MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?

 

Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…

Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb – valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!

 

Milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):

  • müügitehingut tehes – annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt
  • kindlustuslepingut tehes – annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele
  • pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.

 

Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?

Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.

Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised – spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:

  • Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
  • Küttesüsteem (paigaldusakt)
  • Korstnad (korstnapühkija akt)
  • Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
  • Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
  • Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
  • Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
  • Maja ülevaatuse akt

Esialgu lugesin Tallinna lehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.

Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel…  oleks ma neile blogilinki pakkunud…

See oli nali. Aga päriselt – kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle?? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?”-“Õues sajab” – “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.

Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära – täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.

Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime

 

  • Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks

Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.

Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed – st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.

  • Ehitusprojekt ja muudatusprojekt

Maja ehituse käigus olime me paaril korral jooksvalt ehitusprojektis muudatusi teinud. Näiteks tõstsime me ringi ühe terrassiukse ja asendasime selle aknaga ning lisasime ühe katuseakna suurema lapse tuppa, kuhu esialgu tundus, et seda paigaldada ei saaks. Lisaks tõstsime paar mittekandvat siseseina ringi, et tubade paigutus loogilisem oleks. Ma arvan, et ise ehitades juhtub seda paljudel, et ehituse käigus tundub mõni lahendus mõistlikum kui esialgu projekteerimise käigus plaanitud sai. Nende otsuste tõttu pidime esitama lisaks maja ehitusprojektile ka muudatusprojekti ehk laskma projekti ringi teha ja parandatud projekti esitama. Selleks võtsime ühendust arhitektiga, kes meie projektiga tegeles ja palusime tal muudatused sisse kanda ja meile failid saata.

  • Elektriprojekt ja elektriaudit

Elektriprojekti tellisime juba ehituse käigus, sest selle järgi said kogu maja elektritööd tehtud. Elektriprojekt näitas ära, millist kaablit kuskil kasutada tuli, millise kaitsme taha millised seadmed läksid jms. Peale seda kui elektrik oli kõik kaablid elektrikilpi ühendanud, tellisime elektriauditi firmalt, kes tuli ja tegi mõõdistused ning esitas meile dokumendi, mis kinnitas, et ka elektrisüsteemiga on kõik korras.

  • Geodeesia ehk järelmõõdistus

Vahetult enne kasutusloa taotluse sisseandmist tellisime geodeesiafirmast uue mõõdistuse, et ehitatud maja üle mõõta ja seejärel need uued mõõdud vastavatesse registritesse kanda (Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi).

  • Tehnovõrkude projekt

Taotluse käigus oli mitmel korral märkustes lause „Esitada kinnitatud tehnovõrkude ehitusprojekt (vt ehitusloa märkus)”. Meenus, et kui me arhitekt meile ehitusluba taotles, siis nõuti meilt elektriprojekti sellisel tasemel, mis näitaks uue majaosa elektritarbimiskohad ära – st iga pistikupesa ja lüliti oleks peal. Me palusime, et nad selle nõude edasi lükkaks ja et ehituse käigus tellime selle igal juhul, sest kui maja seinad juba püsti on, on palju lihtsam välja mõelda, kus täpselt pistikupesi või valgusteid vaja võiks minna. Kui aga elektriprojekt ja ka elektripaigaldise audit ja mõõteprotokoll olid esitatud, saime ikka sama märkuse.

Ma pole muidugi ehitusspetsialist ja osad mõisted on mulle ilmselt lõpuni välja segased. Tehnovõrkude mõiste tundus mulle loogiliselt elektriga seotud olevat, aga nõuti hoopis trasside projekti. Poole taotluse  pealt tuli mulle üllatusena, et kuigi meil on tegu juurdeehitusega ja maja on juba aastaid veevõrgus ning 2014. aastast alates ka kanalisatsioonivõrku ühendatud, on meil hoopis vee- ja kanalisatsioonitrasside kohta projektid puudu.

Kõige suurem peavalu meie kasutusloaga

Reaalselt jõudis see asi mulle kohale alles siis kui ma menetlejale helistasin ja küsisin, et mida nad tehnovõrkude seadustamise all mõtlevad. Peale poolt aastat kasutusloa dokumentidega tegelemist selgus, et ma pean hakkama ehitusluba taotlema oma maja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise kohta ja tegema tagantjärgi:

  1. ehitusprojekti trassidele
  2. taotlema ehitusloa nende kohta
  3. seejärel esitama kasutusteatise nende kohta
  4. alles seejärel saame maja kasutusloaga edasi minna.

Nii palju pabereid KAHE TORU kohta!!

Projekteerimine pole muidugi üldse odav lõbu ja enamus projekteerimisfirmasid ütlesid mulle, et neil pole aega sellise pisiasjaga tegeleda. Mitmel korral oli mul täiesti lootusetuse tunne, sest projekteerijat ei leidnud, panga seatud tähtaeg oli taas saabumas ja kuna ma teadsin, et me maja ehitusluba ootasime ligi aasta aega, siis ei olnud ka välistatud, et sama kaua läheb trasside loaga ja see tähendanuks, et me kasutusloa saamine venib veelgi edasi.

Lõpuks sain oma ehitusvaldkonnas töötavalt healt tuttavalt nõu ja kontaktid projekteerijatele, kes mind hädast välja aitasid ja kogu selle paberimajanduse korda ajasid ning ka trasside ehitusloa taotlesid ja selle ka kätte said.

Sellele paberimajandusele kulus jällegi kuid ja ma jõudsin vahepeal lausa kaks korda panga käest kasutusloa tähtajale pikendust  paluda. Menetleja sõnul olid meil kõik muud dokumendid kenasti korras, ainult trasside kasutusteatis oli puudu ja kui selle kätte saaks, oleks hoone kasutusloaga ka kõik korras.

Kui trasside ehitusluba saabus, siis otsustasin, et kasutusteatise esitan sellele ise Ehitusregistris. Selle aasta jooksul olin ma juba end piisavalt kurssi viinud ja õppinud lugema dokumente, mille varem usaldasin spetsialistidele, kuna mul endal enne isegi vastavaid programme polnud, millega neid avada.

Kasutusteatise esitamine oli üsna lihtne. Valid EHR lehel menüüst, et esitad kasutusteatise, lisad süsteemis olemasoleva ehitusloa ja saadad teatise menetlemisele ja jääda ootama. Ma ootasin lausa rohkem kui kuu aega ja imestasin, et miks see nii kaua aega võtab. Kui ükskord süsteemi sisse logisin, et kontrollida, mis seis sellega on, siis avastasin, et see oli registrisse kantud ilmselt samal päeval! Üllatus: kui su dokumentidega kõik korras on, siis teadet meilile ei tulegi. Teate selle kohta saad vaid siis kui midagi valesti on – ehk, et kui sulle tuleb meilile teade EHR-ist, siis on asi ilmselt selles, et su taotlus ei läinud läbi ja pead miskit parandama või lisama, aga kui tahad teada, kas su maja on registrisse kantud, siis pead ise iga päev sisse logima ja lehte refreshima.

kasutusluba

Saatsin kohe teatise meie kasutusloa taotlejale, kes selle ka maja kasutusloa taotlusele lisas ja jäime ootama.

Vahepeal toimus pingeline närvidemäng, et kas tuleb uusi nõudmisi või saame lõpuks kinnituse.

1. oktoobri õhtul sõitsime parasjagu autoga ja autos paras melu, sest olime neljakesi. Minu telefon heliseb ja helistajaks on meie kasutusloa taotlemisel abiks olnud naine, kes kõik dokumendid minu eest korrastas, skaneeris, ümbernimetas ja üles laadis.  Esialgse melu sees kostus mulle, et ta küsis, kas meil on mingeid arenguid ja ma kukkusin kohe seletama, et ma endiselt ei tea midagi ja uudiseid pole… Vatrasin kuni ta mu jutu katkestas küsimusega „Ega sa roolis ei ole? Mul on hoopis sulle uudiseid!”

Seejärel teatab ta, et meie maja kanti registrisse ja see tähendab, et meil on kasutusluba käes! Meeletu pingelangus ja rõõm – lõpuks on meie maja dokumentidega kõik korras ja saab keskenduda sellele, mis meie jaoks olulisem on – maja koduks muutmisele.

Kulud, mis tekkisid seoses kasutusloa taotlusega:

  • Tuleohutusaudit 420€
  • Kasutusloa konsultatsioon 420€
  • Tuleohutusseadmed: 296€
  • Riigilõiv 30€
  • Trasside projekteerimine kokku:  1350+km
  • Riigilõiv 250€
  • Kooskõlastus gaasiga – Gaasiarendus OÜ – 40€
  • Tallinna Vesi tehnilised tingimused 44,50€
  • Lisaks veel kulud elektriauditile, mille arvet ma hetkel leida ei suuda, aga mis jäi umbes 300euro kanti.

 

Ühesõnaga, sama ootamatult kui me saime ehitusloa, saime me ka kasutusloa. Aga mul on hea meel, et kogu see asi on nüüd meil seljataga ja meil on lõpuks kasutusluba!

Järgmisena võtame ette meie pooliku köögimööbli lõpuni ehitamise. Esimene osa sellest on juba valmis ja sellest saab lugeda SIIT.

Meie tegemisi saab jälgida Minu Kodu facebooki lehel ja Instagramis.

 

 

Pangalaen ehituseks – enne saad laenu ümbermaailmareisiks kui ehituseks

Ehituse vahepeal ajasime me taaskord ka pangalaenu asju. Mis eelmisel korral sellest sai, kirjutasin siin: MAJAEHITUSE RAHASTAMINE. Seekord lõppes see sellega, et vahetasin oma kodupanka, kus olin ligi 20aastat klient olnud ja lõpetasin kõik lepingud nendega ja kustutasin oma konto sealt ära. 

Minu jaoks kõige ebameeldivam osa ehituse juures on olnud see bürokraatia, mis sellega kaasas käib. Ehitusloa paberimajandus oli üle mõistuse segane ja aeganõudev. Nüüd tuli pea samasugune kadalipp läbi teha pankadega aga õnneks saab sealt vastused vähemalt kiiremini kui linnavalitsusest.

Meie kodupank oli Swedbank ja sealne laenuhaldur lihtsalt raius, et sellise summaga seda maja valmis ei ehita ja et meie kalkulatsioon on liialt optimistlik. Nemad eeldavad, et iga majaehituse m2 hind on 1000-1200€, mis meie puhul oleks tähendanud ca 230 000€ suurust laenu. Nad ei arvestanud seda, et meil juba midagi valmis ja materjalid osaliselt olemas, ega ka seda, et me ise ehitada tahame. Ma tundsin lausa, et meid survestati maksimaalset laenusummat võtma ja hiiglasuurt hüpoteeki seadma, mida me kindlasti teha ei soovinud. Lisaks tundsime survet, et me peame kindlasti kiiresti ehitama – st maja peab 1,5aastaga olema projekti järgi lõpetatud ja kasutusluba olemas selleks ajaks. Swedbanki laenuhaldur väitis, et kui me pooleteise aastaga maja valmis ei saa ja kasutusluba pole, on see oluline lepingutingimuste rikkumine ja neil on õigus leping lõpetada ehk siis minu arusaamise järgi laenuraha tagasi nõuda või maja müüki panna. Me pakkusime ise erinevaid lahendusi välja – näiteks, et võime laenutaotluse teha suuremale summale, aga võtta raha osade kaupa välja, vastavalt vajadusele. Ja kui saame ikkagi oma optimistliku plaaniga hakkama, siis lihtsalt ülejäänud osa välja ei võta. Pakkusime ka välja, et taotleme siis kodulaenu asemel kallima intressiga hüpoteeklaenu (kodukapitalilaenu) ja kui hiljem maja valmis, siis refinantseerime selle kodulaenuks. Siis on ju pangal risk väiksem, sest summa on väiksem aga intressid suuremad. Tuli välja, et kui kinnisvara tagatisel laenu võtta, siis pank soovib ikkagi teada, milleks raha läheb ja kui nad näevad selles projektis riske, siis nad ikkagi ei anna seda laenu. Meie majaehitus ligi 100 000€ eelarvega oli nende jaoks suur risk ilmselt.

Sellegipoolest ei olnud ma nõus taotlema nende nõutud üle 200tuh euro suurust laenu ja tegin taotluse kinnisvara tagatisel laenule, saatsin neile kalkulatsiooni meie arvestatud summadega (laen 75 000 + omaosalus), koos põhjalike kirjelduste ja suuremate tööde hinnapakkumistega, mainides ka ära, millised tööd on plaan ise teha ja millised juba tehtud on. See ju ometi peaks m2 hinda veidi alla tooma?!

SOOVITAME LUGEDA

Swedbank-ist tuli vastuseks ei. Uurisin ka põhjuseid, et miks. Tagatis oli olemas, sissetulekud piisavad sellise laenu maksmiseks ja maksimaalsest laenulimiidist oli summa ikka kaugel.. Helistasin haldurile, et seda täpsustada ja sain vastuseks, et leiti, et ikka liiga suur risk, sest maja ei saa valmis selle summa eest. Ma küsisin, et kui ma teoreetiliselt oleks taotlenud selle kodukapitalilaenu samas summas iluoppide ja ümbermaailma reisi jaoks, kas siis oleksin selle summa saanud? Siis haldur vastas selle peale, et “tõenäoliselt jah”…

Aga mis seal ikka. Õnneks on Eestis teisi panku ka ja kui ma pole laenuvääriline klient, siis ma ei leia ka, miks ma peaks selle panga klient üldse olema. Ma olen alati Swedbanki hinnanud ja olnud nende klient 13. eluaastast saati. Olin mitmeid lisateenuseid neilt võtnud ja siiani väga rahul olnud, kui suhteliselt kõrged teenustasud välja arvata. Mul oli lisaks enda kontole seal ka lapse konto ja pensionisammas ja kogumishoius. Lisaks olin nende kaudu võtnud elukindlustuse endale ja kodukindlustuse meie majale. Sel hetkel otsustasin, et kui mõni teine pank jaatava vastuse annab ja “meie projekti usub”, siis tõstan ma kõik asjad Swedbankist ringi.

Selleks, et pangalaenu ehituseks saada, läks vaja:

  • Kodulaenu taotlust – enamasti saab seda teha panga kodulehel. Mõni pank nõuab ka veebis täidetud taotluse digiallkirjastamist – taotlus saadetakse pdf-kujul meilile ja siis tuleb see allkirjastatuna tagasi saata.
  • Tagatiseks oleva kinnisvara hindamisakti – meilt nõuti lausa sellist, mis kalkuleeris ka tuleviku väärtuse (projekti alusel), mis teoreetiliselt tähendas nagu telliks kaks hindamisakti.
  • Projekti – mul pole digitaalsel kujul projekti täismahus, on vaid kaks suurt mappi, kus kõik seletused ja lisad ja dokumendid + failid, mis sisaldavad kõiki jooniseid. Esialgu väitis kodupank, et nemad seda mappi näha ei soovi. Samas oli hindamisaktis olulistest osadest ja kirjeldusest fotod projektist olemas.
  • Ehituskalkulatsioon või ehitusfirma palkamisel nende poolt tehtud hinnapakkumine koos kõikide töödega. Meie tegime kalkulatsiooni ise Excelis ja märkisime ära, millised tööd teeksime laenurahadest ja millised oma rahadest (nt siseviimistlus). Muide – uurisin ka palju maksab kalkulatsiooni teha laskmine – see tähendab spetsiaalse eelarvestamisettevõtte poolt koostatud kalkulatsiooni tegemine projekti alusel. Selle hind jäi liig 1000€ juurde ja me loobusime selle teenuse ostmisest.
  • Pangakontode väljavõtted. Esialgu soovisin üksi laenu võtta, aga kuna kinnistu kuulub meile mõlemale, nõuti minult, et teine pool oleks kaastaotleja. Nii et esitada tuli mõlema kontode väljavõtted. (Kodupank saab need ise välja võtta, muudele pidi eraldi failidena saatma. Enamus panku nõudsid KÕIKIDE olemasolevate kontode väljavõtteid, ka nende, mis niisama seisavad). Kuna ma lisaks palgatööle olen ka ettevõtja ja mehe sissetulekud on otseselt meie ühisest ettevõttest, siis pidime ka kõik ettevõttega seotud dokumendid esitama. Muide, enamus pankasid näevad väikeettevõtjaid suurema riskiga laenuklientidena kui palgatöötajaid.
  • Tööde seletuskiri. Kuna meil on plaan suures osas ise ehitada, nõuti, et kirjutaksime seletuskirja, miks me arvame, et saame oluliselt soodsamalt ehitatud. Kogusin kokku hinnapakkumised ettevõtetelt, kellelt plaanime tellida tööd nagu nt katuse paigaldus, küttesüsteemi paigaldus, akende paigaldus koos kõigi vajalike osadega. Lisasin juurde, et sisetööd teeme jooksvatest rahadest ja laenu soovime vaid selleks, et kinnine karp küttesüsteemiga valmis saada. Minu arvestuse järgi oli selliselt ehituse ruutmeetri hind u 600€/m2. Vundament oli meil olemas, kommunikatsioonid samuti. (Pank arvestab, et majaehituse ruutmeetri hind on ca 1000-1200€/m2. Ilmselt ongi, kui tellida võtmed-kätte lahendus ehitusfirmalt ja seda koos vundamendiga ja trasside ühendamisega.)

Mõnes mõttes ma ju saan aru, et pank hindab oma riske ja ei soovi väljastada laenu kui selle hoone valmimine on ebatõenäoline selle summa eest. Nagu meile ka ausalt ja otsekoheselt esimesel kohtumisel Swedbankis välja öeldi, siis “pank ei soovi oma kinnisvaraportfelli poolikuid ehitisi, sest see pole likviidne vara”. See tähendab, et kui asjad metsa lähevad ja maja peaks müüki panema, siis keegi ei soovi osta poolikut ehitist. Samas on kahju, et millegi ise tegemist ei väärtustata ja et selle asemel, et võimaldada oma kodulaen minimaalne hoida, rõhutakse sellele, et ikka maksimaalse laenusumma võtaksid. Minu meelest on viimasel juhul riskid palju suuremad.

Kuna Swedbanki haldur teatas, et meil pole mõtet neilt poole aasta jooksul uuesti kodulaenu taotleda, siis saatsin erinevatesse pankadesse päringud laiali, koos kõikide dokumentidega.

DNB pangalt sain vastuse, et nemad on lõpetanud eraisikutele kodulaenu andmise.

Krediidipangalt sain vastuse, et saab küll laenu, aga intress on ligi 7,8% aastas.

Lisaks soovisid nad ehituseperioodiks lisatagatist, mida meil pole.

LHV pakkus eralaenu, intress alates 3,9% aga nendega me edasi asju ei arutanudki, sest SEB leidis, et meil on täiesti mõistlik laenusoov ja me saame selle esitada kodulaenu taotlusena, mis on oluliselt soodsam kui muud kaalutavad variandid.

SEB aktsepteeris meie kodulaenutaotlust, kuid soovis veel lisadokumente. Uuriti ka, et miks olen kandeid teinud Bondora-sse, mis on teada kui kiirlaenupakkuja ja ilmselt vähem tuntud kui investeerimisportaal, millena mina teda kasutan. SEB jättis ülimalt hea mulje esimesest suhtlusest saati – oma ülimalt viisaka ja meeldiva suhtlusega. Meie isetegemise soovi ei laidetud maha vaid öeldi, et me võiks laenuotsuse võtta suurema summa peale ja samas välja võtta raha reaalselt nii nagu vaja on. Kuigi ka SEB andis tähtaja, mis ajaks maja valmis peab olema ja kasutusluba olemas olema, rahustas laenuhaldur meid selles osas maha, et kui me ise selle nimel tegutseme ja ehitus ei seisa ja kasutusluba näiteks meist olenemata põhustel venib, siis keegi ei hakka lepingut lõpetama ega raha tagasi nõudma, veel vähem seetõttu meie kodu müüki panema.

Edasine asjaajamine käiski SEB pangaga – olime kõik oma lootused sellele seadnud. Õnneks polnud meil mitte ühtegi laenu ega ka mingeid siduvaid lepinguid meie kodupangaga, mis oleks kuidagi takistanud mind SEB-sse üle minemast. Lõpuks jõudsime SEB-ga nii kaugele, et tegime taotluse kodulaenu saamiseks 150 000€ ulatuses, märkides ära, et 20% majaehituse summast on meie omaosalus ja et suure osa töödest, eriti siseviimistluse osa, teeme ise. Kuigi meie tagatise hetkeväärtus on vähem kui antud maksimaalne laenulimiit, siis pank ei nõudnud lisatagatist, vaid jäi kokkulepe, et kui ikkagi soovime võtta laenu rohkem kui 100 000€ reaalselt välja, siis enne seda peame tegema vahehindamise ja tõestama, et meie kinnisvara väärtus on piisavalt tõusnud, et sellist summat võtta. Mulle selline paindlikkus ja vastutulelikkus sobis igati.

Meie suureks rõõmuks tuli SEB-lt meie päringule ka positiivne vastus – suur kivi kukkus südamelt. Meie majaehitus ei jää siiski venima rahastuse taha ja saame nüüd konkreetsemalt teenusepakkujatega asju ajama hakata.

Kohe peale SEB jah-sõna saamist, pöördusin Swedbanki, et seal kõik lepingud lõpetada ja kontod kustutada ja jalutasin SEB-sse, et seal samade lisateenustega kontod avada ning lisaks avada spetsiaalselt ehituseks mõeldud rahadele eraldi konto, millele andsin volituse ka mehele ja tegin ka temale uue kaardi. Mulle ei meeldinud mõte, et mu igapäevaste arvelduste kontol seisab ka suur summa ehituseks mõeldud raha ja seetõttu tundus see kõige mugavam lahendus. Lisaks pakkus SEB mulle kodukindlustust ja laenukindlustust, mis põhimõtteliselt on nagu elukindlustus – st katab minu osa laenust, kui minuga midagi juhtub ja sama lepingu allkirjastas ka minu mees. Kusjuures see igakuine kindlustuse eest makstav summa on laenu kõrval köömes aga annab vähemalt mingigi kindlustunde. Kõigele boonuseks andis SEB mulle nende panga kliendiks hakkamise ja mitmete uute lisateenuste tellimise eest 6 kuud tasuta arveldamist kogu meie perele.

 

Natuke ka kuludest:

Hindamisakt maksis 220€. Kodulaenu saamiseks tuli enne laenu laekumist välja käia 3 tasu: 675€ lepingutasu, ca 520€ notaritasu ja 150€ riigilõiv. Need tasud olenevad ilmselt laenusummadest nii, et neid ei tasu üks-ühele võtta.

Jälgi minu blogi ka Facebookis.