Leidsin lahenduse, kuidas elada nii, et koristama peaaegu ei peagi

Kas riidekapp «ajab üle ääre», aga selga pole ikka midagi panna? Kas käid poes ilma konkreetse nimekirjata või vajaduseta ja leiad tihti, et oled mõne asja topelt ostnud? Kas praegune tarbimiskultuur ja emotsiooniostud segavad sinu rahalisi eesmärke? Siis on ehk sellest loost ka sulle abi:

Teema, millest täna kirjutan, on natuke erinev minu senistest postitustest ja puudutab rohkem elustiili kui ehitust või sisustamist, ent ma arvan, et just nüüd enne jõule kui kõik paaniliselt mööda poode kihutavad, et osta asju ja kinke, on vägagi ajakohane sellest kirjutada.

«Me ostame asju, mida meil pole vaja raha eest, mida meil ei ole, et muljet avaldada inimestele, kes meile ei meeldi. »

Oma uude majja kolides, sai mulle üsna pea selgeks, et kui tahan korda hoida ja asju üles leida ilma, et peaksin selleks meeletult aega ja närve kulutama, peab miskit muutuma. Selle asemel, et kaaluda näiteks koristaja palkamist, mis oleks küll mugav aga kulukas, otsustasin ma hoopis teistpidi mõelda. Kuidas teha nii, et koristada oleks vähem, asjad oleksid alati omas kohas ja kiirelt leitavad ja et ei peaks mitu korda aastas suurpuhastust tegema, vaid piisab kümnest minutist päevas, et kõik pidevalt korras oleks? Vastus on: minimalism. Mis on minimalism? Kõige lihtsam definitsioon on üleliigsetest asjadest loobumine, et keskenduda olulisimale.

Ma ei ütleks, et meil tohutult palju asju oleks, aga kindlasti on meil asju, mis seisavad lihtsalt kasutamata ja mõni neist seisab lausa ostmisest saati täiesti puutumata. Kolides ja asju sorteerides avastasin näiteks, et mul on mitmeid köögitarvikuid topelt, neli pudelit põletusevastast hüdrogeeli, umbes sadakond teeküünalt, umbes samapalju plaastreid, mõnikümmend karpi tikutopse, meigitooteid, mis on täiesti avamata, üheks ja samaks otstarbeks pesuvahendid mitmeid poolikuid pudeleid ja nii edasi.. Kõik need asjad olid erinevates karpides, korvides, topsides, sahtlites mööda maja laiali. Mu nooremal lapsel oli näiteks kokku kuus mütsi ja ta ei kandnud neist ühtegi, sest tema lemmik on hoopis üks müts, mille ostsin endale. Andsin selle talle ja kuus tema mütsi andsime ära. Samamoodi käitusin ka tema kapitäie riietega, alles jätsime vaid kõige lemmikumad, mida ta kindlasti kannab.

Meie maja suurus pole küll väga minimalistlik, ent meile oli oluline, et igaüks saaks vajadusel ka eraldi olla ja vaikust nautida. Ma ei kujutaks lastega minimajas elamist ette. Meil peab olema ruumi, kus terve perega süüa teha või lauamänge mängida ja enda kalleid sõpru võõrustada. Minimalism ei pea tähendama ainult seda, et loobud kõigest ja kogu eluks vajaliku saad pakkida väiksesse kohvrisse. Kuigi on ka neid, kes seda teevad, sest see sobib nende elustiiliga. Meie pere puhul oli tähtsaim tarbimise vähendamine, vähendada aega, mis kulub koristamisele; suurendada aega, mis kulub perega koos kvaliteetaja veetmisele; vähendada stressi, mis tekib segamini elamises ja et pühenduda sellele, mis on tähtsam – meie pere. Koos oleme me seadnud eesmärgid, kulutada vähem asjadele ja pigem paigutada osa raha investeeringutesse ja kulutada elamustele, kogemustele – sh raamatud, teater, kino, reisid, lauamängud. Me ehitasime oma maja selleks, et nautida seda koos oma perega, mitte selleks, et asjade sisse ära uppuda.

Minimalism kui elustiil

Minimalism on hea valik, kui hoolid loodusest, soovid vähem tarbida, väärtustad pigem perega veedetud aega kui seda, mis kulub koristamisele ja kui soovid oma mõtteid korrastada ning ärevust ja stressi vähendada.

Mõned nipid, mida mina seni kasutanud olen ja mis on märkimisväärset kasu toonud:

Alustasin väikestest asjadest. Näiteks leidsin ma ühel hetkel, et mu telefoni pidev vilkumine ja pinisemine erinevate märguannete ajal segas mind keskendumast olulisele. Ma keerasin kõik „notificationid“ kinni ja jätsin vaid need, mida mul töö tegemiseks vaja. Tööst vabal päeval, panen ka need kinni.

Järgmiseks võtsin ette oma e-mailid. Kustutasin ära kõik mittevajalikud kirjad, võtsin maha meililistide teavitused, mida ma (enam) ei vaja või mida pea kunagi ei vaata, sorteerisin kirjad kaustadesse vastavalt vajadusele (näiteks: Arved, Ehitus, Suhtlus). Ma olen pikalt tundnud, et mul on täielik info üleküllus ja pea pole prügikast, seega tahan edaspidi „säilitada“ vaid sellist infot enda jaoks, mida ma päris kindlasti kasutada plaanin ja mis on mulle oluline. Ülejäänul „lasen minna“.

Edasi võtsin suurelt ette kõik lasteriided ja kappide/sahtlite sisud. Sorteerimisel jagasin asjad erinevatesse hunnikutesse:

1. Asjad, mis kindlasti leiavad kasutust. Kuna  meil hetkel mööblit veel eriti ei ole, siis on meil kastimajandus  – panin kõik ühte kasti ja sorteerisin veel eraldi, kuhu tuppa miski asi minema peaks – nt kosmeetika on mul pesuruumis, juuksekummid jms ka; ravimid on eraldi kapis, koos plaastrite jms-ga. Magamistoas on meil hetkel vaid öökapiraamatud ja riided. Kõik muu läks sealt välja. Alles jäänud asjade järgi on hea hinnata, millist mööblit mul tegelikult elamisse vaja on.

2. Asjad, mida eriti ei kasuta aga olin kahevahel, kas ehk võib ikkagi vaja minna – panin need asjad eraldi kasti. Kui ma neist mõned kuud pole puudust tundnud, panen need müüki panna või viin taaskasutusse.

3. Asjad, mida ära anda või maha müüa – viin kas taaskasutuskeskusesse või panen müüki. Eestis on mitmeid iseteenindavaid kirbuturge, kus saab rentida boksi ja jätta oma asjad sinna müüki. Hinnad määrad ise, kogu tulu saad sina ja ise maksad vaid boksi eest renti. Plaanin leida mõne sellise oma kodu lähedal.

4. Asjad, mis ära visata – sorteerisin ja viisin, kuhu vaja. Näiteks aegunud kosmeetika ja ravimid, tühjad patareid, taara, pakendid (Vaata ka: kuhuviia.ee)

Muutus ka tarbimises

Kuidas aga hoiduda, et sama asi ei korduks? Selle asemel, et poes nagu peata kana ringi käia ja osta seda, mis on odav, käime me poes vaid nimekirjaga. Enne nimekirja tegemist vaatame me kodused varud kiirelt üle. Minu õnneks tuli mees minu koduste muutustega kiirelt kaasa ja järgib samuti nimekirju, mida talle saadan. Ka tema pole huvitatud mõttetult raha raiskamisest.

Me pole küll kunagi olnud need inimesed, kes uute kaubanduskeskuste avamispäevadel tormijooksu teevad ja mõtlematult asju kokku krabavad, sest on odav, aga me kasutame soodushindu ära, et osta koju asju, mida me niikuinii kasutame.

Ülejäänud asjad püüame ostame pigem selle järgi: 1. Kas seda asja on reaalselt vaja? 2. Kas mul ehk juba on see asi olemas? 3. Kas see asi on kvaliteetne ja kestab? Selliseid küsimusi esitades ei leia me näiteks tavamööblipoest peaaegu mitte midagi ja parem ongi. Selle asemel panustame korralikku mööblisse – täispuidust, mis kestab. Võimalusel teeme ise, sest puitmööbel eritellimusena on kallis ja ise tehes saame täpselt sellise nagu meil vaja.

Meie kodu hakkavad sisustama vaid need esemed, mis meil väga meeldivad ja millel on reaalne, praktiline otstarve – pigem olgu neid vähe ja olgu nad kvaliteetsed kui et palju odavat kola. Igal vajalikul asjal olgu oma kindel koht, mittevajalikud viskan või annan ära. Peale asjade kasutamist, panen nad koheselt oma kohale tagasi. Samu kombeid harjutan ka lastele.

Riidekapp ja minimalism

Me plaanime ehitada kolm avatud garderoobi – mõlema lapse tuppa ja ühe meie magamistuppa, lisaks tuleb üks üleriietekapp trepi alla, kuhu lähevad ka jalanõud. Avatud garderoob nõuab natuke rohkem läbimõtlemist kui tavaline riidekapp, sest põhimõtteliselt on kõik asjad näha. Sokkide ja pesu jaoks tulevad muidugi sahtlid, aga muud riided hakkavad olema lihtsalt riidepuu peal ja riiulites. Selleks, et meie puupüsti riidekapp tühjemaks saada, olen ma hakanud ka „hävitustööd“ tegema oma riietevarudes  ja järgin süsteemi, mida nimetatakse „capsule wardrobe“ ehk kapsel-riidekapiks.

„Kapsel-riidekapp“ ehk Capsule Wardrobe – põhimõte on, et oma riideid valides, jäta alles vaid need asjad, mis su seljas väga hästi istuvad ja mille kandmine sulle meeldib ning kõik asjad võiks omavahel kokku sobida. Näiteks võta üks suur kohver ja mõtle, et pead kuu aega kuskil teises linnas elama – pane kohvrisse vaid need riided, jalanõud ja aksessuaarid, mis on su täielikud lemmikud ja mis omavahel kombineerides ka sobiksid. Kõik ülejäänud pane eraldi kasti või kotti ja pane silma alt ära. Proovi kuu aja jooksul vaid nende väljavalitud riietega hakkama saada. Kui sa ärapandud asjadest puudust ei tunne mõne aja jooksul, siis anna need lihtsalt ära.

Vali sellised riided, mida on lihtne omavahel kombineerida ja mis sobivad erinevatesse olukordadesse – guugelda „Capsule wardrobe“, et rohkem ideid saada, kuidas tekitada omale garderoob, mis ei ole täistuubitud ja alati on midagi, mida selga panna. Iga kord kui ostad midagi uut, siis viska kapist midagi ka välja – müü maha või anna ära. Mina olen sellise valiku tõttu hakanud valima kvaliteetsemaid ja klassikalisemaid riideid, mingeid hetke moehitte minu kapist ei leia ja mulle see väga sobib, sest ma üldse ei salli riiete ostmist.

Minimalism ja lapsed

Lapsed ei vaja toatäis mänguasju õnnelikuks lapsepõlveks. Olete tähele pannud, et mida rohkem on lapsel mänguasju, seda rohkem ta igavleb? Liigne asjade hulk lapse toas pärsib tema loovust. Meenuta kasvõi oma lapsepõlve, kus mänguasjade puudumise või vähesuse tõttu, mängiti palju loovamalt ja kujuteldavas maailmas – pappkastist sai lift ja tekist sai onn, puupulkadest tehti nukud ja puulehtedest neile voodid. Tänapäeva laste toad on visuaalselt mürarikkad – liigselt värvilised, liiga palju asju ja see kõik vähendab nende loovust. Ma isiklikult tunnen, et saaksin peavalu toas, mis on sinisel taustal tapeediga pruunide mõmmidega ja kõik seinad tihedalt riiuleid täis, mis kirevaid plastmassist mänguasju mahutavad. Miks ma peaks siis lapsele sellise keskkonna tekitama?

Me oleme kolimise käigus korduvalt asju sorteerinud, pakkinud ära andmiseks või ära viskamiseks ja jätnud vaid hädavajaliku ja ainult väga südamelähedased mänguasjad. Mu kaheksa-aastasel on tema toas korraga vaid kastitäis legosid, üks kastitäis muid mänguasju ja kõik tema kunstitarbed mahuvad ära tema laua kolme sahtlisse.

Nippe laste asjade korras hoidmiseks:

  • Kõiki mänguasju ei pea ära andma. Sorteerige mänguasjad kastidesse ja korraga on lapse toas näiteks üks kastitäis mänguasju.
  • Las laps ise valib sinna kasti oma kõige lemmikumad mänguasjad ja las neid olla täpselt nii palju, et kui ta ka kõik need toa põrandale laiali kallab, ei oleks nende koristamine temavanuses lapsele ülejõukäiv.
  • Kõik ülejäänud asjad pange koos kastidega panipaika (kelder, pööning, garderoobi kõrgem riiul). Iga paari kuu tagant vahetage kast välja ja võtke panipaigast järgmine kast – tulemus on nagu laps oleks kastitäie uusi ja põnevaid asju saanud.
  • Asjad, millest laps on välja kasvanud – anna kohe ära või pane müüki; katkised asjad viska kohe minema (kui neid  parandada ei anna või sa seda teha ei plaani).

Jõudes nüüd tagasi selleni, et jõuluaeg on tulekul. Jõulukaunistustest on meie kodus vaid küünlad ja ehe kuusk.  Kuuseehteid on meil ka minimaalselt ja kõik on ükshaaval välja valitud esemed, mis on meie jaoks armsad ja olulised. Kinke teeme vaid lastele ja needki on asjad, mida nad on pea terve aasta oodanud ja soovinud, aga mis pole otseselt olnud asjad, mida väga vaja. Mõlemad on küsinud sel aastal väga praktilisi kinke – nt hommikumantli või spordi(firmade)riideid. Esimest aastat ma tunnen, et ma ei ole jõulude ajal stressis, sest ma olen õppinud olema õnnelik vähemate asjadega ja ma ei kavatse oma jõulutunnet rikkuda kaubanduskeskuses tunglemisega.

Olles mõnda aega oma elu nende põhimõtete järgi seadnud, tunnen, et ma ei ole enam pidevalt stressis laialiolevate asjade tõttu, sest neid praktiliselt polegi. Mu lapsed jaksavad poole tunniga kogu oma toa ise korda teha ja nad teavad, et kõigel on oma koht. Selle asemel, et vabadel päevadel koristada ja küürida, mängime me lauamänge või naudime rahu ja vaikust raamatu seltsis. Ootan juba, et saaks ka tulevase köögi samade põhimõtete järgi sisustada.

Soovin Teile kõigile rahulikku ja stressivaba jõulukuud!

Veel head lugemist samal teemal:

https://bemorewithless.com/begin/

http://www.simplyfiercely.com/minimalism-changed-life/

http://tidyingup.com

https://konmari.com/about/the-method/

https://www.theminimalists.com/minimalism/

VIDEO: JOSHUA BECKER RÄÄGIB MINIMALISMIST

Jälgi meie tegemisi Facebookis Minu Kodu lehel.

Isetehtud garderoob männi liimpuidust

Saime suure magamistoa riidekapi valmis. Õigemini võiks seda avatud garderoobiks nimetada, sest uksi sel ei ole ja ei tule. 

Ma pean tunnistama, et see oli esimene projekt, kus ma hetkeks kahtlema lõin. Internetist kogutud ideed on küll üks asi, aga kuidas see garderoob reaalsuses välja nägema hakkab? Kas ikka jääb viisakas ja kas ikka sobib nii nagu ma ette kujutan? Kas liiga sünge ei jää?

Garderoobi ideid otsides leidsin enamasti lumivalgeid avatud garderoobe. Puidust ja tumedamad leitud variandid aga mulle üldse ei meeldinud. Leidsin hoopis ideid, kuidas tumedaid puidust riiuleid teha ja sealt arenes idee edasi – et mis oleks kui teeks sellise garderoobi?

Mulle väga meeldib industriaalstiil – see on metalli ja rustikaalse puidu ühendamine, telliste, metalltorude ja -talade kasutamine sisekujunduses – ühesõnaga kõik, mis meenutab tehasesse rajatud kodu. Samas mulle meeldib kui seda stiili on kasutatud maitsekalt ja kodu liialt tehast meenutama ei hakka. Ainuke miinus on, et kui tahta ise teha industriaalstiilis mööblit, siis enamasti kasutatakse nende raamides metalli ja me pole keevitajad. Mõnda aega otsisin isegi keevitajat aga kuna keevitajale täpsete jooniste koostamine ja hiljem puidu kinnitamine sellele tundus keeruline ja aeganõudev, otsustasime hoopis, et proovime metallraami asemel hoopis puidust raami teha ja selle lihtsalt metalliga sarnaseks mustaks õlitada.

 

Töökäik garderoobi ehitamisel

 

Esialgu näitasin mehele ideid, millist raami ja milliseid riiuleid ma mõtlen. Seejärel kritseldasin talle enamvähem joonise, kus miski asuma peaks: riiulid mõlemas ääres, keskel stange ja stangede all sahtlid. Garderoobi laiuse ja sügavuse tegime vastavalt meie toa seina järgi.

Detsembri alguses võttis mees raamide ehituse käsile.  Kokku oli vaja teha 5 kõrget raami. Nende peale kulus umbes kaks poolikut päeva. Raamid kinnitas kruvide ja liimiga. Nähtavale jäävatel külgedel kattis kruviaugud puidust punnidega.

7421061t1he9e4.jpg
Raamid valmis, ootavad viimistlemist
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui liim oli kuivanud, lihvis raamid ära ja edasi algas minu töö. Olin vahepeal oma õlivaha varusid täiendanud süsimusta õlivahaga.

7421069t1hf075.jpg
Must Osmo õlivaha
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Alustasin 15. detsembri (reede) õhtul raamide õlitamisega ja otsustasin, et enne ei lõpeta kui kõik on õlitatud. Lõpetasin umbes kolme ajal öösel.

7421073t1hc217.jpg
Vahatatud kapiraam
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Siin on enamvähem näha ka, kuidas meil riided ajutiselt olid peale sissekolimist. Seejuures enamus riideid olid endiselt teises majaosas, sest polnud neid lihtsalt kuhugi panna.

7421081t1h9194.jpg
Garderoobi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Edasi tuli hakata raami kokku panema. Selleks ostsime laupäeval kaks suurt plaati, millest üks pidi minema lae alla riiuliks ja teine sahtlite peale riiuliks. Mees lõikas laudadele niiöelda hambad, et need nö raami sisse läheksid. Õlitasin plaadid ära, lasime mõne tunni kuivada ja hakkasime paika panema. Selleks panime esialgu raamid põrandale pikali.

7421085t1hb069.jpg
Detailide ühendamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seejärel tõstsime raami püsti ja paigaldasime teise pika plaadi ning siis proovisime, kas mahub ettenähtud avasse ära. Seejärel õlitasin ma kõik riiulid ja mees pani neid järjest paika.

7421089t1h702d.jpg
Garderoobi raam paika pandud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laupäeva õhtuks oli kogu raam paigas. Puudu olid veel sahtlid ja riidepuude jaoks mõeldud toru. Pühapäeva hommikul ärkasime varakult ja juba kell 10 olime ehituspoes  toru ja sahtlile käepidemeid otsimas. Ma olin koguaeg vaimusilmas näinud mustast nahast mutrimoodikinnitusega käepidemeid, aga ehituspoes jäid silma hoopis vasekarva käepidemed. Hind oli ka kolm korda odavam kui nahast käepidemel ja nii me hoopis “roosad” käepidemed koju tõimegi. Riidepuu toru valisime puidust, sest ma tahtsin musta toru, aga metallist müüdi vaid kroomitooni.

Koju jõudes tõmbasin kohe puidust torule musta vaha peale ja mees ehitas torule kandurid ning pani toru paika.Siis võttis ta käsile kapile mõeldud lambi, mille olin juba varem Ikeast ostnud. Puurisime pealisplaati pisikesed augud, et juhtmed üles riiuli peale viia ja kinnitasime lüliti ühe riiuli külge selliselt, et seda näha ei jäänud.

7421091t1h7aad.jpg
Kapi jaoks mõeldud lambid
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7421099t1h9d1f.jpg
Kapile lampide paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7421135t1hcbfb.jpg
Riidepuu toru ja kandurid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seejärel läks mees sahtleid ehitama ja mina süüa tegema ning riideid sorteerima ja uude majja tassima. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis me eesmärk on olemasolevaid asju võimalikult minimeerida – seega meie riidekapi sisust umbes kolmveerand läks ära andmisele või prügikasti. Avatud garderoobiga on nii ka lihtsam – enamus riideid on ju nähtaval. Pealegi oli mu kapis aastaid seisnud riideid, mida ma iialgi ei kasutanud.

Sahtlite ehitamisest ma pilte ei jõudnudki teha, sest ma olin terve aeg teises majaosas kui mees neid ehitas ja paika pani. Sahtlite raamid said tavalisest õlitamata männi liimpuidust raamid ja põhja tegime tugevast mdf-st.

7421143t1h9b4f.jpg
Sahtlid valmis ja käepidemed paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lõpptulemus sai selline:

7421149t1h02d8
Valmis garderoob
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7421151t1hb13e.jpg
Valmis!
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Õhtul, kui kõik valmis oli, ütles mees, et ega ta ise ka ei kujutanud täpselt ette, mida ta kokku ehitab ja seda ammugi mitte, et kahe päevaga selle valmis ehitame ja kõik riided ka ära sorteerime ja paika paneme. Jäime tulemusega väga rahule. Natuke andis lootust, et ehk ei lähe köögimööbli peale siis ka mitut kuud nagu alguses kartsime.

 

Jälgi meie tegemisi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Isetehtud valamukapp ja alumise korruse duširuum

Majja on meil plaanitud kaks pesuruumi – all korrusel duširuum ja saun ning teisel korrusel vannituba. Esimese korruse pesuruum on peaaegu valmis – ehitasime valamukapi ja ühendasime segisti. Dušš ja wc on seal juba mõnda aega valmis olnud. 

Tunnistan ausalt, et me oleme ehitusest juba üsna väsinud. Viimase nelja aasta jooksul oleme kogu oma vaba aja ehituse alla pannud. Tegelikult oleks vaja aeg maha võtta, et natuke puhata. See on ka põhjuseks, miks viimasel ajal ma eriti aktiivselt ei kirjuta ja miks tööd venivad.

 

Viimistlus

Pesuruum sai plaaditud juba aprillikuus. Selleks võtsime plaatija ja oleme tema tehtud tööga väga rahul. Plaatideks valisime puiduimitatsiooniga plaadid põrandale ja naturaalvalge looduskivi seintele. Looduskivi annab pesuruumile mõnusa hubase tulemuse ja meil oli ka eelmises kodus looduskiviga vannituba, isegi suhteliselt sarnast tooni. Kuna me olime sealse pesuruumiga väga rahul, siis sai siin kodus suhteliselt sarnane tehtud.

7325053t1h3163
Looduskivi võrgul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Looduskivid on veidi kandilised, erinevalt eelmise kodu omadest, mis olid väheke ümaramad. Kivid said tellitud K-rautast ja põrandaplaadid tellisime viimistluspood.ee-st, nende poolt oli ka plaatija, kes tegi väga head tööd.

Lakke paigaldasime distantsliistudega sama voodrilaua, mis mujalgi majas on – valge vahaga kaetud lauad.

7325057t1h8af0.jpg
Pesuruumi lagi – valge vahaga lauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuna ruum ei ole väga suur, siis on ühe fotoga üsna raske ülevaadet anda, milline ruumipaigutus on. Natuke on ehk abiks see panoraamvõte:

7325061t1h2932.jpg
Pesuruum, panoraamvõte
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Uksest sisenedes kohe vasakule jääb wc, otse on saunaruum, mille viimistluse me oleme edasi lükanud. Uksest paremale jääb suur aken, mis annab päeval loomulikku valgust ent samas on nii kõrgel, et sisse sealt ei näe ja välja vaadates näeb vaid puude latvu. Esialgu sinna kardinat ei plaani panna. Kuna meie krundi vastas puuduvad eluhooned vaid on väike metsatukk, siis aken meid pesuruumis ei sega.

 

WC

Pesuruumi sisenedes vasakule ukse taha jääb wc pott. Tahtsin koristamise lihtsuse mõttes seekord wc-potti, mis oleks seina peal ja mille veepaak oleks seina sees. Valisime Gustavsbergi 5G84 mudeli, mida on väga kerge puhastada ja mis on üsna minimalistliku disainiga.  Kuna veepaak ja raam ehitatakse seina sisse, siis selle peale tekkis väike riiulimoodi koht, mille plaanisime katta puiduga. Kuna meil oli parajas laiuses prussijuppe üle, sai see riiul täispuidust. Mees lõikas mõõtu, lihvisime ja ma õlitasin OSMO õlivahaga (antiiktamme tooni).

7325065t1h0613.jpg
Wc riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325067t1hdefc.jpg
Wc riiul õlivahaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325073t1h5380.jpg
Wc riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Saunaukse kõrvale paigaldasime rätikuikuivati. Otsisin pikalt kandilise joonega musta rätikukuivatit ja leidsin lõpuks Svedbergsi valikust Oden-i nimelise rätikukuivati. Seda saaks teoreetiliselt ka küttesüsteemiga ühendada, aga me kasutame elektriga.

7325139t1h5cba.jpg
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Dušinurk

Juba enne pesuruumi ja sauna vaheseinte ehitamist käisime ja ostsime kõik segistid ja torujupid ära. Meile meeldib kui on minimaalselt torusid nähtaval ja üldse minimalistlik välimus. Kuigi käisime erinevates poodides neid otsimas, siis FEB-s sattusime väga huvitavale lahendusele – Hansgrohe ibox, kus tavapärase segisti asemel saab vee voolama nupuvajutusega. Disain oli meie meelest väga lahe. Lihtne mustast klaasist plaat seinal, millel vaid kaks ümarat nuppu ja temperatuuri seadistamiseks keeratav segisti. Ainuke miinus on see, et veesurvet eraldi reguleerida ei saa. Dušiotsikuid paigaldasime kaks – ühe raindance tüüpi üles seinale ja ühe väiksema käsiduši alla seinale. Sama minimalistlik on ka trapp põrandal. Põhimõtteliselt on see vaid üks pikk kitsas ava, ilma mingi restita. Leidsime sellise toote Viega valikust – Advantix Vario ja paigaldasime selle vahetult enne põrandate valamist.

7325147t1h57ed
Dušinurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325149t1hc90f.jpg
Dušinurk ja Viega trapp
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Valamu, segisti ja valamukapp

 

Õige valamu leidmine oli paras peavalu. Mina tegelikult alguses mõtlesin ühe üliloodusliku välimusega kivist tahutud musta valamu peale… Mees aga leidis NOTO outletist kandilise valge keraamilise valamu ja ütles, et tema kujutab ette, et just see oleks ideaalne. Tegelikult sobib väga hästi, kuigi ma alguses kahtlesin. Segisti jällegi hansgrohe valikust.

Valamukapi otsustasime ise teha. Plaan oli teha see hästi lihtne ja valamu alla tekitada üks sahtel pisemate vidinate tarbeks ja üks suur riiul saunalinade tarbeks. Selleks oli vaja puitu, kruvisid, siine, liimi ja viimistlusvahendeid. Liimpuidu ostame enamasti MASS AS-st, sest see on meie kodule hästi ligidal ja hinnad on ka sõbralikud. Koha peal lõigatakse mõõtu ka kui vaja. Ma lasin ühe suurema plaadi lõigata, et autosse ära mahuks.

 Sahtli plaanisime teha ilma käepidemeta – avanemise lahendasime siinidega, mis avanevad kerge vajutuse peale. Nii jääb kapile peale vaadates mulje nagu sahtlit polekski.

Kapi ehitamisel tuli arvestada vee- ja äravoolutorudega, seega sai sahtli kuju nende järgi tehtud. Raam see-eest väga lihtne:

7325111t1h39ff
Valamukapp – raam valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325113t1h2fee
Valamukapp õlivahaga kaetud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sahtli sisu otsustasin katta tööpinna jaoks mõeldud õlivahaga. See on toonimata õlivaha, mis teeb puidu täiesti veekindlaks ja lihtsalt puhastatavaks. Katsin ka kapi tööpinna sellega kahe kihiga. Nii ei jää puidule veeplekke ja on ka parem puhastada.

7325115t1h168a.jpg
Sahtel valamukapile
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325117t1h9c0b
Sahtlisiinide paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sahtlisiinid otsime spetsiaalsest furnituuripoest. Algselt plaanisime osta need ehituspoest, aga kuna hinnavahe on neljakordne, siis oli mõistlikum need furnituuripoest osta. Avanevad väga pehmelt ja mõnusalt.

Kui vaha oli kuivanud, kinnitasime sahtli esipaneeli sahtli seestpoolt kruvidega. Selliste kinnitustega ühtegi kruvi ega kinnitust näha ei jää.

7325119t1h3a67.jpg
Sahtli esipaneel ja sisu
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325123t1h728a
Valamukapp sahtliga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325125t1h7270.jpg
Valamukapp valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Veetorud ja äravoolutoru katsime samuti puiduga. Hiljem lisame allariiulile korvi ja saunalinad. Tekstiilid ja muud vidinad plaanime alles siis hankida kui saun ka valmis. Lisaks on tegemata veel aknalaud ja valamukapi kohale tellime suure peegli, mille jaoks on meil ostetud ka kütteelement, mis peaks peegli uduvaba hoidma. Praegu tegelemegi aknalaudade valmistamisega kogu majja ja sellest ilmselt kirjutangi järgmises postituses. Uuel aastal hakkame köögimööblit ise ehitama.

 

Jälgi meie tegemisi Facebookis Minu Kodu lehel

Elutuba, köök ja esik ehk siseviimistlus esimesel korrusel

Elutoa ja köögi viimistlus on enamvähem lõpetatud kui mõned liistud ja pistikud välja arvata. Lisaks on jäänud veel trepp ja selle kõrval olev sein viimistleda ning siis võiks juba mööblit ehitama hakata.

Enne ehitama hakkamist kirjutasin siseviimistluse plaanidest SIIN.  Esialgse plaaniga võrreldes oleme vaid õige natuke muudatusi teinud.

Me ei ole kasutanud ühegi sisekujundaja abi, ammugi ei ole ma ise sisekujundaja – kuigi see on olnud mu unistus terve elu, siis takistuseks on saanud see, et ma ei oska joonistada ega joonestada ja oma mõtteid kellelegi teisele selgeks teha on olnud üsna keeruline. Sellegipoolest on mul väga hea võime mõelda ruumiliselt ja ette kujutada, kuidas erinevad materjalid ja viimistlused omavahel nii-öelda koos mängivad ja nii on mul meie maja sisekujundusest olnud suures osas pilt silme ees juba enne vundamendi ehitust. Selleks, et mehele oma ideed selgeks teha, olen mingeid kritseldusi teinud – neid on raske joonisteks nimetada. Lisaks tegin ma 3D-joonised meie sisekujundusest ja katsetasin nendega erinevaid variante, kuni lõpliku plaani välja valisin. Sellest kirjutasin ka SIIN.  Need joonised ei tulnud küll viimistluse poolest kuigi täpsed, aga andis aimu ruumist ja mööbli võimalikust paigutusest kui maja seinugi veel püsti polnud.

 

Seinad

Elutuba ja köök on kokku meil ligi 70 ruutmeetrit. Tühjana tundub see paras tantsusaal ja kuna kogu ruum on avatud, siis peab nii viimistlus kui mööbel omavahel kokku sobima.

Kohe alguses sai ära otsustatud, et mitte ühtegi teist seinavärvi me elamises ei kasuta peale valge. Nii mõnigi avaldas arvamust, et me kodu hakkab meenutama haiglat ja ei jää hubane. Selleks, et ruumis oleks peale valgete seinte ka miskit, mis annaks ruumile hubasust ja efekti juurde, plaanisime ühe seina katta tellistega ja ühe õlitatud laudisega. Valge sein oleks seejuures vaid hea taust, mille kõrval efektiandvad mööbliesemed ja teised seinad eriti hästi esile tulevad. Värvi valisime esimesele korrusele Sadolini Easy Care värvi, mida reklaamitakse kui hästipuhastatavat seinavärvi. Loomulikult on esikus lumivalge sein ebapraktiline aga ehk on siis vähemalt kergemini puhastatav.

7097227t1h0bc3
Valge seinavärv esimesel korrusel – toonimata Sadolin EasyCare
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Telliseid otsisin ma ligi aasta aega. Teadsime, et päris massiivset tellist meile laduda ei saa – sein oleks liiga raske jäänud ja liiga palju ruumi ära võtnud. Otsustasime telliseimitatsiooni kasuks, mis on samuti kivist, ent on õhem ja kergem ning liimitakse seina. Ehituspoodide valik mulle ei sobinud, sest otsisin võimalikult kirjut ja robustset tellist ja neis müüdavad olid minu jaoks liialt korrapärased ja ühetoonilised. Vahepeal kaalusime ka, et laseme teha savitellise liistakud, aga sellest koostööst ei saanud asja. Jällegi oli abiks Google otsing ja leidsin Keilas asuva firma Windberg, kelle kodulehel tundus olevat just see kivi, mida mul vaja. Helistasin sinna ja soovitati toon ikka koha peal välja valida, sest kodulehel ei saa tegelikult õiget aimu toonidest. Ükspäev võtsin selle sõidu Keilasse ette ja leidsin nende näidistesaalist just nii robustse ja kirju kivi kui ma ette kujutasin (Masterbrick Dusk ja Red darnished) ja lasin omale hinnapakkumise teha. Hinnaks tuli u 39eurot ruutmeeter, lisaks siis segud seinaliimimiseks ja vuugiks ning paigalduse hind. Paigaldamise otsustasin ka lõpuks neilt tellida ja olen selle otsusega väga rahul. Kaalusime vahepeal selle kivi küll ise paigaldada, aga see tundus liialt keeruline ja kartsime, et ei saa nii ilusat tulemust kui tahame. Paigaldajad tegid seda tööd kokku kolm päeva. Selle aja sees viimistlesid nad ka meil teisel korrusel asuva korstnajala ära. Moodulkorstnale jätsime ümber õhuvahed ja tegime metallkarkassil kipskasti sellele ümber ning lasime tellised peale liimida.

7097351t1h90be.jpg
Korstna karkass tellistega
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui keegi plaanib endal ka mõne seina sarnaste kividega viimistleda, siis ärge sama viga tehke, mis meie tegime. Me nimelt viimistlesime selle korstnajala kruntvärviga, isegi pahteldasime ära enne. See oli viga. Liim, millega need seina kantakse vajab teistsugust aluspinda. Allkorrusel oli meil lihtsalt viimistlemata kipsplaat ja seal sai kohe kive paigaldama hakata, korstnajala pidid nad enne krohvimisvõrgu ja krohviga üle tõmbama, et saaks üldse paigaldama hakata sinna midagi.

7098015t1h2400.jpg
Elutoa tellissein
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Paigaldajad tegid väga head tööd. Vuukimine tundus paras ettevõtmine olevat, aga nende käes käis see töö kiiresti ja tulemus jäi mõnusalt hubane.

 

Põrandad

Esimese korruse põranda plaanidest kirjutasin ka teise korruse põrandate postituses, mis asub SIIN. Sarnaselt teisele korrusel oli ka all plaanis paigaldada tammepõrand ja sama viimistlusega – üsna tumedaks õlitatud. Allkorrusel oli aluspinnaks betoon ja kuna sinna tuli parima tulemuse nimel paigaldada põrand liimides, siis otsustasime, et ei hakka seda ise katsetama ja usaldame selle töö spetsialistidele. Kui ülemisel korrusel kasutasime laudparketti, siis alumisel otsustasime täismasstammelaua kasuks. Selline põrand peaks kestma õige hoolduse korral “igavesti”, lisaks on ta huvitav oma loodusliku mustriga ja õlitamise tulemusel tuleb see muster eriti hästi esile.

7109173t1had37.jpg
Meie elutoa põranda materjal – täismasstammelaud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põrandapuidu valisime meelega struktuurse natuur-rustik sordi, et oleks nii oksakohti kui muid puidule iseloomulikke naturaalseid jooni sees. Paigalduse tellisime meie põrandamaterjali müüja Woodengoldi kaudu ja seetõttu ise otsima ei pidanud. Nende alltöövõtjaks oli ettevõte Lindrex Parkett OÜ.

Meie ettekujutus oli, et nad tulevad ja hakkavad kohe esimesel päeval põrandalaudu paigaldama. Selle asemel alustasid nad betooni niiskuse mõõtmisest ja ebatasasuste otsimisest loodiga. Esimesed kaks ja pool päeva lihvisid nad betoonist muhke välja, kuigi minu meelest oli see betoon juba enne korralik ja sile – ilmselt me ei osanudki seda aluspinna tasasust õigesti hinnata. Samas oli nii tore näha kordki mõnd firmat, kes oma tööd piinliku täpsusega teeb, mitte lihtsalt ei ürita seda kiirelt kaelast ära saada. Kokku veetsid nad meil töönädalajagu päevi ja andsid soovitusi ka edaspidiseks – näiteks, et kui kuskil põrand rikutud saab, siis on võimalik selle koha pealt laud välja raiuda ja asendada. Huvi pärast uurisin ka nende kodulehte ja avastasin, et nende põhitöö on hoopis parketi ladumine. Nendega rääkides tuli välja, et see on see lemmikosa nende tööst – puidust klotsidest mustriga parketi ladumine. Ma pean ausalt tunnistama, et imetlen seda tööd – aeganõudev aga uskumatult ilus. Minu tõeline unistus oli tegelikult kalasabamustrisse laotud tammeparkett, aga see ei meeldinud meie rahakotile ja nii pidime valima laudpõranda. Siiski, me oleme ka praeguse põrandaga väga rahul. See on meie meelest imeilus ja sobib meie koju nagu valatult.

Tammelaud oli küll juba eelnevalt viimistletud, aga peale paigaldust lasime selle veelkord üle vahatada, et puit paremini kestaks ja puidupind veidi siledam oleks.

7097947t1h7c60
Põrand vahetult peale vahatamist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7097891t1h0bac.jpg
Elutuba uue põrandaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7098343t1h893b.jpg
Köök uue põrandaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esiku põrand sai meil tegelikult juba ammu valmis, aga see on ehituspapi all oma aega oodanud. Otsisin meile esikusse kuusnurkse kujuga põrandaplaati, mis ei oleks ühtlase tooniga vaid natuke kirjum. Otsingute käigus jõudsin Viimistluspood.ee lehele ja avastasin nende valikust kuusnurkse looduskivi ja just seda tooni halli nagu mina ette kujutanud olin. Looduskivi on üks mu lemmikuid materjale üldse, aga kuna see on niivõrd populaarseks muutunud, siis otsisin midagi erilisemat kui lihtsalt robustset kivi. Pealegi, meil eelmises kodus oli esikupõrand väga karedast looduskivist ja see oli väga halb valik. Puhastasin seda alati harjaga nühkides, sest lapiga polnud selle peal midagi teha.

Tooni ja mustri poolest meeldis see kuusnurkne kivi mulle nii väga, et isegi kõrge hind ei heidutanud (76eurot ruutmeetri kohta). Kivid on kümnesentimeetrise läbimõõduga ja meie esik 7ruutmeetrit ehk siis plaatija pani meile esikusse ligi 700kivi, mis omakorda varieerusid paksuselt 4mm jagu. Plaatija on samuti Viimistluspoe soovitatud ja me oleme tema tööga väga rahul. Ta on meil plaatinud ka alumise korruse pesuruumi ja plaanime lasta temal plaatida ka meie teise korruse vannitoa. Peagi plaanin ka neid ruume lähemalt näidata.

7098007t1h95ab.jpg
Esikupõrand ja tammepõrand lähemalt vaadates.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7097979t1h6443.jpg
Esik
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esimene korrus sai enamvähem täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin. Minu arvates on looduslike materjalide kooskasutamine suhteliselt kindel valik sisekujunduses. Naturaalseid materjale – õlitatud puitu, looduskivi, savikrohvi ja muud sellist kasutades jääb tulemus alati hubane. Samas seab see piirid ka mööbli valikule – plastikust või laminaadist mööbel ei sobi sellisesse ruumi. Kuna poest meie omale sobivat ja meeldivat mööblit ei leia, siis järgmisena plaanime ette võtta mööbli ehitamise.

 

Jälgi meie tegemisi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Maja teise korruse põrandad ja põrandaküte

Mulle on alati meeldinud massiivlauast põrandad. Mind isegi ei ole morjendanud ohud, et võivad tekkida praod ja täkked. Ehe puit on ikka midagi muud kui näiteks laminaat. Ühtlasi on minu jaoks kodu põrand kõige olulisem osa siseviimistlusest ja seetõttu alustasin ma põranda otsimist juba kolm aastat enne selle paigaldust. 

Juba enne ehitust olime kindlad, et meie unistuste koju tuleb laiast lauast ehe tammepõrand. Esialgu polnud mul õrna aimugi, mis hinnaga tammelaudu müüakse ja mis hinnaga paigaldatakse. Me pole kunagi ise laudpõrandat paigaldanud ja selle töö plaanisime jätta spetsialistidele. Ruutmeetreid on meil üsna palju, seetõttu oli kohe algusest peale vaja teada, milline summa meil põrandatele kulub. Enne kui jõuan oma jutujärjega paigalduse ja piltideni, räägin, kuidas ma meie põranda üldse leidsin.

 

Põrandalaudade otsingud ja meie valik

Kõige eredamalt on mul meeles üks Tallinnas asuv siseviimistlustooteid pakkuv pood, mille nime ma jätan siiski mainimata, kuna tegu on kolm aastat tagasi juhtunuga. Ma südamest loodan, et nad tänasel päeval enam sellist „teenindust“ ei paku. Niisiis, sõitsin parasjagu last vanavanemate juurde viima ja tee peal jäi silma reklaam, et just see pood pakub Eestis suurimat valikut puitparkette. Astusin poodi sisse ja vaatasin ringi. Oligi väga suur valik laudparkette erinevatelt tootjatelt ja ruumi teises otsas silmasin ka viimistlemata põrandalaudu – seadsin oma sammud kohe nende suunas, aga poole sammu pealt peatas mind nende poe müügimees, küsimusega kas saab mind aidata. Ma siis ütlesin, et otsin tammelauda maja põrandale ja hakkasin edasi liikuma laudade poole. Edasist vestlust ma 100% enam ei mäleta, aga põhimõtteliselt tehti minu plaan just päris massiivlaud valida täiesti maha – “väga halb mõte”, “kestab vähe”, “tekivad täkked”, “keeruline paigaldada” jne. Ma ikka üritasin seletada, et ma siiski tahan laudpõrandat, sest erinevalt laudparketist on see “igavene”, kui õigesti hooldada ja täkkeid tuleb igasse põrandasse ning praod mind ei kurvasta, kui need just sentimeetrised pole. Edasi tuli juttu teemal kui kallis ja mõttetu ikka tammelaud on võrreldes laudparketiga – alla 100euro ruutmeetri eest kindlasti tammelauast põrandat ei saa.

Olin mõnevõrra üllatunud – esiteks sellest, et ta mulle niiöelda odavamat varianti pähe tahab määrida, aga ka väljaöeldud hinnast – kuna mul sel hetkel võrdlusmomenti polnud, siis ma väga ei vaielnud. Samuti väitis ta, et kui meil põrandaküte tuleb, siis tuleks laudpõranda idee koheselt maha matta. Pärast ei suutvat ma end ära kiruda, et nii rumala otsuse tegin. Lasin siis üliagaral müügimehel endale tavalisi laudparkette tutvustada. Üldiselt aga üritasin kiirelt end ebameeldivast kogemusest lahti raputada. Minu lahkudes soovitas müügimees mulle miskit stiilis: „Järgmine kord võta ikka mees ka poodi kaasa“. Autosse istudes ja asja üle paar minutit järelemõelnuna, otsustasin, et sinna poodi ma enam ei lähe, ei mehega ega meheta. See pole esimene kord, kui tunnen ehituspoe kliendina, et see, et ma naine olen, tähendab nende meelest, et tõenäoliselt pole ma potentsiaalne klient või ei jaga ehitusest mitte midagi ja vajan korraliku loengut. Naised ju teatavasti ei ehita ega paigalda põrandaid, tõenäoliselt ei maksa ka arveid. (Sarkasm, kui keegi aru ei saanud). Praegu selle poe veebilehte uurides tundub, et sinna võib põrandat ostma minna siis kui raha liiga palju üle on.

Koju jõudes tegin arvuti lahti ja otsisin tammest põrandalaudade pakkujaid. Leidsin paar minu jaoks tundmatu nimega ettevõtet ja otsustasin, et küsin hinnapakkumisi. Päringus küsisin ma laia tammelauda (15-20cm), ca 20mm paksust, faasitud ja kogus 155ruutmeetrit. Ühtlasi uurisin ka paigalduse ja viimistluse kohta, kuna me ei plaaninud ise hakata katsetama nii kalli materjaliga.  Üsna kiiresti sain pakkumise, mis mu tähelepanu äratas. Woodengold ehk Saare Põrand OÜ, kelle pakkumine mulle koheselt silma jäi, pakkus tammelauda 29€/m2. Tegemist oli küll viimistlemata lauaga, aga ma eeldasin, et viimistlus ja paigaldus kokku siiski ei maksa 70€/m2 (et hinnaks 100eurot ruutmeetri kohta tuleks). Sel hetkel neil veel Tallinnas vist kontorit polnud, ent müügiesindaja kellega suhtlesin, oli hästi abivalmis ja nõus kuskile näidiseid tooma ja näitama neid. Saimegi ühe kaubanduskeskuse parklas kokku ja ma pärisin veel nii põrandakütte ja laudpõranda sobivuse kui muude valikute kohta (uksed, lengid, liistud, aknalauad jne). Olin ise nii vaimustuses, et leidsin just selle õige toote ja mõistliku hinnaga. Müügiesindajale rääkisin ära ka, et me tegelikult veel tellida ei saa, sest majagi veel pole, aga mul oli vaja eelarve paika panna. Suhtlemine oli väga tore ja viisakas ning isegi fakt, et meil alles paari aasta pärast reaalselt seda puitu vaja on, ei muutnud suhtumist. Sisimas olin ma juba ära otsustanud, et meie põrand tuleb just sellest firmast. Umbes kord aastas sain nende müügiesindajalt meili, et kaugel me ehitus on ja kas saab juba põrandalaudu tellima hakata.  Lihtsalt nii tore, et nad kolm aastat meid meeles pidasid ja meie tellimust kannatlikult ootasid.

Sel kevadel, kui pidi juba hakkama põranda tellimise peale mõtlema, käisime nende Tallinna kontoris, mis üllatuslikult asub umbes viieminutilise autosõidu kaugusel meie majast. Valisime koha peal välja puidusordi ja viimistluse ning otsustasime teise korruse põrandale siiski panna laudparketi ja massiivlaua paigaldada vaid esimesele korrusele. Põhiline põhjus oli see, et ma tahtsin, et magamistubades hästi laiad lauad oleksid.

Põrandakütte peale ei soovitata väga laia massiivlauda, samas laudparketti kannatab panna natuke laiema, sest materjal on õhem kui massiivlaud. Võrdluseks – laudparkett on meil 15mm paks ja  180mm lai aga põrandalaud tuleb 21mm paks ja 140mm lai. Viimistlus tuleb mõlemal sama – pähkli toonõli ja õlivaha. Laudparketi (st teise korruse põranda) hind tuli u 45eurot ruutmeeter ja esimese korruse massiivlaud tuleb umbes 39eurot ruutmeeter. Massiivlauale tuleb veel lisaks paigalduse hind. Mõlemad materjalid on juba viimistletud tooted ja peale paigaldust enam lihvi ega õlitamist ei vaja.

 

Põrandaküte teisel korrusel ja TYCROC plaadid

Kui põrandalauad tellitud said ja teine korrus oli enamvähem valmis viimistletud, tuli tegeleda kütte teisele korrusele saamisega. Me olime otsustanud, et radiaatoreid meie koju ei tule. Vesipõrandaküte on väga mõnus – annab ühtlaselt sooja ja ei ole jala all ebamugav. Kuidas aga saada teisele korrusele põrandale veetorud ilma raske betooni valamiseta, oli järgmine küsimus. Küttepaigaldajad pakkusid, et me võiks kipsitükkidega täita torude vahed ja kipsivalu teha. See tundus, aga liiga suur töö (86ruutmeetrit põrandapinda) ja nii ma otsisin alternatiivseid variante. Jõudsin lõpuks Tycroci lehele, kus tutvustati Tycroc UHP matte, mis on kaetud fooliumkihiga ja kus on küttetorude jaoks sooned sees ja mille paigaldamine tundus väga lihtne, kiire ja puhas (erinevalt valamistöödest). Tellisime Tycroci plaadid ja lasime oma küttesüsteemi paigaldajal paigaldada ka plaadid koos torudega. Peale torude paikasaamist üritasime teisel korrusel plaatidel ja torudel võimalikult vähe talluda. Kui üldse sinna läksin (pilte tegema), siis otsisin kõige siledama tallaga jalanõud ja vältisin torude peal tallumist.

6979687t1h61ee
Teise korruse põrandaküttetorud Tycroc plaatide sees
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ühel laupäevahommikul kui oli plaan hakata teisel korrusel põrandat paigaldama, avastasime, et terve sealne põrand kriuksub ebameeldivalt. Saime aru, et kogu põranda ulatuses kõik torude keerukohad krigisevad kohutavalt – ka siis kui sinna parketivaip ja plaat peale panna, oli jätkuvalt sama jube krigin. Sel päeval me põrandat paigaldada ei saanudki. Ootasime mitu päeva enne kui küttepaigaldajad vigadeparandust tegema tulid.

6979715t1h64a5.jpg
Torud tycrocis ilma teibita
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ehk on meie kogemus kellelegi abiks – kui Tycroci matte paigaldate torude jaoks, laadige nende kodulehelt alla eestikeelne paigaldusjuhend ja järgige võimalikult täpselt neid juhiseid või kui lasete selle töö kellelgi teha, jälgige ise, et järgitaks juhiseid. Kriginat tekitab see kui torud ei ole mitte vastu fooliumi vaid vastu sinist plaadi osa. Selle vältimiseks tuleks kõik lõigatud lisakanalid ja keerukohad enne torupaigaldust fooliumteibiga katta. Lisaks võivad pooleldi lahtised plaadid omavahel liikudes krigiseda – selle vastu aitab korralikult kinnitamine – maksimaalselt 300mm vahedega kruvid koos spetsiaalsete seibidega. Me saime veel mingi osa plaate ise ka üle käia vahetult enne põranda paigaldust ja see võttis kenakesti aega. Targem on kohe õigesti teha, siis ei ole hiljem probleeme.

6979925t1hfc27.jpg
Laudparkett pakendis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laudparketi paigaldamine 

Juba samal päeval, kui küttepaigaldajad parandustööd lõpetasid, paigaldasime me esimese toa põranda ära. Kuigi algselt oli plaan ka see töö lasta ära teha, siis peale seda kui saime teada, et tycroci peale laudparketi lausliimimist ei tehta vaid tehakse liimimine punn-soonest, otsustasime, et selle tööga saame me ise hakkama. Esimese toana võtsime ette kodukontori ja paigaldasime ka suure magamistoa pikima seina äärde kolm rida laudu ära, et saaks neil kuivada lasta. Töödejaotus oli selline – koos paigaldasime laua, mees tagus laua klotsi ja haamrit kasutades tihedalt eelmise rea vastu, mina puhastasin lauad liigsest liimist ja fikseerisin laua maalriteibiga.

6979723t1h7968.jpg
Laudparketi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuskilt õpetusest oli mehele silma jäänud teibi kasutamine laua paigaldusel – teip hoidis lauda soonest välja liikumast haamrilöögi tulemusel. Ma esialgu ei uskunud, et see toimib – et üldse teip miskit kinni hoiab. Alguses kasutasime natuke kallimat sorti maalriteipi (sinine TESA teip, umbes 9eurot/rull) ja kui see otsa sai, siis läks käiku tavaline maalriteip ja mõlemad toimisid väga hästi. Teibid hoidsime peal paar tundi. Erinevalt tavalisest ehituspoe laudparketist olid meie omad erinevate pikkustega – 1,2meetrit kuni 2,5meetrit. Pikemaid oli keerulisem paika saada ja siis olid teibid eriti abiks.

Kuna meil lävepakke ei tule, siis otsustasime trepihalli teha teiste tubadega ühes tükis. See vist oli kogu paigalduse juures kõige keerulisem osa, sest kõige pikem minek oli umbes 9 meetrit. Tegime selle töö mitmes osas tööpäeva õhtuti ja lõpetatud saime kogu põranda 9. augusti kesköö paiku.

6979867t1hb4a6.jpg
Vaade trepihallist magamistubadesse
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979857t1h67ae.jpg
Tamme laudparkett
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979851t1hfa44.jpg
Laudparketi muster ja toon
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tulemus jäi mõnusalt hubane – soojas toonis puitpõrand annab ka valgete seintele mõnusalt sooja tooni. Õlivahaga kaetud puit on jala all loomulik ja soe. Kuigi hetkel teisel korrusel kütet sees ei ole, on vahe siiski tuntav. Allkorrusel oleva betoonpõranda peal on ikka ebamugav – kuigi seal on küte sees, tundub põrand siiski liiga jahe, et paljajalu käia.

6979731t1h9b88.jpg
Laudparkett suures magamistoas
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esimese korruse põrandalaudu pole me veel lasknud ära tuua – liiga eredalt meeles, kuidas me kahekesi 1000kg laudparketti kulleriauto pealt maha laadisime ja tegelikult pole hetkel ruumi, et neid hoida kuskil. Natuke on vaja materjale veel eest ära saada alt korruselt (nii laelauapakid kui seina mõeldud voodrilauad jms). Lähiajal loodaks ikka esimese korruse põranda paigalduse ka lasta ära teha. Rohkem pilte näeb siis blogi Facebooki lehelt.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Meie valgete seintega kodu ehk siseviimistlusest

Üldiselt jagunevad arvamused kaheks: need, kes armastavad valgeid elamisi ja need, kes peavad neid haiglat meenutavateks kõledateks ruumideks. Ma kuulun sinna esimesse rühma. Kuigi nõustun, et liiga valge pole ka hea. 

Samal ajal kui väljas tegutseti meie majaesise ja aiaga, tegutsesime meie majas sees, et saada teine korrus kipsi alla. Maikuu nädalavahetustel ja terve juunikuu, sh kogu oma puhkuse, tegelesime teise korruse välja ehitamise ja viimistlemisega. Vahepeal käis ka plaatija, kes terve esimese korruse pesuruumi ära plaatis, aga sellest kirjutan eraldi postituses kui pesuruumis ka segistid ja muu vajalik paigas on.

 

Viimaste seinade ehitamine

Juuni alguses oli teisel korrusel veel puudu nii villa kui kipsi – näiteks kaldlae vill katuseakende ümbruses ja kaldlae alune põranda osa, mille paigaldamine käis paraja kondiväänamise saatel. Juuni alguses tuli mehe vend meile appi ja koos tegutsedes sai suurem osa kipsi seina. Samal ajal paigaldasin mina villa sinna, kus see veel puudu oli.

6858515t1h847d
Trepihall maikuu keskel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kipsi paigaldamise käigus tuli jooksvalt ideid, kuidas ruumi paremini ära kasutada. Nii otsustasime näiteks kodukontori toa täiesti avatuks jätta ja laiendada seda ruumi veel umbes poole meetri võrra meie magamistoa arvelt. Selle poole meetrise ruumi peale mahutasime ära seinakapi, kuhu saab teisel korrusel koristusasjad ja muu majapidamises vajalikud esemed paigutada – nt varstolmuimeja, puhastusvahendid, lambipirnid ja muu selline, mida teisel korrusel vaja võib minna ja mida oleks tüütu pidevalt tehnoruumist toomas käia.

6858539t1hf5aa.jpg
Kodukontori ja magamistoa vaheline sein, mida nihutasime pool meetrit
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pea igas toas kasutasime ka kaldlagede allolevat ruumi ära, tehes sinna sisse puidust riiulid. Suurema lapse toas sai katusenurka eriti lahedalt ära kasutada – seal toas on kahe maja katuste ühinemiskoht ja nii tekkis sinna suhteliselt avar süvend, kuhu saab siis kas laiendada garderoobi või teha raamatute jaoks riiulid.

6858559t1h0a22
Kaldlae alla ehitatav puidust riiul (suures magamistoas)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860541t1h6ede.jpg
Kaldlae all ära kasutatud pind riiulite jaoks – õlivahaga viimistletud. Liistud veel puudu.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seinu ehitades mõtlesime ka sisekujunduse peale – kuhu tulevad seinariiulid ja muud asjad, mis võiks vajada toestust – nendel seinadel sai lisaks kipsile kasutatud ka OSB plaati, mis ühtlasi ka jäigastavad kogu maja karkassi. Samamoodi said üle käidud ka kõik seinakontaktide täpsed asukohad ja lülitite asukohad. Soovitan teha iga toa kaupa nimekiri, milliseid elektrit tarbivaid esemeid seal toas võiks tulevikus kasutada ja selle järgi paigutada pistikupesad. Ja alati tasub neid rohkem panna kui esialgu vaja tundub minevat.

 

Siseviimistlus – seinad

Esimene tuba, mida viimistlema hakkasime oligi meie magamistuba, mis on teise korruse suurim tuba – ligi 22 ruutmeetrit (sealjuures on põrandapinda isegi rohkem). Meie magamistoast läheb läbi ka õhk-kütte kamina korsten, millele oli vaja karkass ehitada. Selleks, et see karkass lihtsalt kipskast välja ei näeks, plaanime selle katta liimitavate tellistega. Ühtlasi annaks see toale ka värvi ja iseloomu juurde.

6858627t1h9af2
Kamina korstnatoru koos kipskarkassiga (toa keskel)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kamina korstna karkass ühtlasi jaotab ruumi kaheks – selle taha jääv osa saab avatud garderoobiks ja selle ees olev osa saab magamisruumiks. Algne plaan – teha siia tuppa ka töönurk – sai ringi mõeldud. Olen viimased 3 aastat teinud arvutiga tööd magamistoas ja leidsin, et see peab lõppema. Magamistuba olgu siiski vaid magamiseks ja kodukontor eraldi tuba. Esialgne plaan teha eraldi vaid külaliste tuba, mis enamuse ajast tühjalt seisaks, jäi selle tõttu katki – sellest sai nüüd avatud kodukontor, kus ühtlasi hakkab olema ka lahtikäiv diivan külaliste majutamiseks.

Värvimise lõpetamisel pesin ka kõik aknaraamid ja -klaasid puhtaks. Toad võtsid kohe teise ilme! Paljud on muretsevalt küsinud, et kuidas kõikide nende aknaruutude pesemine välja näeb ja kui palju aega see võtab. Ma ütleks, et suurte ilma ruutudeta akende pesemine on isegi nürim tegevus. Väikse ruutude puhtaks saamine oli väga lihtne ja ei võtnud üldse nii eriliselt palju aega. Abiks võtsin ühe spetsiaalse masina, mis põhimõtteliselt on nagu tolmuimeja põhimõttel klaasikuivataja – masin kogub kogu musta vee paagi sisse ja jätab randivaba tulemuse. Proovisin üht akent ka käsitsi – vaid pritspudelit ja paberit kasutades pesta ja see oli oluliselt ajakulukam, paberit läks ka meeletult ja tulemus ei olnud nii hea. Masinaga kuivatades tuleb paberiga kuivatada vaid raamiäärsed, kuhu masin hästi ei ulatu.

6858685t1had6e
Suure magamistoa aknad (idasse)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kõik teise korruse toad saavad sama viimistluse – valgeks värvitud seinad, heledaks vahatatud puitlagi ja tume puitpõrand. Kõik seinasisesed riiulid, aknalauad ja tubade uksed ning kõik muud puitdetailid saavad samuti sama viimistluse – tumeda õlivaha, mis meenutab antiiktamme.

Valgete seintega kodu on olnud minu ammune unistus. Minu jaoks on valge sein ideaalne taust kõikidele sisustuselementidele. Valge sein ei tee minu meelest kodu vähem hubaseks, kui on osatud kasutada mööblit, tekstiile, toataimi ja muud sellist, mis tegelikult ühe kodu isikupäraseks teevad ja neid saab ka tujude muutudes välja vahetada ja nii üsna kiirelt kodule teise ilme anda. Samas näiteks ei kujutaks ka mina ette üleni valges toas elamist. Kontrasti peab olema! Põrand tuleb meil üsna tumedakirju, suur osa mööblit samuti. Valgeid tekstiile praktiliselt ei tulegi.

Väga palju mängib sisekujunduses rolli ka loomulik valgus ja ruumide suurus. Väikeste akendega ja väikeses ruumis tumedad või kirjud seinad teevad toa visuaalselt veel väiksemaks. Tume lagi tekitab visuaalselt mulje, et lagi on madalam, kui ta tegelikult on. Meil on teisel korrusel lõunapoole vaid laste magamistubade katuseaknad, seega heledad toonid siseviimistlusel olid üliolulised. Ma loodan, et saan lõpptulemust jagades näidata, et valgeid seinu ei pea kartma kui ülejäänud esemetega hubaseid värvitoone sisse tuua. Muidugi, boheemlasliku stiili armastajaid ei veena ka sellega ümber ja see polegi mu plaan. Kodu peab olema meeldiv ikka nende jaoks, kes seal elavad. Minu jaoks tunduvad hirmuäratavad näiteks lastetoad, kus on seintel kasutatud tumedakirjuid tapeete või tumedaid värve. Lastetubades on tavaliselt esemed niigi kirjumad kui mujal ja kokku tekitab selline kooslus mu meelest tohutult ärritava keskkonna. Õnneks on mu lapsed õnnelikud, et nad üldse oma toa lõpuks saavad ja ei ole siiani sisekujunduse osas sõna eriti võtnud. Meie jaoks peab kodu olema rahuliku üldmuljega – nii et kriiskavaid toone, nikerdatud esemeid ja nipsasjakesi meie kodust enamasti ei leia. See-eest kindlasti leiab ohtralt erineva tekstuuriga tekstiile – patju, kardinaid, mõned valitud vaibad; lisaks siis lambid, toataimed, pildid ja küünlad.

Siseviimistlus – lagi

Kohe päris majaehituse alguses oli selge, et laed tulevad meil puidust, mitte kipsist. Üks põhjus oli muidugi see, et puitlagi on palju ehedam ja hubasem aga natuke ka see, et me mõlemad ei salli lae pahteldamist ja lihvimist. Üheks tingimuseks laelaudade viimistluse valimisel oli see, et nad poleks liiga tumedad, aga samas puidumuster kenasti näha oleks. Puidupood, kust me suurema osa materjale tellinud oleme, saatis meile ühe valge vahaga viimistletud lauajupi näidiseks ja otsustatud oligi.

6859523t1hf77c.jpg
Valgeks vahatatud laelauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laelauad paigaldasime spetsiaalsete klambritega, mis andis võimaluse paigaldada voodrilauad selliselt, et kinnitusi ei jää näha. Klambrid kinnitatakse laua soone külge ja siis kruvitakse karkassi külge. Esimeste ja viimaste laudadega olime siiski sunnitud kasutama naelapüstoli abi, sest klambrit seal kinnitada ei saanud. Abiks oli ka ristjoonlaser – eriti neis kohtades, kus katuseaken katkestas lauarea aga akna kohalt pidi laudis jooksma siiski ühes joones edasi.

6859567t1h0d2c.jpg
Laelaudade paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Meie magamistoas on umbes viiemeetrine kaldlaega sein – selle laudade paigaldamine toimus suures osas kahekesi. Väiksematel lagedel paigaldas mees üksi.

 

Üldvalgustus

Toad said ka üldvalgustuse paika – laelambid, mis on valgeks lakitud puidust raamiga plafoonid. Jällegi – igas toas on täpselt samad lambid. Üldvalgustusena on need piisavalt eredad, et kõik vajalik tehtud saaks. Lastetubadesse paneme tugevamad LEd-pirnid kui enda tuppa. Mõlemas lastetoas tuleb erinevaid väiksemaid kohtvalgustusi ka – näiteks voodi juurde lugemislamp, kirjutuslaua lamp ja kapiriiuli alune lamp. Mida rohkem erinevaid valgusteid, seda parem. Otsustasime, et igas toas võiks olla suhteliselt tugev üldvalgustus, aga ka võimalus hubaseks valgustuseks. Valgustid see-eest on igas toas stiililt täpselt samad. Trepihallis, esikus, tehnoruumis ja pesuruumides kasutame süvistatud piimja klaasiga led-lampe.

6860543t1h9c7d.jpg
Üldvalgustuseks valitud laelambid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuni põrandani viimistletud toad

Järgmised fotod on tõenäoliselt hetkel veel üsna igav vaatepilt, sest tooniandvaid esemeid veel ju pole. Nende tubade ilme muutub täielikult kui need lõplikult sisustatud saavad.

6860599t1hf3ac.jpg
Suur magamistuba (panoraamfoto)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860601t1he7c1.jpg
Väiksema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860605t1hcb2f.jpg
Suurema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860611t1h9139.jpg
Kodukontor-külaliste tuba (panoraamvõte)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860617t1hbcc3.jpg
Trepihall
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lähipäevadel peaks teine korrus ka põrandaküttetorud paika saama. Niikaua kui spetsialistid neid paigaldavad ja kuni põrand saabub, on plaan ka esimene korrus sama kaugele viimistletud saada.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 2. osa

Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. 

Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga esteetilist välimust sel polnud.

Juurdeehituse tõttu jäi meil autovärav valesse kohta ka – täpselt keset maja, ja maja ees nii palju ruumi pole, et auto sinna ajada. Parkimiskohad plaanisime maja kõrvale hoone põhjaküljele. Kuigi garaaž on meil pigem tööruum ja panipaik, siis autoväravat planeerides võtsime arvesse, et saaks siiski ka autoga garaaži vajadusel sõita.

Piirdeaia välimuse otsustasime ära juba siis, kui ehitusluba taotlesime. Samal ajal taotles arhitekt väikeehitise püstitamise luba piirdeaiale ja seal oli määratud ära vundamendi kõrgus, väravate laius, piirdeaia kogukõrgus ja piirete puidu toon.

6732735t1h8a47.jpg
Väravate ja piirdeaia projekt.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aiaehitajalt hinnapakkumist võttes loetlesime oma lisanõudmised aiale:

  • postid peavad olema sama tooni, mis muud maja metallosad (katus, vihmaveesüsteem, aknaplekid jne) – toon RR23 (tumehall);
  • autovärav peab olema liugvärav, automaatikaga;
  • jalgvärav peab olema magnetlukuga, avatav nii magnetiga aiast väljast kui ka maja esikus asuvast nupust.

Kivipaneku vahepeal jõudsid meie aiapostid tsinkimisest ja värvimisest tagasi ja mõne päevaga said need ka paika pandud – betooniga maa sisse kinni. Peale seda sai hakata aia sokliga tegelema. Aia sokliks valisime betoonplokid, mis põhimõtteliselt on kõnnitee äärekivid. Betoonsokli valamine oleks palju kallimaks läinud ja minu meelest on äärekividest sokkel palju viisakam.

Liugväravale valati betoonist sokkel. Liugvärav ise on kuus meetrit pikk, ent autovärava ava on neljameetrine.

6732795t1h42f7.jpg
Aiapostid ja sokkel.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Autovärava automaatika on meil BFT DEIMOS BT A600 ULTRA, mis sisaldab elektromehaanilist värava ajamit, automaatset pidurdussüsteemi, juhtimiskeskust, kaht pulti, fotosilmi ja vilkurit. Autoväravat saab seadistada automaatselt sulguma, meil on seadistatud 40 sekundi peale. Fotokiired on mõeldud selleks, et kui midagi on aia vahel, siis need tuvastavad selle takistuse ja väravad ei liigu.

6732993t1h9950.jpg
Autovärav ja automaatika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jalgvärava lukku soovisime magnetiga – lootuses, et siis talvel on lukuga vähem jamamist. Kolm aastat tabalukku kasutades oleme korduvalt sellega hädas olnud, sest lukk jäätub ära. Loodetavasti magnetlukuga seda probleemi pole. Elektriliselt avanev jalgvärav on ka selles mõttes mugav, et kui keegi külla tuleb, ei pea võtmega õue jooksma, vaid saab toast nuppu vajutades värava avada.

6733003t1h00e9
Jalgvärav, magnetlukk.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lisaks paigaldasime ise uue postkasti ja väravale juhtmevaba uksekella.

Aiast väljaspool olevale haljastusribale lasime veidi mulda lisada ja selle tasandada. Külvasin sinna muruseemne ja peagi peaks seal taas ilus roheline olema.

6733011t1h528b.jpg
Piirdeaed.  Foto: Kärt-Britt Kokk
6733037t1ha9e8
Panoraamvõte majaesisest.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nüüd on veel jäänud oodata, et muru tärkaks, ja tegeleda pisiasjadega, nagu treppide plaatimine, liiva pühkimine kivide vahele (seda peab veel mõnda aega tegema, sest vihm peksab seda laiali), ja siis maja välisviimistlus lõpetada: viimased voodrilauad, aknaplekid, liistud ja vihmaveetorud maja nurkadesse.

6733121t1hf12f
Tänavakivi maja vundamendi ääres.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733123t1h60c9.jpg
Majaesine trepp.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733047t1h8013.jpg
Muru tärkab. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733139t1hde37
Teine trepp, majaesine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733145t1h22c6.jpg
Välisvalgustus sai ka paika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Jälgi minu blogi Facebookis «Minu kodu» lehel. Hoia end kursis – Facebooki lehelt leiad rohkem pilte ja infot. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 1. osa

Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi…

Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima hoopis majaesine ja vana piirdeaed. Tegelikult on see häirinud juba kõik need kolm aastat, mis me siin krundil tegutsenud oleme, aga nüüd tundus, et viimane piisk on käes. Meil on koer ja kaks last ning alatasa on kogu elamine liivane. Selleks, et majauksest tänavale jõuda, pidi tihtipeale hüppama ühest kohast teise, et mitte kuskile mutta astuda. Heledatest jalanõudest võis vaid unistada. Autosid ei saanud me viimased 2aastat aeda parkida, sest maja laienduse tõttu oli autovärav vale koha peal. Kõik see viis välja mõtteni, et sel kevadel peab kivi maha ja aed välja vahetatud saama.

6724941t1hadfd.jpg
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724943t1h2684
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

11. märtsil saatsin päringud kolme firmasse, kes selliseid töid teostavad. Kaks neist esialgu ei vastanud ja teatasid mõni aeg hiljem, et neil on tegelikult juba kõik ajad kinni. Lumi polnud veel ära sulanudki! Esimesest ehmatusest, et olen hiljaks jäänud, ülesaanuna leidsin oma õnneks oma mailbox-ist kirja kolmandalt firmalt, kes soovis koha peale tulla ja asju üle vaadata ja mõõta ning siis oma pakkumine teha. Minu tingimus oli, et nii piirdeaia kui kivitööd teeks üks ja sama firma ja seetõttu polnud firmade valik väga lai. Enamus pakuvad, kas ühte või teist aga mitte mõlemat korraga. Üks firma oleks küll vastu tulnud ja teinud ka kivipaigalduse ära, aga keeldus treppe valamast. Nii siis jäigi sõelale üks firma – TMGrupp.

Esialgu käidi mitmeid kordi mõõtmas ja asju läbi rääkimas, printisime jooniseid ja aiaplaane, kus miski asetsema hakkab. Kui hinnapakkumine käes ja kõik tähtsad asjad korduvalt läbi räägitud, lõime käed ja edasi käis kõik juba väga kiiresti. Iga päev oli uksest välja astudes uus vaatepilt.

18. aprillil tuldi kopaga krundile – tõmmati ühe päevaga kõik väravapostid välja, koguti lammutusest tekkinud rämps kokku ja viidi minema.

6724961t1h4f6a
Maja peale vana aia lammutust
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Edasi hakkasid pinnasetööd – me palusime tegeleda ka drenaažiga ja pinnase kaevamise käigus paigaldasime ise ka maanduse majale. Kopp tõmbas juppideks ka vana koleda trepi, mis oli juba igati lagunenud. Järgmised nädalad saime tuppa umbes meetrist astet tehes või fibode otsa turnides, aga suurest muutusest elevuses ei lasknud me end sellest heidutada.

6724947t1h648e
Trepi lammutamine aprillis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui aed oli lammutatud ja pinnasega alles tegeleti, ajasin mina asju, et saada ühele kasele raieluba. See kask oli tegelikult meil ammu pinnuks silmas olnud – see oli aianurgas ja kaldega tänavapoole ja toetas vana võrkaia vastu. Samas nurgas on kolm võimast ja ilusat mändi ja meie plaan oli nende ette veel istutada mõned madalad mägimännid, aga see viltune kask rikkus ilusa kujutluspildi. Lisaks oleks see aiaehitust seganud. Õnneks saingi vähem kui kuu ajaga raieloa ja lausa kahele puule – lisaks ka pihlakale, mis täpselt maja ees oli ja kasvas elektrikaablisse, mis majja voolu toob. Erinevad liinide hooldajad on iga aasta meile rõhutanud, et see pihlakas tuleks maha võtta, aga me ikka lootsime seda hoida. Kui kopp aiapostid välja tõmbas, tuli sellega koos ka pihlakas lahti, mille tüvi oli osaliselt posti ja võrgu sisse kasvanud. Nii ta siis maha võtmisele läks. Plaanime nüüd ühte aianurka, kus tühi ruum, uue pihlaka istutada.

6724953t1h87f1.jpg
Vana piirdeaed ja viltune kask
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724955t1h84fe.jpg
Pihlakas maja ees, peale aialammutust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kivipaneku eeltöödena tehti ära pinnase koorimine ja ära viimine; kaevati drenaažiks augud ja täideti jämeda killuga, mille peale läks geotekstiil ning selle peale muld. Seejärel toodi sisse jäme killustik ja tasandati. Kivisillutise planeerisime me maja ette kõnniteeks ja maja küljele autode parkimiseks ning ka kolme kivi laiuselt ümber kogu maja nendesse kohtadesse, kuhu terrassi ei tule. Lisaks sain meie haljastusplaani tegijalt hea idee lasta kivi panna ka terrassinurka, kus hiljem grillida saab. Enne kivipanekut paigaldati äärekivid ja täideti need kahe kihi killuga ja tambiti kinni.

Juba enne paigaldust palusin ma neil ise läbi mõelda vihmavee äravool, et kividele ei tekiks loike ja vesi garaaži ei valguks. Nii said planeeritud kalded majast eemale ja autovärava alla malmrestiga vihmaveerennid. Osa vihmavett peaks valguma maja ees olevatesse istusaladesse ja osa vihmaveetorude kaudu olema majast eemale juhitud maaalustesse kivikastidesse.

Jooksvalt pakkusin neile erinevaid suuri töid aias veel – nt vanade kändude välja juurimist ja vanade kuuride lammutamist. Nende meeskond tegi kuurilammutuse ära mõne tunniga, kui me oleks sellele terve pika nädalavahetuse kulutanud. Selle asemel saime nädalavahetusel kuurist tulnud lammutusjääkidega tegeleda – osa ära anda ja osa kütteks saagida ning rämpsu aiast kokku korjata.

6724963t1h26fb
Vanad kuurid eelmise aasta suvel (2016)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724965t1hf87d.jpg
Kuuride lammutamine ja lammutamisest tekkinud rämps
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724967t1h8904
Majatagune peale kuuride lammutust ja kahepäevast aiakoristust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724973t1h8f0c.jpg
Kivipaneku ettevalmistused
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724977t1h6ae0
Tänavakivi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tänavakiviks valisime me Bendersi valikus olevad Troja antiikkivid, mille tooniks hall segutoon. Kivide toon varieerus helehallist tumehallini ja jättis nii kena loodusliku mulje.

6724981t1h4b8e
Tänavakivi lähedalt vaadates
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724983t1h8bea.jpg
Majaesine koos kiviga (pildil veel lõpetamata).
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Aia ehitusest, värava automaatikast ja lõpptulemusest kirjutan aga järgmises osas. Hoia end kursis – Minu kodu Facebooki lehel rohkem pilte ja infot.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Kalevi mälestuseks: meie maja autor

Meie peret on tabanud valus kaotus ja seetõttu tuleb seekordne postitus üsna kurb. 

Ma tahan täna kirjutada inimesest, kes on meie perele nii palju abiks ja toeks olnud, et seda kõike ei olegi võimalik sõnadega väljendada ning on teenimatult vähe au ja kiitust saanud.

Minu mehe isa, Kalev Kokk, keda me mõlemad isaks nimetame, kaotas eelmisel nädalavahetusel võitluse vähiga. Elu on vahest nii ebaõiglane – võttes ära meilt parimad, tublimad ja kallimad…

Viimastel nädalatel mina ise isa vaatamas ei suutnud käia – tahtsin teda mäletada sellisena nagu ta tegelikult oli – lõbusa ja täisjõulise mehena mitte vähist nõrkenud inimvarena… ent me suhtlesime kirja teel ja siin postituses nopin mõned tema tsitaadid ja jagan neid teiega tema mälestuseks.

Isa oli põhiline nõuandja ja abistaja meie esimese oma korteri ehitusel, siinse vana majaosa kapitaalsel renoveerimisel ja meie uue maja projekteerijana, joonestajana ja põhilise töödejuhatajana üldehitusel. Isa oli õppinud sisearhitektiks, ent põhiosa oma elust töötanud arhitekt-konstruktorina, lisaks muudele ametitele – polnud tööd, mida ta ei osanud – torutööd, elektritööd, kaminate ehitus, üldehitus, mööbli ehitus. Kuldsete kätega mees!

Ühes oma viimases kirjas mulle kirjutas ta:

«Hamba sain verele kui teie muldonni põrandat tegime. Järgnes läbiligunenud põranda vahetamine teie vanas majaosas. Hoidsin poisi tööl silma peal ja kui ta tuli oma jutuga, et on ehitamiseks valmis, oli ka minu otsus valmis teile appi tulla – eestlaste komme talguid teha, hoolimata sellest kui pikaks need venivad. Kogemused olid mul olemas ja ma vajasin nende kasutamiseks võimalust. Olen õppinud sisearhitektiks, kuid erastamise perioodist peale tegin tegelikult arhitekt-konstruktori tööd algul oma allkirjaga ja hiljem teiste tuntud arhitektide allkirjade all – olen tänulik, et sain oma kogemusi kasutada, muidu kaoks nad koos minuga – tänud.»

Muldonni all mõtles ta meie esimest kodu – korterit, mille ostsime nii kohutavas seisus, et ülejäänud pere arvas, et oleme hulluks läinud, et sellise projekti ette võtame – põrandal oli muld ja lammutusrämps, laest nägi ülemist korterit. Tema juhendamisel ja tema abiga tegime sellest korterist imeilusa kodu.

Isa jagas meile mitmeid nippe, kuidas kiiremini ja paremini ehitada. Igale küsimusele oli tal vastus olemas ja kui ei olnud, oli tal kontakte, kelle juurde meid suunata. Ilma temata me seda maja ei oleks ehitanud. Tema on meie uue kodu autor – ta tegi meie varesejalgadest kritseldustest korralikud joonised ja projekteeris kogu välisilme – see maja on kõige suurem mälestus temast. Kuigi arhitektina on meie kodu projektil kirjas teine nimi, siis tegelikult kogu projekteerimistöö tegi ära isa. Arhitekt tegi vaid väiksed parandused ja tegeles Tallinna linnavalitsuse bürokraatiaga.

Vähidiagnoosi sai ta enne kui meie ehitusloa kätte saime ja olime arvestanud, et tema tervise tõttu me teda appi ehitama ei kutsu – kui üldse, siis vaid nõu andma. Ent isegi keemiaravide vahepeal oli tema see, kes laupäeva hommikul kell seitse helistas ja küsis: «Noh, kas teeme ka midagi täna?»   Miks ta siia ise tahtis, kirjutas ta kirjas:

«Kuna see koht on mändide all, linnulaul ümberringi, hea ilm enamasti – kuurort. Taipasin seda kui ühel hommikul varem kohale jõudsime ja ma rüüpasin kohvi teise korruse sarikate vahel – idüll minu jaoks, sest mul ei ole olnud varem kunagi kogemust sellises kohas tööd teha, et mitte häirida ümbruse sulnist rahu, imeline. Ma olin seal üpris õnnelik, sest kõigele lisaks tegin tööd, mis on mu lemmiktöö.»

Mitmel korral, kui meil ehituse peal mõistus otsa sai, et kuidas edasi – tuli isa  ja lahendas mure loetud minutitega. Nii sai näiteks teisele korrusele materjal tõstetud talide abil tema initsiatiivil. Tavaehitusel oleks selleks kraanat kasutatud. Renditavate tellingute asemel leiutas ta isetehtud tellingud, mis olid majakarkassi külge kinnitatud. Ka teise korruse välisviimistlusel kaalusime me erinevate tõstukite renti ja muretsesime, kas need meie aeda väga üles ei künna – kuni tuli isa ja põhimõtteliselt ehitusjääkidest ehitas teisaldatavad tugevad tellingud ja seda kõike vaid poole tunniga. Rääkimata trepiehitusest, mis meile tundus sama keeruline nagu hiina keel. Isa tegi arvutis joonised, printis välja ja tuli ehitas selle kahe päevaga käsitsi valmis.

Oma kirjas kirjutas ta:

«Tõsiselt võttes vajab iga omamoodi meister ainult võimalust oma oskusi rakendada nagu mul teie juures õnnestus, tänuväärt.»

Isa ütles alati, et üks tõeline mees peab elus kolme asja tegema: pere looma, puu istutama ja maja ehitama. Tema sai kõik need kolm tehtud. Ta on kasvatanud üles kaks imelist poega, kes on sama suure südamega kui ta ise oli. Minu mees on – suuresti tänu oma isale – samuti kuldsete kätega, ühegi töö ees kartma ei löö ja kõigega saab hakkama suurepäraselt.

Mul on hea meel, et me omavahel kirjutasime ja sain talle öelda, kui oluline ta meile oli ja kui suurt tänutunnet me mõlemad tunneme. Oma viimases kirjas talle, tänasin teda, et on sellise poja kasvatanud.

Tsitaat isa kirjast:

«Teie mõlemad tegite kahe mehe tööd – edu teile.

Olete just täpselt uskumatult tublid, uskumatult. See on õnnelik paik, kus kõik see imetegemine toimub, kordumatu.

Kalev»

Puhka rahus, kallis Isa! Me jääme Sind väga igatsema!

6550395t1ha6db.jpg
Isa meie ehituse peal – üht järjekordset töövõitu tähistamas. Pilt tehtud maikuus, 2016.a
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump

Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. 

 

Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa – meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump.

Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee – see plaan jääb hetkel tulevikku.

Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat – Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga.

Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada.

Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest.

Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina – selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks.

5. märtsil sai meil tehnoruum valmis seadmete paigalduseks. Väike nimekiri tehtud töödest koos piltidega:

 

1. Vaheseinte ehitus ja pahteldamine.

 

6428637t1h622a.jpg
Tehnoruumi seinade ehitamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

2. Dušiseinade ja põranda niiskusisolatsiooni paigaldus, sh betoonile nakkekrundi kandmine. Vett saavate pindade plaatimine.

6428641t1hdaeb
Tehnoruumi pesunurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk

3. Põranda plaatimine. Me valisime sellise peenikese looduskivi sinna põrandale ja see oli uskumatult jube töö – vuugitäidet läks pakil näidatust 5korda rohkem ja ma tegin seda tervelt kaks päeva järjest. Ühel õhtul jõudsin seda tegema minna alles 8 ajal õhtul ja lõpetasin kell 4 hommikul, aga pooleli ka ei raatsinud jätta…

6428673t1he8d3
Tehnoruumi põranda plaadid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. Trappide paigaldamine (üks dušinurka ja teine keset ruumi)

 

5. Tehnoruumi lae paigaldus – tegemist on tavalise kuusest voodrilauaga, mille ma halliks õlitasin. Ma armastan neutraalseid toone, aga erinevaid tekstuure ja materjale ning minu üllatuseks on põranda ja lae toon üsna sarnane ja mu meelest sobib hästi kokku. Eriti vahva on, kuidas mõlemad erinevates valguses teistsuguse tooni võtavad. Tume lagi sai valitud seetõttu, et lakke tulevad suured hallid ventilatsioonitorud – lootusega, et need siis sealt vähem silma torkavad.

6428677t1h7a84
Tehnoruumi lae viimistlemine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. Akna ümbruse viimistlemine. Aknalaua ja puitriiuli viimistlemine ja paigaldamine. Aknaümbruse me lihtsalt pahteldasime ja värvisime. Teipisime aknad maalriteibiga, tõmbasime nurkadesse akrüülhermeetiku, selle peale kandsime värvi ja kohe teip maha. Tulemus jäi päris viisakas. Aknalaua ja riiuli tegime olemasolevatest höövelprussidest – jällegi õlitasin halliks ja vahatasin kaks korda.

6428703t1heb4a.jpg
Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

7. Kütteseadme katte ülevärvimine.

Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam.

Enne ja pärast:

6428773t1h3968.jpg
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429449t1hd7ef
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks.

Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.

Seekord tahaks välja tuua meie “ämbrid” ka – ühest kohast plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et see kipsivahe näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole – võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma – hiljem kui vuugitud oli, mõtlesime, et oleks vist ikka pidanud. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks.

 

Jälgi minu blogi Facebookis Minu Kodu lehel. Facebooki lehe kaudu saab ka minuga ühendust võtta ja küsida lisainfot – kui vastata oskan, abistan hea meelega!