MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?

 

Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…

Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb – valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!

 

Milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):

  • müügitehingut tehes – annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt
  • kindlustuslepingut tehes – annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele
  • pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.

 

Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?

Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.

Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised – spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:

  • Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
  • Küttesüsteem (paigaldusakt)
  • Korstnad (korstnapühkija akt)
  • Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
  • Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
  • Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
  • Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
  • Maja ülevaatuse akt

Esialgu lugesin Tallinna lehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.

Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel…  oleks ma neile blogilinki pakkunud…

See oli nali. Aga päriselt – kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle?? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?”-“Õues sajab” – “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.

Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära – täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.

Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime

 

  • Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks

Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.

Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed – st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.

  • Ehitusprojekt ja muudatusprojekt

Maja ehituse käigus olime me paaril korral jooksvalt ehitusprojektis muudatusi teinud. Näiteks tõstsime me ringi ühe terrassiukse ja asendasime selle aknaga ning lisasime ühe katuseakna suurema lapse tuppa, kuhu esialgu tundus, et seda paigaldada ei saaks. Lisaks tõstsime paar mittekandvat siseseina ringi, et tubade paigutus loogilisem oleks. Ma arvan, et ise ehitades juhtub seda paljudel, et ehituse käigus tundub mõni lahendus mõistlikum kui esialgu projekteerimise käigus plaanitud sai. Nende otsuste tõttu pidime esitama lisaks maja ehitusprojektile ka muudatusprojekti ehk laskma projekti ringi teha ja parandatud projekti esitama. Selleks võtsime ühendust arhitektiga, kes meie projektiga tegeles ja palusime tal muudatused sisse kanda ja meile failid saata.

  • Elektriprojekt ja elektriaudit

Elektriprojekti tellisime juba ehituse käigus, sest selle järgi said kogu maja elektritööd tehtud. Elektriprojekt näitas ära, millist kaablit kuskil kasutada tuli, millise kaitsme taha millised seadmed läksid jms. Peale seda kui elektrik oli kõik kaablid elektrikilpi ühendanud, tellisime elektriauditi firmalt, kes tuli ja tegi mõõdistused ning esitas meile dokumendi, mis kinnitas, et ka elektrisüsteemiga on kõik korras.

  • Geodeesia ehk järelmõõdistus

Vahetult enne kasutusloa taotluse sisseandmist tellisime geodeesiafirmast uue mõõdistuse, et ehitatud maja üle mõõta ja seejärel need uued mõõdud vastavatesse registritesse kanda (Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi).

  • Tehnovõrkude projekt

Taotluse käigus oli mitmel korral märkustes lause „Esitada kinnitatud tehnovõrkude ehitusprojekt (vt ehitusloa märkus)”. Meenus, et kui me arhitekt meile ehitusluba taotles, siis nõuti meilt elektriprojekti sellisel tasemel, mis näitaks uue majaosa elektritarbimiskohad ära – st iga pistikupesa ja lüliti oleks peal. Me palusime, et nad selle nõude edasi lükkaks ja et ehituse käigus tellime selle igal juhul, sest kui maja seinad juba püsti on, on palju lihtsam välja mõelda, kus täpselt pistikupesi või valgusteid vaja võiks minna. Kui aga elektriprojekt ja ka elektripaigaldise audit ja mõõteprotokoll olid esitatud, saime ikka sama märkuse.

Ma pole muidugi ehitusspetsialist ja osad mõisted on mulle ilmselt lõpuni välja segased. Tehnovõrkude mõiste tundus mulle loogiliselt elektriga seotud olevat, aga nõuti hoopis trasside projekti. Poole taotluse  pealt tuli mulle üllatusena, et kuigi meil on tegu juurdeehitusega ja maja on juba aastaid veevõrgus ning 2014. aastast alates ka kanalisatsioonivõrku ühendatud, on meil hoopis vee- ja kanalisatsioonitrasside kohta projektid puudu.

Kõige suurem peavalu meie kasutusloaga

Reaalselt jõudis see asi mulle kohale alles siis kui ma menetlejale helistasin ja küsisin, et mida nad tehnovõrkude seadustamise all mõtlevad. Peale poolt aastat kasutusloa dokumentidega tegelemist selgus, et ma pean hakkama ehitusluba taotlema oma maja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise kohta ja tegema tagantjärgi:

  1. ehitusprojekti trassidele
  2. taotlema ehitusloa nende kohta
  3. seejärel esitama kasutusteatise nende kohta
  4. alles seejärel saame maja kasutusloaga edasi minna.

Nii palju pabereid KAHE TORU kohta!!

Projekteerimine pole muidugi üldse odav lõbu ja enamus projekteerimisfirmasid ütlesid mulle, et neil pole aega sellise pisiasjaga tegeleda. Mitmel korral oli mul täiesti lootusetuse tunne, sest projekteerijat ei leidnud, panga seatud tähtaeg oli taas saabumas ja kuna ma teadsin, et me maja ehitusluba ootasime ligi aasta aega, siis ei olnud ka välistatud, et sama kaua läheb trasside loaga ja see tähendanuks, et me kasutusloa saamine venib veelgi edasi.

Lõpuks sain oma ehitusvaldkonnas töötavalt healt tuttavalt nõu ja kontaktid projekteerijatele, kes mind hädast välja aitasid ja kogu selle paberimajanduse korda ajasid ning ka trasside ehitusloa taotlesid ja selle ka kätte said.

Sellele paberimajandusele kulus jällegi kuid ja ma jõudsin vahepeal lausa kaks korda panga käest kasutusloa tähtajale pikendust  paluda. Menetleja sõnul olid meil kõik muud dokumendid kenasti korras, ainult trasside kasutusteatis oli puudu ja kui selle kätte saaks, oleks hoone kasutusloaga ka kõik korras.

Kui trasside ehitusluba saabus, siis otsustasin, et kasutusteatise esitan sellele ise Ehitusregistris. Selle aasta jooksul olin ma juba end piisavalt kurssi viinud ja õppinud lugema dokumente, mille varem usaldasin spetsialistidele, kuna mul endal enne isegi vastavaid programme polnud, millega neid avada.

Kasutusteatise esitamine oli üsna lihtne. Valid EHR lehel menüüst, et esitad kasutusteatise, lisad süsteemis olemasoleva ehitusloa ja saadad teatise menetlemisele ja jääda ootama. Ma ootasin lausa rohkem kui kuu aega ja imestasin, et miks see nii kaua aega võtab. Kui ükskord süsteemi sisse logisin, et kontrollida, mis seis sellega on, siis avastasin, et see oli registrisse kantud ilmselt samal päeval! Üllatus: kui su dokumentidega kõik korras on, siis teadet meilile ei tulegi. Teate selle kohta saad vaid siis kui midagi valesti on – ehk, et kui sulle tuleb meilile teade EHR-ist, siis on asi ilmselt selles, et su taotlus ei läinud läbi ja pead miskit parandama või lisama, aga kui tahad teada, kas su maja on registrisse kantud, siis pead ise iga päev sisse logima ja lehte refreshima.

kasutusluba

Saatsin kohe teatise meie kasutusloa taotlejale, kes selle ka maja kasutusloa taotlusele lisas ja jäime ootama.

Vahepeal toimus pingeline närvidemäng, et kas tuleb uusi nõudmisi või saame lõpuks kinnituse.

1. oktoobri õhtul sõitsime parasjagu autoga ja autos paras melu, sest olime neljakesi. Minu telefon heliseb ja helistajaks on meie kasutusloa taotlemisel abiks olnud naine, kes kõik dokumendid minu eest korrastas, skaneeris, ümbernimetas ja üles laadis.  Esialgse melu sees kostus mulle, et ta küsis, kas meil on mingeid arenguid ja ma kukkusin kohe seletama, et ma endiselt ei tea midagi ja uudiseid pole… Vatrasin kuni ta mu jutu katkestas küsimusega „Ega sa roolis ei ole? Mul on hoopis sulle uudiseid!”

Seejärel teatab ta, et meie maja kanti registrisse ja see tähendab, et meil on kasutusluba käes! Meeletu pingelangus ja rõõm – lõpuks on meie maja dokumentidega kõik korras ja saab keskenduda sellele, mis meie jaoks olulisem on – maja koduks muutmisele.

Kulud, mis tekkisid seoses kasutusloa taotlusega:

  • Tuleohutusaudit 420€
  • Kasutusloa konsultatsioon 420€
  • Tuleohutusseadmed: 296€
  • Riigilõiv 30€
  • Trasside projekteerimine kokku:  1350+km
  • Riigilõiv 250€
  • Kooskõlastus gaasiga – Gaasiarendus OÜ – 40€
  • Tallinna Vesi tehnilised tingimused 44,50€
  • Lisaks veel kulud elektriauditile, mille arvet ma hetkel leida ei suuda, aga mis jäi umbes 300euro kanti.

 

Ühesõnaga, sama ootamatult kui me saime ehitusloa, saime me ka kasutusloa. Aga mul on hea meel, et kogu see asi on nüüd meil seljataga ja meil on lõpuks kasutusluba!

Järgmisena võtame ette meie pooliku köögimööbli lõpuni ehitamise. Esimene osa sellest on juba valmis ja sellest saab lugeda SIIT.

Meie tegemisi saab jälgida Minu Kodu facebooki lehel ja Instagramis.

 

 

Maja ehituse maksumus ise ehitades

Enne ehituseks laenu võtmist oli meil olemas ehitusprojekt ja valmis ehitatud vundament ja esimese korruse karkasski püsti. Pangad nõuavad ehituse puhul alati kalkulatsioone, kuhu ja mis summades laenuraha kulutada plaanitakse. See kogemus oli meil juba korteri ehitusest olemas ja oli selge, et kalkulatsioone ja eelarve jälgimist hakkan teostama mina ise, samas kui mees ehitusega tegeleb ja materjale tellib ning seejärel arved mulle üle annab, millega mina siis edasi toimetan.

Korterit renoveerides saime selgeks, et raha läheb alati plaanitust rohkem ja aega läheb samuti plaanitust rohkem. Selleks, et vältida seisu, kus laenuraha on otsas, aga mitmeid elutähtsaid osasid veel ehitada ja maksta vaja, plaanisin seekord eriti näpuga järge ajada meie eelarves ja kulunud summades.

Eelarve ise ehitamiseks

Esialgu teen siia väga ülevaatliku nimekirja, millise eelarve me esitasime pangale. Eelteadmiseks siis, et ehitatav majaosa oli 244m2.

VUNDAMENT 5,950
MAJAKARP 67,150
I korruse põrand (betoon) 5,050
välisseinad (karkass) 7,060
vahelagi ja katuslagi 6,990
välisviimistlus 6,650
aknad (3xpaketiga puitaknad Rehpol) 8,000
välisuks +paigaldus 400
garaažiuks koos paigaldusega 2,000
katus ja vihmaveesüsteemid 11,000
TÖÖ – majakarbi püstitus 20,000
SOOJUSTUS JA KIPS 12,800
seinad ja laed, vahelagi, must põrand:
Soojustus 3,000
Puistevill 600
Kipsplaat 1,200
kinnitusmaterjalid 500
puitlaastplaat II korruse põrandale (osb 22mm) 1,500
töörahad 5,000
Plekk-karkass ja puitkarkass 1,000
SISETÖÖD 25,350
trepp 4,000
siseuksed 2,000
siseviimistlus 19,350
HOONE TEHNOSEADMED JA -RAJATISED  38,100
korsten 1,000
kamin 3,500
küte 15,000
veeseadmed ja torud 2,000
ventilatsioon ja vent.projekt 3,500
ventilatsiooni projekt ja töörahad 1,000
tugevvoolu ja nõrkvooluseadmed 3,500
elektrisüsteem 3,000
TÖÖRIISTAD ja OOTAMATUD KULUD 6,600
EHITUSE KULUD KOKKU 150,000

Nimekiri oli tegelikult palju täpsem ja  nimekirja alapunkte ka rohkem. Näiteks olin ma samas Exceli failis ära toonud, palju mingi töö ja materjali m2 hind maksab keskmiselt või millised hinnapakkumised mul juba olemas on, mida kasutada plaanisime. Näiteks oli mul küttesüsteemi hinnapakkumine olemas enne kui majal sarikad üldse olid ja akende hinnapakkumise küsisin juba siis kui maja ehitusloa taotlus alles käis. Nii sain ma enamvähem aimu, mis summad võiksid olulistele osadele kuluda. Muud summad said võetud näiteks eelmise kodu ehituse eelarve järgi, lisades sinna vähemalt 30% otsa, sest noh.. hinnad on tõusnud. Lisaks panin kuudekaupa ka ajakava sinna eelarvesse paika, sest laen väljastati kahes osas ja teise osa kätte saamiseks, pidi esitama tehtud töödest pilte.

Vundamendi hind oli meil lisatud eelarvesse selle tõttu, et näidata pangale omaosalust. Tegelikult oli lisaks veel enne ehitust kulunud summasid, mida näitasin eraldi – näiteks kulud arhitektile, paberimajandusele, pinnase ettevalmistamisele jms. Oma osaluse eest oli plaan maja sisustada – sh köök ja pesuruumid, mida tegelikult võib kodulaenu eest sisustada ja esialgne eelarve jättis täielikult välja piirdeaia, tänavakivi ja haljastuse. Samas oli pangale esitatud eelarves umbes 26 000eurot, mis oli arvestatud töörahadeks ja ootamatuteks kuludeks, mis hiljem saigi suures osas hoopis piirdeaia ja tänavakivi peale kulutatud.

IMG_9006

Tegelikud kulud

Meie jaoks suuri üllatusi ei olnud. Võib öelda, et osa asju saime soodsamalt kui arvestasime ja osa asju palju kallimalt. Samuti otsustasime me jooksvalt, et kuna eelarves raha jätkub, siis ei hoia oluliselt viimistlusmaterjalide pealt kokku ja valisime keskmisest kallima põranda, plaadid ja san tehnika – asjad, mis jäävad ilmselt väga pikaks ajaks ja mis pidid meile ka päriselt meeldima. Nii, et kes tahab, saab veel soodsamalt hakkama.

Ääremärkusena – kuludest on mõned asjad puudu. Näiteks on täielikult puudu suuremad tööriistad (saed, trellid, akud, redelid, segumasin jne) – tegelikult kulus ka sinna arvestatav summa, aga see on selline kulu, et vajadusel saab neid ka rentida või tuttavatelt laenata. Meie jaoks tundus mõistlikum mitu aastat kestva ehituse jaoks põhivahendid siiski endale osta – jube nüri on kui pead nädalavahetusel ootama esmaspäeva, et saaks rendist mingi masina võtta, et töid edasi teha. Naljakas fakt – kuna me oleme enamuse ise ehitanud ja ühtki naela ei kasutanud, vaid põhitööriist oli akutrell, siis akutrelle läks meil ehituse jooksul neli tükki. Paar korda peale selle katkiminemist sai seejärel lihtsalt uus trell ostetud, sest no kes jääb ootama selle parandust, kui maja vajab ehitamist… Sama lugu oli suure saepingiga, ehituse  jooksul käis see kaks korda remondis ja kui päris aus olla, siis on see praegugi katki ja vajaks uuesti remonti. Aga vatti said need tööriistad ikka hullumoodi ja eks ükski asi pole igavene.

Täielikult on puudu ka sellised asjad, mis muidu on nagu igapäevased kulud küll, aga ehitusega mitmekordistuvad – tööriided, söök, kütus, vesi, elekter. Neid ei saa ka kuskile eelarvesse lisada, sest neid ei maksnud me laenurahadest, aga suuremad olid need kulud ikkagi. Kui mõnel päeval eelistasime aega maksimaalselt ehitusel kasutada, sai ikka Wolti abil söök koju tellitud ja sellega vähemalt tunnike ajavõitu – rahaline kulu aga ikkagi suurem kui oleks siis olnud, kui oleks ise teinud toidu.

Puudu on ka aiatööriistad, mis olid lihtsalt vältimatud ostud – muruniiduk, trimmer, rehad, labidad ja palju muud.

Ja teistele ise ehitajatele ütlen, mis meil täielikult null kulurida oli –  valve ehitusplatsil, ajutised piirded, ehitussoojak või ja/rendiwc, kulud edasi-tagasi ehitusplatsile sõitmisele, tellingud jms. Kõik tänu sellele, et elasime olemasolevas osas ja ehitusplatsile minekuks oli vaja vaid õue astuda. Kellel sellist võimalust ei ole, arvestage ka selliste kuludega.

Kulud on hetke seisuga, s.o. 25. juuli, 2018 ja maja pole veel 100% valmis – näiteks on meil endiselt täielikult välja ehitamata vannituba teisel korrusel, trepp vajab viimistlemist, saun vajab viimistlemist ja saunalava ostmist ning erinevad panipaigad vajavad riiuleid, uksi ja terrassi tahaks ka – kõik see läheb juba jooksvatest rahadest, sest laen on kõik juba majja ära kulunud. Rääkimata siis mööblist, mille me plaanime suures osas ise teha vastavalt meie täpsetele vajadustele – sisseehitatud töölauad, garderoobid, raamaturiiulid ja diivan, mille me suutsime välja valida üsna kalli, sest meie meelest muud variandid siia lihtsalt ei sobiks.

Nüüd siis reaalsed kulud tabelina ja järjestatud enam-vähem tööde järjekorras. Selleks, et oleks mingi ülevaade, kus me töörahadelt kokku hoidsime, panin märked juurde, millised tööd me ise tegime ja millised lasime teha.

 

Kulu Kulunud summa Planeeritud Täpsustus
Vundament 6,366 5,950 tegime ise
Dokumendid 3,678 0 tellisime
Karkass 9,731 14,050 tegime ise
Soojustus 5,190 3,600 tegime ise
Vesi ja kanalisatsioon 935 2,000 tegime ise
Katus 15,489 11,000 katusekatte lasime paigaldada
Aknad 11,979 8,000 lasime paigaldada
Küte/ventilatsioon 19,429 19,500 lasime paigaldada
Elekter 4,100 6,500 osaliselt ise, osaliselt lasime teha
Uksed 3,443 4,400 paigaldasime ise
Kamin/ahjud/korstnad 2,378 4,500 lasime teha
Välisviimistlus 5,020 6,650 tegime ise
Pesuruumid + saun 10,947 11,950 tegime ise, v.a. plaatimine
Siseviimistlus 14,140 19,800 tegime ise, v.a. tellissein
Põrand (tammelaud) 7,548 1,500 osaliselt lasime paigaldada
Aiapiire + tänavakivi jms 17,901 0 lasime teha
Haljastus 1,628 0 tegime ise
Valgustid 1,778 0 paigaldasime ise
Prügivedu (konteinerid) 1,100 0 tellisime
Trepp 400 4,000 tegime ise
Muud kulud 3,150 25,000
Töövahendid 938 1,600
Kasutusluba 2,814 0
KOKKU: 150,084 150,000

Nagu näha, siis me unustasime täielikult selle pisiasja, et Tallinnas maja ehitades on igasugu pabereid vaja ja iga asi maksab – kooskõlastused, riigilõivud, maamõõtmised, hindamisaktid jms. Peale ehitust – samamoodi riigilõivud, kooskõlastused, kordusmõõtmine, auditid ja nii edasi. Endale ehituseelarvet tehes – arvestage ka nende summadega.

Katus ja aknad läksid plaanitust kallimaks, sest me vahetasime esialgu väljavalitud teenusepakkujad poole ehituse pealt lihtsalt välja – paremate vastu. Mõlema otsusega oleme 200% rahul. Nii Toode AS kui ka Viking Windows on olnud nii tellimise käigus, paigalduses kui ka järelteeninduses superhea kvaliteediga ettevõtted. Soovitan soojalt!

IMG_7068

Piirdeaed ja tänavakivi, mis olid esialgu meie eelarvest täiesti väljas – mõttega, et tegeleme sellega siis kui maja valmis, sai siiski peale maja karbiks saamist ära tehtud, sest ühekordne kulu on meeletult suur ja targem oli see kohe laenuga ära teha kui tulevikku lükata ja seda otsust me samuti ei kahetse.

Põrandad ja siseviimistlus – esialgses kalkulatsioonis oli arvestatud hirmodava laudparketiga. Ehituse käigus otsustasime siiski kvaliteetse tammepõranda kasuks, mis oleks ilus ja igavene. Esimesel korrusel lasime massiivsed tammelauad paigaldada spetsialistidel ja neil ka eeltöö betooniga teha (lihvimine) ja ka viimane kiht õlivaha viimistluseks peale kanda. Samuti ei kahetse me seda lisakulu – põrand on imeline.

7434437t1h39d9

Oli ka töid, mis osutusid oluliselt odavamaks. Võibolla tänu sellele, et kasutasime ehituspoodide projektimüüki ja soodukaid ning saatsime suurte koguste korral meilid laiali mitmesse firmasse ja valisime siis sobivaima pakkumise. Näiteks avastasime, et kinnitusvahendite ostmine hulgikoguses spetsiaalsest ettevõttest (nt Janere) on pea poole odavam kui K-rautast karbikaupa ostmine ja kruvisid kulus meil nii meeletult palju, et me kokkuhoid oli sadades kui mitte tuhandetes eurodes.

Muude kulude alla kuulusid ka sellised asjad, mis esialgu tundusid tühised kulud: töökindad, kaitsevahendid (maskid, prillid, turvavarustus katusel töötamiseks jms), kuluartiklid nagu liivapaber ja trelliotsikud, ehituspapp ja kile (põrandate ja seinade kaitseks), redelid, pikendusjuhtmed, koristusvahendid, ämbrid jne. Üksikult ei maksa need asjad pea midagi, aga kui ühe päevaga on su 5eurosed NAHAST töökindad ribadeks, siis kahe aasta peale teeb see üüratu summa. Töökindaid ostsime lõpuks eranditult kõik Magaziinist, sest sealne kvaliteedi ja hinnasuhe oli väga super. Need kindad pidasid õnneks veidi kauem vastu kui ühe päeva.

Mis on ise ehitatud maja ruutmeetri hind?

Kui me esialgu oma endisest kodupangast Swedbankist laenu läksime küsima, raiuti meile, et ei ole võimalik ehitada maja, mille ruutmeetri hind on alla 1200m2. Saab ikka küll, kui ise ehitada.

Meie kodulaen on 150 000€, ise oleme lisaks kulutanud hinnanguliselt 20 000€ ja veel kulub hinnanguliselt 10 000€, et kõik valmis saada – see sisaldab siis ka köögimööblit, teise pesuruumi viimistlust ja ka terrassi. See teeb kokku meie ehitatud maja ruutmeetri hinnaks umbes 700€ ja nagu ma juba mainisin, et kui loobuda kallist tammest laudpõrandast ja valida soodsam san-tehnika ja keraamilised plaadid, saaks lõpphinna veelgi soodsama. Ja veel, sama summa eest sai ka vana majaosa (49m2) uue välise kuue – uus korsten ja katus, aknad, laepealne soojustus ja välisviimistlus. Kui päris nullist maja ehitada, siis oleks ju ka see kulu olemata ja ruutmeetri hind veelgi väiksem.

Jälgi Minu Kodu blogi tegemisi ka Facebookis ja Instagramis!

 

 

2016 kokkuvõte: oli tegus aasta!

Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 

2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil olemas vaid vundament. 8. aprillil sai vundamendilt kiled ära võetud. 20  päeva hiljem oli esimese korruse karkass valmis.

5313895t1h320e.jpg
Esimese korruse karkassi seinte ehitus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5313941t1h78e4.jpg
Esimese korruse karkass valmis, foto tehtud 28. aprill, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Terve maikuu kulus ettevalmistusteks, et saaks teise korruse karkassi püstitama hakata – ehk siis vahelae ehitusele. Esimese korruse karkassi ehitusest saab lähemalt lugeda SIIT. 

6221893t1h9d8d
Teise korruse karkassi ja sarikate ehitamine 30. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juuniks oli meil 2. korruse karkass suures osas valmis ja maja sai uhke pärja külge. Sarikapeost ja sellele eelnenud töödest kirjutasin lähemalt SIIN.

5482705t1haa47
6. juuni, 2016 – sarikapidu
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juunikuus käis vaheldumisi katuse paigalduse eeltöö ja põranda soojustamine esimesel korrusel- seda olenevalt ilmast. Tehtud sai nii põrandaliiva tasandamine, peno ladumine põrandale, kanalisatsioonitorude ja trappide paigaldus,  katuse karkassi ehitus – sh tuuletõke, roovitus pleki jaoks ja ka räästakastid, millele plekk kinnitub. Need tööd tegime kõik ise, pleki ja katuseakende paigalduse tellisime. Kogu karkassi tööde hind on lähemalt välja toodud SIIN.  (Tegemist on vaid materjalide hinnaga, sest töömehi meil polnud. Ainukesed abilised olid mehe vend ja isa. Suur aitäh neile selle abi eest!)

Juulis olid katuse eeltööd tehtud ja lähemalt saab katuse eeltöödest lugeda SIIT.

5519733t1h1d91.jpg
Põranda soojustamine ja katuse eeltööd
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579045t1h24fc
Katuse seis 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579067t1h7b38.jpg
5. juuli maja tagant
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. juulil paigaldati esimesele korrusele põrandakütte torustik. 21. juulil valati põrand. Põranda eeltöödest ja valamisest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654611t1hf0d4.jpg
Katuse eeltööd valmis, 17. juuli 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

20. juulil alustati katusepleki ja -akende paigaldamisega. Kokku läks 4 päeva. Katusest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654627t1h57b6
Katuse paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669923t1h0714.jpg
Maja põhja pool – garaažiaknad, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669919t1he746.jpg
Maja idapoolne külg ehk majatagune
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Majatagune 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

30. juulil alustasime tuuletõkke paigaldust, et maja kinniseks karbiks saada.

6221931t1he216.jpg
Tuuletõkke paigaldamine, 30. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti keskpaigaks oli kogu tuuletõke paigaldatud ja ka osa laudise roovitusest paigas. Majakarbi kinni ehitamisest ja kõikidest töödest lähemalt kirjutasin SIIN.

Augusti alguses oli saabunud vill ja augustis tegelesime lisaks ka esimese korruse soojustamisega.

5752807t1h21e4 (1).jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a.jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6221939t1he483
Esimese korruse soojustamine (pildil elutuba) – 21. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Maja soojustamisest kirjutasin pikemalt SIIN. Kuna villatöid on veel korralikult ees, siis ilmselt kui see päev saabub, mil kõik villapakid otsa saanud on, tuleb üks suur pidu. See on siiani kõige enam aega võtnud töö, eriti 2. korruse osa on selles mõttes nüri töö, et seal tohutult igasuguseid katusenurkasid ja keerukaid kohti, kus villa peab pidevalt parajaks lõikama ja ka nööridega kinnitama, et see kenasti püsiks. Kui uues majaosas saavad villatööd tehtud, siis tuleb ka vana majaosa pööning soojustada, sest suvel sai sealt saepuru välja visatud ja praegu ongi elamises lagi soojustamata, mis tähendab seda, et soe ei püsi üldse sees.

8. septembril saabusid välisvoodri lauad ja vundamendi viimistlusplaadid. Samal õhtul sai poole maja vundament plaatidega kaetud ja järgmisel päeval ülejäänud plaadid ja siis ka plekid peale. 11. septembril alustasime voodrilaua paigaldust.

6017715t1h1d33
Maja välisviimistluse paigaldamine 11. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

18. septembril võtsime vahelduseks käsile trepi ehitamise. Õigemini võttis mehe isa selle käsile. Poest toodi kahte sorti liimpuitu ja paari päevaga oli trepp olemas.

6017781t1h9126
Trepp 18. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ülejäänud aja septembris ja ka oktoobris panime rõhku maja välisviimistlusele, vahest poole ööni.

6221965t1hf36d
Välisvoodri paigaldus, 2. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked, ventilatsioonikorsten ja üks projektiväline lisakatuseaken ühte magamistuppa.

6017789t1h2daa
9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked ja ventilatsioonikorsten

Oktoobri keskel pidi saabuma garaažiuks ja selletõttu kolisime vahepeal sisse tööd tegema. See uks eeldas garaažis kipsi paigas olemist. Viimistleda me seda ei jõudnudki, aga olulistes kohtades sai kips ikkagi seina:

6221977t1hfc84.jpg
Garaaži kipsi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

13. oktoober saabus oodatud garaažiuks ja läks selle paigaldamiseks:

6017795t1h2029 (1).jpg
Garaaziukse paigaldus, 13. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6017797t1hdc6c
Majaesine, 30. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. novembril tuli paks lumi maha ja välisviimistlus jäi pooleli. Terve ülejäänud kuu tegelesime sisetöödega – eriti villaga. Maja välisviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN. 

6221991t1h3621.jpg
Lumi tuli maha – 4. november, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. novembril saabus kaua oodatud välisuks – ühe väikse viperuse tõttu ootasime seda 3kuud ja ette sai ta alles siis kui lumi maas oli juba.

6221985t1h0fbf
Välisuks sai ette 5. novembri hilisõhtul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Peale lume tulekut hakkasime hoopis seest edasi tegema ja jätsime voodritööd kevadeks. Terve november ja detsember möödus põhiliselt villa paigaldades. Villa paigaldame ka ilmselt veel mõnda aega jaanuaris ja samal ajal teeme ka elektritöid.

Tagasi vaadates – möödunud on 9kuud esimesest karkassipostist – oleme suure töö ära teinud ja tulemusega üsna rahul. Me oleme oma esialgsest ajakavast veidi maas ja oma eelarvet natuke ületanud. Kokku on praeguseks kulunud u 95 000 eurot ja ajakava järgi peaksime praegu siseviimistlust tegema. Edasisi kulusid ma enam kirja ei pane, sest siseviimistlus oleneb vägagi valikutest. Pank pani meile kasutusloa tähtajaks 30. mai – nii et järgmised 5kuud peame eriti tublid olema ja maja enamvähem valmis saama.

Loodan, et sel aastal tuleb ka hetk, kus ma võin öelda, et mul on igav või et mul pole midagi teha – eelmisel aastal sellist hetke ei olnud. Samas ei saa ma ka öelda, et ma seda aega kahetseksin – vastupidi sel aastal peaks selle rabelemise tulemust ka juba maitsta saama, sest sel aastal kolime me lõpuks sellesse iseenda ehitatud majja!

 

Jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel

Maja välisviimistlus ja uksed

Meie esialgse plaani järgi pidi oktoobri lõpuks olema maja viimistletud ja uksed ees, küte töötama ja sisetööd aktiivselt käima. Tegelikkus on mõnevõrra teine. 

Maja soojustamine kivivillaga

Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. 

Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti kivivilla ülekattega ja kolmas kiht, mis on 5cm paks, läheb risti peale. Nii peaks maja ilusti soojapidav saama.

Esimesel korrusel läks villapanek üsna kiiresti – põhimõtteliselt sai ühe päevaga ühe toa tehtud – suurim ajakulu oli aknaümbruste tegemine. Muud seinad olid imelihtsad – karkassi ehitades olime juba arvestanud, et villa ei peaks lõikama ja enamus vahed olid täpselt 1cm kitsamad kui vill.

Väga heaks abiks olid Youtube-s olevad õpetusvideod, kuidas villa paigaldada. Olen seda kunagi teinud küll, aga see oli oma 8aastat tagasi ja enam väga ei mäletanud neid nippe. Mina sain lõpuks (Rockwool) kivivilla paigaldades selliselt kõige parema tulemuse, et külgedelt arvestasin 1cm varu ja ülevalt 2-3cm. Enne villa paigaldamist lasin villal lahtiselt seista, sest siis alles võttis vill õiged mõõdud – pakis on nad ju nii kokku surutud, et alguses on nad oluliselt kitsamad kui lubatud mõõt. Kohevus on aga ülioluline. Kui kuskil kasvõi 1mm vahe jäi karkassiga, kraapisin villa alla ja lõikasin uue tüki.

Villanuga, mis meil endil olemas oli, oli nii kohutavalt nüri, et päris mitu villalehte läks raisku puhtalt selle pärast, et nüri noaga ei saa nii sirgelt lõigata kui vaja. Ühel hetkel sai mul kõrini ja otsustasin uue noa osta. Uue noaga käis lõikamine nagu sulavõist noa läbi libistamine. Oluline vahe oli!

Eelmist villapanekut mäletasin ma kui äärmiselt ebameeldivat tööd, mis kogu keha ja näo sügelema ja kipitama ajas. See pudi tuli kõik riiete kiudude vahelt läbi ja jube ebamugav oli. Seekord otsustasin, et aitab sellest sügamisest ja ostsin korralikud kombekad – maksid ligi 10euri/tk aga nii võis seal sees isegi lühikeste pükstega olla ja villa panna. Nende kombinesoonidega sai nalja ka. Käisin ehituspoes neid juurde ostmas ja seisin nõutult tühja riiuli ääres. Samal hetkel möödus minust kaupluse töötaja, kes parasjagu kaupa välja ladus ja ilmselt minu mõtteid aimates, ütles, et “Jah, need on meil jube populaarne kaup. Noored käivad neid kümnekaupa ostmas. Teate, üks küsis mu käest, et kas see paistab läbi ka. Nemad tahtsid sinna vist paljalt sisse ronida.” Nojah, sügis tulemas ja igasugu rebaste ristimised ju ees..

Kui umbes veerand villa kogust oli ära paigaldatud, naersime mehega, et nüüd me teame, miks eelistatakse tihtipeale neid kuubikukujulisi funkmaju – seal on ju villa palju lihtsam panna. Katusekalde all – eriti erinevate nurkade ühenduskohtades oli see villa lõikamine ja paikapanek üsna keeruline – esiteks oli vaja päris räästa ligidale jäävate villatükkide paigaldamiseks parajaid kondiväänaja poose sisse võtta ja lõikamine pidi ka üsna täpne olema, et iga puitdetaili ümbrus jääks kenasti tihedalt, samas aga ka kohevalt, villaga ümbritsetud. Selleks, et töö kiiremini läheks, tegime mehega töödejaotuse – mina mõõtsin, tema lõikas ja ulatas mulle õiges suuruses villa, mille ma siis paigaldasin.

Kaldlagedele villa paigaldus oli eriti nüri töö. Selleks kasutasime nööri, et vill laest alla ei kukuks. Välja nägi see siis nii, et mina hoidsin villa paigal – kahe käe, pea ja õlaga ja mees tõmbas nööri ja lasi klambrilööjaga selle karkassi külge kinni. Kuna ma suhteliselt kogu kehaga üritasin seda villa alla kukkumast takistada ja olin ju nööripanekul ees, siis see kõik kokku meenutas mulle pigem Twisteri mängu. No, naerda sai ikka kõvasti…

Praegusel hetkel on meil villapanek endiselt pooleli ja teeme kordamööda, kas välislaudise paigaldust (kui on valge) ja villapanekut (kui õues juba pime).

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Põranda eeltööd ja põranda valamine

Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. 

Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga kuskilt võtta ja nii otsustasime, et jooksvatest rahadest ehitame karkassi ja kui laen käes, siis tellime küttesüsteemi koos paigaldusega ning peale seda põranda valamise. Lisaks andis vaheseinte ehitus aimduse, kus mingid ruumid asuvad ja kuidas oleks mõistlik neid kütta ja kuidas põranda kaldeid planeerida – st kus on dušinurgad ja nende trapid.

Enne küttetorude paigaldust tegelesime põranda soojustamisega. Selleks sai laenutatud pinnasetihendaja – silusime vundamendi sees oleva liiva ära, ajasime selle loodi ja käisime tihendajaga üle. Maja välisservadesse paigaldasime esialgu 5 cm paksu penoplaadi ja siis läks kogu põrandale veel lisaks 10 + 10 cm kihid risti ja tihedalt üksteise vastu. Nii on välisservades põranda soojustuse paksus 25 cm ja põrandate keskel 20 cm penokiht.

5660005t1h2d15
Põrand – 5. juuli – penod paigaldatud.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttetorud paigaldamisest ja kogu küttesüsteemist kirjutan tulevikus pikemalt siis, kui kogu asi paigaldatud ja ühendatud on. Praegu tegid küttepaigaldajad vaid esimese korruse küttetorustiku valmis ja ühendasid kollektorid ning lasid torudesse rõhu sisse.

5659911t1h857c
Küttetorud paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põranda valamine tuli tellida spetsialistidelt, sest üle 100 m2 pinda käsitsi ikka ei vala küll. Meil oli vaja, et elutoa ja köögi osa oleks võimalikult sile ja hästi valatud, sest sinna plaanime massiivse tammelaua lasta liimida ja see eeldab head aluspinda. Valamistööde hinnapakkumisi ma ei taibanud varakult võtma hakata ja nii olime me üsna hädas, kui üks hetk oli kohe vaja ja kõik läbi helistatud firmad teatasid, et neil on tipphooaeg ja kõik ajad täis. Päringuid saatsime erinevatesse firmadesse ja enamikult tuli vastuseks, et neil pole aega seda tööd teha. Hinnapakkumised tulid siiski sellistest firmadest: Betoonisepad, Betonus OÜ, RM Betoonpõrand OÜ. Betoonisepad saatsid peale mitmekordset päringu saatmist hinnapakkumise summas 4000 €. Me kaalusime mitu päeva, kas võtta nad tööd tegema või otsida edasi. Mees arvas, et see on ikka ülemäära kallis hind ja seetõttu otsustasin edasi uurida ja leidsimegi soodsamaid pakkumisi ka.

Sain lõpuks kontakti Betonus OÜga ja RM Betoonpõrandaga. Need firmad käisid koha peal ja vaatasid üle ja tegid siis pakkumise – üks pakkumine oli vastavalt 2900 ja teine 2800 €. Lisaks käis koha peal veel üks väiksem tegija, kelle firmanime ma ei suutnudki meelde jätta ja kes pakkus ilma armatuurita – st kiudbetooni valamist samas hinnaklassis – ligi 2800 €.

Ainukesed, kes reaalselt kogu pinna laseriga üle mõõtsid ja täpse pakkumise tegid, olid RM Betoonpõranda töömehed, kes tegid ühtlasi kõige soodsama pakkumise. Nii oligi valik nende kasuks tehtud.

Ettevõtte kohta internetist infot või kogemusi otsides ei leidnud ma mitte midagi. Kui nad kohale tulid, siis ma käisin muudkui uudistamas, mida ja kuidas nad teevad. Saime kohe hästi jutule – võrdluseks, et siiani pole ma töömeestega eriti jutustama jäänud, sest pole nagu õiget klappi tekkinud ja kuidagi on alati tundunud, nagu ma oleks segav faktor seal kõrval. Need sellid aga olid väga sõbralikud ja jutukad ning vastasid rõõmuga kõigile mu rumalatele küsimustele ja selgitasid töö etapid läbi. Esimesel päeval paigaldasid nad terve päeva armatuuri ja märkisid põrandakallete kohad. Teisel tööpäeval tuli segumasin ja valati betoon laiali, tasandati ja lasti veidi seista ning seejärel lihviti siledaks. Garaaži põrand tehti spetsiaalse töötlusega, mis tugevdab betooni ja annab sellele suurema kulumiskindluse ja sileduse.

5659901t1hbd03
Põrand peale valamist ja enne lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5659915t1h757f
Põrand peale lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jutustamise käigus tuli muuhulgas välja, et tegemist ongi suhteliselt noore firmaga. Töömehed on aastaid Soomes põrandaid valanud ja leidsid, et tahavad nüüd rohkem Eestis oma perede juures olla, otsustasid oma ettevõtte Eestisse rajada ning teenust siin pakkuma hakata. Mind väga rõõmustas see info, sest olen väga selle poolt, et anda Soomest Eestisse tagasi tulnud ehitajatele tööd – eriti nii hakkajatele, kui need noormehed olid. Üldse eelistan ma, et meie majaehitusest teenivad pigem väiksemad Eesti ettevõtted kui suured välismaa ettevõtted. Ilmselgelt oli see ka põhjus, miks nende tööde kohta internetis väga infot leida polnud.

5659905t1h613e
Garaaži põranda viimistlemine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tulemusega jäime me väga rahule. Pinnad olid ilusad siledad ja loodis – mees kontrollis veel järgmise päeva hommikul kogu põranda üle ja ütles, et  väga professionaalne tulemus ja kõik on ilusti loodis. Olime valmis, et peame pesuruumides tasandusseguga ise kalded tegema, aga selleks pole mitte mingisugust vajadust. Isegi meie disaintrapi (Viega) tegid nad ise õigele kõrgusele parajaks ja valasid kohe põranda õige kalde alla ära. Meie mureks on nüüd vaid nende põrandate plaatimine.

Praegu on põrandad niisutatud ja kilede all ning kahjuks ei taibanud ma tervest põrandast valmiskujul pilti teha. Nädala pärast saame kiled maha võtta, siis jagan kogu põrandast pilte ka Minu Kodu Facebooki lehel.

 

Jälgi minu blogi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Katuse eeltööd ja korstna ehitamine

Puhkus on läbi ja nüüd teeme töö kõrvalt maksimaalse, et majakarp sügiseks kinni saada. Tempo on muidugi langenud seetõttu, et ei saa iga päev tegutseda ja oleme natuke graafikust maas, aga midagi hullu ei ole, sest terve juuli oli plaanitud tellitud töödele ja need ei võta väga kaua aega.

Peale puhkuse lõppu käis päeval isa üksi ehitamas ja õhtul kui mees töölt tuli, viisin mina isa koju ja mees jätkas ehitusega – põhiliselt katuse eeltöödega. Vihmasajuga paigaldasime penosid esimese korruse põrandale ja ilusa ilmaga tegime katust edasi.

5579103t1h2bf9
Põrand soojustatud – pilt tehtud 5. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt KokkEnter a caption

Katuse eeltööd võtsid oluliselt rohkem aega kui me planeerisime. Esialgne plaan nägi ette, et juulikuuks on meil kõik eeltööd tehtud, et töömehed saaks paigaldada kütte, valada põranda, paigaldada katuseplekk ja aknad – kõik need tööd on meil poole summa ulatuses makstud ja juulisse plaanitud, ent praegu pole katuse eeltöö veel lõpetatud. Vähe on jäänud teha aga suuresti oleme sõltunud ilmast ja ajast – töö kõrvalt ei jaksa alati teha ka.

Katuse eeltööd olid ajakulukamad just keerulise ligipääsu tõttu – meil pole kordagi ühtki tõstukit ega tellingut renditud olnud. Kõik tööd on siiani tehtud redelite abil ja sõna otseses mõttes katusel turnides, ka materjalide üles vinnamine. Kui katusekarkass veel lahtine oli, siis sai läbi teise korruse kergemalt ligi. Peale selle sulgemist tuli redelil üles-alla ronida ja poolküürakil ja põlvili töid teha. Põlvekaitsmed olid meestel küll igapäevaselt kasutuses.

Kui uue maja katuse kile ja roovitus tehtud oli, jõudsime etappi, kus pidime otsustama, mis vana maja koledast korstnast saab. Pööningul oli korstnajalg nii pragusid täis, et tegelikult teadsime juba enne ehitama hakkamist, et lähiajal see töö ära teha tuleb, aga miskipärast me väga ei kiirustanud ka sellega. Nüüd siis keset suve oli vaja kiirelt leida keegi, kes selle maha lammutaks ja uue laoks. Põhimõtteliselt oleksime selle tööga ka ise hakkama saanud, aga mees ei tahtnud seda teha ja nii ma siis hakkasin järjest ettevõtteid läbi helistama. Ma ei mäletagi mitmesse ma helistada jõudsin – kõik teatasid, et neil on hirmus järjekord töödel ja aega pole. Lõpuks tuli appi kõikvõimas Facebook ja sain mitmeid häid soovitusi. Saatsin kirjad laiali ja jäin ootama.

5579045t1h24fc
Uue majaosa katuse roovitus valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks ettevõte – Kivix korsten – võttis kohe ühendust ja soovis enne objekti näha, et saaks täpse pakkumise teha. Tuligi lausa samal päeval (jaanilaupäeval, muide) kohale ja tegi kiirelt ka hinnapakkumise – vana korstna lammutamisele alates pööningu põrandast ja puhasvuuk ladumisele nõuetekohaselt. Hind tundus meie jaoks krõbe ja seetõttu otsisin veel teisigi tegijaid. Facebookis soovitati Siimu Ahjud poole pöörduda. Nii ma tegingi ja nende hinnapakkumine oli oluliselt soodsam. Kuna mõlemal oli kutsetunnistus antud töö teostamiseks ja hinnapakkumine sisaldas kogu tööd, aga üks oli teisest odavam, saigi valitud hoopis Siimu Ahjud töö teostajaks. Lisaks otsustasime, et ühe lõõri jätame ladumata, sest ventilatsioon ei vaja tegelikult tellisest korstent ja selle pisikese majakese katusel selline lahmakas korsten nägigi naljakas välja. Selle muudatuse tõttu saime hinna veelgi soodsamaks.

Korstnatöödel olid lisaks ladujale ka abilised ja töö käis nii kiirelt, et ma oma töö kõrvalt ei jõudnudki väga pildistamas käia. Ühtlasi tekkis mul küsimus – kui palgata keegi tööd tegema oma majas või krundil siis, kas palkaja peaks lõunat ka pakkuma? Ma vähemalt ei pannud tähele, et mehed ise söömas oleks käinud ja päev möödus kuidagi nii ruttu ja hirmsa kuumaga endal väga söögiisu ei olnudki.. Esimese päeva õhtul küsisin ääri-veeri, et kuidas sellega on ja vastuseks sain, et on tellijaid, kes eeldavad, et nad isegi segu tegemiseks oma vee kaasa võtavad. Uskumatu! Mul poleks midagi selle vastu, et ehitajatele süüa ka pakkuda. Pakkusin nii kohvi kui jäätist ja teisel päeval kutsusime sööma ka, aga nad piirdusid vaid veega. Ausalt öeldes oli mul neist veidi kahju – ma tean kui umbne seal pööningul on ja ega katusel lõõskava päikese käes ka parem polnud. Endal olid riided selga kleepunud pelgalt toas arvuti taga istumisest… Just nendel päevadel kui korstnatööd käisid oli lauspäike ja +28 kraadi.

5579117t1hf056
Korsten pooleli 30. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Teise päeva hommikul, kui isale järgi sõitsin, tuli mul geniaalne idee.. Meie suurimaks murekohaks oli vanalt majalt katuse pleki alla saamine. Isal oli seda tööd pea võimatu üksi teha ja mees oli ju juba tööl tagasi. Hinnapakkumises sisaldus aga ka korstnakivide teisaldamine maja tagant muru seest ehitusprahi hunnikusse – töö, mida ma oleksin võinud ise – näiteks koos lastega – teha. Mõtlesin, et pakun töömeestele, et tirigu plekk maha ja jätku need kivid sinnapaika. Olin valmis ka juurde maksma, aga mehed olid kohe nõus. Ja nii nad siis peale korstna ehitamise lõpetamist pleki alla loopisidki ja minul jälle üks mure vähem.

Siimu ahjud oli esimene ettevõte, kes meil abis käis ehitusel – kui koparent juhiga ja akende mõõtmine välja arvata. Natuke kartsin, et kas ikka jään tööga rahule… Aga see raha läks küll 100% õigesse kohta. Me ise oleks seda vist paar nädalat teinud ja siis ka poleks tulemus nii ilus jäänud. Ilma naljata – me käisime ikka pool õhtut ümber maja ja imetlesime. Leppisime Siimuga kokku, et ka uue maja kamina ja korstna ehituse pakkumise võtame neilt.

5579093t1h8b8e
Korsten valmis – 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579247t1h91b3
Mu väike tubli abiline
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Korstna ja pleki lammutamisel oldi nii ettevaatlikud, et enamus lillepeenraid jäid puutumata, vaid paar lille oli pikali. Ja kuigi ma polnud otseselt palunud plekki aia äärde tassida, tegid töömehed ka selle ära. Igati tubli töö oli!

Vana korstna lammutusest tulnud kivid tassisin koos pisema tüdrukuga maja ette prahihunnikusse. Aega võttis kaks õhtut.

Lisaks sellele, et korsten nüüd kena välja näeb, julgen ma nüüd talvel rahus ahju tuld teha kartmata, et mu saepuru täis pööning säraküünlana leeke üles võtab ja see hingerahu maksab rohkem kui miski muu.

5579067t1h7b38
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579077t1ha4e6
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Sarikapidu ehk teise korruse karkass hakkab valmima

«Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad…  Kas teilt saaks tänase päeva jooksul sarikapärga tellida?»

Enamvähem võib selle kahe lausega kokku võtta segaduse, mis mu peas toimub. 6. juunil algas meil mõlemal ametlikult puhkus ja plaan on iga päev maksimaalselt ehituse peal mütata. Teise korruse karkassi olime siiani õhtutel ja nädalavahetustel teinud. Muidugi, mina võtsin sellest väga vähe osa, sest suurema osa ajast tegin ma tööd, valmistusin oma kooli lõpetamiseks ja lõputöö kaitsmiseks, ajades samal ajal ka majaga seonduvat paberimajandust  – tehes materjalide tellimusi, hinnavõrdlusi ja korrastades maja ehituse dokumentatsiooni ja pildimaterjale ning mis põhiline – hoidsin kodu korras, valmistasin süüa ja tegelesin lastega. Mees koos isaga on kogu töö ära teinud ja ma vaid aegajalt käinud aidanud materjale teisele korrusele tõsta.

Ma ei soovita kellelgi samal ajal koolis käia, täiskohaga tööd teha ja kahe lapse kõrvalt veel maja ehitada. Ma miskipärast arvasin, et saan kõigega edukalt hakkama. Lisaks, et ikka kohe üldse igav ei hakkaks, otsustasin ma lausa kahte õppesse korraga sisse astuda ja need nominaalajaga lõpetada, mis mul tõenäoliselt ka õnnestub. Sellisel puhul muidugi mingi osa kannatab – selleks on mu tervis. Kui ikka iga öö rampväsinuna voodisse vajud ja mõtetes käib nagu kiirrong, mille igas vagunis on üks tegemist vajav töö või asi, mille olen järjekordselt unustanud ning uni alles kella 3-4 vahel hommikul saabub, siis üks hetk keha ei pea enam vastu. Viimasel ajal on mul lihtsalt nii totaalne üleväsimus, et kui lõunapausi ajal mõne õppematerjali või kõne visandi ette võtan, siis ma lihtsalt üsna pea vajun märkamatult magama. Kaua mul muidugi magada ei lasta, sest peagi on mõni väike tegelane palumas jäätist või morssi või mees koos isaga kohvipausi nõudmas ja tuleb jälle end püsti ajada.

Loodan, et saan puhkuse ajal mõnel päeval lihtsalt puhata, päikest võtta ja raamatut lugeda… Kuigi ennast teades ja teades, et 30. maiks, 2017 peab meil kasutusluba olema käes, ei pruugi seda juhtuda.

Kui esimese korruse karkass käis nagu lapsemäng – maksimaalselt kolme päevaga sai valmis, siis teisega oli nikerdamist rohkem. Seal oli vaja ju lauad nurga all saagida ja joonis oli keerulisem kui esimesel korrusel. Kui esimene korrus oli kokku umbes 3meetrit kõrge – nii et vabalt sai redeli pealt asju aetud, siis teine korrus kuni viilu tipuni oli veel üle 5meetri ja see oli juba paras kõõlumine. Käisin selleks tööks spetsiaalselt turvavöösid ostmas, mis käisid ümber kõhu ja siis rihmade ning karabiinidega ümber prusside. Tellingud ehitasime ajutised ja otse karkassi külge. Mulle tundus see isegi turvalisem variant kui need metalltorudest kokkupandavad tellingud, mida tüüpiliselt kasutatakse. Kui vahelae talad olid paigaldatud, kinnitasime ajutiselt vahelaeplaadid ja jätkasime teise korruse karkassiga selle peal. Nii oli kõõlumist vähem ja sileda kindla pinna peal oli jälle hea vaheseinu ja detaile kokku kruvida ning püsti tõsta.

 

5482615t1h5058
Pilt tellingutest vahelae ehituseks 1. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482505t1hc7cb
Vahelae laagid 15. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Olles ise töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel käinud, tean üsna hästi, mida jälgida ja käin pidevalt õiendamas, et prillid ette ja klapid pähe ja kiiver pähe.. Ega mehel pole ka lihtne olnud – iga päev trelliga sadu kruve kinni lasta – see hakkab üsna pea käenärvidele. Teadmiseks siis teistele: vibreerivaid tööriistu ei tohi pikaajaliselt järjest kasutada. Tuleb teha pause ja teha vahepeal miskit muud, sest muidu võivad käenärvid tõsiselt kahju saada – surin kätes, käte „suremine“, nn valge käe sündroom jms ebameeldivused. Heal juhul need taastuvad mõne aja pärast, halvemal juhul ilmselt mitte.  Kui ma õigesti mäletan, siis üle 15min järjest ei tohiks vibreeriva tööriistaga töötada – lihvijad, trellid jms. Sellisteks töödeks on tegelikult ka spetsiaalsed vibreerimise mõju vähendavad kindad olemas, aga kuna neid saab ilmselt spetsiaalsetest töövahendite poodidest, siis ma pole nende ostmiseni veel jõudnud. Pealegi on nende kohta vastakaid arvamusi – et nad oluliselt siiski ei muuda seda vibreerimise mõju ja sellegipoolest ei tohiks pikalt järjest nende masinatega töötada.

5482645t1hd978
Otsaseinad kerkivad teisele korrusele – 28. mai, 2016. Need kaks lauda siin küljel diagonaalselt on selleks, et OSB plaate mööda neid talidega üles vinnata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juunil said ka esimesed sarikad püsti. Samal päeval harjutasin ma oma lõputöö kaitsekõnet ja samas pidin käima ehituspoes kruve juurde toomas, autot tankimas, süüa hankimas (valmistoit seekord), jõudsin viia väiksema lapse vanaemale tööjuurde ja vahepeal ka esimesse tee peale jäävasse lillepoodi sisse astuda ja vuristada:  «Mul on kohe nüüd ja praegu vaja sarikapärga», endal suurest õnnest lai naeratus näol. Õnneks tehtigi see 30minutiga valmis ja ehituspoest naastes sain selle juba auto peale tõsta ja koju sõita.

5482701t1hcf20
Teise korruse karkass 6. juunil (maja taga)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sarikapeo traditsiooniline eesmärk on pakkuda ehitajatele töö eest pidu. Sel päeval kui sarikad püsti saanud, peaks töö tellija ehk majaomanik pakkuma töölistele punast jooki (nt veini) ja nt grilli- või piknikupeo. Meie sarikapidu oli ajapuuduse tõttu eriti algeline – punaseks joogiks oli morss, sest ehitamise ajal alkoholi ei tarbita ja söögiks olid kaasa ostetud kebabieined. Morsiklaase lõime kokku ja peale söömist läks ehitus jälle aktiivselt edasi. Ainult kahe ehitajaga (ja ühe abitöölisega – st mina) pole suurt pidu ju mõtet pidada…

5482705t1haa47
6. juuni – maja eest
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482725t1hd474
Vana ja uus majaosa, 6. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482709t1hc294
Sarikad koos pärjaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praegu on esimese vööprussi paigaldusest alates kulunud täpselt 53 päeva, selle aja jooksul on mehed mütanud ehitada mõned õhtud nädala sees ja enamus nädalavahetused hommikust õhtuni. Nüüd puhkuse perioodil on ilmselt plaan iga päev ikka midagi teha, võib-olla mõni päev vaid vahele jätta, et vahepeal puhata ka saaks. Samas, eks seda ole näha, kuidas see puhkus nüüd kujuneb ja kuidas endal jaksu on. Tänase, 6. juuni seisuga, on teise korruse karkass peaaegu valmis. Vaja on veel mõned sarikad kinnitada ja siis võib hakata katuse eeltöödega tegelema. Järgmised tööd nimekirjas on sellised:

  • Uue maja katuse roovitus, kiled jms
  • Vana maja katuse maha võtmine
  • Vana maja pööningu korrastamine, mis hõlmab ka sealt saepuru välja viskamist
  • Vana maja sarikatele roovituse ehitamine ja kile jms materjalide paigaldamine
  • Torustiku paigaldamine – kanalisatsiooni ja veetorud esimesel ja teisel korrusel
  • Esimese korruse põranda soojustamine penodega
  • Küttefirma peaks tulema küttesüsteemi torusid paigaldama
  • Betooni valamine esimesel korrusel

Kõik see peaks ideaalis juunikuise puhkuse ajal tehtud saama. Kuludest teen kokkuvõtte järgmisel korral kui teise korruse karkass täielikult valmis on.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Meie tulevase maja interjöör – saun ja pesuruumid

Seekord räägin veidi lähemalt pesuruumide kujundamise plaanidest. Nagu ikka – see on esialgne plaan ja täiesti võimalik, et tegevuse käigus nii mõnigi asi muutub, sest kui reaalselt seinad püsti, tuleb nii mõnegi ruumiga mõni veel parem idee.

Siin paar pilti meie eelmise kodu vannitoast, mis meile väga armsaks sai:

Pesuruume tuleb meie majja kaks – üks suur (u 9,5m2) pesuruum saunaga esimesel korrusel ja üks väiksem (6m2) teisele korrusele. Nagu ka muude ruumidega, tahaks ma ka neis näha looduslikke materjale – looduskivi ja puitu. Praegu olen suures vaimustuses ka sellistest looduslikest viimistlusvahenditest nagu tadelakt, marmor-lubikrohv ja lubivärv. Leidsin internetist ühe pildi, kus oli looduslikku jõekivi tadelaktiga kombineeritud ja tulemus oli minu meelest vaimustav. Tadelakt sobib niisketesse ruumidesse väga hästi nii, et see materjal sobiks meie sauna eesruumi ja dušinurka ideaalselt.

Leiliruumi suurus oli üks asi, mida ma juba vundamendi valmides avastasin, et oleks võinud olla teisiti – võiks olla suurem. Samas, mul pole kunagi sauna olnud ja ei tea, kas plaanijärgne 3m2 leiliruum on neljaliikmelisele perele piisav. Joonise pealt tundus normaalne suurus, aga kui vundamendiliiva peale leiliruumi seinad sümboolselt tõmbasin, tundus see ikka väga pisike ruum. Kellel on kodus saun, võib kommentaariumis teada anda kui suured teie leiliruumid on ja kas on piisav suurus teie meelest. Meil põhimõtteliselt oleks ruumi ka söögitoa osa arvelt natuke ruumi juurde võtta. Peaksin sel juhul muidugi arhitektiga asja arutama ja võimalik, et ka projekti ringi laskma teha, aga midagi keerulist selles vist ei tohiks olla.

Nagu ikka, tegin ma ka seekord kollaaži ideedest, mida kasutada:

43
Vannitubade ideed – looduskivi, tadelakt, puit

Leiliruumi sisemus peaks olema üsna hubane ja mõnusalt hämar. Seega otsustasime, et Eestis väga levinud komme kasutada heledat puitu meile ei sobi. Tõenäoliselt tulevad saunalava ja seinad tumedamaks toonitud puidust. Isegi kerise oleme me välja valinud – armusime ühe Eesti tootja disainkerisesse juba siis kui nad selle turule tõid. Jääb vaid üle ehitada saun, kuhu see panna. Kerise taguse plaanime teha looduskiviga – ilmselt mingi robustse variandiga.

Esimese korruse pesuruumi ma tahaksin panna põrandaplaadid, mis imiteerivad parketti ja laduda need kalasabaparketi stiilis maha. See idee aga on praegu lahtine, sest kuigi tulemus on superilus, on sellega parajalt jamamist ja ma pole kindel, et ma seda ette tahan võtta. Teine variant on meil ka välja mõeldud – kasutada põrandal sarnast kivi nagu meie korteri seinas oli (Indoneesia marmor), aga tumedamates toonides.

Kui esimese korruse pesuruum on plaanis teha hästi hubane ja spa-meeleoluga, siis teise korruse pesuruum on plaanis teha vähe lihtsam. Praeguse plaani kohaselt tuleb teisele korrusele ka pesumasin ja kuivati, aga müra tõttu kaalume selle asetamist hoopis esimesel korrusel asuvasse tehnoruumi. Sellel muutusel oleks aga ka üks miinus – enamus riideid ja tekstiile on siiski teisel korrusel ja tundub kehv variant neid koguaeg üles-alla tassida – seda eriti arvestades, et pesen pea iga päev pesu.

Teisele korrusele tahtsin ma esialgu ka vanni, sest lapsed eelistavad ju alati dušile vanni ja arvestades kui palju nad suvel õues paljajalu jooksevad on see hea viis ka kõige mullasemad jalad puhtaks saada… Praegu projektis vanni pole, on vaid dušinurk. Miskipärast jäi see väike detail mul kogu selle ehitusloaga jantimise ajal täielikult kahe silma vahele. Vanni paigutamine esimesele korrusele poleks ka halb mõte. See oleks ka üks põhjus, miks esimese korruse pesuruumi suurendamine oleks hea – siis mahuks sinna vann ka ära. Teisel korrusel on dušinurk hea kiire pesemisvõimalusena, samas kui alumise korruse pesuruum oleks pigem vist saunapäevadel kasutuses.

Teise korruse pesuruum on plaanis teha lihtne – ilmselt lihtsad ja neutraalset tooni keraamilised plaadid nii seinas kui põrandal. Mööbli ehitame mõlemasse pesuruumi ise – puidust, viimistlusena õli ja vaha.

44
Teise korruse pesuruumi ideed

Järgmisel korral kirjutan magamistubade kujundamise plaanidest.

 

Vundamendi kaevetööd ja esimene ehmatus

Juba vundamendi kaevetöödel saime oma esimese ehmatuse ja samas ka hea õppetunni. Eelmisel aastal majjatoodud kanalisatsioonitoru läks katki – kopp tõmbas selle peaaegu pooleks. 

Kohe peale ehitusloa saabumist, hakkasin uurima erinevaid kaevetööde teenusepakkujaid. Võrdlesime erinevaid pakkumisi ja natuke ka spetsialistidega arutanud, saime selgeks, et meil piisaks vaid väiksest kopast. Aed on meil ju üsna kitsas ja suur kopp ei mahuks siin korralikult liikuma. Lisaks tekiks probleem, et peale kaevetöid ei mahuks ta väravast välja, sest “tee väravani” jääb vähem kui meeter kitsas, kui sedagi. Igal juhul oli vältimatu piirdeaia osaline lahti lõikamine koha pealt, kus hiljem autovärav hakkab olema, et kopp välja mahuks.

Tellisime miniekskavaatori koos juhiga, kellele andsime juhtnöörid, kuidas ja mida kaevata. Kuna meie majaalune pinnas on puhas ja kuiv liiv, siis võttis kogu vundamendi kaevetöö selle pisikese kopaga vaid ühe päeva. Kõigepealt lasime pinnase ära koorida ja mulla eraldi hunnikutesse tõsta. Enamuse liivast lasime keset “maja” kuhjata ja osa servadesse tõsta, et hiljem tagasitäide selle võrra lihtsam oleks.

23
Kaevetööde algus

Kui kopp oli kaevamisega olemasoleva maja külje juurde jõudnud, tuli aruteluks, et kui sügaval on kanalisatsiooni- ja veetorud, et neid kogemata katki ei teeks. Kahjuks puudus meil info kui sügaval need täpselt on. Kui kanalisatsioonitorud eelmisel kevadel majja toodi siis me lausa pildistasime üles torude asetuse aga loomulikult enam neid pilte üles ei leidnud kui vaja oli. Siit parim õppetund – alati tasub peidus olevad ühendused ja võrgud koos mõõtudega üles pildistada, et hiljem teaks, mis kuskil seina taga või põranda all – või antud juhul siis maa all – asub. Lisaks pildistamisele tasuks need hoida kohas, kus neid kiirelt leida võimalik. Me ei teadnud täpset asukohta, rääkimata sügavusest ja nii see juhtuski, mida enim kartnud olime – kopp tõmbas kanalitoru pooleks.

24
Kopa lõhutud kanalisatsioonitoru

Olin parasjagu toas kui mees tuli ja teatas, et täna enam vett kasutada ja WC-s käia ei saa. Esialgu olime nii ähmi täis, et mõtlesime juba tellida mõne 24h-toruabi teenuse. See oleks üle 100 euro maksma läinud (esialgse arvutuse kohaselt)…  Piisas ühest telefonikõnest tuttavale, kelle firma meil kanalisatsiooni kaevamas ja ühendamas käis – saime nõu, kuidas ise see toru ära vahetada ja mida poest vaja. Tund aega hiljem oli juba poes käidud ja toru parandatud, maksma läks alla 20euro. Igaks juhuks jätsime sealt edasi kaevetöödest torude ümbruse täiesti välja ja lasime kopajuhil vaid ülejäänud ära kaevata. Hiljem muidugi sai seda liiva labidaga ikka korralikult visatud.

Teine halb uudis oli see, et kui kopp majakülje natuke lahti kaevas, tundus esialgu nagu vundamenti polekski – tellised olid õhus ja nende all ohtralt liiva. Selgus, et see maja on kunagi puitvoodriga olnud ja tellised on siis hiljem ümber laotud selliselt, et kõigepealt on maapinnale killustik pandud, siis veidi valatud ja selle otsa laduma hakatud. Kopajuht keeldus sealt majakülge rohkem lahti kaevamast, kartes et majasein lihtsalt variseb kokku. Ka see osa jäi siis käsitsi kaevamiseks. Lisaks tuli nüüd tegeleda ka selle tellismüüri toestamisega.

25

Kopp lõpetas töö hilisõhtul ja me jäime üldiselt tööga väga rahule. Terve ühe nädala õhtud veetsime veel täpsemalt vundamendi põhja välja mõõtmisega ja tasandamisega. Väga headeks tööriistadeks olid laserlood ja laserkaugusmõõtja. Viimane oli eriti hea selleks, et vundamendi diagonaale mõõta – selleks, et nurgad ikka täisnurgad saaksid.  Nüüd oli vaja veel vundamendi põhja sügavus välja mõõta, tasandada ja pinnas kinni tampida ning sai hakata vundamenti ehitama.

27
Käsitsi täiendavalt kaevatud ja tasandatud ning välja mõõdetud vundamendikraav

Augusti teisel nädalavahetusel rentisime pinnasetihendaja, millega tampisime vundamendi põhjas oleva liiva kinni ja võis alustada taldmikuplokkide ladumisega. Sellest kirjutan järgmises postituses.