Maja teise korruse põrandad ja põrandaküte

Mulle on alati meeldinud massiivlauast põrandad. Mind isegi ei ole morjendanud ohud, et võivad tekkida praod ja täkked. Ehe puit on ikka midagi muud kui näiteks laminaat. Ühtlasi on minu jaoks kodu põrand kõige olulisem osa siseviimistlusest ja seetõttu alustasin ma põranda otsimist juba kolm aastat enne selle paigaldust. 

Juba enne ehitust olime kindlad, et meie unistuste koju tuleb laiast lauast ehe tammepõrand. Esialgu polnud mul õrna aimugi, mis hinnaga tammelaudu müüakse ja mis hinnaga paigaldatakse. Me pole kunagi ise laudpõrandat paigaldanud ja selle töö plaanisime jätta spetsialistidele. Ruutmeetreid on meil üsna palju, seetõttu oli kohe algusest peale vaja teada, milline summa meil põrandatele kulub. Enne kui jõuan oma jutujärjega paigalduse ja piltideni, räägin, kuidas ma meie põranda üldse leidsin.

 

Põrandalaudade otsingud ja meie valik

Kõige eredamalt on mul meeles üks Tallinnas asuv siseviimistlustooteid pakkuv pood, mille nime ma jätan siiski mainimata, kuna tegu on kolm aastat tagasi juhtunuga. Ma südamest loodan, et nad tänasel päeval enam sellist „teenindust“ ei paku. Niisiis, sõitsin parasjagu last vanavanemate juurde viima ja tee peal jäi silma reklaam, et just see pood pakub Eestis suurimat valikut puitparkette. Astusin poodi sisse ja vaatasin ringi. Oligi väga suur valik laudparkette erinevatelt tootjatelt ja ruumi teises otsas silmasin ka viimistlemata põrandalaudu – seadsin oma sammud kohe nende suunas, aga poole sammu pealt peatas mind nende poe müügimees, küsimusega kas saab mind aidata. Ma siis ütlesin, et otsin tammelauda maja põrandale ja hakkasin edasi liikuma laudade poole. Edasist vestlust ma 100% enam ei mäleta, aga põhimõtteliselt tehti minu plaan just päris massiivlaud valida täiesti maha – “väga halb mõte”, “kestab vähe”, “tekivad täkked”, “keeruline paigaldada” jne. Ma ikka üritasin seletada, et ma siiski tahan laudpõrandat, sest erinevalt laudparketist on see “igavene”, kui õigesti hooldada ja täkkeid tuleb igasse põrandasse ning praod mind ei kurvasta, kui need just sentimeetrised pole. Edasi tuli juttu teemal kui kallis ja mõttetu ikka tammelaud on võrreldes laudparketiga – alla 100euro ruutmeetri eest kindlasti tammelauast põrandat ei saa.

Olin mõnevõrra üllatunud – esiteks sellest, et ta mulle niiöelda odavamat varianti pähe tahab määrida, aga ka väljaöeldud hinnast – kuna mul sel hetkel võrdlusmomenti polnud, siis ma väga ei vaielnud. Samuti väitis ta, et kui meil põrandaküte tuleb, siis tuleks laudpõranda idee koheselt maha matta. Pärast ei suutvat ma end ära kiruda, et nii rumala otsuse tegin. Lasin siis üliagaral müügimehel endale tavalisi laudparkette tutvustada. Üldiselt aga üritasin kiirelt end ebameeldivast kogemusest lahti raputada. Minu lahkudes soovitas müügimees mulle miskit stiilis: „Järgmine kord võta ikka mees ka poodi kaasa“. Autosse istudes ja asja üle paar minutit järelemõelnuna, otsustasin, et sinna poodi ma enam ei lähe, ei mehega ega meheta. See pole esimene kord, kui tunnen ehituspoe kliendina, et see, et ma naine olen, tähendab nende meelest, et tõenäoliselt pole ma potentsiaalne klient või ei jaga ehitusest mitte midagi ja vajan korraliku loengut. Naised ju teatavasti ei ehita ega paigalda põrandaid, tõenäoliselt ei maksa ka arveid. (Sarkasm, kui keegi aru ei saanud). Praegu selle poe veebilehte uurides tundub, et sinna võib põrandat ostma minna siis kui raha liiga palju üle on.

Koju jõudes tegin arvuti lahti ja otsisin tammest põrandalaudade pakkujaid. Leidsin paar minu jaoks tundmatu nimega ettevõtet ja otsustasin, et küsin hinnapakkumisi. Päringus küsisin ma laia tammelauda (15-20cm), ca 20mm paksust, faasitud ja kogus 155ruutmeetrit. Ühtlasi uurisin ka paigalduse ja viimistluse kohta, kuna me ei plaaninud ise hakata katsetama nii kalli materjaliga.  Üsna kiiresti sain pakkumise, mis mu tähelepanu äratas. Woodengold ehk Saare Põrand OÜ, kelle pakkumine mulle koheselt silma jäi, pakkus tammelauda 29€/m2. Tegemist oli küll viimistlemata lauaga, aga ma eeldasin, et viimistlus ja paigaldus kokku siiski ei maksa 70€/m2 (et hinnaks 100eurot ruutmeetri kohta tuleks). Sel hetkel neil veel Tallinnas vist kontorit polnud, ent müügiesindaja kellega suhtlesin, oli hästi abivalmis ja nõus kuskile näidiseid tooma ja näitama neid. Saimegi ühe kaubanduskeskuse parklas kokku ja ma pärisin veel nii põrandakütte ja laudpõranda sobivuse kui muude valikute kohta (uksed, lengid, liistud, aknalauad jne). Olin ise nii vaimustuses, et leidsin just selle õige toote ja mõistliku hinnaga. Müügiesindajale rääkisin ära ka, et me tegelikult veel tellida ei saa, sest majagi veel pole, aga mul oli vaja eelarve paika panna. Suhtlemine oli väga tore ja viisakas ning isegi fakt, et meil alles paari aasta pärast reaalselt seda puitu vaja on, ei muutnud suhtumist. Sisimas olin ma juba ära otsustanud, et meie põrand tuleb just sellest firmast. Umbes kord aastas sain nende müügiesindajalt meili, et kaugel me ehitus on ja kas saab juba põrandalaudu tellima hakata.  Lihtsalt nii tore, et nad kolm aastat meid meeles pidasid ja meie tellimust kannatlikult ootasid.

Sel kevadel, kui pidi juba hakkama põranda tellimise peale mõtlema, käisime nende Tallinna kontoris, mis üllatuslikult asub umbes viieminutilise autosõidu kaugusel meie majast. Valisime koha peal välja puidusordi ja viimistluse ning otsustasime teise korruse põrandale siiski panna laudparketi ja massiivlaua paigaldada vaid esimesele korrusele. Põhiline põhjus oli see, et ma tahtsin, et magamistubades hästi laiad lauad oleksid.

Põrandakütte peale ei soovitata väga laia massiivlauda, samas laudparketti kannatab panna natuke laiema, sest materjal on õhem kui massiivlaud. Võrdluseks – laudparkett on meil 15mm paks ja  180mm lai aga põrandalaud tuleb 21mm paks ja 140mm lai. Viimistlus tuleb mõlemal sama – pähkli toonõli ja õlivaha. Laudparketi (st teise korruse põranda) hind tuli u 45eurot ruutmeeter ja esimese korruse massiivlaud tuleb umbes 39eurot ruutmeeter. Massiivlauale tuleb veel lisaks paigalduse hind. Mõlemad materjalid on juba viimistletud tooted ja peale paigaldust enam lihvi ega õlitamist ei vaja.

 

Põrandaküte teisel korrusel ja TYCROC plaadid

Kui põrandalauad tellitud said ja teine korrus oli enamvähem valmis viimistletud, tuli tegeleda kütte teisele korrusele saamisega. Me olime otsustanud, et radiaatoreid meie koju ei tule. Vesipõrandaküte on väga mõnus – annab ühtlaselt sooja ja ei ole jala all ebamugav. Kuidas aga saada teisele korrusele põrandale veetorud ilma raske betooni valamiseta, oli järgmine küsimus. Küttepaigaldajad pakkusid, et me võiks kipsitükkidega täita torude vahed ja kipsivalu teha. See tundus, aga liiga suur töö (86ruutmeetrit põrandapinda) ja nii ma otsisin alternatiivseid variante. Jõudsin lõpuks Tycroci lehele, kus tutvustati Tycroc UHP matte, mis on kaetud fooliumkihiga ja kus on küttetorude jaoks sooned sees ja mille paigaldamine tundus väga lihtne, kiire ja puhas (erinevalt valamistöödest). Tellisime Tycroci plaadid ja lasime oma küttesüsteemi paigaldajal paigaldada ka plaadid koos torudega. Peale torude paikasaamist üritasime teisel korrusel plaatidel ja torudel võimalikult vähe talluda. Kui üldse sinna läksin (pilte tegema), siis otsisin kõige siledama tallaga jalanõud ja vältisin torude peal tallumist.

6979687t1h61ee
Teise korruse põrandaküttetorud Tycroc plaatide sees
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ühel laupäevahommikul kui oli plaan hakata teisel korrusel põrandat paigaldama, avastasime, et terve sealne põrand kriuksub ebameeldivalt. Saime aru, et kogu põranda ulatuses kõik torude keerukohad krigisevad kohutavalt – ka siis kui sinna parketivaip ja plaat peale panna, oli jätkuvalt sama jube krigin. Sel päeval me põrandat paigaldada ei saanudki. Ootasime mitu päeva enne kui küttepaigaldajad vigadeparandust tegema tulid.

6979715t1h64a5.jpg
Torud tycrocis ilma teibita
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ehk on meie kogemus kellelegi abiks – kui Tycroci matte paigaldate torude jaoks, laadige nende kodulehelt alla eestikeelne paigaldusjuhend ja järgige võimalikult täpselt neid juhiseid või kui lasete selle töö kellelgi teha, jälgige ise, et järgitaks juhiseid. Kriginat tekitab see kui torud ei ole mitte vastu fooliumi vaid vastu sinist plaadi osa. Selle vältimiseks tuleks kõik lõigatud lisakanalid ja keerukohad enne torupaigaldust fooliumteibiga katta. Lisaks võivad pooleldi lahtised plaadid omavahel liikudes krigiseda – selle vastu aitab korralikult kinnitamine – maksimaalselt 300mm vahedega kruvid koos spetsiaalsete seibidega. Me saime veel mingi osa plaate ise ka üle käia vahetult enne põranda paigaldust ja see võttis kenakesti aega. Targem on kohe õigesti teha, siis ei ole hiljem probleeme.

6979925t1hfc27.jpg
Laudparkett pakendis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laudparketi paigaldamine 

Juba samal päeval, kui küttepaigaldajad parandustööd lõpetasid, paigaldasime me esimese toa põranda ära. Kuigi algselt oli plaan ka see töö lasta ära teha, siis peale seda kui saime teada, et tycroci peale laudparketi lausliimimist ei tehta vaid tehakse liimimine punn-soonest, otsustasime, et selle tööga saame me ise hakkama. Esimese toana võtsime ette kodukontori ja paigaldasime ka suure magamistoa pikima seina äärde kolm rida laudu ära, et saaks neil kuivada lasta. Töödejaotus oli selline – koos paigaldasime laua, mees tagus laua klotsi ja haamrit kasutades tihedalt eelmise rea vastu, mina puhastasin lauad liigsest liimist ja fikseerisin laua maalriteibiga.

6979723t1h7968.jpg
Laudparketi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuskilt õpetusest oli mehele silma jäänud teibi kasutamine laua paigaldusel – teip hoidis lauda soonest välja liikumast haamrilöögi tulemusel. Ma esialgu ei uskunud, et see toimib – et üldse teip miskit kinni hoiab. Alguses kasutasime natuke kallimat sorti maalriteipi (sinine TESA teip, umbes 9eurot/rull) ja kui see otsa sai, siis läks käiku tavaline maalriteip ja mõlemad toimisid väga hästi. Teibid hoidsime peal paar tundi. Erinevalt tavalisest ehituspoe laudparketist olid meie omad erinevate pikkustega – 1,2meetrit kuni 2,5meetrit. Pikemaid oli keerulisem paika saada ja siis olid teibid eriti abiks.

Kuna meil lävepakke ei tule, siis otsustasime trepihalli teha teiste tubadega ühes tükis. See vist oli kogu paigalduse juures kõige keerulisem osa, sest kõige pikem minek oli umbes 9 meetrit. Tegime selle töö mitmes osas tööpäeva õhtuti ja lõpetatud saime kogu põranda 9. augusti kesköö paiku.

6979867t1hb4a6.jpg
Vaade trepihallist magamistubadesse
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979857t1h67ae.jpg
Tamme laudparkett
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6979851t1hfa44.jpg
Laudparketi muster ja toon
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tulemus jäi mõnusalt hubane – soojas toonis puitpõrand annab ka valgete seintele mõnusalt sooja tooni. Õlivahaga kaetud puit on jala all loomulik ja soe. Kuigi hetkel teisel korrusel kütet sees ei ole, on vahe siiski tuntav. Allkorrusel oleva betoonpõranda peal on ikka ebamugav – kuigi seal on küte sees, tundub põrand siiski liiga jahe, et paljajalu käia.

6979731t1h9b88.jpg
Laudparkett suures magamistoas
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Esimese korruse põrandalaudu pole me veel lasknud ära tuua – liiga eredalt meeles, kuidas me kahekesi 1000kg laudparketti kulleriauto pealt maha laadisime ja tegelikult pole hetkel ruumi, et neid hoida kuskil. Natuke on vaja materjale veel eest ära saada alt korruselt (nii laelauapakid kui seina mõeldud voodrilauad jms). Lähiajal loodaks ikka esimese korruse põranda paigalduse ka lasta ära teha. Rohkem pilte näeb siis blogi Facebooki lehelt.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Meie valgete seintega kodu ehk siseviimistlusest

Üldiselt jagunevad arvamused kaheks: need, kes armastavad valgeid elamisi ja need, kes peavad neid haiglat meenutavateks kõledateks ruumideks. Ma kuulun sinna esimesse rühma. Kuigi nõustun, et liiga valge pole ka hea. 

Samal ajal kui väljas tegutseti meie majaesise ja aiaga, tegutsesime meie majas sees, et saada teine korrus kipsi alla. Maikuu nädalavahetustel ja terve juunikuu, sh kogu oma puhkuse, tegelesime teise korruse välja ehitamise ja viimistlemisega. Vahepeal käis ka plaatija, kes terve esimese korruse pesuruumi ära plaatis, aga sellest kirjutan eraldi postituses kui pesuruumis ka segistid ja muu vajalik paigas on.

 

Viimaste seinade ehitamine

Juuni alguses oli teisel korrusel veel puudu nii villa kui kipsi – näiteks kaldlae vill katuseakende ümbruses ja kaldlae alune põranda osa, mille paigaldamine käis paraja kondiväänamise saatel. Juuni alguses tuli mehe vend meile appi ja koos tegutsedes sai suurem osa kipsi seina. Samal ajal paigaldasin mina villa sinna, kus see veel puudu oli.

6858515t1h847d
Trepihall maikuu keskel
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kipsi paigaldamise käigus tuli jooksvalt ideid, kuidas ruumi paremini ära kasutada. Nii otsustasime näiteks kodukontori toa täiesti avatuks jätta ja laiendada seda ruumi veel umbes poole meetri võrra meie magamistoa arvelt. Selle poole meetrise ruumi peale mahutasime ära seinakapi, kuhu saab teisel korrusel koristusasjad ja muu majapidamises vajalikud esemed paigutada – nt varstolmuimeja, puhastusvahendid, lambipirnid ja muu selline, mida teisel korrusel vaja võib minna ja mida oleks tüütu pidevalt tehnoruumist toomas käia.

6858539t1hf5aa.jpg
Kodukontori ja magamistoa vaheline sein, mida nihutasime pool meetrit
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Pea igas toas kasutasime ka kaldlagede allolevat ruumi ära, tehes sinna sisse puidust riiulid. Suurema lapse toas sai katusenurka eriti lahedalt ära kasutada – seal toas on kahe maja katuste ühinemiskoht ja nii tekkis sinna suhteliselt avar süvend, kuhu saab siis kas laiendada garderoobi või teha raamatute jaoks riiulid.

6858559t1h0a22
Kaldlae alla ehitatav puidust riiul (suures magamistoas)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860541t1h6ede.jpg
Kaldlae all ära kasutatud pind riiulite jaoks – õlivahaga viimistletud. Liistud veel puudu.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Seinu ehitades mõtlesime ka sisekujunduse peale – kuhu tulevad seinariiulid ja muud asjad, mis võiks vajada toestust – nendel seinadel sai lisaks kipsile kasutatud ka OSB plaati, mis ühtlasi ka jäigastavad kogu maja karkassi. Samamoodi said üle käidud ka kõik seinakontaktide täpsed asukohad ja lülitite asukohad. Soovitan teha iga toa kaupa nimekiri, milliseid elektrit tarbivaid esemeid seal toas võiks tulevikus kasutada ja selle järgi paigutada pistikupesad. Ja alati tasub neid rohkem panna kui esialgu vaja tundub minevat.

 

Siseviimistlus – seinad

Esimene tuba, mida viimistlema hakkasime oligi meie magamistuba, mis on teise korruse suurim tuba – ligi 22 ruutmeetrit (sealjuures on põrandapinda isegi rohkem). Meie magamistoast läheb läbi ka õhk-kütte kamina korsten, millele oli vaja karkass ehitada. Selleks, et see karkass lihtsalt kipskast välja ei näeks, plaanime selle katta liimitavate tellistega. Ühtlasi annaks see toale ka värvi ja iseloomu juurde.

6858627t1h9af2
Kamina korstnatoru koos kipskarkassiga (toa keskel)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kamina korstna karkass ühtlasi jaotab ruumi kaheks – selle taha jääv osa saab avatud garderoobiks ja selle ees olev osa saab magamisruumiks. Algne plaan – teha siia tuppa ka töönurk – sai ringi mõeldud. Olen viimased 3 aastat teinud arvutiga tööd magamistoas ja leidsin, et see peab lõppema. Magamistuba olgu siiski vaid magamiseks ja kodukontor eraldi tuba. Esialgne plaan teha eraldi vaid külaliste tuba, mis enamuse ajast tühjalt seisaks, jäi selle tõttu katki – sellest sai nüüd avatud kodukontor, kus ühtlasi hakkab olema ka lahtikäiv diivan külaliste majutamiseks.

Värvimise lõpetamisel pesin ka kõik aknaraamid ja -klaasid puhtaks. Toad võtsid kohe teise ilme! Paljud on muretsevalt küsinud, et kuidas kõikide nende aknaruutude pesemine välja näeb ja kui palju aega see võtab. Ma ütleks, et suurte ilma ruutudeta akende pesemine on isegi nürim tegevus. Väikse ruutude puhtaks saamine oli väga lihtne ja ei võtnud üldse nii eriliselt palju aega. Abiks võtsin ühe spetsiaalse masina, mis põhimõtteliselt on nagu tolmuimeja põhimõttel klaasikuivataja – masin kogub kogu musta vee paagi sisse ja jätab randivaba tulemuse. Proovisin üht akent ka käsitsi – vaid pritspudelit ja paberit kasutades pesta ja see oli oluliselt ajakulukam, paberit läks ka meeletult ja tulemus ei olnud nii hea. Masinaga kuivatades tuleb paberiga kuivatada vaid raamiäärsed, kuhu masin hästi ei ulatu.

6858685t1had6e
Suure magamistoa aknad (idasse)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kõik teise korruse toad saavad sama viimistluse – valgeks värvitud seinad, heledaks vahatatud puitlagi ja tume puitpõrand. Kõik seinasisesed riiulid, aknalauad ja tubade uksed ning kõik muud puitdetailid saavad samuti sama viimistluse – tumeda õlivaha, mis meenutab antiiktamme.

Valgete seintega kodu on olnud minu ammune unistus. Minu jaoks on valge sein ideaalne taust kõikidele sisustuselementidele. Valge sein ei tee minu meelest kodu vähem hubaseks, kui on osatud kasutada mööblit, tekstiile, toataimi ja muud sellist, mis tegelikult ühe kodu isikupäraseks teevad ja neid saab ka tujude muutudes välja vahetada ja nii üsna kiirelt kodule teise ilme anda. Samas näiteks ei kujutaks ka mina ette üleni valges toas elamist. Kontrasti peab olema! Põrand tuleb meil üsna tumedakirju, suur osa mööblit samuti. Valgeid tekstiile praktiliselt ei tulegi.

Väga palju mängib sisekujunduses rolli ka loomulik valgus ja ruumide suurus. Väikeste akendega ja väikeses ruumis tumedad või kirjud seinad teevad toa visuaalselt veel väiksemaks. Tume lagi tekitab visuaalselt mulje, et lagi on madalam, kui ta tegelikult on. Meil on teisel korrusel lõunapoole vaid laste magamistubade katuseaknad, seega heledad toonid siseviimistlusel olid üliolulised. Ma loodan, et saan lõpptulemust jagades näidata, et valgeid seinu ei pea kartma kui ülejäänud esemetega hubaseid värvitoone sisse tuua. Muidugi, boheemlasliku stiili armastajaid ei veena ka sellega ümber ja see polegi mu plaan. Kodu peab olema meeldiv ikka nende jaoks, kes seal elavad. Minu jaoks tunduvad hirmuäratavad näiteks lastetoad, kus on seintel kasutatud tumedakirjuid tapeete või tumedaid värve. Lastetubades on tavaliselt esemed niigi kirjumad kui mujal ja kokku tekitab selline kooslus mu meelest tohutult ärritava keskkonna. Õnneks on mu lapsed õnnelikud, et nad üldse oma toa lõpuks saavad ja ei ole siiani sisekujunduse osas sõna eriti võtnud. Meie jaoks peab kodu olema rahuliku üldmuljega – nii et kriiskavaid toone, nikerdatud esemeid ja nipsasjakesi meie kodust enamasti ei leia. See-eest kindlasti leiab ohtralt erineva tekstuuriga tekstiile – patju, kardinaid, mõned valitud vaibad; lisaks siis lambid, toataimed, pildid ja küünlad.

Siseviimistlus – lagi

Kohe päris majaehituse alguses oli selge, et laed tulevad meil puidust, mitte kipsist. Üks põhjus oli muidugi see, et puitlagi on palju ehedam ja hubasem aga natuke ka see, et me mõlemad ei salli lae pahteldamist ja lihvimist. Üheks tingimuseks laelaudade viimistluse valimisel oli see, et nad poleks liiga tumedad, aga samas puidumuster kenasti näha oleks. Puidupood, kust me suurema osa materjale tellinud oleme, saatis meile ühe valge vahaga viimistletud lauajupi näidiseks ja otsustatud oligi.

6859523t1hf77c.jpg
Valgeks vahatatud laelauad
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Laelauad paigaldasime spetsiaalsete klambritega, mis andis võimaluse paigaldada voodrilauad selliselt, et kinnitusi ei jää näha. Klambrid kinnitatakse laua soone külge ja siis kruvitakse karkassi külge. Esimeste ja viimaste laudadega olime siiski sunnitud kasutama naelapüstoli abi, sest klambrit seal kinnitada ei saanud. Abiks oli ka ristjoonlaser – eriti neis kohtades, kus katuseaken katkestas lauarea aga akna kohalt pidi laudis jooksma siiski ühes joones edasi.

6859567t1h0d2c.jpg
Laelaudade paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Meie magamistoas on umbes viiemeetrine kaldlaega sein – selle laudade paigaldamine toimus suures osas kahekesi. Väiksematel lagedel paigaldas mees üksi.

 

Üldvalgustus

Toad said ka üldvalgustuse paika – laelambid, mis on valgeks lakitud puidust raamiga plafoonid. Jällegi – igas toas on täpselt samad lambid. Üldvalgustusena on need piisavalt eredad, et kõik vajalik tehtud saaks. Lastetubadesse paneme tugevamad LEd-pirnid kui enda tuppa. Mõlemas lastetoas tuleb erinevaid väiksemaid kohtvalgustusi ka – näiteks voodi juurde lugemislamp, kirjutuslaua lamp ja kapiriiuli alune lamp. Mida rohkem erinevaid valgusteid, seda parem. Otsustasime, et igas toas võiks olla suhteliselt tugev üldvalgustus, aga ka võimalus hubaseks valgustuseks. Valgustid see-eest on igas toas stiililt täpselt samad. Trepihallis, esikus, tehnoruumis ja pesuruumides kasutame süvistatud piimja klaasiga led-lampe.

6860543t1h9c7d.jpg
Üldvalgustuseks valitud laelambid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuni põrandani viimistletud toad

Järgmised fotod on tõenäoliselt hetkel veel üsna igav vaatepilt, sest tooniandvaid esemeid veel ju pole. Nende tubade ilme muutub täielikult kui need lõplikult sisustatud saavad.

6860599t1hf3ac.jpg
Suur magamistuba (panoraamfoto)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860601t1he7c1.jpg
Väiksema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860605t1hcb2f.jpg
Suurema lapse tuba
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860611t1h9139.jpg
Kodukontor-külaliste tuba (panoraamvõte)
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6860617t1hbcc3.jpg
Trepihall
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lähipäevadel peaks teine korrus ka põrandaküttetorud paika saama. Niikaua kui spetsialistid neid paigaldavad ja kuni põrand saabub, on plaan ka esimene korrus sama kaugele viimistletud saada.

 

Rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel. 

Tulevase maja sisemus – suure magamistoa plaanid

Eelmises kodus oli magamistuba vaid 9 ruutmeetrit, sest suurema magamistoa jätsime lastele, kes ruumi rohkem vajasid. Selles korteris, kus elasime aastaid, oli magamistuba meie jaoks liiga kitsas, ent hea planeerimise tulemusena mahtus ära maast laeni sisseehitatud garderoob, 160cm lai voodi ja kummut. Siiski –  voodi ümber jäi vaid 60cm ruumi ja rohkem põrandapinda polnudki. Lisaks oli see magamistuba liiga pime – aknad olid põhjapoole ja normaalselt päevavalgust seal praktiliselt polnudki. Seekord plaanime magamistuba oluliselt avaramaks. Ja kuigi seal olid hubased toonid – pruun, roheline, valge ja naturaalne õlitatud puit, siis polnud ta siiski nii hubane kui oleks võinud olla.

 

Üldine siseviimistlus: 

Ka selles toas on plaan kasutada põrandal naturaalset õlitatud tammelauda ja lagedel läbikumavalt valgeks lakitud (või õlitatud) kuusepuitu. Ilmselt ei tule selles toas üleni valgeid seinu vaid osaliselt katame seina tumedamaks õlitatud laudadega, et sellele mõnusat hubasust juurde anda. Toa värvitoonideks oleksidki õlitatud tammepuit, hall, beež ja valge. Kontrasti annaks must toon väikeste detailidena nt lampide, lillepottide ja võibolla ka kardinate näol. Pildil olev (üleval vasakus nurgas) hallikirju sein on praeguste plaanide kohaselt jällegi üks läbiv viimistlusvariant terves elamises – sellist seina saab näiteks loodusliku lubikrohvi ja pigmenteeritud kaseiinvärviga. Käisin hiljuti õppimas, kuidas selliseid materjale kasutada ja endale meelepärane tulemus saavutada. Sain ka värvinäidiseid ise koju kaasa valmistada – kanda need plaatidele ja siis koduses valguses valida, kuhu antud toon ja viimistlusmaterjal sobiks. Sama materjaliga tahaks ka kamina viimistleda elutoas. Nendest materjalidest plaanin ükskord ka pikemalt kirjutada.

Magamistoa värvipalett – alates valgest puitlaest, seinte erinevatest toonivariantidest kuni õlitatud põrandani

Magamistoa ideede kollaaž

Ruumiplaneering:

Kokku on seal põrandapinda umbes 30 ruutmeetrit, samas osa sellest on kaldlae all. Kaldlae aluse plaanime kõikides tubades maksimaalselt ära kasutada säilituspinnana. Meie magamistoas läheb sinna alla ka töölaud kahele, mis on valguse osas ideaalne – katuseaknast tulev loomulik valgus ei muuda ekraani nähtavust, samas annab piisavalt valgust, et näiteks lugeda.

Magamistoa ühte nurka plaanime avatud garderoobi. Mulle ei ole kunagi riidekapid meeldinud, sest minu meelest on nad ruumikasutuse poolest ebapraktilised. Ja magamistuba on niikuinii privaatne tuba – minule sobib kui mu riided nähtaval on. Väiksemad esemed saab ju alati kummutisse paigutada või lae all olevatesse riiulitele kastidesse ja korvidesse. See ühtlasi korrigeerib oluliselt ka tarbimisharjumusi – mõttetuid esemeid siis kapinurka peidetult ei ole.

Garderoobi ideede kollaaž

Voodipesu ja rätikute kapp saab olema üldsegi teise korruse trepihallis, et sealt oleks mugav neid võtta ja erinevatesse tubadesse viia. Pealisriiete koht saab olema esimesel korrusel esikugarderoobis – ei ole mingit põhjust, miks need peaks teisel korrusel olema. Sama lugu ka välisjalanõudega.

Meie magamistoast läheb läbi ka korstnajalg, mis tuleb tulekindlalt kinni katta ja mille viimistluseks praegu oleme plaaninud punasekirjud tellised.

Loe ka teisi minu blogipostitusi SIIT ja jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel.