2017 aasta kokkuvõte – kuidas me maja peaaegu valmis saime ja sisse kolisime

Teine ehitusaasta on läbi saamas ja aasta lõpp on hea aeg teha kokkuvõtteid ja seada uusi eesmärke.

2017. aasta alguses otsustasime, et selle aasta lõpuks peame ehitusega nii kaugele jõudma, et mõlemad lapsed saaksid kolida kooli alguseks oma tuppa. Selleks, et ka talvel saaks normaalselt sees ehitada, oli vaja küttesüsteemi. Me küll kütsime mõnda aega kaminaga, aga sellega sai vaid lühikeseks ajaks sooja sisse ja hommikuks oli jälle õhutemperatuur paari plusskraadi ringi kukkunud.

Selleks, et saaks kütteseadmed paika panna, tuli tegeleda nii elektritöödega kui ka tehnoruumi lõpuni viimistlemisega. Alustasime tehnoruumi plaatimisega veebruarikuus ja märtsi alguses saigi küttesüsteem paika. Kirjutasin elektritöödest SIIN ja küttesüsteemist SIIN.

6295913t1hbc50
Kaablite paigaldamine esimesel korrusel
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434319t1ha12b.jpg
Elutuba 29.jaanuar, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6429215t1h1ffe
Küttesüsteemi välisosa ja tehnoruum
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pool märtsist kulus ka tehnoruumi vastas asuva alumise korruse pesuruumi eeltöödeks. Ehitasime sauna vaheseinad ja paigaldasime kipsi, mina tõmbasin hüdroisolatsiooni-mastiksit seina ja lakke.

7434373t1h2b54.jpg
Alumise korruse pesuruum, 29. märts, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Märtsi lõpus sai meil kõrini sellest liiva ja muda segust, mis igalpool ümber maja oli ja otsustasime, et laseme kohe kevadel selle korda teha, et ei tassiks koguaeg ämbrite kaupa mulda elamisse. Ühtlasi otsustasime, et aeg on vahetada vana võrkaed uue ilusa laudisaia ja korralike väravate vastu.

Sellest kirjutasin lähemalt SIIN ja SIIN.

6724987t1h94aa
Aed enne ja pärast
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6732671t1h86bf
Piirdeaed ja väravad – enne ja pärast
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Samal ajal kui õues paigaldati tänavakivi ja ehitati uut aiapiiret, toimetasime meie sees kipsitöödega ja plaatija plaatis ära nii esikupõranda kui pesuruumi seinad ja põranda.

Aprilli keskel võtsime ette garaaži viimistlemise, et saaks majapealt tööriistad ja materjalid sinna ladustada. Vaja oli riiulid ehitada, et kõik ära mahuks ja selleks tuli kips ära viimistleda. Kõik seinad said lumivalged. Garaaž on meil pigem töötuba, kus puidutöid teha ja materjale/tööriistu ladustada. Auto jaoks seal kohta pole.

7434391t1h99b3
Lumivalgete seintega “garaaž”
FOTO: Kärt-Britt Kkk

Terve mai- ja juunikuu, sh meie puhkusenädalad, rabelesime maja peal niipalju kui jaksasime, et paigaldada veel viimased kipsplaadid, viimistleda seinad ja paigaldada laelauad. Siseviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN.

Maikuu oli ühtlasi üks suurpuhastuse kuu. Samal ajal kui tänavakive paigaldati, võtsime me kivipaigaldajate abiga ka maja taga ühe vana kuuri maha ja tühjendasime selle ära. Ajutiselt sai kõik asjad uude majaossa elutuppa tassitud ja sealt oli vaja siis need edasi garaaži toimetada – enne seda sorteerida, ära visata ja mõned esemed ära puhastada. Ühtlasi sai peale kivipaigaldust taastatud haljastus – muru külvatud ja seda sai üle päeva kasta.

7434399t1ha2af.jpg
Majaesine, maikuus 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esialgu oli meil kasutusloa tähtaeg 30. mai, 2017. See sai edasi lükatud kuna sai selgeks, et me ei jõua olulisi osasid selleks tähtajaks valmis. Sellegipoolest alustasime kasutusloa jaoks paberite korrastamist. Ma olin terve ehituse aja kogunud eraldi mappi kõik projektid ja kaetud tööde aktid ning kevadel otsustasime, et kuna bürokraatia pole üldse meie teema, siis laseme mõnel spetsialistil asja meie eest ajada. Selleks palkasime firma nimega Tulipunane OÜ, kes ühtlasi tegi meie majale tuleohutusauditi ja kellelt tellisime kõik, mis tuleohutuseks veel vaja – erinevad suitsuandurid, tulekustutid jms. Kasutusloa tähtaeg sai lükatud 30. novembriks ja suve keskel said kõik olemasolevad dokumendid üle antud Tulipunane OÜ-le, kes meie eest asju ajama hakkas.

Terve juunikuu möödus teise korruse seinu pahteldades, värvides ja lage paigaldades. Juuli alguseks olid kõik maalritööd teisel korrusel tehtud ja tellisime põrandaküttetorude paigalduse teisele korrusele.

6858685t1had6e.jpg
Seinad värvitud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juulikuus kolisime värvimistöödega allakorrusele ja viimistlesime ära laetalad ning kandepostid. Seinad said taaskord valged ja talad tumeda õliga õlitatud.

7434403t1hf1c6.jpg
Elutoa lagi paigaldatud, seinad värvitud
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434405t1h70ed.jpg
Elutuba, 29. juuli, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti alguses alustasime teise korruse põranda paigaldamisega. Teisel korrusel sai põrandale punn-soonest liimitud laudparkett. Kogu paigalduse tegime mehega kahekesi.

Teise korruse põrandatest kirjutasin SIIN.

6979867t1hb4a6
Teise korruse põrandad augustis, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti lõpus paigaldasime ka magamistubadele uksed, mis ma taladega samas toonis õliga viimistlesin. Ühtlasi tõime me kõik madratsid uude majja ja kolisime uude majaossa magama, samas kui pesta ja süüa teha sai veel mõnda aega vaid vanas majaosas.

7434431t1h8c0d.jpg
11. august kolisime uude majaossa magama – esialgu vaid madratsitega
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti lõpus paigaldasime uksi, viimistlesime esikut, lõpetasime laelaudade paigalduse esimesel korrusel. Augusti viimastel päevadel paigaldati elutuppa ja meie magamistuppa viimistluseks tellised.

7434433t1h6012.jpg
Telliste paigaldamine elutoa seina 30. augustil, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434435t1h23c9.jpg
2. septembril oli tellissein viimistletud ja saabunud olid esimese korruse põrandalauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. septembril alustasid põrandapaigaldajad põrandalaudade liimimisega betoonile. 11. september oli esimese korruse põrand paigas. Esimese korruse viimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN.

7097947t1h7c60
Esimese korruse põrandalauad paigas ja viimane vahakiht kuivamas 12. september, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Septembris ja oktoobris sai veel ilusaid ilmu ära kasutatud, et õues välisviimistlus ära lõpetada ja teha eeltööd vihmaveetorude paigaldamiseks. Viimane laudiseta majakülg sai laudise peale, katuseräästad said valged tuulekastilauad ja majanurgad said osaliselt viimistluslauad. Kõike ikka valmis ei saanud, sest alatasa sadas vihma. Vahepeal oli kogu aed nagu raba – lirtsus ja vetrus. Siiski niipalju jõudsime teha, et vihmaveetorud tellisime aasta lõpus ära.

7434479t1h7320.jpg
Maja välisilme 15. oktoober
FOTO: Kärt-Britt Kokk
7434485t1h5ba0.jpg
Maja välisilme oktoobris, 2017
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Novembris sai meil kõrini üle õue jooksmisest kooli- ja tööpäevahommikutel, sest uues majas polnud pesuvõimalust. Võtsime ette pesuruumi valamukapi ehitamise. Sellest kirjutasin lähemalt SIIN.

7325165t1h283a
Maja esimese korruse pesuruum
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Aasta viimase tööna võtsime ette enda tuppa garderoobi ehitamise. Inspiratsiooni sain Pinterestist aga täpselt sellist garderoobi veel näinud polnud. Kritseldasin mehele idee paberile, tema tõi puidu koju, pani raami paika ja mina viimistlesin. Detsembri keskel saime garderoobi suures osas vaid kahe päevaga tehtud. Tulemus jäi meie meelest väga äge. Lähemalt kirjutasin SIIN.

7421083t1h61b3
Meie enda ehitatud garderoob
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Miskipärast oli mul terve see aasta tunne, et kõik tööd venivad aegluubis. Tahtsin ju septembriks enamvähem kõik toad valmis ja sisustatud saada. Reaalsus oli midagi muud. Kööki meil endiselt pole veel ja ühtegi voodit ka mitte. Samas nüüd seda kokkuvõtet kirjutades on näha, et tegelikult oleme ikka väga palju jõudnud ära teha ja kuigi jõule omas kodus see aasta tähistada ei saanud, siis uue aasta eesmärk ongi kõik tööd ära lõpetada ja uue aasta jõulusid kogu perega pika laua taga meie uues kodus tähistada.

 

Jälgi meie maja ehituse ja sisustamise kulgu Facebookis: Minu kodu lehel.

 

Meie valgete seintega kodu ehk siseviimistlusest

Üldiselt jagunevad arvamused kaheks: need, kes armastavad valgeid elamisi ja need, kes peavad neid haiglat meenutavateks kõledateks ruumideks. Ma kuulun sinna esimesse rühma. Kuigi nõustun, et liiga valge pole ka hea. 

Samal ajal kui väljas tegutseti meie majaesise ja aiaga, tegutsesime meie majas sees, et saada teine korrus kipsi alla. Maikuu nädalavahetustel ja terve juunikuu, sh kogu oma puhkuse, tegelesime teise korruse välja ehitamise ja viimistlemisega. Vahepeal käis ka plaatija, kes terve esimese korruse pesuruumi ära plaatis, aga sellest kirjutan eraldi postituses kui pesuruumis ka segistid ja muu vajalik paigas on.

 

Viimaste seinade ehitamine

Juuni alguses oli teisel korrusel veel puudu nii villa kui kipsi – näiteks kaldlae vill katuseakende ümbruses ja kaldlae alune põranda osa, mille paigaldamine käis paraja kondiväänamise saatel. Juuni alguses tuli mehe vend meile appi ja koos tegutsedes sai suurem osa kipsi seina. Samal ajal paigaldasin mina villa sinna, kus see veel puudu oli.

6858515t1h847d
Trepihall maikuu keskel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kipsi paigaldamise käigus tuli jooksvalt ideid, kuidas ruumi paremini ära kasutada. Nii otsustasime näiteks kodukontori toa täiesti avatuks jätta ja laiendada seda ruumi veel umbes poole meetri võrra meie magamistoa arvelt. Selle poole meetrise ruumi peale mahutasime ära seinakapi, kuhu saab teisel korrusel koristusasjad ja muu majapidamises vajalikud esemed paigutada – nt varstolmuimeja, puhastusvahendid, lambipirnid ja muu selline, mida teisel korrusel vaja võib minna ja mida oleks tüütu pidevalt tehnoruumist toomas käia.

6858539t1hf5aa.jpg
Kodukontori ja magamistoa vaheline sein, mida nihutasime pool meetrit
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pea igas toas kasutasime ka kaldlagede allolevat ruumi ära, tehes sinna sisse puidust riiulid. Suurema lapse toas sai katusenurka eriti lahedalt ära kasutada – seal toas on kahe maja katuste ühinemiskoht ja nii tekkis sinna suhteliselt avar süvend, kuhu saab siis kas laiendada garderoobi või teha raamatute jaoks riiulid.

6858559t1h0a22
Kaldlae alla ehitatav puidust riiul (suures magamistoas)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860541t1h6ede.jpg
Kaldlae all ära kasutatud pind riiulite jaoks – õlivahaga viimistletud. Liistud veel puudu.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seinu ehitades mõtlesime ka sisekujunduse peale – kuhu tulevad seinariiulid ja muud asjad, mis võiks vajada toestust – nendel seinadel sai lisaks kipsile kasutatud ka OSB plaati, mis ühtlasi ka jäigastavad kogu maja karkassi. Samamoodi said üle käidud ka kõik seinakontaktide täpsed asukohad ja lülitite asukohad. Soovitan teha iga toa kaupa nimekiri, milliseid elektrit tarbivaid esemeid seal toas võiks tulevikus kasutada ja selle järgi paigutada pistikupesad. Ja alati tasub neid rohkem panna kui esialgu vaja tundub minevat.

 

Siseviimistlus – seinad

Esimene tuba, mida viimistlema hakkasime oligi meie magamistuba, mis on teise korruse suurim tuba – ligi 22 ruutmeetrit (sealjuures on põrandapinda isegi rohkem). Meie magamistoast läheb läbi ka õhk-kütte kamina korsten, millele oli vaja karkass ehitada. Selleks, et see karkass lihtsalt kipskast välja ei näeks, plaanime selle katta liimitavate tellistega. Ühtlasi annaks see toale ka värvi ja iseloomu juurde.

6858627t1h9af2
Kamina korstnatoru koos kipskarkassiga (toa keskel)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kamina korstna karkass ühtlasi jaotab ruumi kaheks – selle taha jääv osa saab avatud garderoobiks ja selle ees olev osa saab magamisruumiks. Algne plaan – teha siia tuppa ka töönurk – sai ringi mõeldud. Olen viimased 3 aastat teinud arvutiga tööd magamistoas ja leidsin, et see peab lõppema. Magamistuba olgu siiski vaid magamiseks ja kodukontor eraldi tuba. Esialgne plaan teha eraldi vaid külaliste tuba, mis enamuse ajast tühjalt seisaks, jäi selle tõttu katki – sellest sai nüüd avatud kodukontor, kus ühtlasi hakkab olema ka lahtikäiv diivan külaliste majutamiseks.

Värvimise lõpetamisel pesin ka kõik aknaraamid ja -klaasid puhtaks. Toad võtsid kohe teise ilme! Paljud on muretsevalt küsinud, et kuidas kõikide nende aknaruutude pesemine välja näeb ja kui palju aega see võtab. Ma ütleks, et suurte ilma ruutudeta akende pesemine on isegi nürim tegevus. Väikse ruutude puhtaks saamine oli väga lihtne ja ei võtnud üldse nii eriliselt palju aega. Abiks võtsin ühe spetsiaalse masina, mis põhimõtteliselt on nagu tolmuimeja põhimõttel klaasikuivataja – masin kogub kogu musta vee paagi sisse ja jätab randivaba tulemuse. Proovisin üht akent ka käsitsi – vaid pritspudelit ja paberit kasutades pesta ja see oli oluliselt ajakulukam, paberit läks ka meeletult ja tulemus ei olnud nii hea. Masinaga kuivatades tuleb paberiga kuivatada vaid raamiäärsed, kuhu masin hästi ei ulatu.

6858685t1had6e
Suure magamistoa aknad (idasse)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kõik teise korruse toad saavad sama viimistluse – valgeks värvitud seinad, heledaks vahatatud puitlagi ja tume puitpõrand. Kõik seinasisesed riiulid, aknalauad ja tubade uksed ning kõik muud puitdetailid saavad samuti sama viimistluse – tumeda õlivaha, mis meenutab antiiktamme.

Valgete seintega kodu on olnud minu ammune unistus. Minu jaoks on valge sein ideaalne taust kõikidele sisustuselementidele. Valge sein ei tee minu meelest kodu vähem hubaseks, kui on osatud kasutada mööblit, tekstiile, toataimi ja muud sellist, mis tegelikult ühe kodu isikupäraseks teevad ja neid saab ka tujude muutudes välja vahetada ja nii üsna kiirelt kodule teise ilme anda. Samas näiteks ei kujutaks ka mina ette üleni valges toas elamist. Kontrasti peab olema! Põrand tuleb meil üsna tumedakirju, suur osa mööblit samuti. Valgeid tekstiile praktiliselt ei tulegi.

Väga palju mängib sisekujunduses rolli ka loomulik valgus ja ruumide suurus. Väikeste akendega ja väikeses ruumis tumedad või kirjud seinad teevad toa visuaalselt veel väiksemaks. Tume lagi tekitab visuaalselt mulje, et lagi on madalam, kui ta tegelikult on. Meil on teisel korrusel lõunapoole vaid laste magamistubade katuseaknad, seega heledad toonid siseviimistlusel olid üliolulised. Ma loodan, et saan lõpptulemust jagades näidata, et valgeid seinu ei pea kartma kui ülejäänud esemetega hubaseid värvitoone sisse tuua. Muidugi, boheemlasliku stiili armastajaid ei veena ka sellega ümber ja see polegi mu plaan. Kodu peab olema meeldiv ikka nende jaoks, kes seal elavad. Minu jaoks tunduvad hirmuäratavad näiteks lastetoad, kus on seintel kasutatud tumedakirjuid tapeete või tumedaid värve. Lastetubades on tavaliselt esemed niigi kirjumad kui mujal ja kokku tekitab selline kooslus mu meelest tohutult ärritava keskkonna. Õnneks on mu lapsed õnnelikud, et nad üldse oma toa lõpuks saavad ja ei ole siiani sisekujunduse osas sõna eriti võtnud. Meie jaoks peab kodu olema rahuliku üldmuljega – nii et kriiskavaid toone, nikerdatud esemeid ja nipsasjakesi meie kodust enamasti ei leia. See-eest kindlasti leiab ohtralt erineva tekstuuriga tekstiile – patju, kardinaid, mõned valitud vaibad; lisaks siis lambid, toataimed, pildid ja küünlad.

Siseviimistlus – lagi

Kohe päris majaehituse alguses oli selge, et laed tulevad meil puidust, mitte kipsist. Üks põhjus oli muidugi see, et puitlagi on palju ehedam ja hubasem aga natuke ka see, et me mõlemad ei salli lae pahteldamist ja lihvimist. Üheks tingimuseks laelaudade viimistluse valimisel oli see, et nad poleks liiga tumedad, aga samas puidumuster kenasti näha oleks. Puidupood, kust me suurema osa materjale tellinud oleme, saatis meile ühe valge vahaga viimistletud lauajupi näidiseks ja otsustatud oligi.

6859523t1hf77c.jpg
Valgeks vahatatud laelauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laelauad paigaldasime spetsiaalsete klambritega, mis andis võimaluse paigaldada voodrilauad selliselt, et kinnitusi ei jää näha. Klambrid kinnitatakse laua soone külge ja siis kruvitakse karkassi külge. Esimeste ja viimaste laudadega olime siiski sunnitud kasutama naelapüstoli abi, sest klambrit seal kinnitada ei saanud. Abiks oli ka ristjoonlaser – eriti neis kohtades, kus katuseaken katkestas lauarea aga akna kohalt pidi laudis jooksma siiski ühes joones edasi.

6859567t1h0d2c.jpg
Laelaudade paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Meie magamistoas on umbes viiemeetrine kaldlaega sein – selle laudade paigaldamine toimus suures osas kahekesi. Väiksematel lagedel paigaldas mees üksi.

 

Üldvalgustus

Toad said ka üldvalgustuse paika – laelambid, mis on valgeks lakitud puidust raamiga plafoonid. Jällegi – igas toas on täpselt samad lambid. Üldvalgustusena on need piisavalt eredad, et kõik vajalik tehtud saaks. Lastetubadesse paneme tugevamad LEd-pirnid kui enda tuppa. Mõlemas lastetoas tuleb erinevaid väiksemaid kohtvalgustusi ka – näiteks voodi juurde lugemislamp, kirjutuslaua lamp ja kapiriiuli alune lamp. Mida rohkem erinevaid valgusteid, seda parem. Otsustasime, et igas toas võiks olla suhteliselt tugev üldvalgustus, aga ka võimalus hubaseks valgustuseks. Valgustid see-eest on igas toas stiililt täpselt samad. Trepihallis, esikus, tehnoruumis ja pesuruumides kasutame süvistatud piimja klaasiga led-lampe.

6860543t1h9c7d.jpg
Üldvalgustuseks valitud laelambid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuni põrandani viimistletud toad

Järgmised fotod on tõenäoliselt hetkel veel üsna igav vaatepilt, sest tooniandvaid esemeid veel ju pole. Nende tubade ilme muutub täielikult kui need lõplikult sisustatud saavad.

6860599t1hf3ac.jpg
Suur magamistuba (panoraamfoto)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860601t1he7c1.jpg
Väiksema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860605t1hcb2f.jpg
Suurema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860611t1h9139.jpg
Kodukontor-külaliste tuba (panoraamvõte)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860617t1hbcc3.jpg
Trepihall
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lähipäevadel peaks teine korrus ka põrandaküttetorud paika saama. Niikaua kui spetsialistid neid paigaldavad ja kuni põrand saabub, on plaan ka esimene korrus sama kaugele viimistletud saada.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Meie tulevase maja välisilme ja üldine info

Järgmises neljas-viies postituses tutvustan veidi lähemalt, milline meie ehitatav maja välja nägema hakkab. Meil on projektiga paikapandud maja väline lahendus ja tehniline pool ning enamvähem läbi mõeldud kogu maja sisekujunduslahendus. Esimeses tutvustavas postituses räägin maja üldistest andmetest ja välisest lahendusest, mis projektiga paika pandud. 

Maja on planeeritud lintvundamendil kahekorruselise puitkarkassmajana, mille kogupind on 242m2 – selle hulka kuulub ka olemasolev väike majaosa, kus me praegu elame ja mitmed abiruumid.

Maja fassaadi katab laudis, mille tooniks saab beežikas-hall ja katus koos vihmaveesüsteemiga tuleb tumehall. Katusekatte valisime klassikalise niiöelda valtspleki stiilis teraskatuse – idee oli, et maja välisilme tuleks üsna klassikaline ja neutraalne. Katusekatte valik  oli selles mõttes lihtne, et muud valikud, mida siin piirkonnas näinud olime – olid kas sammaldunud, okkaid täis või kasvas lausa lilli katusel. Teraskatuse külge väga midagi pidama ei jää – ainuke mure on veerennid, mida tuleb ilmselt hakata männiokastest puhastama. Akende valik oli samuti lihtne – plastaknad olid välistatud, sest minu meelest sobivad need vaid paneelmajakorteritele. Minu suurim soov oli, et meie uues kodus oleks suurte ruutudega puit-pakettaknad ja need ka mõne viperusega sinna projekti said.  Välisuste ja akende värvitooniks on valge ja aknad tulevad kolmekordse klaaspaketiga.

Maja kogupinnast 180m2 on eluruumide pind. Ehitatava uue majaosa esimesel korrusel on garaaž koos tööruumiga ja tehnoruum, mis peaks mahutama õhk-vesi soojuspumba majasisese seadme. Küttesüsteemi valikust kirjutan ilmselt veel eraldi postituse, sest see projekt tuleb lähiajal ära tellida ja siis saan sellest ka lähemalt rääkida.

Eluruumidest asub esimesel korrusel esik, saun koos pesuruumiga ja WC-ga ning avatud köök-elutuba. Paljud arvavad, et köök peaks elutoast eraldi olema, aga mina nii ei arva. Mulle meeldib kui ma ei pea süüa tegema minema kuskile eraldi kinnisesse ruumi. Toidulõhnadega probleeme ei teki kui on korralik kubu pliidi kohal. Lisaks meeldib mulle avarus.

35
Esimene korrus
36
Teine korrus

Teisele korrusele tuleb 4 magamistuba, millest üks on kõige suurem – põrandapinnaga umbes 20m2. Teised magamistoad on väiksemad – mõlemale lapsele oma tuba ja üks vaba tuba – eelkõige külalistele või siis kodukontorile – seda näitab aeg, kuidas vaja on. Teisele korrusele teeme ka väiksema WC ja pesuruumi. Kuna maja tuleb viilkatusega, siis võtab kaldlagi teise korruse magamistubadest omajagu ruumi ära, aga minu meelest annab see kaldlagi ruumile alati omanäolisust ja hubasust juurde ja köetavat pinda tuleb ju ka sellevõrra vähem. Maja küttesüsteemiks – nagu ma juba mainisin – saab õhk-vesi soojuspump, mis soojendab nii tarbevett kui põrandakütte vett. Lisaks on planeeritud elutuppa kamin-ahi, mis on hea alternatiiv majakütmisele nt kevad-sügisesel perioodil või talvel hubasuse tekitamiseks. Lisaks – alternatiivne küttevariant, näiteks elektrikatkestuse juhtudel, on minu arvates alati mõistlik mõte.

Seaduse järgi peab kõikidel ehitatavatel majadel olema ka projekti järgi välja arvutatud energiamärgis. Meie majal saab see olema C ehk hoone energiatõhususarv on 147,3kWh aastas ruutmeetri kohta.

Maja idapoolsele küljele oleme planeerinud terrassi, kuhu saab astuda otse köögist ja elutoa suured – peaaegu maast laeni – aknad on vaatega terrassile. Akendest rääkides – veel üks minu unistus, mis teoks saab, on suurte akendega köök ja palju loomulikku valgust köögis. Siiani kõikides kodudes, kus elanud olen, on just köögis päevavalgust liialt vähe olnud ja see oli üks asi, mida ma oma majas teisiti teha tahtsin. Ka magamistubadesse teisel korrusel planeerisime 4 suurt katuseakent lisaks otsaseintes olevatele suurtele akendele, et loomulikku valgust ikka piisavalt oleks.

Järgmistes postitustes räägin lähemalt, millised on plaanid maja sisekujunduseks.