajadustele paigas olid. Kui kilp kohale jõudis, olid meil esimese korruse kaablid juba peaaegu veetud.

6295897t1h7230
Kaablite vedamine elutoas
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6295913t1hbc50.jpg
Kaablite paigaldamine esimesel korrusel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Selleks, et saaks kogu elektrisüsteemi ühest majaosast teise tõsta, tuli tellida elektriteenuse haldajalt vana majaosa arvestilt ja peakaitsmelt plommide mahavõtmine. Kui plommid maas, siis oli kaks nädalat aega uute plommide paigalduseni. Selle aja jooksul pidime elektrisüsteemi ringi ühendama. Elektrik tuligi ühel nädalavahetusel, tegi mitu tundi tööd ja uus maja saigi elektri sisse.

6295871t1haa2a.jpg
Arvesti ja elektrikilp uues majaosas
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6295853t1h6b7f
Elektrikilp seest
FOTO: Kärt-Britt Kokk

KAABLID

Eestis pidi statistika järgi päris palju tuleõnnetusi alguse saama kaablitest – enamasti on tegu madala kvaliteediga või sobimatu kaablitüübiga (paljudel endiselt elektrisüsteem nõukaajast) aga ka valesti tehtud ühendustest. Ma sain kunagi selles ajutises elamises krohvitud seina värvides särtsu – hiljem tuli välja, et krohvi sees olid elektrijuhtmed voolu all lahtiselt veneaegses metallkarbikus. Värvist niiske pind andis elektrit edasi… sai muidugi krohv lahti lammutatud ja ära parandatud.

Uut maja ehitades kaablite kohta uurima hakates selgus, et Eestis on oht saada alamõõdulisi ja ebakvaliteetseid kaableid. Nimelt pidi olema teatud hulk kaableid müügis, millel küll CE märgistus olemas, aga mis nõuetele siiski ei vasta. Põhiliseks probleemiks oligi, et müüdi liialt õhukese kattega kaablit (katte pealt raha kokku hoitud ja seetõttu oluliselt odavam kui kvaliteetne kaabel), aga teine tõsine probleem oli lekkiv kaabel. Nimelt avastati ühes avalikult kasutatavas ruumis, et seinakontaktidest voolab õlitaolist vedelikku – lähemal uurimisel selgus, et viga oli kaablites. Mida aga vedeliku ja elektri kooslus teeb – peaks kõik teadma.

Seega oli minu eesmärgiks elektritarvikutelt ja kaablitelt mitte kokku hoida, vajadusel spetsialistidega nõu pidada ja osta kõik vajalik tunnustatud elektritarvete poest. Meie ostsime enamuse Esvikast või Viru Elektrikaubanduse poest, sest need olid kodule lähimad.

6295889t1h879c
Kaablid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu juba maininud olen, siis eelistan parima meelega eestimaist ja seega on kõik meie maja elektrikaablid Eestis toodetud Draka kaablid.

Uurisin ka, et mida nõutakse kasutusloa taotlusel ja leidsin elektri kohta vaid nõudmise, et esitama peab elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti – auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik ja auditist peab nähtuma, et paigaldis vastab nõuetele. Kui meil kogu elektrisüsteem lõplikult valmis ja kõik seadmed taha ühendatud, siis laseme teha kontrollmõõtmise ja ilmselt kirjutan sellest siis lähemalt, kui kasutusloa taotlusest kirjutama hakkan.

 

Jälgi meie maja ehituse kulgu ka Facebookis: Minu kodu lehel.

2016 kokkuvõte: oli tegus aasta!

Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 

2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil olemas vaid vundament. 8. aprillil sai vundamendilt kiled ära võetud. 20  päeva hiljem oli esimese korruse karkass valmis.

5313895t1h320e.jpg
Esimese korruse karkassi seinte ehitus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5313941t1h78e4.jpg
Esimese korruse karkass valmis, foto tehtud 28. aprill, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Terve maikuu kulus ettevalmistusteks, et saaks teise korruse karkassi püstitama hakata – ehk siis vahelae ehitusele. Esimese korruse karkassi ehitusest saab lähemalt lugeda SIIT. 

6221893t1h9d8d
Teise korruse karkassi ja sarikate ehitamine 30. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juuniks oli meil 2. korruse karkass suures osas valmis ja maja sai uhke pärja külge. Sarikapeost ja sellele eelnenud töödest kirjutasin lähemalt SIIN.

5482705t1haa47
6. juuni, 2016 – sarikapidu
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juunikuus käis vaheldumisi katuse paigalduse eeltöö ja põranda soojustamine esimesel korrusel- seda olenevalt ilmast. Tehtud sai nii põrandaliiva tasandamine, peno ladumine põrandale, kanalisatsioonitorude ja trappide paigaldus,  katuse karkassi ehitus – sh tuuletõke, roovitus pleki jaoks ja ka räästakastid, millele plekk kinnitub. Need tööd tegime kõik ise, pleki ja katuseakende paigalduse tellisime. Kogu karkassi tööde hind on lähemalt välja toodud SIIN.  (Tegemist on vaid materjalide hinnaga, sest töömehi meil polnud. Ainukesed abilised olid mehe vend ja isa. Suur aitäh neile selle abi eest!)

Juulis olid katuse eeltööd tehtud ja lähemalt saab katuse eeltöödest lugeda SIIT.

5519733t1h1d91.jpg
Põranda soojustamine ja katuse eeltööd
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579045t1h24fc
Katuse seis 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579067t1h7b38.jpg
5. juuli maja tagant
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. juulil paigaldati esimesele korrusele põrandakütte torustik. 21. juulil valati põrand. Põranda eeltöödest ja valamisest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654611t1hf0d4.jpg
Katuse eeltööd valmis, 17. juuli 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

20. juulil alustati katusepleki ja -akende paigaldamisega. Kokku läks 4 päeva. Katusest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654627t1h57b6
Katuse paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669923t1h0714.jpg
Maja põhja pool – garaažiaknad, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669919t1he746.jpg
Maja idapoolne külg ehk majatagune
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Majatagune 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

30. juulil alustasime tuuletõkke paigaldust, et maja kinniseks karbiks saada.

6221931t1he216.jpg
Tuuletõkke paigaldamine, 30. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti keskpaigaks oli kogu tuuletõke paigaldatud ja ka osa laudise roovitusest paigas. Majakarbi kinni ehitamisest ja kõikidest töödest lähemalt kirjutasin SIIN.

Augusti alguses oli saabunud vill ja augustis tegelesime lisaks ka esimese korruse soojustamisega.

5752807t1h21e4 (1).jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a.jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6221939t1he483
Esimese korruse soojustamine (pildil elutuba) – 21. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Maja soojustamisest kirjutasin pikemalt SIIN. Kuna villatöid on veel korralikult ees, siis ilmselt kui see päev saabub, mil kõik villapakid otsa saanud on, tuleb üks suur pidu. See on siiani kõige enam aega võtnud töö, eriti 2. korruse osa on selles mõttes nüri töö, et seal tohutult igasuguseid katusenurkasid ja keerukaid kohti, kus villa peab pidevalt parajaks lõikama ja ka nööridega kinnitama, et see kenasti püsiks. Kui uues majaosas saavad villatööd tehtud, siis tuleb ka vana majaosa pööning soojustada, sest suvel sai sealt saepuru välja visatud ja praegu ongi elamises lagi soojustamata, mis tähendab seda, et soe ei püsi üldse sees.

8. septembril saabusid välisvoodri lauad ja vundamendi viimistlusplaadid. Samal õhtul sai poole maja vundament plaatidega kaetud ja järgmisel päeval ülejäänud plaadid ja siis ka plekid peale. 11. septembril alustasime voodrilaua paigaldust.

6017715t1h1d33
Maja välisviimistluse paigaldamine 11. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

18. septembril võtsime vahelduseks käsile trepi ehitamise. Õigemini võttis mehe isa selle käsile. Poest toodi kahte sorti liimpuitu ja paari päevaga oli trepp olemas.

6017781t1h9126
Trepp 18. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ülejäänud aja septembris ja ka oktoobris panime rõhku maja välisviimistlusele, vahest poole ööni.

6221965t1hf36d
Välisvoodri paigaldus, 2. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked, ventilatsioonikorsten ja üks projektiväline lisakatuseaken ühte magamistuppa.

6017789t1h2daa
9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked ja ventilatsioonikorsten

Oktoobri keskel pidi saabuma garaažiuks ja selletõttu kolisime vahepeal sisse tööd tegema. See uks eeldas garaažis kipsi paigas olemist. Viimistleda me seda ei jõudnudki, aga olulistes kohtades sai kips ikkagi seina:

6221977t1hfc84.jpg
Garaaži kipsi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

13. oktoober saabus oodatud garaažiuks ja läks selle paigaldamiseks:

6017795t1h2029 (1).jpg
Garaaziukse paigaldus, 13. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6017797t1hdc6c
Majaesine, 30. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. novembril tuli paks lumi maha ja välisviimistlus jäi pooleli. Terve ülejäänud kuu tegelesime sisetöödega – eriti villaga. Maja välisviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN. 

6221991t1h3621.jpg
Lumi tuli maha – 4. november, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. novembril saabus kaua oodatud välisuks – ühe väikse viperuse tõttu ootasime seda 3kuud ja ette sai ta alles siis kui lumi maas oli juba.

6221985t1h0fbf
Välisuks sai ette 5. novembri hilisõhtul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Peale lume tulekut hakkasime hoopis seest edasi tegema ja jätsime voodritööd kevadeks. Terve november ja detsember möödus põhiliselt villa paigaldades. Villa paigaldame ka ilmselt veel mõnda aega jaanuaris ja samal ajal teeme ka elektritöid.

Tagasi vaadates – möödunud on 9kuud esimesest karkassipostist – oleme suure töö ära teinud ja tulemusega üsna rahul. Me oleme oma esialgsest ajakavast veidi maas ja oma eelarvet natuke ületanud. Kokku on praeguseks kulunud u 95 000 eurot ja ajakava järgi peaksime praegu siseviimistlust tegema. Edasisi kulusid ma enam kirja ei pane, sest siseviimistlus oleneb vägagi valikutest. Pank pani meile kasutusloa tähtajaks 30. mai – nii et järgmised 5kuud peame eriti tublid olema ja maja enamvähem valmis saama.

Loodan, et sel aastal tuleb ka hetk, kus ma võin öelda, et mul on igav või et mul pole midagi teha – eelmisel aastal sellist hetke ei olnud. Samas ei saa ma ka öelda, et ma seda aega kahetseksin – vastupidi sel aastal peaks selle rabelemise tulemust ka juba maitsta saama, sest sel aastal kolime me lõpuks sellesse iseenda ehitatud majja!

 

Jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel

Maja välisviimistlus ja uksed

Meie esialgse plaani järgi pidi oktoobri lõpuks olema maja viimistletud ja uksed ees, küte töötama ja sisetööd aktiivselt käima. Tegelikkus on mõnevõrra teine.