Kõige ilusam osa meie majast – aknad

Maja aknad on ees ja tulemus on niivõrd ilus, et ma pean seda oma lugejatega kohe jagama. Kõige meeldivam osa majaehituse juures on viimistlus – kui juba näed katust ja aknaid ning muud sellist, mis annavad majale lõplikku ilmet, siis tunned, et suur töö on ikka ära tehtud. 

Ma pean tunnistama, et kõige enam ma ootasingi majale uusi aknaid. Kui me maja jooniseid alles tegime ja aknad arutusel olid, siis mina muudkui rääkisin oma ruutudest – minu unistuste majal peavad olema suurte ruutudega aknad ja neid peab olema palju ning need peavad olema suured. Mees oli rohkem ilma ruutudeta ja massiivsete klaaside poolt – põhjenduseks oli, et nii tuleb rohkem valgust sisse ja ruudud võtavad seda valgust vähemaks. Mina ikka jaurasin, et ruudud on ilusad ja teevad hubasemaks ning omanäolisemaks maja. Kui need ükskord ette said, pidi ta jälle nentima, et mul oli õigus – tõesti on ilusad ja ruudud ei häiri üldse vaid annavad just hubasema ja lausa lossiliku mulje.

5669919t1he746
Nii palju ruute!
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui Viking Window akende paigaldajad esimest korda käisid, siis vahetult enne jõudmist ütlesid nad telefonis, et nad tahavad näha, kuhu majja nii palju ja nii väiksed aknad lähevad. Ma olin natuke üllatunud – mismõttes väiksed? Meil maja aknad algavad põlvekõrguselt igast toas – on ligi meeter laiad ja poolteist meetrit kõrged ja igas magamistoas on neid lausa kaks tükki. Lisaks siis massiivsed terrassiuksed ja elutoa aknad. Kui nad kohale jõudsid, siis küsisin, et mismõttes väiksed?! Ja sain vastuseks, et need siin on jah pisikesed – nad on ka 3 meetrit kõrgeid ja 4 meetrit laiu paigaldanud. Siis tõesti on meie omad väiksed… Mis tegelikult oli vist hea, sest meil pole veel treppi ja muretsesin, et kuidas nad need rasked aknad teisele korrusele saavad, kui ainuke viis sinna pääseda on redelite abil. See aga polnud takistuseks – kõik said ilusti üles ja paika ilma probleemideta. Paigaldus kestis vaid ühe päeva – hommikul 9 paiku alustati ja õhtul 8 paiku lõpetati.

5669907t1hb1cb
Majaesine, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui eelmises blogipostituses olin ma pettunud algselt välja valitud firmas, kes meiega suhelda ei tahtnud enam, siis lõpuks valitud Viking Window-ga oleme superrahul. Just sellist suhtlemist ma ootangi ühelt ettevõttelt, kes meile teenust pakub. Kõik seletati täpselt lahti, pakuti erinevaid lahendusi ja võimalusi ja aknad said täpselt sellised nagu ma alati unistanud olen. Lisaks on kogu meeskond, kellega suhelnud olen, väga mõnusad ja viisakad, aga samas mitte liigselt ametlikud. Mul ei ole absoluutselt kahju sellest, et valisin kallima pakkuja, sest tean, et need aknad on aastakümneteks, need on täpselt ideaalsed ja ilmselt kui oleks mingi mure, siis poleks probleemi. Paigaldajad ütlesid vahetult peale tööde lõppu, et kui mingigi probleem on, siis kohe teada annaksime ja nad tulevad läbi.

Paigaldajatega jäin väga rahule – olid väga lahedad ja sõbralikud. Nendega sai palju nalja ka. Samal päeval kui nad pidid paigaldama tulema, võttis mees nad varahommikul vastu ja kui ma end lõpuks voodist välja ajasin ja kohvitassiga õue läksin, siis aknad polnud veel jõudnud. Me olime kolm ööpäeva ilma akendeta majas elanud, mis oli üsna ebameeldiv, sest akende asemele olime ajutiselt pannud penod ja kiled – toad olid hirmus umbsed ja pimedad. Poolunisena padjanäoga kohvitass näpus õue astudes ja märgates, et aknaid polegi veel kohal, teatas üks paigaldajatest tõsise näoga, et nüüd on asi nii, et aknad täna ei jõua ja ilmselt saab alles augusti lõpus. Ma vist olin nii jahmunud näoga, et neid ajas naerma see. Sain suhteliselt kiirelt aga aru, et nad teevad nalja ja aknad kohe-kohe jõuavad. Aga ma pole ka suupeale kukkunud. Kui nad esimest akent paigaldasid ja vahesid montaaživahuga täitsid, hõikasin ma ehmunud häälega neile: “OOTA, aga lingid jäid ju väljapoole!!” Paariks sekundiks jäeti vahupaigaldamine pooleli ja kui saadi aru, et ma lihtsalt tögasin neid, siis öeldi vaid vaiksel häälel, et selliseid nalju ikka ei tehta… Siis oli minu kord naerda.

Meile selline huumor väga sobib. Me üritamegi pidevalt muretsemise asemel asju naljaga võtta ja ma ei pane pahaks kui ka töömehed sellega kaasa lähevad ja ise ka stressi vähemaks võtavad oma pehmema olekuga. Võib öelda, et mees ise alustas selle naljatamisega kui jättis paigaldajatele – enne kui nad mõõtma tulid – akende avadesse puidu peale märkeid ja joonistas sinna viikingi sarvedega mütsid, et nad saaks aru, et see sõnum seal on neile…

Üks seik meeldis mulle eriti. Kui paigaldajad esimest korda käisid ja me kaalusime, kas tellida kallim paigaldus või soodsam, siis uurisin neilt, et mis vahe neil on. Nimelt sisaldab kallim paigaldus akende teipimist, mis annab neile suurema soojapidavuse. Teip ise maksab ehituspoes umbes 30euri rull ja on täiesti ise tehtav – eriti kuna meil polnud veel tuuletõket ega laudist, siis tuleb lihtsalt teibid ühenduskohtadele tõmmata, kinni siluda ja ongi tehtud. Paigaldajad ütlesidki ise, et saate sellega vabalt ise hakkama ja nii me otsustasimegi selle osa ise teha. Mulle meeldib see kui ettevõte ei ürita maksimaalselt teenust “pähe määrida”, vaid tõesti toetabki seda, et mingi osa töödest saab ise teha ja sellevõrra raha kokku hoida. Igatahes olen ma tänulik neile, et nad selle meile lahti seletasid ja andsid omad nõuanded, kuidas neid teipida.

 

Eeltööde nimekiri enne akende paigaldust:

  • Vana maja akende eest ära võtmine:  selleks pidime need läbi saagima, sest mitmete remontide käigus olid aknad järjest enam kinni ehitatud – nii ei saanud näiteks vanu aknaid hingedelt mahagi tõsta, sest need ei ulatunud hingedelt maha – ülevalt oli kips liiga madalale toodud. Köögiakna hinged me saagisime läbi, et akent kätte saada.
  • Köögiakna alt välissein läbi saagida – selleks laenutasime spetsiaalse tööriista(jällegi Makserv-ist), millel oli piisavalt suur saeketas ja sellega sai kõik aknaavad ka suuremaks lõigata läbi tellisvoodri. Köögiaknast pidi saama terrassiuks ja selleks tuli uus ava ette valmistada.
  • Vana maja akende jaoks uute puitavade tegemine tellisvoodri vahele, sest plaan oli aknad väljapoole tuua, et suurendada aknalaudu majas sees ja et aknad ei jääks väljast vaadates väga sügavale – plaan ju on tellisvoodri peale distantsliistud ja uus puitvooder panna. Nende avadega me panime muidugi puusse ja paigaldajad võtsid need lahti ja ehitasid olemasolevatest materjalidest uued avad.
  • Uute akende avad – need said tegelikult ammu tehtud, aga ootasime kuni põranda valamise töö tehtud, et uusi aknaid kogemata betooniga ära ei määritaks.
  • Akende esised õues risust puhtaks teha, mis lammutusest tekkinud ja vanad aknad sodihunnikusse tõsta, et paigaldajatele midagi jalgu ei jääks.
5669915t1h2fed.jpg
Vana maja köögi aken enne lammutamist
5669921t1hf363
Vana maja köögiaknast sai ava terrassiuksele
5669913t1h4301.jpg
Vana maja aknast sai terrassiuks

Samal ööl, kui aknad ette olid saanud, tuletas mulle Facebook meelde, et täpselt aasta tagasi, sai meil kopp maasse lükatud ja tööd algasid. Pilt siin:

5669719t1hf9bb
29. juuli, 2015 – päev, mil kopp sai maasse löödud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ma ausalt ei saa akendega rohkem rahul olla, aga mis ma ikka kiidan siin, vaadake parem pilte ja näete, miks ma nii õhinas olen.

5669927t1hdeb4
Maja esine põhja poolt vaadatuna 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Maja lõuna- ja idapool
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669911t1hb555.jpg
Majatagune – enne oli vana maja köögiaken siin, kus nüüd on ilus suur terrassiuks
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669917t1hf393.jpg
Meie tulevane köök ja elutuba 
Foto: Kärt-Britt Kokk

Kuigi oli vahva praktiliselt terve kuu jälgida, kuidas töömehed nagu sipelgad õue peal ringi siblivad ja maja muudkui kerkib, ilma ise suurt panust andmata, siis nüüd hakkab meie osa taas pihta – maja on vaja augustikuu jooksul, enne jahedamate ilmade tulekut, kinniseks karbiks saada ja lõplikult viimistleda ning selle töö teeme me ise.
Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

 

Sarikapidu ehk teise korruse karkass hakkab valmima

«Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad…  Kas teilt saaks tänase päeva jooksul sarikapärga tellida?»

Enamvähem võib selle kahe lausega kokku võtta segaduse, mis mu peas toimub. 6. juunil algas meil mõlemal ametlikult puhkus ja plaan on iga päev maksimaalselt ehituse peal mütata. Teise korruse karkassi olime siiani õhtutel ja nädalavahetustel teinud. Muidugi, mina võtsin sellest väga vähe osa, sest suurema osa ajast tegin ma tööd, valmistusin oma kooli lõpetamiseks ja lõputöö kaitsmiseks, ajades samal ajal ka majaga seonduvat paberimajandust  – tehes materjalide tellimusi, hinnavõrdlusi ja korrastades maja ehituse dokumentatsiooni ja pildimaterjale ning mis põhiline – hoidsin kodu korras, valmistasin süüa ja tegelesin lastega. Mees koos isaga on kogu töö ära teinud ja ma vaid aegajalt käinud aidanud materjale teisele korrusele tõsta.

Ma ei soovita kellelgi samal ajal koolis käia, täiskohaga tööd teha ja kahe lapse kõrvalt veel maja ehitada. Ma miskipärast arvasin, et saan kõigega edukalt hakkama. Lisaks, et ikka kohe üldse igav ei hakkaks, otsustasin ma lausa kahte õppesse korraga sisse astuda ja need nominaalajaga lõpetada, mis mul tõenäoliselt ka õnnestub. Sellisel puhul muidugi mingi osa kannatab – selleks on mu tervis. Kui ikka iga öö rampväsinuna voodisse vajud ja mõtetes käib nagu kiirrong, mille igas vagunis on üks tegemist vajav töö või asi, mille olen järjekordselt unustanud ning uni alles kella 3-4 vahel hommikul saabub, siis üks hetk keha ei pea enam vastu. Viimasel ajal on mul lihtsalt nii totaalne üleväsimus, et kui lõunapausi ajal mõne õppematerjali või kõne visandi ette võtan, siis ma lihtsalt üsna pea vajun märkamatult magama. Kaua mul muidugi magada ei lasta, sest peagi on mõni väike tegelane palumas jäätist või morssi või mees koos isaga kohvipausi nõudmas ja tuleb jälle end püsti ajada.

Loodan, et saan puhkuse ajal mõnel päeval lihtsalt puhata, päikest võtta ja raamatut lugeda… Kuigi ennast teades ja teades, et 30. maiks, 2017 peab meil kasutusluba olema käes, ei pruugi seda juhtuda.

Kui esimese korruse karkass käis nagu lapsemäng – maksimaalselt kolme päevaga sai valmis, siis teisega oli nikerdamist rohkem. Seal oli vaja ju lauad nurga all saagida ja joonis oli keerulisem kui esimesel korrusel. Kui esimene korrus oli kokku umbes 3meetrit kõrge – nii et vabalt sai redeli pealt asju aetud, siis teine korrus kuni viilu tipuni oli veel üle 5meetri ja see oli juba paras kõõlumine. Käisin selleks tööks spetsiaalselt turvavöösid ostmas, mis käisid ümber kõhu ja siis rihmade ning karabiinidega ümber prusside. Tellingud ehitasime ajutised ja otse karkassi külge. Mulle tundus see isegi turvalisem variant kui need metalltorudest kokkupandavad tellingud, mida tüüpiliselt kasutatakse. Kui vahelae talad olid paigaldatud, kinnitasime ajutiselt vahelaeplaadid ja jätkasime teise korruse karkassiga selle peal. Nii oli kõõlumist vähem ja sileda kindla pinna peal oli jälle hea vaheseinu ja detaile kokku kruvida ning püsti tõsta.

 

5482615t1h5058
Pilt tellingutest vahelae ehituseks 1. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482505t1hc7cb
Vahelae laagid 15. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Olles ise töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel käinud, tean üsna hästi, mida jälgida ja käin pidevalt õiendamas, et prillid ette ja klapid pähe ja kiiver pähe.. Ega mehel pole ka lihtne olnud – iga päev trelliga sadu kruve kinni lasta – see hakkab üsna pea käenärvidele. Teadmiseks siis teistele: vibreerivaid tööriistu ei tohi pikaajaliselt järjest kasutada. Tuleb teha pause ja teha vahepeal miskit muud, sest muidu võivad käenärvid tõsiselt kahju saada – surin kätes, käte „suremine“, nn valge käe sündroom jms ebameeldivused. Heal juhul need taastuvad mõne aja pärast, halvemal juhul ilmselt mitte.  Kui ma õigesti mäletan, siis üle 15min järjest ei tohiks vibreeriva tööriistaga töötada – lihvijad, trellid jms. Sellisteks töödeks on tegelikult ka spetsiaalsed vibreerimise mõju vähendavad kindad olemas, aga kuna neid saab ilmselt spetsiaalsetest töövahendite poodidest, siis ma pole nende ostmiseni veel jõudnud. Pealegi on nende kohta vastakaid arvamusi – et nad oluliselt siiski ei muuda seda vibreerimise mõju ja sellegipoolest ei tohiks pikalt järjest nende masinatega töötada.

5482645t1hd978
Otsaseinad kerkivad teisele korrusele – 28. mai, 2016. Need kaks lauda siin küljel diagonaalselt on selleks, et OSB plaate mööda neid talidega üles vinnata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juunil said ka esimesed sarikad püsti. Samal päeval harjutasin ma oma lõputöö kaitsekõnet ja samas pidin käima ehituspoes kruve juurde toomas, autot tankimas, süüa hankimas (valmistoit seekord), jõudsin viia väiksema lapse vanaemale tööjuurde ja vahepeal ka esimesse tee peale jäävasse lillepoodi sisse astuda ja vuristada:  «Mul on kohe nüüd ja praegu vaja sarikapärga», endal suurest õnnest lai naeratus näol. Õnneks tehtigi see 30minutiga valmis ja ehituspoest naastes sain selle juba auto peale tõsta ja koju sõita.

5482701t1hcf20
Teise korruse karkass 6. juunil (maja taga)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sarikapeo traditsiooniline eesmärk on pakkuda ehitajatele töö eest pidu. Sel päeval kui sarikad püsti saanud, peaks töö tellija ehk majaomanik pakkuma töölistele punast jooki (nt veini) ja nt grilli- või piknikupeo. Meie sarikapidu oli ajapuuduse tõttu eriti algeline – punaseks joogiks oli morss, sest ehitamise ajal alkoholi ei tarbita ja söögiks olid kaasa ostetud kebabieined. Morsiklaase lõime kokku ja peale söömist läks ehitus jälle aktiivselt edasi. Ainult kahe ehitajaga (ja ühe abitöölisega – st mina) pole suurt pidu ju mõtet pidada…

5482705t1haa47
6. juuni – maja eest
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482725t1hd474
Vana ja uus majaosa, 6. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482709t1hc294
Sarikad koos pärjaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praegu on esimese vööprussi paigaldusest alates kulunud täpselt 53 päeva, selle aja jooksul on mehed mütanud ehitada mõned õhtud nädala sees ja enamus nädalavahetused hommikust õhtuni. Nüüd puhkuse perioodil on ilmselt plaan iga päev ikka midagi teha, võib-olla mõni päev vaid vahele jätta, et vahepeal puhata ka saaks. Samas, eks seda ole näha, kuidas see puhkus nüüd kujuneb ja kuidas endal jaksu on. Tänase, 6. juuni seisuga, on teise korruse karkass peaaegu valmis. Vaja on veel mõned sarikad kinnitada ja siis võib hakata katuse eeltöödega tegelema. Järgmised tööd nimekirjas on sellised:

  • Uue maja katuse roovitus, kiled jms
  • Vana maja katuse maha võtmine
  • Vana maja pööningu korrastamine, mis hõlmab ka sealt saepuru välja viskamist
  • Vana maja sarikatele roovituse ehitamine ja kile jms materjalide paigaldamine
  • Torustiku paigaldamine – kanalisatsiooni ja veetorud esimesel ja teisel korrusel
  • Esimese korruse põranda soojustamine penodega
  • Küttefirma peaks tulema küttesüsteemi torusid paigaldama
  • Betooni valamine esimesel korrusel

Kõik see peaks ideaalis juunikuise puhkuse ajal tehtud saama. Kuludest teen kokkuvõtte järgmisel korral kui teise korruse karkass täielikult valmis on.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Kuidas ise teha sisekujundust 3D joonistena

2D jooniseid ehk põhjaplaane olen ma iga elamise puhul alati ise joonistanud ja kasutanud selleks erinevaid arvutiprogramme kui ka netis oleva vabavara abi. Seekord võtsin asja korralikult ette ja uurisin erinevaid tasuta saadaolevaid 3D programme internetis. 

Seekord tahtsin paremat ülevaadet minu plaanitud materjalide välimusest ja tubades oleva mööbli paigutusest. Eelkõige selleks, et saaksin paremini läbi mõelda elektrilahenduse – nt seinakontaktide ja lülitite (ka veksellülitite) asukohad. Aga ka selleks, et lihtsalt näha, kas mõni plaan ehk liiga sünge või liiga kirju tulemusega ei jää. Et aega veel on päris ehituseni (kevadel), siis praegu ongi õige hetk nende asjade läbi mõtlemiseks.

Põhilised online programmid, mida mulle meeldib kasutada – eelkõige nende lihtuse tõttu – on järgmised:

 

1. Roomstyler.com

Täielik lemmik. Saab teha nii kaldlagesid kui valida erinevaid seina-, lae- ja põrandakattematerjale. Mööblit on andmebaasis üsna palju ja lisaks ka erinevaid sisustusvidinaid, mis niiöelda kuiva joonise tibake hubasemaks teeb – alates küünaldest ja vaipadest kuni riiulite ja raamatuteni.  Ainukeste miinustena tooks praegu välja, et katuseaknaid mul ei õnnestunud lisada ja miskipärast 3D pildile ta poolikuid seinu ei võta. Nii jäi me magamistoa ja töötoa vaheline poolik sein pildilt välja ja jäi mulje nagu seal oleks mööbel lihtsalt keset tuba.

4888617t1h4e3b
Töötoa plaan. Tegelikult on kaldlael 3 katuseakent ja magamistoast eraldab töötuba poolik vahesein, mida ei õnnestunud 3D pildile saada. (Roomstyler)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuna ma olen iseõppija ja võimalik, et kõiki nippe seal programmis ei tea, siis võivad targemad soovitada, mida seal paremini teha saaks.

Samas programmis tegin ka elutoa-köögi-esiku osa ja sellega jäin juba veidi enam rahule. Kõige rohkem aega kulub sobivate toodete leidmisele nimekirjast. Kuna ma ise nii proff ei ole, et kõike kuskil ArchiCad-is valmis joonistada, siis pean leppima olemasolevaga. Trepp pole päris see, mida ma mõtlesin, aga nende valik oli seal ikka imeväike – nii umbes 8 erinevat varianti ja mõõte ei andnud muuta (paljude asjade puhul saab siiski ka ise mõõdud määrata – näiteks uksed ja aknad). Leidsin sealt isegi täpselt sellised lambid, nagu mul on plaanis köögi saarekese kohale panna, aga miskipärast jäävad need pildil täiesti lae alla, kuigi peaksid rippuma allpool.

 

4888725t1h95c4
Meie köök  roomstyleris – 3 erinevat seinastiili
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4888727t1h6c51
Katsetasin erinevaid telliseid ja laevalgusteid roomstyleris.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks asi, mis mulle roomstyleri puhul väga meeldib on selle lehe lihtsus ja minimalistlik kujundus. Tegin ühe print screeni, et näidata seda:

4888729t1h9bcf
Kuvatõmmis (print screen) Roomstylerist (meie esiku näidiskujundus)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4898217t1h2b46
Kuvatõmmis programmi töölauast. Kaamera asukohta saab ise ringi tõsta, kõrgemale ja madalamale lasta ja nii igast võimalikust nurgast ruumist ülevaade saada. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Köögi kujundamisel eelistan ma tavaliselt Ikea kitchen planner-it. Kuigi me ei plaani peale pisemate köögitarvikute sealt muud osta, siis enamvähem saab seal köögiplaani tehtud. Mööbli plaanime siiski ise ehitada ja võibolla hankida vaid furnituuri ja valgustid Ikeast. Ikea programmi miinuseks on see, et seal ei saa väga valida seina kujundust – nii ei ole tulemus väga ehe, sest seinte värv ja materjal mängib suurt rolli. Roomstyleris sai seinu poolitada ja teha nt nii, et osa on värvitud, osa plaaditud ja osa näiteks tellisest. Näide siin:

4888731t1h251c
Meie köök  roomstyleris – 3 erinevat seinastiili
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4898159t1hdfc9
Meie köögi 3D joonis. Tegelikult tuleb tööpind tammepuidust ja alumiste kappide asemel on enamus hoopis sahtlid, mis minu meelest on praktilisemad.
4898167t1h23aa
Roomstyleris sai isegi lage kujundada koos taladega, valikus olid nii diagonaaltalad (nt katusealuse ruumi jaoks) kui ka tavalised. Valida oli ka erinevat tooni laepalke – nt valgeid.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4898169t1h1e65
Kööginurk köögilauaga roomstyleris. Valguslahendus veel läbi mõtlemata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4898171t1h7930
Vaade söögilaua juurest ülejäänud ruumile. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
4898179t1ha45c
Elutuba roomstyleris. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

2. Ikea kitchen planner

Mööbli ja lampide poolest tuli Ikea kitchen planneri plaan täpsem:

4888733t1h593f
Meie köök Ikea kitchen planneris. Plaaditud seina ja aknast tuleva valguse peab ise juurde mõtlema. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

 

Ikea Kitchen Planner-il on omad plussid jällegi. Neil, kel plaanis Ikeast köök muretseda, saavad seal oma köögi valmis joonistada, valida furnituuri ja sisustusvidinad – paigutada need 3D joonisel oma mõõtude järgi tehtud ruumi ja lõpuks kogu joonise välja printida koos piltide ja mõõtudega ning ka ostunimekirjaga. Ostunimekiri on koos hindadega – nii, et väga väikese vaevaga saab kogu komplekti hinna teada. Olemasoleva projekti saab Ikea veebikasutajaks registreerides ka ära salvestada ja siis omale sobival ajal seda muuta.

Ka roomstyleris saab kõik oma projektid toakaupa või lausa ühe vaate kaupa ära salvestada ning vajadusel iga kell neid muuta. Roomstyleril on veel selline vahva asi, et tegelikult koondab see paljud sisekujundushuvilised kokku ja kui märgid oma pildid avalikuks, saad küsida avalikku arvamust, et mida oma kujundatud toa puhul muuta või kuidas, midagi paremini planeerida. Samuti saab ka teiste tehtud kujundusi vaadata. Seal on ikka tõsiselt ilusaid projekte tehtud alates aiakujundusest kuni luksulike loft-tüüpi korteriteni välja.

3. Roomsketcher.com

Nagu nimigi ütleb on see pigem jooniste tegemiseks. Sisekujundust seal väga katsetada ei saa. Ruumilise kuju saab kenasti tehtud.  Sain seal vaid ühe projekti teha – sõbranna lapse toa ja siis teatas programm, et mu proovikord on läbi ja rohkem 3D jooniseid katsetada ei saa. Edasi nõuti juba tasu, mida ma maksta ei kavatsenud, sest teadsin, et on olemas ka tasuta variante. Pealegi polnud selle kasutusmugavus väga kiita ja tulemus üsna kesine.

4888735t1hdcd7
Roomsketcheri 3D joonis. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. Homestyler

Katsetasin seal vannitoa kujundamist. Väga ameerikalik sisustus ja valik üsna väike. Siiski põrandaplaani ja üldise ruumi suuruse saab paika pandud. Plussina tooks välja selle, et algajal üsna lihtne kasutada. Registreerides saab samuti oma projektid salvestada ja vajadusel neid muuta. Minust siiski regulaarset kasutajat ei saa, sest roomstyler jääb minu lemmikuks. Vannitoa kujundamisega ma alles tegelen. See saab kõige keerulisem olema, sest üsna väikse pinna peale peab ära mahtuma nii saun kui vann ja dušinurk ning wc.

4888737t1hde29
Homestyleri joonis meie plaanitavast vannitoast. Ilmselt sellise planeeringuga see ruum ei tule. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. Floorplanner

Kunagi olen kasutanud ka Floorplanneri programmi internetis, aga seal on samuti vaid üks projekt tasuta ja seegi vaid 2D joonisena. 3D eest peab juba juurde maksma. Seda on samuti päris keeruline kasutada kui pole enne selliste programmidega kokku puutunud. Kuna see nii keeruline oli, siis otsisingi muu variandi ja olen sellest täielikult loobunud. Sellest mul kahjuks näidet pole panna, aga see on üsna sarnase tulemusega kui Roomsketcheri oma.

Kokkuvõttes saab öelda, et igal programmil on omad plussid ja miinused ja ka erinev eesmärk. Mõni on vaid ruumi suuruse ja põrandaplaani joonistamiseks, mõni rohkem sisekujunduse ja materjalide katsetamiseks. Väga täpset tulemust ei saa ilmselt üheski, sest täpselt sellist mööblit ja valgusteid nagu meil Eestis valida on, pole ilmselt üheski andmebaasis ja kuna me plaanime oma mööbli üldse enamalt jaolt ise ehitada, siis ongi eriti keeruline saada ideaalset tulemust. Sellised joonised annavad siiski hea ülevaate ja ruumilise taju, mis omakorda aitab paremini läbi mõelda igat ruumi osa. Minu jaoks olid need joonised suureks abiks, et mehele selgeks teha, mida ma mingi ideega täpselt mõtlen. Raske on seda vaid sõnadega selgitada. Lihtsam on näidata pilti. Kui iga toa kohta on õigetes mõõtudes joonis olemas, siis nüüd kui plaanid peaks muutuma või uusi ideid tekkima, saan ma neid jooniseid väga lihtsalt ringi teha ja katsetada, kuidas tulemus jääb.

Milliseid 3D programme te tavakasutajatena kasutanud olete ja milliseid kiidate/laidate?

Jälgi minu blogi Facebookis.

Tulevase maja interjöör – laste toad

Kogu maja läbiv tammelauast põrand ja valged seinad saavad olema ka laste tubades. Võimalik, et mingi osa seinast läheb valgeks õlitatud puitlaudise alla, et mitte liialt haiglapalatit meenutada. Samas on ju laste toad alati värvikirevaid asju täis ja päris lumivalgeks see niikuinii ei jää – näiteks üks suur raamaturiiul koos lasteraamatutega annab juba tuppa korralikult värvi. Lisada siia veel tekstiilid ja muu pudi-padi ja ongi üsna värviline tuba valmis. 

Üldine siseviimistlus: 

Naturaalne õlitatud tammelaud põrandal, heledad seinad ja läbikumavalt valgeks lakitud puitlaed. Ma kindlasti ei taha, et laste toad väga kirjud oleks ja seega värvilisi seinu neile ei tule – küll aga saavad nad ise valida ühe põhitooni oma toa sisustusel – nt kardinatel, voodikatetel, patjadel, vaibal või kasvõi töölaua pealsetel sisustusaksessuaaridel. Ma ise arvan, et lapse toas asuvad esemed – mänguasjad, voodipesu, riided, raamatud jms on juba piisavalt värvi andev ja liiga kirju on väsitav.

Ruumiplaneering:

Lastetoas plaanin ruumi maksimaalselt ära kasutada, ehitades sinna erinevaid panipaiku – alates tavalisest sisse-ehitatud garderoobist kuni aknaaluste istumiskohtadega, mis on samas ka sisseehitatud säilituskastid.

Garderoob saab ehitatud ühte seinaorva, mis selleks nagu loodud ja ilmselt mõtleme midagi ka välja nende kaldlagede alla jäävate kasutute ruumidega – plaan on sinna kuidagi säilituspinda tekitada, kas siis riiulite või kappide näol.

Mõlemal lapsel on ruumi poolest praktiliselt ühesugune tuba – ainuke erinevus on, et tuba on nö peegelpildis. Mõlemal toal on 2 suurt ruutudega akent ja ühel toal on ka 1 katuseaken.

Sisekujundus

Väiksema lapse toa plaanin teha üsna pastelsetes toonides sisustusega. Ta on väga elav ja aktiivne laps ja ma arvan, et tal oleks just rahulikku tuba vaja. Lisaks juba eelmainitud esemetele kaalun tema tuppa ka ronimisredeli või kiige paigaldamist. Lisaks on ta suur legoarmastaja, nii et kindlasti mõtleme midagi välja, kuidas kõige mugavam oleks neid hoiustada ja sorteerida ja samas ka, kuidas oleks kõige lihtsam neid ära koristada.

45
Väiksema lapse toa sisustusideed

Suurema lapse tuba saab olema rohkem niiöelda suure inimese tuba. Ta on juba varateismeline ja armastab rohkem neiulikke kui lapselikke asju, samas meeldivad talle väga pehmed tekstiilid, palju patju, hubane valgus ja loomapildid. Tõenäoliselt kasutan tema toas ka natuke musta värvi sisustuses. Tema toas hakkab kesksel kohal olema kindlasti raamaturiiul ja vähem tähtis pole ka korralik kirjutuslaud erinevate pliiatsitopside ja karpidega, sest need on talle olulised asjad.

46
Suurema lapse toa sisustusideed

Ma arvan, et iga lapse oma tuba peab peegeldama tema iseloomu, hobisid ja huvisid – siis tunneb ta end seal toas ka mugavalt. Kui laps on suur raamatufänn, siis peaks seda ka toetama ja tekitama sinna mõne mugava lugemisnurga. Kui ta mängib pigem põrandal, peaks proovima muud asjad võimalikult kompaktselt ära mahutada, et põrandapinda oleks rohkem. Kui talle meeldib käeline tegevus – meisterdamine ja joonistamine, peaks panustama korraliku ja mugava kirjutuslaua ja tooli peale. Lapse tuba võiks olla tema nägu ja kuigi ma ei lase 100% neil sisekujunduse osas otsustada, siis ilmselt mingi valiku nende toa sisustuse osas lasen neil siiski enda teha.

 

Meie tulevase maja interjöör – saun ja pesuruumid

Seekord räägin veidi lähemalt pesuruumide kujundamise plaanidest. Nagu ikka – see on esialgne plaan ja täiesti võimalik, et tegevuse käigus nii mõnigi asi muutub, sest kui reaalselt seinad püsti, tuleb nii mõnegi ruumiga mõni veel parem idee.

Siin paar pilti meie eelmise kodu vannitoast, mis meile väga armsaks sai:

Pesuruume tuleb meie majja kaks – üks suur (u 9,5m2) pesuruum saunaga esimesel korrusel ja üks väiksem (6m2) teisele korrusele. Nagu ka muude ruumidega, tahaks ma ka neis näha looduslikke materjale – looduskivi ja puitu. Praegu olen suures vaimustuses ka sellistest looduslikest viimistlusvahenditest nagu tadelakt, marmor-lubikrohv ja lubivärv. Leidsin internetist ühe pildi, kus oli looduslikku jõekivi tadelaktiga kombineeritud ja tulemus oli minu meelest vaimustav. Tadelakt sobib niisketesse ruumidesse väga hästi nii, et see materjal sobiks meie sauna eesruumi ja dušinurka ideaalselt.

Leiliruumi suurus oli üks asi, mida ma juba vundamendi valmides avastasin, et oleks võinud olla teisiti – võiks olla suurem. Samas, mul pole kunagi sauna olnud ja ei tea, kas plaanijärgne 3m2 leiliruum on neljaliikmelisele perele piisav. Joonise pealt tundus normaalne suurus, aga kui vundamendiliiva peale leiliruumi seinad sümboolselt tõmbasin, tundus see ikka väga pisike ruum. Kellel on kodus saun, võib kommentaariumis teada anda kui suured teie leiliruumid on ja kas on piisav suurus teie meelest. Meil põhimõtteliselt oleks ruumi ka söögitoa osa arvelt natuke ruumi juurde võtta. Peaksin sel juhul muidugi arhitektiga asja arutama ja võimalik, et ka projekti ringi laskma teha, aga midagi keerulist selles vist ei tohiks olla.

Nagu ikka, tegin ma ka seekord kollaaži ideedest, mida kasutada:

43
Vannitubade ideed – looduskivi, tadelakt, puit

Leiliruumi sisemus peaks olema üsna hubane ja mõnusalt hämar. Seega otsustasime, et Eestis väga levinud komme kasutada heledat puitu meile ei sobi. Tõenäoliselt tulevad saunalava ja seinad tumedamaks toonitud puidust. Isegi kerise oleme me välja valinud – armusime ühe Eesti tootja disainkerisesse juba siis kui nad selle turule tõid. Jääb vaid üle ehitada saun, kuhu see panna. Kerise taguse plaanime teha looduskiviga – ilmselt mingi robustse variandiga.

Esimese korruse pesuruumi ma tahaksin panna põrandaplaadid, mis imiteerivad parketti ja laduda need kalasabaparketi stiilis maha. See idee aga on praegu lahtine, sest kuigi tulemus on superilus, on sellega parajalt jamamist ja ma pole kindel, et ma seda ette tahan võtta. Teine variant on meil ka välja mõeldud – kasutada põrandal sarnast kivi nagu meie korteri seinas oli (Indoneesia marmor), aga tumedamates toonides.

Kui esimese korruse pesuruum on plaanis teha hästi hubane ja spa-meeleoluga, siis teise korruse pesuruum on plaanis teha vähe lihtsam. Praeguse plaani kohaselt tuleb teisele korrusele ka pesumasin ja kuivati, aga müra tõttu kaalume selle asetamist hoopis esimesel korrusel asuvasse tehnoruumi. Sellel muutusel oleks aga ka üks miinus – enamus riideid ja tekstiile on siiski teisel korrusel ja tundub kehv variant neid koguaeg üles-alla tassida – seda eriti arvestades, et pesen pea iga päev pesu.

Teisele korrusele tahtsin ma esialgu ka vanni, sest lapsed eelistavad ju alati dušile vanni ja arvestades kui palju nad suvel õues paljajalu jooksevad on see hea viis ka kõige mullasemad jalad puhtaks saada… Praegu projektis vanni pole, on vaid dušinurk. Miskipärast jäi see väike detail mul kogu selle ehitusloaga jantimise ajal täielikult kahe silma vahele. Vanni paigutamine esimesele korrusele poleks ka halb mõte. See oleks ka üks põhjus, miks esimese korruse pesuruumi suurendamine oleks hea – siis mahuks sinna vann ka ära. Teisel korrusel on dušinurk hea kiire pesemisvõimalusena, samas kui alumise korruse pesuruum oleks pigem vist saunapäevadel kasutuses.

Teise korruse pesuruum on plaanis teha lihtne – ilmselt lihtsad ja neutraalset tooni keraamilised plaadid nii seinas kui põrandal. Mööbli ehitame mõlemasse pesuruumi ise – puidust, viimistlusena õli ja vaha.

44
Teise korruse pesuruumi ideed

Järgmisel korral kirjutan magamistubade kujundamise plaanidest.

 

Meie tulevase maja interjöör – elutuba, köök ja esik

Ma armastan sisekujundust, mis on kergelt modernne aga samas hubane. Eelkõige aga eelistan ma naturaalseid materjale – ehtsat õlitatud või seebitatud puitu, looduskivi, kindakrohvi ja vanu telliseid.

Kõige esimene kindlalt paigas sisekujundusidee oli teha vähemalt üks sisesein antiiktellisest, mis on punase-valge kirju ja robustne. Selle vanaaegses stiilis tellisseina äärde tuleks kontrastiks modernne ja lihtne valge köögimööbel. Kahjuks pole antiiktelliseid vabalt saada ja seetõttu peame ilmselt midagi välja mõtlema, mis annaks ligilähedase tulemuse.  Minu kodu sisekujundusstiili on mõjutanud modernne Skandinaavia stiil, mille põhirõhk on valgusel ja tugevatel kontrastidel näiteks musta ja valge kõrvutamisel. Midagi väga kirjut, lillelist või nikerdatut meie koju ei tule. Samas ei tule sellest ka valget „haiglapalati tüüpi“ elamist ja valge tooniga liialdama ei hakka, sest kodu peab ka hubane olema. Ma eelistan neutraalseid värve ja pilkupüüdvaid sisustuselemente, sest ma tahan pidevalt oma kodus midagi muuta ja nii on kõige lihtsam välja vahetada vaid sisekujunduselemente kui värvida terveid seinu.

Iga ruumi jaoks olen teinud kollaažid, mis põhilised ideed kokku võtab. Sellest saab ka juhinduda, millised sisekujunduselemendid või värvi ja kontrasti toovad esemed antud ruumi sobiksid.

cropped-sisekujundusideed11.jpg
Elutoa ja köögi ideed

ELUTUBA JA KÖÖK

Köök on kodu süda ja kuna me veedame väga palju aega köögis ja armastame väga süüa teha, siis saab see olema elutoaga avatud ja selline, et terve pere mahuks sinna toimetama.

Elutuba ja kööki jääb eraldama vaid köögisaareke, mille üks pool on niiöelda baarileti stiilis laud koos toolidega ja teine pool oleks köögi lisatööpind. Köögimööbel jääks kõik ühe sirge seina äärde ja koosneks ilmselt vaid alumistest kappidest, mis on ehitatud puidust ja värvitud valgeks ning seda kataks ühes tükis massiivne tammepuidust tööpind.

40
Meie eelmise kodu köök

Köögi kraanikauss jääb lõunapoolse akna ette. Köögis on 2 suurt akent, mis peaks sinna piisava loomuliku valguse tagama.

Köögi üheks olulisimaks osaks minu jaoks on suur söögilaud. Siiani on me elamine olnud nii väike, et söögilaud on mahutanud vaid 4-5inimest ja nii on näiteks jõulude ajal olnud pool perest niiöelda püstijalabaaris või söönud diivanil istudes. Unistan sellest, et ükskord saame me kõik koos kaunilt kaetud pika laua äärde istuda ja keegi ei pea diivanil või seistes sööma. Ideaalis võiks selle söögilaua taha mahtuda vähemalt 10 inimest.

Elutoa üks sein tuleb ilmselt toonõliga õlitatud laiadest laudadest ja ülejäänud seinad valged. Valge seinavärv annab palju avarust ja tuba tundub palju valgem. Kamin-ahi saab olema elutoa keskne pilgupüüdja, mille viimistlus saab ilmselt olema looduskivist, mis omakorda annab palju hubasust juurde.

Põrand kogu elamises, välja arvatud pesuruumid ja abiruumid, tuleb laiast tammelauast, mille laseme õlitada. See on üks väga kulukas väljaminek, aga ainuke, mis meie soovidega klappis. Laminaat- ja laudparketi välistasime, sest eelmistes kodudes need meile ei meeldinud. Laudpõrand on alati rohkem meeldinud ja minu lemmikpuit on tamm – selle toon õlitatult on minu meelest eriliselt ilus. Põranda viimistlemise valikut tehes arutasime ka seebitamise varianti. Seebitamine on vana Skandinaavia traditsioon ja on üdini looduslik – eriti meeldivaks teeb asja teadmine, et iga põrandapesu on omaette põrandahooldus ja puit muutub sellest hooldusest järjest tugevamaks. Kahjuks me jääme hetkel küll õlitamise idee juurde, sest seebitamine teeb puitu heledamaks ja heledad põrandad on paras nuhtlus kui sul on 2 last ja koer.

Üks ebameeldivamaid töid eelmiste remontide tegemisel, oli meie jaoks kipslagede pahteldamine ja lihvimine ja ega neil mingit erilist ilusat välimust ka pole. Seega uude majja planeerisime puitlaed, mille lakime valgeks. Vanema majaosa köögis me juba sellise lae tegime – uues kodus tuleb see lagi veel heledam ja loodetavasti vähemate oksakohtadega, aga sarnane:

39
Vana majaosa lakitud puitlagi 

Elutoa- ja köögimööbli plaanime me kõik ise ehitada, välja arvatud pehme mööbel. Eelmises korteris ja praeguses majaosas tegime köögid ise ja oleme nendega väga rahul olnud. Iga korraga on saanud köök parem kui eelmine ja usun, et see, mis me nüüd oma majja ehitame, saab neist kolmest kõige korralikum. Plaanime selle ehitamisel kasutada kvaliteetset furnituuri ja kõik detailid hästi läbi mõelda.

ESIK

See on üks osa, mille kujundamine minu jaoks ülioluline on. Siiani on meil see alati olnud liiga kitsas ja ebapraktiline – jalatsitehunnik koridoris ja puupüsti täis esikukapp või nagid on vaid paar häirivat nüanssi. Kindlasti tuleb esikusse mõni pink ja piisavalt säilitusruumi – selleks oleme plaaninud ka terve trepialuse, kuhu plaanime suurt garderoobi, et kogu pere üleriided mahuks sinna ära ja et joped-mantlid ei oleks toas tavariietega ühes kapis. Esikus peaks alati olema suur peegel – see saab ilmselt olema garderoobi liuguste näol.

TEHNORUUM JA GARAAŽ

Garaažis hakkab olema ka töönurk, kus saab mööblit ehitada ja viimistleda. Garaaži sisustuse peab korralikult läbi mõtlema, et sinna kõik vajalik ilusti ära mahuks ja mugav võtta oleks ja samas, et oleks piisavalt ruumi. Ilmselt tulevad sinna maast laeni riiulid koos läbipaistvate kastidega.

Ideid on muidugi oluliselt rohkem – lausa nii palju, et peame mõtlema, milliseid kasutada ja milliseid mitte. Selleks, et meil omavahel aga parem ülevaade oleks ideedest, mida kumbki oma tulevases kodus näha tahaks, kogume me ideid minu Pinteresti tahvlitele, mille võib leida siit.

Kogemused on näidanud, et tegevuse käigus mõni enda meelest läbimõeldud sisekujunduslahendus saab hoopis uue ja parema idee ja seega on siin vaid esialgne plaan. Tavaliselt on ju nii, et kui reaalsed seinad püsti on, tekib hoopis parem ettekujutus, mis ruumi sobib, kui siis kui paljaid jooniseid vaatad.

Lintvundamendi ehitamine ja hind

Me ei kasutanud vundamendi ehitusel mitte ühtki töömeest kui kaevetöö kopaga välja arvata. Kaalusime küll töömehe palkamist, isegi uurisime erinevaid variante, aga otsustasime, et esialgu pusime ise teha ja kui üle jõu käib, siis võtame töömehe. Õnneks oli meil nii korralik juhendaja kui ka abikäsi selle töö juures ja umbes kahe kuuga sai vundament valmis. 

Enne vundamendi ehitust uurisime ka tuttavate töömeeste käest, et kui palju selline töö maksaks ja kaua aega võtaks. Pakuti välja, et umbes 2 nädalat ja töö hinnaks pakuti 1200 kuni 1400eurot. Arvasime, et proovime esialgu oma jõududega ja kui ikka liiga raske on või aega ei jätku, siis võtame mõne töömehe müüri laduma.

Kui kopp oli vundamendi jaoks kraavi valmis kaevanud, hakkas pihta üks igavesti tüütu aga hädavajalik mõõtmistöö. Kõrgusmärgid tõmbasime puidust vaiadele, mis eelnevalt kõvasti maasse tagusime ja neid vaiasid sai üsna palju. Kui mõõtmistööd tehtud said, sai hakata vundamendi taldmiku plokke laduma. Üks taldmikuplokk pidi väidetavalt kaaluma umbes 25kg. Mees suutis vaid nädal enne plokkide saabumist ühe käelihase nii valusalt ära tõmmata, et oli sunnitud valuvaigisteid sööma ja raskeid asju tõsta ei saanud ning selle tõttu sain omajagu plokke ma ise tassida. Õnneks käis abis ka mehe vend ja juba nädal hiljem sai mees ise ka raskemaid töid teha.

8. augustil sai esimene taldmikukivi paika pandud. Nädal hiljem oli juba kogu taldmik maas – igal õhtul tegime natuke ja nädalavahetustel tegime pikemad tööpäevad. Naersime, et kui teised nautisid kuuma suveilma varbad rannaliivas, siis meie olime samuti “varbad liivas” – tassimas raskeid vundamendiplokke. Kui taldmik laotud oli, sai sinna sisse paika pandud armatuur ja selle sidumise tegin ise ära – mehe isa näitas paar korda ette, kuidas see käib ja sain selle üsna kiirelt tehtud.

32

Algas taldmiku täitmiseks betooni tegemine. Selleks ostsime ainukese (vundamendi ehituseks) puudoleva masina – segumasina. Kaalusime ka varianti võtta see masin rendifirmast, aga kuna ehitame töö kõrvalt ja aega jagub selleks kaootiselt, siis soodsam oli osta see masin. Kui seda tulevikus enam vaja ei ole, siis alati saab maha müüa. Rentides oleksime maksnud pea sama summa, mis uus masin soodushinnaga maksis. Taldmikubetooni valasime ühe päevaga – selleks oli meil juba paras töödejaotus – üks tegi segu ja tassis ämbreid, teine valas ja tasandas.

31

Kui taldmiku betoon oli kuivada saanud, alustasime vundamendimüüri ladumist plokkidest. Õnneks olid müüriplokid kergemad – vaid 15kg. Selleks, et müürisegu saaks õige paksusega kiht, ehitas mees selle jaoks puidust rakise – ladusime aga kelluga segu sisse ja tasandasime ära – rakis eest ära ja kivi peale ja loodi – nii läks see töö üsna nobedalt. Esimesed müüriread tegi mees koos vennaga ja mina olin neil päevil vaid lapsehoidja ja köögikata rollis. Kolmele polekski õieti tööd jagunud ja kahekesi suutsid nad ära laduda ühe rea kive päevas. Peale teist rida – kokku tuli neid viis – läksin juba ise appi ja lasime vennal puhata ning hakkasime lisaks nädalavahetustele ka õhtuti jupikaupa tegema. Kartsime, et ei jõua soovitult septembri lõpuks valmis kui rohkem ei tegutse ja eks omajagu oli asi selles ka, et tahtsime sellega juba ühelepoole saada. Ei teadnud ju ka, mis ilmad lähipäevil tulemas on – paduvihmaga ei kannata seda tööd teha.

29

Viimased kaks rida plokke ladusimegi ühe nädala õhtute ja nädalavahetusega ära. Hea tunne oli, kui see tehtud sai. Kui alguses tundusid müüriplokid ikka päris rasked, siis kuskil kolmandast reast edasi läks nende tassimine kuidagi lihtsamaks ja enam ei olnud hommikuti isegi valusaid lihaseid tunda – nii ära harjusime selle suhteliselt raske füüsilise tööga.

Nii palju kui me vundamendi ehituse hindu uurisime, siis umbes sama suure vundamendi ehituse eest küsitakse üle kümne tuhande euro, meil läksid materjalid maksma ligi 5000euri. Selle summa sees on ka segumasin ja koparent. Ehitusmaterjalide ostmisel võtsime hinnapakkumisi materjalidele koos transpordiga kuue erineva poe projektimüügist ja valisime siis soodsaima hinna. Tänu sellisele hinnavõrdlusele saime omajagu hinnavõitu materjalidelt ja seda lausa sadades eurodes.

Septembri keskpaigas oli meil kogu müür laotud. Sealt edasi läks juba kiirelt ja kergelt – kahe päevaga said pandud EPS-plaadid, mis omakorda olid saalungid vundamendivöö valamiseks. Vöö armeeringu ja betooni valamise tegime ühe terve päevaga ära – mees tegi betooni ja andis poolikute ämbrite kaupa üle vundamendiserva ja mina siis järjest valasin ja tasandasin. Vundamendi täiteliiva oli liialt vähe ja selle tõttu tuli suuresti neid raskeid ämbreid tõsta vöökohast kõrgemale, et saaks ämbrist betooni saalungite sisse valada. Muidugi oleks kõige lihtsam olnud betoon tellida ja siis lasta valada kogu see ring, aga me otsustasime, et saame ise käsitsi ka selle tehtud.

Kokkuvõttes – raske töö ära tehtud, raha kokku hoitud ja vundament on valmis. Võib endaga rahul olla ja saab hakata tagasitäitega tegelema – õigemini sõnastades siis liiva juurde loopima hakata. Selleks tuleb veel liiva juurde tellida, sest seda jäi meil päris korralik kogus puudu, aga krunt on nii täistopitud, et peab enne juurde tellimist selle liiva jaoks ruumi tegema. Ja seekord ei taha me käsitsi loopimisest midagi enam kuulda ja tellime jällegi kopa.

Täiendatud: 

Vundamendimüür sai vastavalt juhendile armeeritud bi-armatuuriga peale esimest ja enne viimast plokirida. Nurkades on taldmiku ja vöö armatuur painutatud L-kujuliseks ja seotud korraliku ülekattega. Pildil olev taldmiku armeering (ristuv koht) – olulisem oli seal, et välissein oleks korraliku armeeringuga, sest see sisesein ei ole kandev sein. Drenaaž on plaan ka paigaldada, pole selleni veel jõudnud. Töötunde kokku ei arvutanud – nagu kirjutasin siis esimese kuu tegime vaid nädalavahetustel, teisel kuul juba  mõned tööpäeva õhtud ka.

Vundamendi kaevetööd ja esimene ehmatus

Juba vundamendi kaevetöödel saime oma esimese ehmatuse ja samas ka hea õppetunni. Eelmisel aastal majjatoodud kanalisatsioonitoru läks katki – kopp tõmbas selle peaaegu pooleks. 

Kohe peale ehitusloa saabumist, hakkasin uurima erinevaid kaevetööde teenusepakkujaid. Võrdlesime erinevaid pakkumisi ja natuke ka spetsialistidega arutanud, saime selgeks, et meil piisaks vaid väiksest kopast. Aed on meil ju üsna kitsas ja suur kopp ei mahuks siin korralikult liikuma. Lisaks tekiks probleem, et peale kaevetöid ei mahuks ta väravast välja, sest “tee väravani” jääb vähem kui meeter kitsas, kui sedagi. Igal juhul oli vältimatu piirdeaia osaline lahti lõikamine koha pealt, kus hiljem autovärav hakkab olema, et kopp välja mahuks.

Tellisime miniekskavaatori koos juhiga, kellele andsime juhtnöörid, kuidas ja mida kaevata. Kuna meie majaalune pinnas on puhas ja kuiv liiv, siis võttis kogu vundamendi kaevetöö selle pisikese kopaga vaid ühe päeva. Kõigepealt lasime pinnase ära koorida ja mulla eraldi hunnikutesse tõsta. Enamuse liivast lasime keset “maja” kuhjata ja osa servadesse tõsta, et hiljem tagasitäide selle võrra lihtsam oleks.

23
Kaevetööde algus

Kui kopp oli kaevamisega olemasoleva maja külje juurde jõudnud, tuli aruteluks, et kui sügaval on kanalisatsiooni- ja veetorud, et neid kogemata katki ei teeks. Kahjuks puudus meil info kui sügaval need täpselt on. Kui kanalisatsioonitorud eelmisel kevadel majja toodi siis me lausa pildistasime üles torude asetuse aga loomulikult enam neid pilte üles ei leidnud kui vaja oli. Siit parim õppetund – alati tasub peidus olevad ühendused ja võrgud koos mõõtudega üles pildistada, et hiljem teaks, mis kuskil seina taga või põranda all – või antud juhul siis maa all – asub. Lisaks pildistamisele tasuks need hoida kohas, kus neid kiirelt leida võimalik. Me ei teadnud täpset asukohta, rääkimata sügavusest ja nii see juhtuski, mida enim kartnud olime – kopp tõmbas kanalitoru pooleks.

24
Kopa lõhutud kanalisatsioonitoru

Olin parasjagu toas kui mees tuli ja teatas, et täna enam vett kasutada ja WC-s käia ei saa. Esialgu olime nii ähmi täis, et mõtlesime juba tellida mõne 24h-toruabi teenuse. See oleks üle 100 euro maksma läinud (esialgse arvutuse kohaselt)…  Piisas ühest telefonikõnest tuttavale, kelle firma meil kanalisatsiooni kaevamas ja ühendamas käis – saime nõu, kuidas ise see toru ära vahetada ja mida poest vaja. Tund aega hiljem oli juba poes käidud ja toru parandatud, maksma läks alla 20euro. Igaks juhuks jätsime sealt edasi kaevetöödest torude ümbruse täiesti välja ja lasime kopajuhil vaid ülejäänud ära kaevata. Hiljem muidugi sai seda liiva labidaga ikka korralikult visatud.

Teine halb uudis oli see, et kui kopp majakülje natuke lahti kaevas, tundus esialgu nagu vundamenti polekski – tellised olid õhus ja nende all ohtralt liiva. Selgus, et see maja on kunagi puitvoodriga olnud ja tellised on siis hiljem ümber laotud selliselt, et kõigepealt on maapinnale killustik pandud, siis veidi valatud ja selle otsa laduma hakatud. Kopajuht keeldus sealt majakülge rohkem lahti kaevamast, kartes et majasein lihtsalt variseb kokku. Ka see osa jäi siis käsitsi kaevamiseks. Lisaks tuli nüüd tegeleda ka selle tellismüüri toestamisega.

25

Kopp lõpetas töö hilisõhtul ja me jäime üldiselt tööga väga rahule. Terve ühe nädala õhtud veetsime veel täpsemalt vundamendi põhja välja mõõtmisega ja tasandamisega. Väga headeks tööriistadeks olid laserlood ja laserkaugusmõõtja. Viimane oli eriti hea selleks, et vundamendi diagonaale mõõta – selleks, et nurgad ikka täisnurgad saaksid.  Nüüd oli vaja veel vundamendi põhja sügavus välja mõõta, tasandada ja pinnas kinni tampida ning sai hakata vundamenti ehitama.

27
Käsitsi täiendavalt kaevatud ja tasandatud ning välja mõõdetud vundamendikraav

Augusti teisel nädalavahetusel rentisime pinnasetihendaja, millega tampisime vundamendi põhjas oleva liiva kinni ja võis alustada taldmikuplokkide ladumisega. Sellest kirjutan järgmises postituses.

Majaehituse rahastamine ehk laen kodu ehituseks

Panga laenuhalduriga võtsime me ühendust juba enne ehitusloa saabumist ent ehituseks laenu saamise aluseks on ehitusluba, seega lükkus täpsem pakkumise küsimine korduvalt edasi. Kui see luba lõpuks saabus ja pangas ära käinud olime, võtsime vastu otsuse venitada laenuvõtmisega niikaua kui vähegi kannatab. 

Olime valinud välja panga, kust soovisime laenu võtta ja esitanud kõik vajalikud dokumendid sissetulekute ja tagatise kohta peale ehitusloa ja hindamisakti. Laenuhaldur pakkus meile välja, et saaksime kokku ja arutaksime, mida me täpselt teha soovime ja mis summas laenu soovime ja otsustame siis, mis oleks kõige mõistlikum järgmine samm.

Laenuhaldur oli üsna asjalik noor mees, kes seletas meile ehitusega seotud tingimusi ja hajutas me hirme mõnes osas – näiteks olin kuulnud, et juurde-ehituse jaoks ei saa kodulaenu vaid oluliselt kallimat kodukapitalilaenu, mis minu meelest oli rohkem remondi ja muude selliste suuremate kulude jaoks ja mille intressid olid võrreldavad krediitkaardiga. Nullist maja ehituseks saab kodulaenu võtta küll kui on olemas korralik tagatis või omaosalus – nt osa summast, mis ehitusele kulub. Meie kolme vaheline vestlus oli ülimalt positiivne vähemalt esimene pool tundi kui jutt oli sissetulekutest ja tagatisest. Laenuhaldur oli hämmastuses, et me oleme täiesti laenuvabad ja meie soovitud laenusumma oli vaid pool sellest, mis meile panga kalkulaatori järgi maksimaalne antav summa oleks. Kõik tundus väga hästi.

Laenuhalduri kulm tõmbus kipra aga sel hetkel kui teatasime, et see meie juurdeehitus on 220ruutmeetrine kahekordne elumaja ja me plaanime selle suures osas oma kätega üles ehitada, kasutades minimaalselt ehitusfirmade ja töömeeste abi. Meie soovitud laenusumma oli siis ikka liiga väike – nende arvestuse kohaselt peaksime me siis laenu võtma 220 000 eurot, et see maja valmis saaks, sest keskmine ehituse hind on 1000eurot ruutmeeter ja selle alusel väljastatakse ka laene. See, et me ise arvame, et saame oluliselt väiksema laenusummaga hakkama, neile korda ei lähe, sest nende jaoks on riskid liiga suured. Õnneks on võimalus laenuraha võtta välja etapikaupa ehk mitte kogu summa korraga vaid vastavalt vajadusele.

Lisaks on laenulepingu üheks tingimuseks, et maja peab valmis saama kahe aastaga, milles me natuke kahtlesime. Eriti häirima jäi laenuhalduri lause: “Ega me ei soovi ka oma kinnisvaraportfelli mingeid poolikuid ehitisi”.

Kuna käes oli juulikuu lõpp, teadsime, et me sel aastal jõuaksime heal juhul vaid vundamendi valmis ja siis jääks vundament kuni kevadeni seisma, sest talvel lörtsi, lume ja miinuskraadidega ei hakka ikka puitkarkassi püstitama. Lisaks on õhtuti peale tööd juba nii kottpime, et isegi kui ilma poolest veel kannataks midagi teha, siis normaalset valgust pole. Sellega kaotaksime sellest panga nõutud kahest aastast juba pool aastat. Ja klausel, et pangal on õigus lõpetada laenuleping kui me sellest ajapiirangust kinni ei pea, oli piisav, et lükata laenuvõtmine määramata ajaks edasi ja pusida omal käel kuni kulud niivõrd suureks kasvavad, et enam ilma laenuta ehitada ei kannata.

Tegelikult olime me üsna nördinud sellest 2-aastasest ehitusperioodi nõudest. Eelkõige seetõttu, et me tahame kõik, mis vähegi võimalik ise ära teha – seda nii ehituse kui viimistluse osas kui ka lõpuks mööblini välja. Ainuke ostetav mööbel on esialgse plaani järgi pehme mööbel elutuppa. See isetegemine aga võtab ju aega rohkem kui ehitajate palkamine või mööbli poest ostmine. Samas rahaliselt on see soodsam, lisaks saad täpselt sellise mööblieseme nagu vaja. Meile tundus, et pank eelistakski seda, et võtad maksimaalse summa ja lased mõnel firmal kiirelt maja kokku klopsida, selle asemel, et teha omas tempos ja säästa raha. Muidugi on neile kasulikum kui me rohkem laenu võtaks, aga me ei taha maksimaalset laenusummat mingil juhul võtta. Samas päris ilma laenuta ei saa, sest ega meiegi ei taha seda maja 5 või 10 aastat ehitada, aga me ei taha ka kiirustada, sest pank nõuab nii. Kui me nüüd sügisel saame vundamendi valmis, siis saab varakevadel kohe hakata maja püstitama ja siis on ehk mõeldav, et jääme ka selle 2 aasta piiridesse – iseasi, kas selleks ajaks iga liist omal kohal on, aga elamiskõlblikuks kindlasti – selles oleme veendunud.

Paar päeva peale halduriga kokkusaamist helistasin panka ja andsin neile teada, et me otsustasime selle laenuvõtmise edasi lükata kevadesse. Õnneks oli meil mingil määral ka sääste – nii, et vundamendi ehitus sai alata.

Ehitusluba käes, aga ehitada ikka ei saa

Meie olemasoleva maja kõrval on kaks suurt mändi, mis meie maja juurdeehitusele ette jääks ja millele tegelikult oli raieluba juba korra väljastatud, aga kuna see oli aastaid tagasi, siis oli see luba aegunud ja olime sunnitud uue taotlema. Kui sel ajal anti raieluba lihtsamalt, siis seekord tegime me läbi ikka korraliku kadalipu.

Esiteks oli meie puhul raieloa aluseks ehitusluba ja enne selle olemasolu raieluba taotleda ei saanudki. Teiseks kehtib raieloa taotlusel sama süsteem, et vastamise tähtaeg on seadusega ette nähtud 30 päeva.

Ehitusluba saabus 16. juunil ja 13. juuliks polnud veel mingit vastust. Pea kuu aega ootamist ja täielik vaikus. Iga päev käisin keskkonnaameti kodulehel ja vaatasin, kas on mingit muutust, aga ei. Lõpuks minu kannatus katkes ja otsustasin sinna asutusse helistada ja küsida, et kas suvepuhkuste tõttu venib asi veelgi või lootust ikka lähiajal see luba kätte saada. Peale seda kõnet lahenesid asjad paari päevaga. Kohe lubati kohale tulla ja üle vaadata ja tuligi üks inimene juba järgmisel päeval – kohal oli ta umbes ühe minuti, vaatas puud üle ja kraapis puukoorele ristid ja lubas saata meilile lepingu. Leping saabus juba järgmisel päeval. Lisaks lepingule olid saadetud ka seaduse väljavõtted linkidena ja failides asendusistutuse tingimused ja arvutusleht.

Saime teada, et asendusistutuse arvutuse tulemuseks oli 76 haljastusühikut. Seda, millised puud või põõsad me asemele istutame, saime ise valida ja ka seda, kuhu me need istutame. Kui palju neid aga istutada on vaja, selgus arvutuste käigus. Kuna meie nendest koefitsentidest ja ühikutest ise aru ei saanud ja kohe ei suutnud aru saada, mismoodi me siis seda arvutama peaksime, helistasime dendroloogia firmasse, kes meie krundi haljastust hindamas käis ja küsisime nõu. Dendroloog, kes nõu andis, ütles, et piisab umbes 16 elupuust „kui haljastusühikuid nii vähe on“. Me olime plaaninud heki rajada vähemalt kahte aiakülge, mis tähendas umbes 60 istiku juurde ostmist –ühe poole olime juba jõudnud ära istutada, kui ehitusloa ootuse ajal midagi teha ei olnud. Dendroloog oli arvamisel, et kui me 60 juba panime maha, siis juurde küll pole vaja. Keskkonnaametnikuga suheldes sai aga selgeks, et 60 on kindlalt liiga vähe ja 16 ammugi täielik muinasjutt. Lõpptulemusena oleme kohustatud istutama 152 elupuud 18 kuu jooksul alates raieloa saamisest. Elupuud peavad olema vähemalt 120cm kõrgused istikud. Lisaks oleme 2 aasta jooksul kohustatud välja läinud istikud asendama. Kuna osa plaanitavast hekist jääb praeguste vanade kuuride pinna alla ja neid ei plaani me lammutada enne kui maja valmis, siis kahtlesime, kes me 18 kuu jooksul neid istutatud jõuame. Selle kohta teavitas ametnik, et tegelikult võib mõjuvatel põhjustel ka seda tähtaega pikendada. Saatsime eeltäidetud lepingu ametnikule koos asendiplaanile vabas vormis joonistatud istutuse asetusega ja jäime ootama. Pean mainima, et keskkonnaametnik, kellega telefoni teel asju ajasime, oli väga abivalmis ja andis nõu ning meie suhtlus oli väga meeldiv ja kõik laabus kiiresti.

Muidugi oleks me võinud valida ka kuuseheki või hoopis kümmekond lehtpuud, aga kuna me neid ei soovinud istutada ja hekk on igati praktiline, siis langes meie valik elupuudele. Tegelikult plaanin ma haljastuse korralikumalt ette võtta siis kui maja valmis ja istutada nii roosipõõsaid kui erinevas vormis ja suuruses okaspuid, aga enne ei taha ma midagi planeerida, kui maja olemas on, et saaks paremini arvestada, kuidas need kuhugi sobiks ja samas, et ehituse ajal ühtki noort istikut kogemata ei rikuks. Plaan on näiteks maja ette, kahe välisukse vahele, teha erinevate vormidega nö igihaljas peenar suuremate kividega ja erinevate pisemate okaspuudega, aga mõistlik on ju seda teha siis kui vundamendi- ja fassaaditööd on tehtud.

Esmaspäeval, 20. juulil, sain sõnumi me arboristilt, kes küsis, et kas meile neljapäev sobiks puude raieks. Sel hetkel olime me perega Lätis puhkamas ja raieluba endiselt polnud. Keskkonnaameti spetsialist oli aga öelnud, et nüüd vaid mõne päeva küsimus, et raieluba saabuks. Ütlesin arboristile, et meile sobib ja jäin lootma, et selleks ajaks tõesti ongi see luba olemas.

22. juulil, kui jälle Eesti levialasse jõudsime, selgus, et luba oligi saadetud juba eelmisel päeval ja nii saigi 2päeva peale loa saabumist puud maha võetud. Lõpuks ometi – algab ehitus!