2017 aasta kokkuvõte – kuidas me maja peaaegu valmis saime ja sisse kolisime

Teine ehitusaasta on läbi saamas ja aasta lõpp on hea aeg teha kokkuvõtteid ja seada uusi eesmärke.

2017. aasta alguses otsustasime, et selle aasta lõpuks peame ehitusega nii kaugele jõudma, et mõlemad lapsed saaksid kolida kooli alguseks oma tuppa. Selleks, et ka talvel saaks normaalselt sees ehitada, oli vaja küttesüsteemi. Me küll kütsime mõnda aega kaminaga, aga sellega sai vaid lühikeseks ajaks sooja sisse ja hommikuks oli jälle õhutemperatuur paari plusskraadi ringi kukkunud.

Selleks, et saaks kütteseadmed paika panna, tuli tegeleda nii elektritöödega kui ka tehnoruumi lõpuni viimistlemisega. Alustasime tehnoruumi plaatimisega veebruarikuus ja märtsi alguses saigi küttesüsteem paika. Kirjutasin elektritöödest SIIN ja küttesüsteemist SIIN.

6295913t1hbc50
Kaablite paigaldamine esimesel korrusel
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434319t1ha12b.jpg
Elutuba 29.jaanuar, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429215t1h1ffe
Küttesüsteemi välisosa ja tehnoruum
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pool märtsist kulus ka tehnoruumi vastas asuva alumise korruse pesuruumi eeltöödeks. Ehitasime sauna vaheseinad ja paigaldasime kipsi, mina tõmbasin hüdroisolatsiooni-mastiksit seina ja lakke.

7434373t1h2b54.jpg
Alumise korruse pesuruum, 29. märts, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Märtsi lõpus sai meil kõrini sellest liiva ja muda segust, mis igalpool ümber maja oli ja otsustasime, et laseme kohe kevadel selle korda teha, et ei tassiks koguaeg ämbrite kaupa mulda elamisse. Ühtlasi otsustasime, et aeg on vahetada vana võrkaed uue ilusa laudisaia ja korralike väravate vastu.

Sellest kirjutasin lähemalt SIIN ja SIIN.

6724987t1h94aa
Aed enne ja pärast
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6732671t1h86bf
Piirdeaed ja väravad – enne ja pärast
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Samal ajal kui õues paigaldati tänavakivi ja ehitati uut aiapiiret, toimetasime meie sees kipsitöödega ja plaatija plaatis ära nii esikupõranda kui pesuruumi seinad ja põranda.

Aprilli keskel võtsime ette garaaži viimistlemise, et saaks majapealt tööriistad ja materjalid sinna ladustada. Vaja oli riiulid ehitada, et kõik ära mahuks ja selleks tuli kips ära viimistleda. Kõik seinad said lumivalged. Garaaž on meil pigem töötuba, kus puidutöid teha ja materjale/tööriistu ladustada. Auto jaoks seal kohta pole.

7434391t1h99b3
Lumivalgete seintega “garaaž”
FOTO: Kärt-Britt Kkk

Terve mai- ja juunikuu, sh meie puhkusenädalad, rabelesime maja peal niipalju kui jaksasime, et paigaldada veel viimased kipsplaadid, viimistleda seinad ja paigaldada laelauad. Siseviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN.

Maikuu oli ühtlasi üks suurpuhastuse kuu. Samal ajal kui tänavakive paigaldati, võtsime me kivipaigaldajate abiga ka maja taga ühe vana kuuri maha ja tühjendasime selle ära. Ajutiselt sai kõik asjad uude majaossa elutuppa tassitud ja sealt oli vaja siis need edasi garaaži toimetada – enne seda sorteerida, ära visata ja mõned esemed ära puhastada. Ühtlasi sai peale kivipaigaldust taastatud haljastus – muru külvatud ja seda sai üle päeva kasta.

7434399t1ha2af.jpg
Majaesine, maikuus 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esialgu oli meil kasutusloa tähtaeg 30. mai, 2017. See sai edasi lükatud kuna sai selgeks, et me ei jõua olulisi osasid selleks tähtajaks valmis. Sellegipoolest alustasime kasutusloa jaoks paberite korrastamist. Ma olin terve ehituse aja kogunud eraldi mappi kõik projektid ja kaetud tööde aktid ning kevadel otsustasime, et kuna bürokraatia pole üldse meie teema, siis laseme mõnel spetsialistil asja meie eest ajada. Selleks palkasime firma nimega Tulipunane OÜ, kes ühtlasi tegi meie majale tuleohutusauditi ja kellelt tellisime kõik, mis tuleohutuseks veel vaja – erinevad suitsuandurid, tulekustutid jms. Kasutusloa tähtaeg sai lükatud 30. novembriks ja suve keskel said kõik olemasolevad dokumendid üle antud Tulipunane OÜ-le, kes meie eest asju ajama hakkas.

Terve juunikuu möödus teise korruse seinu pahteldades, värvides ja lage paigaldades. Juuli alguseks olid kõik maalritööd teisel korrusel tehtud ja tellisime põrandaküttetorude paigalduse teisele korrusele.

6858685t1had6e.jpg
Seinad värvitud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juulikuus kolisime värvimistöödega allakorrusele ja viimistlesime ära laetalad ning kandepostid. Seinad said taaskord valged ja talad tumeda õliga õlitatud.

7434403t1hf1c6.jpg
Elutoa lagi paigaldatud, seinad värvitud
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434405t1h70ed.jpg
Elutuba, 29. juuli, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti alguses alustasime teise korruse põranda paigaldamisega. Teisel korrusel sai põrandale punn-soonest liimitud laudparkett. Kogu paigalduse tegime mehega kahekesi.

Teise korruse põrandatest kirjutasin SIIN.

6979867t1hb4a6
Teise korruse põrandad augustis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti lõpus paigaldasime ka magamistubadele uksed, mis ma taladega samas toonis õliga viimistlesin. Ühtlasi tõime me kõik madratsid uude majja ja kolisime uude majaossa magama, samas kui pesta ja süüa teha sai veel mõnda aega vaid vanas majaosas.

7434431t1h8c0d.jpg
11. august kolisime uude majaossa magama – esialgu vaid madratsitega
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti lõpus paigaldasime uksi, viimistlesime esikut, lõpetasime laelaudade paigalduse esimesel korrusel. Augusti viimastel päevadel paigaldati elutuppa ja meie magamistuppa viimistluseks tellised.

7434433t1h6012.jpg
Telliste paigaldamine elutoa seina 30. augustil, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434435t1h23c9.jpg
2. septembril oli tellissein viimistletud ja saabunud olid esimese korruse põrandalauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. septembril alustasid põrandapaigaldajad põrandalaudade liimimisega betoonile. 11. september oli esimese korruse põrand paigas. Esimese korruse viimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN.

7097947t1h7c60
Esimese korruse põrandalauad paigas ja viimane vahakiht kuivamas 12. september, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Septembris ja oktoobris sai veel ilusaid ilmu ära kasutatud, et õues välisviimistlus ära lõpetada ja teha eeltööd vihmaveetorude paigaldamiseks. Viimane laudiseta majakülg sai laudise peale, katuseräästad said valged tuulekastilauad ja majanurgad said osaliselt viimistluslauad. Kõike ikka valmis ei saanud, sest alatasa sadas vihma. Vahepeal oli kogu aed nagu raba – lirtsus ja vetrus. Siiski niipalju jõudsime teha, et vihmaveetorud tellisime aasta lõpus ära.

7434479t1h7320.jpg
Maja välisilme 15. oktoober
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434485t1h5ba0.jpg
Maja välisilme oktoobris, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Novembris sai meil kõrini üle õue jooksmisest kooli- ja tööpäevahommikutel, sest uues majas polnud pesuvõimalust. Võtsime ette pesuruumi valamukapi ehitamise. Sellest kirjutasin lähemalt SIIN.

7325165t1h283a
Maja esimese korruse pesuruum
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aasta viimase tööna võtsime ette enda tuppa garderoobi ehitamise. Inspiratsiooni sain Pinterestist aga täpselt sellist garderoobi veel näinud polnud. Kritseldasin mehele idee paberile, tema tõi puidu koju, pani raami paika ja mina viimistlesin. Detsembri keskel saime garderoobi suures osas vaid kahe päevaga tehtud. Tulemus jäi meie meelest väga äge. Lähemalt kirjutasin SIIN.

7421083t1h61b3
Meie enda ehitatud garderoob
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Miskipärast oli mul terve see aasta tunne, et kõik tööd venivad aegluubis. Tahtsin ju septembriks enamvähem kõik toad valmis ja sisustatud saada. Reaalsus oli midagi muud. Kööki meil endiselt pole veel ja ühtegi voodit ka mitte. Samas nüüd seda kokkuvõtet kirjutades on näha, et tegelikult oleme ikka väga palju jõudnud ära teha ja kuigi jõule omas kodus see aasta tähistada ei saanud, siis uue aasta eesmärk ongi kõik tööd ära lõpetada ja uue aasta jõulusid kogu perega pika laua taga meie uues kodus tähistada.

 

Jälgi meie maja ehituse ja sisustamise kulgu Facebookis: Minu kodu lehel.

 

Isetehtud valamukapp ja alumise korruse duširuum

Majja on meil plaanitud kaks pesuruumi – all korrusel duširuum ja saun ning teisel korrusel vannituba. Esimese korruse pesuruum on peaaegu valmis – ehitasime valamukapi ja ühendasime segisti. Dušš ja wc on seal juba mõnda aega valmis olnud. 

Tunnistan ausalt, et me oleme ehitusest juba üsna väsinud. Viimase nelja aasta jooksul oleme kogu oma vaba aja ehituse alla pannud. Tegelikult oleks vaja aeg maha võtta, et natuke puhata. See on ka põhjuseks, miks viimasel ajal ma eriti aktiivselt ei kirjuta ja miks tööd venivad.

 

Viimistlus

Pesuruum sai plaaditud juba aprillikuus. Selleks võtsime plaatija ja oleme tema tehtud tööga väga rahul. Plaatideks valisime puiduimitatsiooniga plaadid põrandale ja naturaalvalge looduskivi seintele. Looduskivi annab pesuruumile mõnusa hubase tulemuse ja meil oli ka eelmises kodus looduskiviga vannituba, isegi suhteliselt sarnast tooni. Kuna me olime sealse pesuruumiga väga rahul, siis sai siin kodus suhteliselt sarnane tehtud.

7325053t1h3163
Looduskivi võrgul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Looduskivid on veidi kandilised, erinevalt eelmise kodu omadest, mis olid väheke ümaramad. Kivid said tellitud K-rautast ja põrandaplaadid tellisime viimistluspood.ee-st, nende poolt oli ka plaatija, kes tegi väga head tööd.

Lakke paigaldasime distantsliistudega sama voodrilaua, mis mujalgi majas on – valge vahaga kaetud lauad.

7325057t1h8af0.jpg
Pesuruumi lagi – valge vahaga lauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuna ruum ei ole väga suur, siis on ühe fotoga üsna raske ülevaadet anda, milline ruumipaigutus on. Natuke on ehk abiks see panoraamvõte:

7325061t1h2932.jpg
Pesuruum, panoraamvõte
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Uksest sisenedes kohe vasakule jääb wc, otse on saunaruum, mille viimistluse me oleme edasi lükanud. Uksest paremale jääb suur aken, mis annab päeval loomulikku valgust ent samas on nii kõrgel, et sisse sealt ei näe ja välja vaadates näeb vaid puude latvu. Esialgu sinna kardinat ei plaani panna. Kuna meie krundi vastas puuduvad eluhooned vaid on väike metsatukk, siis aken meid pesuruumis ei sega.

 

WC

Pesuruumi sisenedes vasakule ukse taha jääb wc pott. Tahtsin koristamise lihtsuse mõttes seekord wc-potti, mis oleks seina peal ja mille veepaak oleks seina sees. Valisime Gustavsbergi 5G84 mudeli, mida on väga kerge puhastada ja mis on üsna minimalistliku disainiga.  Kuna veepaak ja raam ehitatakse seina sisse, siis selle peale tekkis väike riiulimoodi koht, mille plaanisime katta puiduga. Kuna meil oli parajas laiuses prussijuppe üle, sai see riiul täispuidust. Mees lõikas mõõtu, lihvisime ja ma õlitasin OSMO õlivahaga (antiiktamme tooni).

7325065t1h0613.jpg
Wc riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325067t1hdefc.jpg
Wc riiul õlivahaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325073t1h5380.jpg
Wc riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Saunaukse kõrvale paigaldasime rätikuikuivati. Otsisin pikalt kandilise joonega musta rätikukuivatit ja leidsin lõpuks Svedbergsi valikust Oden-i nimelise rätikukuivati. Seda saaks teoreetiliselt ka küttesüsteemiga ühendada, aga me kasutame elektriga.

7325139t1h5cba.jpg
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Dušinurk

Juba enne pesuruumi ja sauna vaheseinte ehitamist käisime ja ostsime kõik segistid ja torujupid ära. Meile meeldib kui on minimaalselt torusid nähtaval ja üldse minimalistlik välimus. Kuigi käisime erinevates poodides neid otsimas, siis FEB-s sattusime väga huvitavale lahendusele – Hansgrohe ibox, kus tavapärase segisti asemel saab vee voolama nupuvajutusega. Disain oli meie meelest väga lahe. Lihtne mustast klaasist plaat seinal, millel vaid kaks ümarat nuppu ja temperatuuri seadistamiseks keeratav segisti. Ainuke miinus on see, et veesurvet eraldi reguleerida ei saa. Dušiotsikuid paigaldasime kaks – ühe raindance tüüpi üles seinale ja ühe väiksema käsiduši alla seinale. Sama minimalistlik on ka trapp põrandal. Põhimõtteliselt on see vaid üks pikk kitsas ava, ilma mingi restita. Leidsime sellise toote Viega valikust – Advantix Vario ja paigaldasime selle vahetult enne põrandate valamist.

7325147t1h57ed
Dušinurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325149t1hc90f.jpg
Dušinurk ja Viega trapp
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Valamu, segisti ja valamukapp

 

Õige valamu leidmine oli paras peavalu. Mina tegelikult alguses mõtlesin ühe üliloodusliku välimusega kivist tahutud musta valamu peale… Mees aga leidis NOTO outletist kandilise valge keraamilise valamu ja ütles, et tema kujutab ette, et just see oleks ideaalne. Tegelikult sobib väga hästi, kuigi ma alguses kahtlesin. Segisti jällegi hansgrohe valikust.

Valamukapi otsustasime ise teha. Plaan oli teha see hästi lihtne ja valamu alla tekitada üks sahtel pisemate vidinate tarbeks ja üks suur riiul saunalinade tarbeks. Selleks oli vaja puitu, kruvisid, siine, liimi ja viimistlusvahendeid. Liimpuidu ostame enamasti MASS AS-st, sest see on meie kodule hästi ligidal ja hinnad on ka sõbralikud. Koha peal lõigatakse mõõtu ka kui vaja. Ma lasin ühe suurema plaadi lõigata, et autosse ära mahuks.

 Sahtli plaanisime teha ilma käepidemeta – avanemise lahendasime siinidega, mis avanevad kerge vajutuse peale. Nii jääb kapile peale vaadates mulje nagu sahtlit polekski.

Kapi ehitamisel tuli arvestada vee- ja äravoolutorudega, seega sai sahtli kuju nende järgi tehtud. Raam see-eest väga lihtne:

7325111t1h39ff
Valamukapp – raam valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325113t1h2fee
Valamukapp õlivahaga kaetud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sahtli sisu otsustasin katta tööpinna jaoks mõeldud õlivahaga. See on toonimata õlivaha, mis teeb puidu täiesti veekindlaks ja lihtsalt puhastatavaks. Katsin ka kapi tööpinna sellega kahe kihiga. Nii ei jää puidule veeplekke ja on ka parem puhastada.

7325115t1h168a.jpg
Sahtel valamukapile
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325117t1h9c0b
Sahtlisiinide paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sahtlisiinid otsime spetsiaalsest furnituuripoest. Algselt plaanisime osta need ehituspoest, aga kuna hinnavahe on neljakordne, siis oli mõistlikum need furnituuripoest osta. Avanevad väga pehmelt ja mõnusalt.

Kui vaha oli kuivanud, kinnitasime sahtli esipaneeli sahtli seestpoolt kruvidega. Selliste kinnitustega ühtegi kruvi ega kinnitust näha ei jää.

7325119t1h3a67.jpg
Sahtli esipaneel ja sisu
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325123t1h728a
Valamukapp sahtliga
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7325125t1h7270.jpg
Valamukapp valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Veetorud ja äravoolutoru katsime samuti puiduga. Hiljem lisame allariiulile korvi ja saunalinad. Tekstiilid ja muud vidinad plaanime alles siis hankida kui saun ka valmis. Lisaks on tegemata veel aknalaud ja valamukapi kohale tellime suure peegli, mille jaoks on meil ostetud ka kütteelement, mis peaks peegli uduvaba hoidma. Praegu tegelemegi aknalaudade valmistamisega kogu majja ja sellest ilmselt kirjutangi järgmises postituses. Uuel aastal hakkame köögimööblit ise ehitama.

 

Jälgi meie tegemisi Facebookis Minu Kodu lehel

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 2. osa

Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. 

Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga esteetilist välimust sel polnud.

Juurdeehituse tõttu jäi meil autovärav valesse kohta ka – täpselt keset maja, ja maja ees nii palju ruumi pole, et auto sinna ajada. Parkimiskohad plaanisime maja kõrvale hoone põhjaküljele. Kuigi garaaž on meil pigem tööruum ja panipaik, siis autoväravat planeerides võtsime arvesse, et saaks siiski ka autoga garaaži vajadusel sõita.

Piirdeaia välimuse otsustasime ära juba siis, kui ehitusluba taotlesime. Samal ajal taotles arhitekt väikeehitise püstitamise luba piirdeaiale ja seal oli määratud ära vundamendi kõrgus, väravate laius, piirdeaia kogukõrgus ja piirete puidu toon.

6732735t1h8a47.jpg
Väravate ja piirdeaia projekt.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aiaehitajalt hinnapakkumist võttes loetlesime oma lisanõudmised aiale:

  • postid peavad olema sama tooni, mis muud maja metallosad (katus, vihmaveesüsteem, aknaplekid jne) – toon RR23 (tumehall);
  • autovärav peab olema liugvärav, automaatikaga;
  • jalgvärav peab olema magnetlukuga, avatav nii magnetiga aiast väljast kui ka maja esikus asuvast nupust.

Kivipaneku vahepeal jõudsid meie aiapostid tsinkimisest ja värvimisest tagasi ja mõne päevaga said need ka paika pandud – betooniga maa sisse kinni. Peale seda sai hakata aia sokliga tegelema. Aia sokliks valisime betoonplokid, mis põhimõtteliselt on kõnnitee äärekivid. Betoonsokli valamine oleks palju kallimaks läinud ja minu meelest on äärekividest sokkel palju viisakam.

Liugväravale valati betoonist sokkel. Liugvärav ise on kuus meetrit pikk, ent autovärava ava on neljameetrine.

6732795t1h42f7.jpg
Aiapostid ja sokkel.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Autovärava automaatika on meil BFT DEIMOS BT A600 ULTRA, mis sisaldab elektromehaanilist värava ajamit, automaatset pidurdussüsteemi, juhtimiskeskust, kaht pulti, fotosilmi ja vilkurit. Autoväravat saab seadistada automaatselt sulguma, meil on seadistatud 40 sekundi peale. Fotokiired on mõeldud selleks, et kui midagi on aia vahel, siis need tuvastavad selle takistuse ja väravad ei liigu.

6732993t1h9950.jpg
Autovärav ja automaatika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jalgvärava lukku soovisime magnetiga – lootuses, et siis talvel on lukuga vähem jamamist. Kolm aastat tabalukku kasutades oleme korduvalt sellega hädas olnud, sest lukk jäätub ära. Loodetavasti magnetlukuga seda probleemi pole. Elektriliselt avanev jalgvärav on ka selles mõttes mugav, et kui keegi külla tuleb, ei pea võtmega õue jooksma, vaid saab toast nuppu vajutades värava avada.

6733003t1h00e9
Jalgvärav, magnetlukk.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lisaks paigaldasime ise uue postkasti ja väravale juhtmevaba uksekella.

Aiast väljaspool olevale haljastusribale lasime veidi mulda lisada ja selle tasandada. Külvasin sinna muruseemne ja peagi peaks seal taas ilus roheline olema.

6733011t1h528b.jpg
Piirdeaed.  Foto: Kärt-Britt Kokk
6733037t1ha9e8
Panoraamvõte majaesisest.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nüüd on veel jäänud oodata, et muru tärkaks, ja tegeleda pisiasjadega, nagu treppide plaatimine, liiva pühkimine kivide vahele (seda peab veel mõnda aega tegema, sest vihm peksab seda laiali), ja siis maja välisviimistlus lõpetada: viimased voodrilauad, aknaplekid, liistud ja vihmaveetorud maja nurkadesse.

6733121t1hf12f
Tänavakivi maja vundamendi ääres.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733123t1h60c9.jpg
Majaesine trepp.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733047t1h8013.jpg
Muru tärkab. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733139t1hde37
Teine trepp, majaesine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6733145t1h22c6.jpg
Välisvalgustus sai ka paika.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Jälgi minu blogi Facebookis «Minu kodu» lehel. Hoia end kursis – Facebooki lehelt leiad rohkem pilte ja infot. 

Aiaehitus ja tänavakivi paigaldamine, 1. osa

Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi…

Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima hoopis majaesine ja vana piirdeaed. Tegelikult on see häirinud juba kõik need kolm aastat, mis me siin krundil tegutsenud oleme, aga nüüd tundus, et viimane piisk on käes. Meil on koer ja kaks last ning alatasa on kogu elamine liivane. Selleks, et majauksest tänavale jõuda, pidi tihtipeale hüppama ühest kohast teise, et mitte kuskile mutta astuda. Heledatest jalanõudest võis vaid unistada. Autosid ei saanud me viimased 2aastat aeda parkida, sest maja laienduse tõttu oli autovärav vale koha peal. Kõik see viis välja mõtteni, et sel kevadel peab kivi maha ja aed välja vahetatud saama.

6724941t1hadfd.jpg
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724943t1h2684
Majaesine märtsi lõpus, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

11. märtsil saatsin päringud kolme firmasse, kes selliseid töid teostavad. Kaks neist esialgu ei vastanud ja teatasid mõni aeg hiljem, et neil on tegelikult juba kõik ajad kinni. Lumi polnud veel ära sulanudki! Esimesest ehmatusest, et olen hiljaks jäänud, ülesaanuna leidsin oma õnneks oma mailbox-ist kirja kolmandalt firmalt, kes soovis koha peale tulla ja asju üle vaadata ja mõõta ning siis oma pakkumine teha. Minu tingimus oli, et nii piirdeaia kui kivitööd teeks üks ja sama firma ja seetõttu polnud firmade valik väga lai. Enamus pakuvad, kas ühte või teist aga mitte mõlemat korraga. Üks firma oleks küll vastu tulnud ja teinud ka kivipaigalduse ära, aga keeldus treppe valamast. Nii siis jäigi sõelale üks firma – TMGrupp.

Esialgu käidi mitmeid kordi mõõtmas ja asju läbi rääkimas, printisime jooniseid ja aiaplaane, kus miski asetsema hakkab. Kui hinnapakkumine käes ja kõik tähtsad asjad korduvalt läbi räägitud, lõime käed ja edasi käis kõik juba väga kiiresti. Iga päev oli uksest välja astudes uus vaatepilt.

18. aprillil tuldi kopaga krundile – tõmmati ühe päevaga kõik väravapostid välja, koguti lammutusest tekkinud rämps kokku ja viidi minema.

6724961t1h4f6a
Maja peale vana aia lammutust
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Edasi hakkasid pinnasetööd – me palusime tegeleda ka drenaažiga ja pinnase kaevamise käigus paigaldasime ise ka maanduse majale. Kopp tõmbas juppideks ka vana koleda trepi, mis oli juba igati lagunenud. Järgmised nädalad saime tuppa umbes meetrist astet tehes või fibode otsa turnides, aga suurest muutusest elevuses ei lasknud me end sellest heidutada.

6724947t1h648e
Trepi lammutamine aprillis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui aed oli lammutatud ja pinnasega alles tegeleti, ajasin mina asju, et saada ühele kasele raieluba. See kask oli tegelikult meil ammu pinnuks silmas olnud – see oli aianurgas ja kaldega tänavapoole ja toetas vana võrkaia vastu. Samas nurgas on kolm võimast ja ilusat mändi ja meie plaan oli nende ette veel istutada mõned madalad mägimännid, aga see viltune kask rikkus ilusa kujutluspildi. Lisaks oleks see aiaehitust seganud. Õnneks saingi vähem kui kuu ajaga raieloa ja lausa kahele puule – lisaks ka pihlakale, mis täpselt maja ees oli ja kasvas elektrikaablisse, mis majja voolu toob. Erinevad liinide hooldajad on iga aasta meile rõhutanud, et see pihlakas tuleks maha võtta, aga me ikka lootsime seda hoida. Kui kopp aiapostid välja tõmbas, tuli sellega koos ka pihlakas lahti, mille tüvi oli osaliselt posti ja võrgu sisse kasvanud. Nii ta siis maha võtmisele läks. Plaanime nüüd ühte aianurka, kus tühi ruum, uue pihlaka istutada.

6724953t1h87f1.jpg
Vana piirdeaed ja viltune kask
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724955t1h84fe.jpg
Pihlakas maja ees, peale aialammutust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kivipaneku eeltöödena tehti ära pinnase koorimine ja ära viimine; kaevati drenaažiks augud ja täideti jämeda killuga, mille peale läks geotekstiil ning selle peale muld. Seejärel toodi sisse jäme killustik ja tasandati. Kivisillutise planeerisime me maja ette kõnniteeks ja maja küljele autode parkimiseks ning ka kolme kivi laiuselt ümber kogu maja nendesse kohtadesse, kuhu terrassi ei tule. Lisaks sain meie haljastusplaani tegijalt hea idee lasta kivi panna ka terrassinurka, kus hiljem grillida saab. Enne kivipanekut paigaldati äärekivid ja täideti need kahe kihi killuga ja tambiti kinni.

Juba enne paigaldust palusin ma neil ise läbi mõelda vihmavee äravool, et kividele ei tekiks loike ja vesi garaaži ei valguks. Nii said planeeritud kalded majast eemale ja autovärava alla malmrestiga vihmaveerennid. Osa vihmavett peaks valguma maja ees olevatesse istusaladesse ja osa vihmaveetorude kaudu olema majast eemale juhitud maaalustesse kivikastidesse.

Jooksvalt pakkusin neile erinevaid suuri töid aias veel – nt vanade kändude välja juurimist ja vanade kuuride lammutamist. Nende meeskond tegi kuurilammutuse ära mõne tunniga, kui me oleks sellele terve pika nädalavahetuse kulutanud. Selle asemel saime nädalavahetusel kuurist tulnud lammutusjääkidega tegeleda – osa ära anda ja osa kütteks saagida ning rämpsu aiast kokku korjata.

6724963t1h26fb
Vanad kuurid eelmise aasta suvel (2016)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724965t1hf87d.jpg
Kuuride lammutamine ja lammutamisest tekkinud rämps
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724967t1h8904
Majatagune peale kuuride lammutust ja kahepäevast aiakoristust.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724973t1h8f0c.jpg
Kivipaneku ettevalmistused
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724977t1h6ae0
Tänavakivi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tänavakiviks valisime me Bendersi valikus olevad Troja antiikkivid, mille tooniks hall segutoon. Kivide toon varieerus helehallist tumehallini ja jättis nii kena loodusliku mulje.

6724981t1h4b8e
Tänavakivi lähedalt vaadates
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6724983t1h8bea.jpg
Majaesine koos kiviga (pildil veel lõpetamata).
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Aia ehitusest, värava automaatikast ja lõpptulemusest kirjutan aga järgmises osas. Hoia end kursis – Minu kodu Facebooki lehel rohkem pilte ja infot.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Tehnoruum ja õhk-vesi soojuspump

Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. 

 

Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent meie krundile seda paigaldada ei saa – meil on vähe ruumi ja see vähenegi on suures osas kõrghaljastusega. Teine parim valik oli õhk-vesi soojuspump.

Plaanis oli, et uus kütteseade peab olema nii võimas, et kütaks ära ka vana majaosa ja toodaks ka sinna sooja vett. Selle abil saame maha võtta kuluka elektriboileri vana maja pööningult. Kütet esialgu vanasse majaossa ringi ei tee – see plaan jääb hetkel tulevikku.

Kütteseadme valikul usaldasime spetsialiste ja suhtlesime erinevate kütteseadmete pakkujatega. Sõelale jäid kaks pakkujat – Maasoojus OÜ ja Maaküte OÜ. Parima hinna tegi Maasoojus OÜ, sest parasjagu oli neil käimas sooduskampaania. Seadmeks valisime Bosch Compressor AW 6000, mille võimsus on 13kW. Tegelikult on kokku kolm seadet: välisosa, siseosa ja boiler. Mainitud seadme puhul on tegemist siis välisosaga.

Küttesüsteemi paigaldus koosneb mitmest osast ja seetõttu on need etapid erinevatesse aegadesse ära jaotatud. Kuna me ise soojuspumpadest midagi eriti ei jaga, siis otsustasime, et laseme kogu küttesüsteemi alates küttetorudest kuni seadmeteni algusest lõpuni spetsialistidel paigaldada.

Küttetorud paigaldati enne esimese korruse betooni valamist 2016. a juulikuus. Pilte ja rohkem infot saab selle kohta siit blogipostitusest.

Teise etapina tuli valmis ehitada tehnoruum. Tehnoruumi planeerisime me väga mitmekülgse ruumina – selles pidi hakkama asuma nii küttesüsteem, veepaak (boiler), ventilatsiooniseade, pesumasin ja kuivati ning ka madal dušinurk koera pesemiseks või ka näiteks poriste kummikute loputamiseks.

5. märtsil sai meil tehnoruum valmis seadmete paigalduseks. Väike nimekiri tehtud töödest koos piltidega:

 

1. Vaheseinte ehitus ja pahteldamine.

 

6428637t1h622a.jpg
Tehnoruumi seinade ehitamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

2. Dušiseinade ja põranda niiskusisolatsiooni paigaldus, sh betoonile nakkekrundi kandmine. Vett saavate pindade plaatimine.

6428641t1hdaeb
Tehnoruumi pesunurk
FOTO: Kärt-Britt Kokk

3. Põranda plaatimine. Me valisime sellise peenikese looduskivi sinna põrandale ja see oli uskumatult jube töö – vuugitäidet läks pakil näidatust 5korda rohkem ja ma tegin seda tervelt kaks päeva järjest. Ühel õhtul jõudsin seda tegema minna alles 8 ajal õhtul ja lõpetasin kell 4 hommikul, aga pooleli ka ei raatsinud jätta…

6428673t1he8d3
Tehnoruumi põranda plaadid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. Trappide paigaldamine (üks dušinurka ja teine keset ruumi)

 

5. Tehnoruumi lae paigaldus – tegemist on tavalise kuusest voodrilauaga, mille ma halliks õlitasin. Ma armastan neutraalseid toone, aga erinevaid tekstuure ja materjale ning minu üllatuseks on põranda ja lae toon üsna sarnane ja mu meelest sobib hästi kokku. Eriti vahva on, kuidas mõlemad erinevates valguses teistsuguse tooni võtavad. Tume lagi sai valitud seetõttu, et lakke tulevad suured hallid ventilatsioonitorud – lootusega, et need siis sealt vähem silma torkavad.

6428677t1h7a84
Tehnoruumi lae viimistlemine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. Akna ümbruse viimistlemine. Aknalaua ja puitriiuli viimistlemine ja paigaldamine. Aknaümbruse me lihtsalt pahteldasime ja värvisime. Teipisime aknad maalriteibiga, tõmbasime nurkadesse akrüülhermeetiku, selle peale kandsime värvi ja kohe teip maha. Tulemus jäi päris viisakas. Aknalaua ja riiuli tegime olemasolevatest höövelprussidest – jällegi õlitasin halliks ja vahatasin kaks korda.

6428703t1heb4a.jpg
Tehnoruumi aken, aknalaud ja riiul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

7. Kütteseadme katte ülevärvimine.

Kui tehnoruum valmima hakkas, palusime oma kütteseadme väliskesta enda kätte ja viisime selle värvimisse. Originaalis on see valget värvi ja meile tundus, et meie halli maja taustal võib ta liiga silmatorkav olla. Halliks värvituna tundus ta veidi viisakam.

Enne ja pärast:

6428773t1h3968.jpg
Õhk-vesi soojuspump Bosch 6000 AW (välisosa)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429449t1hd7ef
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttesüsteem tegi esialgu sellist kergelt undavat häält aga paigaldaja lohutas, et see on alguse asi. Kui korralikult tööle hakkab, jääb vaiksemaks.

Küttekuludele oleme arvestanud keskmiselt 120€ kuus, mis sisaldab ka tarbevee soojendamist. Arvestades, et maja on 244m2 elamispinnaga, siis ilmselt on see mõistlik. Kas see number ka reaalselt tõele vastab, saan ilmselt siis alles kirjutada kui oleme mõnda aega sees elanud. Järgmine etapp on veel teise korruse põrandatele torude vedamine ja ventilatsiooniseadme ühendamine. Ka selle paigaldab sama meeskond. Sellest aga kirjutan siis kui teine korrus viimistletud saab ja põrandakütte paigaldamiseks läheb.

Seekord tahaks välja tuua meie “ämbrid” ka – ühest kohast plaatide alt me ei pahteldanud korralikult ja väikesed mosaiikplaadid toovad kohe aluspinna vead välja. Miskipärast ei pidanud me selle pahteldamist nii oluliseks ja nüüd on natuke häiriv, et see kipsivahe näha on. Plaatimises me ka kõige tugevamad pole – võrgul olevad väikesed ruudukujulised mosaiigid olid juba võrgule veidi viltu saanud ja me ei hakanud neid lahti võtma – hiljem kui vuugitud oli, mõtlesime, et oleks vist ikka pidanud. Samas on need ilmselt asjad, mis vaid meid häirivad. Teised tõenäoliselt ei pane tähelegi, aga ehk on teistele lugejatele õpetuseks, et samu vigu ei teeks.

 

Jälgi minu blogi Facebookis Minu Kodu lehel. Facebooki lehe kaudu saab ka minuga ühendust võtta ja küsida lisainfot – kui vastata oskan, abistan hea meelega!

Maja soojustamine kivivillaga

Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. 

Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti kivivilla ülekattega ja kolmas kiht, mis on 5cm paks, läheb risti peale. Nii peaks maja ilusti soojapidav saama.

Esimesel korrusel läks villapanek üsna kiiresti – põhimõtteliselt sai ühe päevaga ühe toa tehtud – suurim ajakulu oli aknaümbruste tegemine. Muud seinad olid imelihtsad – karkassi ehitades olime juba arvestanud, et villa ei peaks lõikama ja enamus vahed olid täpselt 1cm kitsamad kui vill.

Väga heaks abiks olid Youtube-s olevad õpetusvideod, kuidas villa paigaldada. Olen seda kunagi teinud küll, aga see oli oma 8aastat tagasi ja enam väga ei mäletanud neid nippe. Mina sain lõpuks (Rockwool) kivivilla paigaldades selliselt kõige parema tulemuse, et külgedelt arvestasin 1cm varu ja ülevalt 2-3cm. Enne villa paigaldamist lasin villal lahtiselt seista, sest siis alles võttis vill õiged mõõdud – pakis on nad ju nii kokku surutud, et alguses on nad oluliselt kitsamad kui lubatud mõõt. Kohevus on aga ülioluline. Kui kuskil kasvõi 1mm vahe jäi karkassiga, kraapisin villa alla ja lõikasin uue tüki.

Villanuga, mis meil endil olemas oli, oli nii kohutavalt nüri, et päris mitu villalehte läks raisku puhtalt selle pärast, et nüri noaga ei saa nii sirgelt lõigata kui vaja. Ühel hetkel sai mul kõrini ja otsustasin uue noa osta. Uue noaga käis lõikamine nagu sulavõist noa läbi libistamine. Oluline vahe oli!

Eelmist villapanekut mäletasin ma kui äärmiselt ebameeldivat tööd, mis kogu keha ja näo sügelema ja kipitama ajas. See pudi tuli kõik riiete kiudude vahelt läbi ja jube ebamugav oli. Seekord otsustasin, et aitab sellest sügamisest ja ostsin korralikud kombekad – maksid ligi 10euri/tk aga nii võis seal sees isegi lühikeste pükstega olla ja villa panna. Nende kombinesoonidega sai nalja ka. Käisin ehituspoes neid juurde ostmas ja seisin nõutult tühja riiuli ääres. Samal hetkel möödus minust kaupluse töötaja, kes parasjagu kaupa välja ladus ja ilmselt minu mõtteid aimates, ütles, et “Jah, need on meil jube populaarne kaup. Noored käivad neid kümnekaupa ostmas. Teate, üks küsis mu käest, et kas see paistab läbi ka. Nemad tahtsid sinna vist paljalt sisse ronida.” Nojah, sügis tulemas ja igasugu rebaste ristimised ju ees..

Kui umbes veerand villa kogust oli ära paigaldatud, naersime mehega, et nüüd me teame, miks eelistatakse tihtipeale neid kuubikukujulisi funkmaju – seal on ju villa palju lihtsam panna. Katusekalde all – eriti erinevate nurkade ühenduskohtades oli see villa lõikamine ja paikapanek üsna keeruline – esiteks oli vaja päris räästa ligidale jäävate villatükkide paigaldamiseks parajaid kondiväänaja poose sisse võtta ja lõikamine pidi ka üsna täpne olema, et iga puitdetaili ümbrus jääks kenasti tihedalt, samas aga ka kohevalt, villaga ümbritsetud. Selleks, et töö kiiremini läheks, tegime mehega töödejaotuse – mina mõõtsin, tema lõikas ja ulatas mulle õiges suuruses villa, mille ma siis paigaldasin.

Kaldlagedele villa paigaldus oli eriti nüri töö. Selleks kasutasime nööri, et vill laest alla ei kukuks. Välja nägi see siis nii, et mina hoidsin villa paigal – kahe käe, pea ja õlaga ja mees tõmbas nööri ja lasi klambrilööjaga selle karkassi külge kinni. Kuna ma suhteliselt kogu kehaga üritasin seda villa alla kukkumast takistada ja olin ju nööripanekul ees, siis see kõik kokku meenutas mulle pigem Twisteri mängu. No, naerda sai ikka kõvasti…

Praegusel hetkel on meil villapanek endiselt pooleli ja teeme kordamööda, kas välislaudise paigaldust (kui on valge) ja villapanekut (kui õues juba pime).

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Majakarp kinni – kokkuvõte senistest töödest

Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud.

Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis viimase kuu jooksul tehtud.

Mul endal on küll viimastel nädalatel tunne, et ma rohkem tegelen hinnapakkumiste, tšekkide ja materjalitellimustega kui reaalselt ehitusega, sest nii palju arveid on järsku korraga tasuda vaja.

Meie enda tehtud kalkulatsiooni järgi pidi maja kinniseks karbiks ehitamine koos tehnoseadmetega maksma ligikaudu 75 000€ ja majakarbi pidime esialgse plaani järgi kinniseks saama augusti lõpuks. Augusti- ja septembrikuuks oli plaanitud ka välisvoodri paigaldus ja maja väline viimistlus – nii et külmade ilmade saabudes saaks asuda sisetööde kallale ilma, et sõrmed ära jäätuks. Küttesüsteemi ei saa ilmselt niipea veel tööle panna, sest teise korruse põrandatorude paigaldus eeldab juba suuremate ehitus- ja viimistlustööde lõpetamist.

5752803t1hc23b
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752805t1h735c
Majakarp peaaegu kinni 17. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praeguseks on kulunud sellised summad:

  • Vundament – u 6300€
  • Karkass + sarikad – u 9100€
  • Katuse eeltööd ja plekk – 13 200€ (pole lõplik summa)
  • Aknad ja uksed – u 14000€
  • Küttesüsteem ja torustik – seni kulunud u 13000€ (pole lõplik summa)
  • Fassaad ja soojustus – seni kulunud u 11000€ (pole lõplik summa)
  • Ventilatsioon – 6000€

Kokku kulunud: 72600€

Nagu näha siis oleme suuremad summad juba ära maksnud ja enamvähem oleme oma kalkulatsiooni piirides püsinud, arvestades et umbes 5000€ oli ootamatuteks kuludeks, siis akende kallim pakkumine ja veel mõned ootamatud kulud ei ole meie kulueelarvet veel päris lõhki ajanud. Siiski – suurematest summadest on ootel praegu küttesüsteemi teine osamakse, mis hõlmab teise korruse kütte paigaldust (torud koos spetsiaalsete plaatidega) ja kütteseadme paigaldust ning siin pole arvestatud ka voodrilaudu, sest meie esialgne plaan kogu vooder ise kruntida ja värvida läks ilma tõttu vett vedama ja otsustasime lauad tellida viimistletud kujul – mis loomulikult kokkuvõttes ka kallim tuleb. Oluliselt kallimaks osutus ka ventilatsioon – meie arvestasime 2000€ kogu ventilatsioonisüsteemi peale, aga projektis oli meil märgitud soojustagastusega ventilatsioon, mis meie maja peale läks maksma pea samapalju kui soojuspump – ehk üüratu 6000€ summa. Seda summat kergitas veelgi meie nõudmine, et kõik ventilatsioonitorud oleksid võimalikult vähe müra tekitavad – kuna paljud neist lähevad magamistubade seintest läbi, siis pannakse eraldi rõhku mürasummutusele. Võimalik, et peame ka ajakokkuhoiu tõttu leidma kellegi, kes villa paigaldada aitaks, sest tundub, et ise me oma tööde kõrvalt seda kõike õigeaegselt valmis ei saaks.

Ilmselt saab üldehitustöödega lõpule siiski suurema summaga kui me arvestasime ja suures osas ongi see selletõttu, et mitmes etapis oleme otsustanud kallimate ja kvaliteetsemate variantide kasuks, heites esialgse soodsama variandi kõrvale. Usun, et me ei kahetse seda.

Ma olen küll hullu vaeva näinud ajakava ja eelarvega – kannan kõik tšekid sisse jooksvalt ja teen vahearvestusi ja parandan ajalist plaani – siiani oleme ajaliselt isegi ees oma eesmärkidega… Ometigi juhtus see, mida ma kõige enam kartsin, et mõni takistus tekib tarneaegade tõttu – nimelt tellisin ma uksed samal ajal kui me tuuletõkkega just lõpetanud olime ja siis selgus, et nendega läheb minimaalselt kuus nädalat. Tulemuseks on see, et välisukse saab ette alles septembri keskpaigas ehk siis majakarp saab lõplikult kinni alles septembri lõpuks. Samas polegi see väga suur probleem – saabki maja tuulduda natuke – niipalju kui see praeguste vihmaste ilmadega võimalik on..

Garaažiukse tellimine ka viibib, sest avastasime, et sellisel kujul avatav ja sellise soojapidavusega uks nagu meil vaja, võibolla ei mahugi meile ära, aga me tegeleme sellega, et lahendus leida.

Praegu tegeleme maja soojustamisega, mis on üsna aeganõudev, sest tahame maksimaalselt hästi teha seda ja pinda on palju. Järgmises postituses plaaningi lähemalt sellest kirjutada.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Mõni ettevõte lihtsalt pole huvitatud oma toodete müügist ehk meie akende lugu

Seekord räägin akende valimisest ja tellimisest. Kogu lugu oli üsna närvesööv saaga, aga lõpplahendus oli siiski väga hea ja ilmselt asjad pididki nii minema. 

Võiks ju arvata, et Eesti turg on nii väike, tegijaid palju ja et tiheda konkurentsi tõttu pingutatakse selle nimel, et oma turuosa säilitada või veel parem – suurendada -, aga tuleb välja, et mitte kõik ei ole agaralt selle nimel tegutsemas.

Seekord räägin ma akende tellimisest. Meie jaoks oli kolm suurt (st kallist) asja maja juures, mis tuli kohe ära otsustada, et mis firmast ja mis summas me need tellime. Need kolm asjad olid katus, aknad ja küttesüsteem. Seetõttu hakkasin ma hinnapakkumisi võtma juba ehitusloa taotluse käigus, et oskaks täpsemat kalkulatsiooni teha. Teadsin, et meil on vaja kolmekordse klaasiga valgeid puitpakettaknaid ja terrassiuksi, millel vähemalt üks klaas on selektiivklaas. Akende pakkumise võtsin ma neljast erinevast firmast: Kalesy ehk Aknatehas, Aknakoda, Rehpol ja Viking Window ning kõigile saatsin ma identse e-maili lisainfo ja joonistega.

5661009t1h6eb7
Vana majaosa aknad – päevinäinud aknad, mis kindlasti vahetust vajavad. Siin juba osaliselt lammutatud. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tagantjärele tarkus ütleb, et oleks pidanud veel rohkem võtma neid pakkumisi ja kõikidega rohkem suhtlema ka, aga aega polnud ja väga ootasin, et ettevõtted ise ka huvi tunnevad ja täpsustavaid küsimusi küsivad ja siis võimalikult täpse pakkumise koostavad. Lõpuks tuli pakkumisi alates 7000 eurost kuni 12 000 euroni. Valisime keskmises hinnaklassis ettevõtte – Rehpoli ja nendega jäi jutt, et võtan uuesti ühendust, kui reaalselt aknaid vaja läheb.

Täpsustuseks pean ma mainima, et keegi teenusepakkujatest enne pakkumise võtmist meie blogikirjutamisest midagi ei tea, kui nad just ise ei ole selle blogiga kursis. Ma kohe päris meelega ei maini seda – eesmärgiks on saada võimalikult ehe teenindus nii, nagu sellel ettevõttel kombeks on. Ma ei taha mingit ülepakutud teenust, vaid just õiget kogemust, et kõik oleks aus ja ma kogemata ei kiidaks ettevõtet, kes kliente tegelikult üle laseb.

Sel ajal, kui meil arhitekt alles jooniseid parandas ja linnavalitsusega asju ajas, oli suhtlemine Rehpoliga nii, nagu ootasin, kui üks sekeldus e-mailidega välja arvata – nad uurisid ise, et kuidas pakkumine sobis, ja vahetasime mitmeid e-maile, et täpsustada detaile. Vahepeal jäi suhtlemine soiku, sest meil ju polnud otseselt veel kiiret tellimisega ja siis tuli talv vahele ja ootasin õiget hetke, et uuesti ühendust võtta ja uus hinnapakkumine küsida – enamasti need kehtivad ju vaid lühikest aega.

Me olime ära otsustanud, et võtame Rehpolist aknad juba umbes aasta tagasi, aga nüüd kui oli vaja konkreetne pakkumine saada koos kõikide detailide ja parandustega ning koos paigaldushinnaga, pidi neid kogu aeg tagant torkima. Vaatasin oma e-mailidest järgi, et lõpliku akende joonise saatsin neile 6. mail 2016 ja kuna plaan oli juunis või hiljemalt juulis aknad ette saada, siis läks juba kiireks sellega. Tarneaeg võib ju olla mitmeid kuid – eriti kui meil on korraga 26 akent vaja tellida.

Juba eelmisel korral oli neil meilidega segadus, kui oli puhkuste periood – see aasta toodi sama vabandus, kui neile helistasin. Telefonis lubas müügiesindaja sellega kohe tegeleda ja vastuse saata, aga nende pakkumist ootan ma siiamaani. Mina uuesti ka helistama ei hakanud. Ootasime üle kahe nädala ja mees iga päev küsis, et kas akende kohta on vastust ja mina pidin igakord eitavalt vastama. Kuna asjaga juba päris kiire oli ja kartsime, et suvepuhkustega võivad tarneajad veelgi pikeneda, siis otsustasime, et valime mõne teise ettevõtte. Mehe suurim hirm oli, et isegi kui me saame nad lõpuks kätte, siis äkki akende valmimisega on sama jama – oled suure ettemakse ära teinud ja siis ei saa neid enam kätte. Me ei saa riskida selliste jamadega, kui meil on kõik tööd graafiku järgi enam-vähem paika pandud ja me üritame siiski suhteliselt minimaalse eelarvega kõik valmis saada.

Seekord me enam väiksemaid pakkujaid ei kaalunudki, vaid võtsime kõige tuntuma ettevõtte, mis ühtlasi oli kõige kallim, ja lootsime, et nad teevad meile väikest hinnaalandust, et me oma eelarvet väga suurelt ei ületaks. Selleks oli Viking Windows. Viking Windows oli siiani superhea mulje jätnud ja kõik tuttavad olid just neid soovitanud, aga kuna hinnavahe oli korralik, siis olime esialgu nende pakkumise kõrvale jätnud. Kui mul aga tähtaeg juba kukil oli (24. mail), siis helistasin neile kontorisse ja küsisin, et kui pikk tarneaeg neil on, kui ma soovin 26 akent ehitatavale majale. Lubati, et juuli alguseks saab kindlasti – võib-olla varemgi. Saatsin neile kohe joonised uuesti ja sain nende müügiesindajalt Rainiselt väga kiirelt uue hinnapakkumise – sealjuures sooviti täpsustada detaile, st helistati üle ja kutsuti kontorisse, et saaksin kõik detailid välja valida ja et hinnapakkumine võimalikult täpne oleks. Kontoris kohapeal valisin juba viimistluse, kremoonid ja lingid ja muu olulise. Ma arvan, et teistel aknatootjatel on neilt teeninduse koha pealt väga palju õppida.

5661019t1h7332
Vikingi akende viimistlusvariandid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lõppkokkuvõttes jäi me akende hind koos soodustusega pea samaks kui algne pakkumine, kuna valisin kallimad lisad ja aknad tulevad täpselt sellised, nagu ma unistanud olen – väljast üleni valged ja seest lasuurvärviga ehk puidumuster kumab kergelt läbi. Lingid ja kremoonid valisin hõbedased, üsna kandilise joonega. Arutasime ka akende avanemisvõimalusi – lisaks küljele avanemisele lisasime kõikidele akendele ka tuulutusasendi, st ülevalt avanemise. Selle lisamine ühe akna kohta maksis alla 10 euro ja selle tõttu oli otsustamine lihtne – värske õhk toas ilma akent pärani avamata on suur mugavus.

Kohe kui meil oli maja karkass nii kaugel, et aknaavad olid valmis, tulid Viking Window paigaldajad avasid üle mõõtma ja veetsid ligi tunnikese meie krundil, et ikka kõik üle vaadata, et mõõdud õiged oleks ja terrassiuksed ka pärast põrandapaigaldust lahti käiks, ning kontrollida muid selliseid pisiasju, millele mina üldse mõelda ei osanud. Paigaldajad olid ka väga sõbralikud ja toredad – seletasid kõik väga põhjalikult lahti ja suhtlemine oli mõnusalt pingevaba. Tänu sellele, et nad kohale tulid, avastasime, et meie arhitekt oli meile akende joonisele ühe suure akna topelt pannud ja saime selle vea parandatud.

5661021t1hc1eb.jpg
Linkide valik (Viking Window)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juba 28. juunil tuli kiri, et meie aknad on valmis. Leppisime kokku, et maksame akende eest ära, aga jätame nad lattu seisma ja paigalduse tellime siis, kui põrand on valatud ja vana majaosa akende avad ettevalmistatud. Esmaspäeval, 25. juulil võtsin nendega ühendust, et nüüd võib paigaldama tulla. Leppisime kokku, et neljapäeval, 28. juulil nad tulevadki aknaid paigaldama.

Ma olen ise turundust õppinud ja kuna ka klienditeenindus oli üks osa sellest õppest, siis mõnes kohas tahaks küll suu lahti teha ja oma arvamus öelda… Ma olen nüüd juba päris mitme ettevõttega suhelnud, et tellida materjale või teenuseid ja ma tahaksin lisada paar mõtet, mida võiks järgida ehk siis minu nägemus kliendina, mida ma ootaksin tootjalt või teenusepakkujalt:

  • Kui teile saadetakse päring, siis andke kohe teada, et olete selle kätte saanud ja mis ajaks umbes saate vastuse anda.
  • Juhul kui tellimus ületab teie võimalusi, siis andke sellest kliendile teada, mitte ärge jätke teda lihtsalt pakkumist ootama.
  • Võimalusel helistage üle, täpsustage detaile, tundke huvi oma potensiaalse kliendi ja tema vajaduste vastu.
  • Kui olete hinnapakkumise teinud, ärge jääge lihtsalt ootama. Klient on võib-olla suure töökoormuse all ise unustanud juba, et sellega tuleks ka tegeleda.
  • Olge viisakas ja ärge suruge oma eelistusi peale – pakkuge variante ja las klient otsustab. Mul on kogemus, kus üsna kallis viimistlustarvete pood reaalselt minu soovi maha laitis ja üritas mulle pähe määrida toodet, mida ma põhimõtteliselt ei tahtnud. Väga piinlik oli, kui minu üle nalja visati ja öeldi, et võtke järgmine kord mees ka poodi kaasa… Võite arvata, kas ma sealt poest üldse enam kunagi midagi vaadata tahan – aga sellest räägin ma ühes tulevases postituses lähemalt.

Järgmises postituses räägin, milliseid eeltöid pidime enne akende paigaldust tegema ja kuidas lõpuks aknad paigaldatud said ja milline on tulemus.

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Põranda eeltööd ja põranda valamine

Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. 

Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga kuskilt võtta ja nii otsustasime, et jooksvatest rahadest ehitame karkassi ja kui laen käes, siis tellime küttesüsteemi koos paigaldusega ning peale seda põranda valamise. Lisaks andis vaheseinte ehitus aimduse, kus mingid ruumid asuvad ja kuidas oleks mõistlik neid kütta ja kuidas põranda kaldeid planeerida – st kus on dušinurgad ja nende trapid.

Enne küttetorude paigaldust tegelesime põranda soojustamisega. Selleks sai laenutatud pinnasetihendaja – silusime vundamendi sees oleva liiva ära, ajasime selle loodi ja käisime tihendajaga üle. Maja välisservadesse paigaldasime esialgu 5 cm paksu penoplaadi ja siis läks kogu põrandale veel lisaks 10 + 10 cm kihid risti ja tihedalt üksteise vastu. Nii on välisservades põranda soojustuse paksus 25 cm ja põrandate keskel 20 cm penokiht.

5660005t1h2d15
Põrand – 5. juuli – penod paigaldatud.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttetorud paigaldamisest ja kogu küttesüsteemist kirjutan tulevikus pikemalt siis, kui kogu asi paigaldatud ja ühendatud on. Praegu tegid küttepaigaldajad vaid esimese korruse küttetorustiku valmis ja ühendasid kollektorid ning lasid torudesse rõhu sisse.

5659911t1h857c
Küttetorud paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põranda valamine tuli tellida spetsialistidelt, sest üle 100 m2 pinda käsitsi ikka ei vala küll. Meil oli vaja, et elutoa ja köögi osa oleks võimalikult sile ja hästi valatud, sest sinna plaanime massiivse tammelaua lasta liimida ja see eeldab head aluspinda. Valamistööde hinnapakkumisi ma ei taibanud varakult võtma hakata ja nii olime me üsna hädas, kui üks hetk oli kohe vaja ja kõik läbi helistatud firmad teatasid, et neil on tipphooaeg ja kõik ajad täis. Päringuid saatsime erinevatesse firmadesse ja enamikult tuli vastuseks, et neil pole aega seda tööd teha. Hinnapakkumised tulid siiski sellistest firmadest: Betoonisepad, Betonus OÜ, RM Betoonpõrand OÜ. Betoonisepad saatsid peale mitmekordset päringu saatmist hinnapakkumise summas 4000 €. Me kaalusime mitu päeva, kas võtta nad tööd tegema või otsida edasi. Mees arvas, et see on ikka ülemäära kallis hind ja seetõttu otsustasin edasi uurida ja leidsimegi soodsamaid pakkumisi ka.

Sain lõpuks kontakti Betonus OÜga ja RM Betoonpõrandaga. Need firmad käisid koha peal ja vaatasid üle ja tegid siis pakkumise – üks pakkumine oli vastavalt 2900 ja teine 2800 €. Lisaks käis koha peal veel üks väiksem tegija, kelle firmanime ma ei suutnudki meelde jätta ja kes pakkus ilma armatuurita – st kiudbetooni valamist samas hinnaklassis – ligi 2800 €.

Ainukesed, kes reaalselt kogu pinna laseriga üle mõõtsid ja täpse pakkumise tegid, olid RM Betoonpõranda töömehed, kes tegid ühtlasi kõige soodsama pakkumise. Nii oligi valik nende kasuks tehtud.

Ettevõtte kohta internetist infot või kogemusi otsides ei leidnud ma mitte midagi. Kui nad kohale tulid, siis ma käisin muudkui uudistamas, mida ja kuidas nad teevad. Saime kohe hästi jutule – võrdluseks, et siiani pole ma töömeestega eriti jutustama jäänud, sest pole nagu õiget klappi tekkinud ja kuidagi on alati tundunud, nagu ma oleks segav faktor seal kõrval. Need sellid aga olid väga sõbralikud ja jutukad ning vastasid rõõmuga kõigile mu rumalatele küsimustele ja selgitasid töö etapid läbi. Esimesel päeval paigaldasid nad terve päeva armatuuri ja märkisid põrandakallete kohad. Teisel tööpäeval tuli segumasin ja valati betoon laiali, tasandati ja lasti veidi seista ning seejärel lihviti siledaks. Garaaži põrand tehti spetsiaalse töötlusega, mis tugevdab betooni ja annab sellele suurema kulumiskindluse ja sileduse.

5659901t1hbd03
Põrand peale valamist ja enne lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5659915t1h757f
Põrand peale lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jutustamise käigus tuli muuhulgas välja, et tegemist ongi suhteliselt noore firmaga. Töömehed on aastaid Soomes põrandaid valanud ja leidsid, et tahavad nüüd rohkem Eestis oma perede juures olla, otsustasid oma ettevõtte Eestisse rajada ning teenust siin pakkuma hakata. Mind väga rõõmustas see info, sest olen väga selle poolt, et anda Soomest Eestisse tagasi tulnud ehitajatele tööd – eriti nii hakkajatele, kui need noormehed olid. Üldse eelistan ma, et meie majaehitusest teenivad pigem väiksemad Eesti ettevõtted kui suured välismaa ettevõtted. Ilmselgelt oli see ka põhjus, miks nende tööde kohta internetis väga infot leida polnud.

5659905t1h613e
Garaaži põranda viimistlemine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tulemusega jäime me väga rahule. Pinnad olid ilusad siledad ja loodis – mees kontrollis veel järgmise päeva hommikul kogu põranda üle ja ütles, et  väga professionaalne tulemus ja kõik on ilusti loodis. Olime valmis, et peame pesuruumides tasandusseguga ise kalded tegema, aga selleks pole mitte mingisugust vajadust. Isegi meie disaintrapi (Viega) tegid nad ise õigele kõrgusele parajaks ja valasid kohe põranda õige kalde alla ära. Meie mureks on nüüd vaid nende põrandate plaatimine.

Praegu on põrandad niisutatud ja kilede all ning kahjuks ei taibanud ma tervest põrandast valmiskujul pilti teha. Nädala pärast saame kiled maha võtta, siis jagan kogu põrandast pilte ka Minu Kodu Facebooki lehel.

 

Jälgi minu blogi ka Facebookis Minu Kodu lehel