Katuse eeltööd ja korstna ehitamine

Puhkus on läbi ja nüüd teeme töö kõrvalt maksimaalse, et majakarp sügiseks kinni saada. Tempo on muidugi langenud seetõttu, et ei saa iga päev tegutseda ja oleme natuke graafikust maas, aga midagi hullu ei ole, sest terve juuli oli plaanitud tellitud töödele ja need ei võta väga kaua aega.

Peale puhkuse lõppu käis päeval isa üksi ehitamas ja õhtul kui mees töölt tuli, viisin mina isa koju ja mees jätkas ehitusega – põhiliselt katuse eeltöödega. Vihmasajuga paigaldasime penosid esimese korruse põrandale ja ilusa ilmaga tegime katust edasi.

5579103t1h2bf9
Põrand soojustatud – pilt tehtud 5. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt KokkEnter a caption

Katuse eeltööd võtsid oluliselt rohkem aega kui me planeerisime. Esialgne plaan nägi ette, et juulikuuks on meil kõik eeltööd tehtud, et töömehed saaks paigaldada kütte, valada põranda, paigaldada katuseplekk ja aknad – kõik need tööd on meil poole summa ulatuses makstud ja juulisse plaanitud, ent praegu pole katuse eeltöö veel lõpetatud. Vähe on jäänud teha aga suuresti oleme sõltunud ilmast ja ajast – töö kõrvalt ei jaksa alati teha ka.

Katuse eeltööd olid ajakulukamad just keerulise ligipääsu tõttu – meil pole kordagi ühtki tõstukit ega tellingut renditud olnud. Kõik tööd on siiani tehtud redelite abil ja sõna otseses mõttes katusel turnides, ka materjalide üles vinnamine. Kui katusekarkass veel lahtine oli, siis sai läbi teise korruse kergemalt ligi. Peale selle sulgemist tuli redelil üles-alla ronida ja poolküürakil ja põlvili töid teha. Põlvekaitsmed olid meestel küll igapäevaselt kasutuses.

Kui uue maja katuse kile ja roovitus tehtud oli, jõudsime etappi, kus pidime otsustama, mis vana maja koledast korstnast saab. Pööningul oli korstnajalg nii pragusid täis, et tegelikult teadsime juba enne ehitama hakkamist, et lähiajal see töö ära teha tuleb, aga miskipärast me väga ei kiirustanud ka sellega. Nüüd siis keset suve oli vaja kiirelt leida keegi, kes selle maha lammutaks ja uue laoks. Põhimõtteliselt oleksime selle tööga ka ise hakkama saanud, aga mees ei tahtnud seda teha ja nii ma siis hakkasin järjest ettevõtteid läbi helistama. Ma ei mäletagi mitmesse ma helistada jõudsin – kõik teatasid, et neil on hirmus järjekord töödel ja aega pole. Lõpuks tuli appi kõikvõimas Facebook ja sain mitmeid häid soovitusi. Saatsin kirjad laiali ja jäin ootama.

5579045t1h24fc
Uue majaosa katuse roovitus valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks ettevõte – Kivix korsten – võttis kohe ühendust ja soovis enne objekti näha, et saaks täpse pakkumise teha. Tuligi lausa samal päeval (jaanilaupäeval, muide) kohale ja tegi kiirelt ka hinnapakkumise – vana korstna lammutamisele alates pööningu põrandast ja puhasvuuk ladumisele nõuetekohaselt. Hind tundus meie jaoks krõbe ja seetõttu otsisin veel teisigi tegijaid. Facebookis soovitati Siimu Ahjud poole pöörduda. Nii ma tegingi ja nende hinnapakkumine oli oluliselt soodsam. Kuna mõlemal oli kutsetunnistus antud töö teostamiseks ja hinnapakkumine sisaldas kogu tööd, aga üks oli teisest odavam, saigi valitud hoopis Siimu Ahjud töö teostajaks. Lisaks otsustasime, et ühe lõõri jätame ladumata, sest ventilatsioon ei vaja tegelikult tellisest korstent ja selle pisikese majakese katusel selline lahmakas korsten nägigi naljakas välja. Selle muudatuse tõttu saime hinna veelgi soodsamaks.

Korstnatöödel olid lisaks ladujale ka abilised ja töö käis nii kiirelt, et ma oma töö kõrvalt ei jõudnudki väga pildistamas käia. Ühtlasi tekkis mul küsimus – kui palgata keegi tööd tegema oma majas või krundil siis, kas palkaja peaks lõunat ka pakkuma? Ma vähemalt ei pannud tähele, et mehed ise söömas oleks käinud ja päev möödus kuidagi nii ruttu ja hirmsa kuumaga endal väga söögiisu ei olnudki.. Esimese päeva õhtul küsisin ääri-veeri, et kuidas sellega on ja vastuseks sain, et on tellijaid, kes eeldavad, et nad isegi segu tegemiseks oma vee kaasa võtavad. Uskumatu! Mul poleks midagi selle vastu, et ehitajatele süüa ka pakkuda. Pakkusin nii kohvi kui jäätist ja teisel päeval kutsusime sööma ka, aga nad piirdusid vaid veega. Ausalt öeldes oli mul neist veidi kahju – ma tean kui umbne seal pööningul on ja ega katusel lõõskava päikese käes ka parem polnud. Endal olid riided selga kleepunud pelgalt toas arvuti taga istumisest… Just nendel päevadel kui korstnatööd käisid oli lauspäike ja +28 kraadi.

5579117t1hf056
Korsten pooleli 30. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Teise päeva hommikul, kui isale järgi sõitsin, tuli mul geniaalne idee.. Meie suurimaks murekohaks oli vanalt majalt katuse pleki alla saamine. Isal oli seda tööd pea võimatu üksi teha ja mees oli ju juba tööl tagasi. Hinnapakkumises sisaldus aga ka korstnakivide teisaldamine maja tagant muru seest ehitusprahi hunnikusse – töö, mida ma oleksin võinud ise – näiteks koos lastega – teha. Mõtlesin, et pakun töömeestele, et tirigu plekk maha ja jätku need kivid sinnapaika. Olin valmis ka juurde maksma, aga mehed olid kohe nõus. Ja nii nad siis peale korstna ehitamise lõpetamist pleki alla loopisidki ja minul jälle üks mure vähem.

Siimu ahjud oli esimene ettevõte, kes meil abis käis ehitusel – kui koparent juhiga ja akende mõõtmine välja arvata. Natuke kartsin, et kas ikka jään tööga rahule… Aga see raha läks küll 100% õigesse kohta. Me ise oleks seda vist paar nädalat teinud ja siis ka poleks tulemus nii ilus jäänud. Ilma naljata – me käisime ikka pool õhtut ümber maja ja imetlesime. Leppisime Siimuga kokku, et ka uue maja kamina ja korstna ehituse pakkumise võtame neilt.

5579093t1h8b8e
Korsten valmis – 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579247t1h91b3
Mu väike tubli abiline
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Korstna ja pleki lammutamisel oldi nii ettevaatlikud, et enamus lillepeenraid jäid puutumata, vaid paar lille oli pikali. Ja kuigi ma polnud otseselt palunud plekki aia äärde tassida, tegid töömehed ka selle ära. Igati tubli töö oli!

Vana korstna lammutusest tulnud kivid tassisin koos pisema tüdrukuga maja ette prahihunnikusse. Aega võttis kaks õhtut.

Lisaks sellele, et korsten nüüd kena välja näeb, julgen ma nüüd talvel rahus ahju tuld teha kartmata, et mu saepuru täis pööning säraküünlana leeke üles võtab ja see hingerahu maksab rohkem kui miski muu.

5579067t1h7b38
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579077t1ha4e6
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Maja puitkarkassi ehitus ja hind

Karkassi ehitamine on lõppenud ja saan teha kokkuvõtva postituse töödest ja neile kulunud summadest. Rõõmsaks teeb see, et me oleme kenasti graafikus ja ei ole oma esialgset kalkulatsiooni ületanud. 

Teise korruse karkass võttis oluliselt rohkem aega kui esimene korrus, sest viilu tipp oli maapinnast umbes üheksa meetrit ja kohati oli seal kõõlumist turvarihmadega viilu harja peal.

Kahjuks ei suutnud ma tähele panna, mis kuupäeval täpselt teise korruse karkass valmis sai, aga võib öelda, et umbes kaks kuud läks karkassi püstitamiseks. Sellest poolteist oli töö kõrvalt õhtutel ja nädalavahetustel. Parim nipp, mida kiire karkassi püstitamise jaoks soovitan, on osta kuiv höövelpuit karkassi jaoks. See on tiba kallim kui hööveldamata, aga vähem pinde, siledam ja mugavam kokku klopsida. Kogu karkassi peale oli ehk kolm-neli lauda, mis olid nii banaaniks kuivanud, et tõstsime need kõrvale. Samas sai neid väiksemates kohtades osaliselt kasutada. Pealegi jäävad meil esimesel korrusel kandetalad nähtavale ja laelauad lähevad nende vahele ja seega oli mõistlik valida viisaka välimusega talad.

Puitkarkassi hinnauuringuid tegin põhiliselt mina ja uurisime hinda viielt erinevalt firmalt – üks neist oli Keila puidupood, lisaks kolm suuremat ettevõtet, nagu ESPAK, Puumarket, Puidukeskus  ja lisaks üks meie ligidal asuv ettevõte – Nõmme puidupood. Hindu võrreldes leidsime, et Keilas asuv Puidupood (Realty Group OÜ) pakub konkurentsitult kõige paremat hinda ja mis veelgi olulisem – kõige paremat valikut, kiiret teenindust ja transport kraanaga krundile oli uskumatult odav. Mees on sinna nii palju helistanud juba, et teda teretatakse nüüd nimepidi…  Nõmme puidupoest ostsime vaid kaks 200×200 mm kandetala, mis jäävad köögi ja söögitoa vahele nähtavale, sest sealt sai samal päeval talad kätte ja meil oli kiirelt vaja, sest vahelae ehitus oleks muidu sel päeval seisma jäänud. Enamik kinnitusvahendeid sai ostetud K-Rautast, kus meil on kaardiga 7 protsenti soodustust kogu kaubalt. Paaril korral sai neid ostetud ka Ehituse ABCst ja Bauhofist, aga mõlemas olid need kallimad ja seega sai suurem osa toodud siiski K-Rautast.

5519723t1h6689
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5519733t1h1d91
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu ma juba maininud olen, siis meil on enamik tööriistu olemas juba varasemast – saed, trellid, redelid, nurgikud, loodid ja muu selline. Siiski vahel avastame, et midagi on juurde ka vaja. Töövahenditest sai juurde ostetud üks redel, lööktrell, kiivrid, maskid, kindad, talid, turvarihmad katusel töötamiseks ning lisaks erinevaid puidupuure, trelliotsikuid. Viimaseid ikka kulus. Mingi hetk tegime arvutuse, et mees lasi päevas üle 600 kruvi trelliga kinni – kruvid olid 10–14 cm vahemikus pikkusega.

Kokkuvõttes olid kogu maja karkassi ehitamise kulud sellised:

Puidumaterjal (enamik Keila puidupoest): 7300 eurot

Kinnitusvahendid (enamik K-Rautast): 1289 eurot

Tööriistad ja kaitsevahendid: 268 eurot

Talad ja nende taldmiku valamiseks betoon ja kinnitusvahendid: 263 eurot

KOKKU:  9120 eurot

Summad on ümardatud täisnumbriteks ja sisaldab vaid loetletud materjale. Vundamendi ja karkassi hind siiani kokku 15 424 eurot.

Praegu käib paralleelselt kolm tööd korraga: mina tegelen vana majaosa pööningu korrastamisega – täpsemalt saepuru kilekottidesse toppimisega, mis on hull töö – ilma maskita ei saa seal väga midagi teha. Mul on ka abiline – mu vanaema, kes ei suuda paigal püsida ja kibeles appi ehitama. Kuna ehitusel pole meil kahel miskit teha praeguses etapis, siis varusin kilekotte ja maske ja täidame jutuvada saatel kilekotte saepuruga. Mees ja isa tegelevad kas katuse eeltööde või põranda soojustamisega – seda olenevalt ilmast, aga sellest juba järgmistes postitustes.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodulehel.

 

Sarikapidu ehk teise korruse karkass hakkab valmima

«Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad…  Kas teilt saaks tänase päeva jooksul sarikapärga tellida?»

Enamvähem võib selle kahe lausega kokku võtta segaduse, mis mu peas toimub. 6. juunil algas meil mõlemal ametlikult puhkus ja plaan on iga päev maksimaalselt ehituse peal mütata. Teise korruse karkassi olime siiani õhtutel ja nädalavahetustel teinud. Muidugi, mina võtsin sellest väga vähe osa, sest suurema osa ajast tegin ma tööd, valmistusin oma kooli lõpetamiseks ja lõputöö kaitsmiseks, ajades samal ajal ka majaga seonduvat paberimajandust  – tehes materjalide tellimusi, hinnavõrdlusi ja korrastades maja ehituse dokumentatsiooni ja pildimaterjale ning mis põhiline – hoidsin kodu korras, valmistasin süüa ja tegelesin lastega. Mees koos isaga on kogu töö ära teinud ja ma vaid aegajalt käinud aidanud materjale teisele korrusele tõsta.

Ma ei soovita kellelgi samal ajal koolis käia, täiskohaga tööd teha ja kahe lapse kõrvalt veel maja ehitada. Ma miskipärast arvasin, et saan kõigega edukalt hakkama. Lisaks, et ikka kohe üldse igav ei hakkaks, otsustasin ma lausa kahte õppesse korraga sisse astuda ja need nominaalajaga lõpetada, mis mul tõenäoliselt ka õnnestub. Sellisel puhul muidugi mingi osa kannatab – selleks on mu tervis. Kui ikka iga öö rampväsinuna voodisse vajud ja mõtetes käib nagu kiirrong, mille igas vagunis on üks tegemist vajav töö või asi, mille olen järjekordselt unustanud ning uni alles kella 3-4 vahel hommikul saabub, siis üks hetk keha ei pea enam vastu. Viimasel ajal on mul lihtsalt nii totaalne üleväsimus, et kui lõunapausi ajal mõne õppematerjali või kõne visandi ette võtan, siis ma lihtsalt üsna pea vajun märkamatult magama. Kaua mul muidugi magada ei lasta, sest peagi on mõni väike tegelane palumas jäätist või morssi või mees koos isaga kohvipausi nõudmas ja tuleb jälle end püsti ajada.

Loodan, et saan puhkuse ajal mõnel päeval lihtsalt puhata, päikest võtta ja raamatut lugeda… Kuigi ennast teades ja teades, et 30. maiks, 2017 peab meil kasutusluba olema käes, ei pruugi seda juhtuda.

Kui esimese korruse karkass käis nagu lapsemäng – maksimaalselt kolme päevaga sai valmis, siis teisega oli nikerdamist rohkem. Seal oli vaja ju lauad nurga all saagida ja joonis oli keerulisem kui esimesel korrusel. Kui esimene korrus oli kokku umbes 3meetrit kõrge – nii et vabalt sai redeli pealt asju aetud, siis teine korrus kuni viilu tipuni oli veel üle 5meetri ja see oli juba paras kõõlumine. Käisin selleks tööks spetsiaalselt turvavöösid ostmas, mis käisid ümber kõhu ja siis rihmade ning karabiinidega ümber prusside. Tellingud ehitasime ajutised ja otse karkassi külge. Mulle tundus see isegi turvalisem variant kui need metalltorudest kokkupandavad tellingud, mida tüüpiliselt kasutatakse. Kui vahelae talad olid paigaldatud, kinnitasime ajutiselt vahelaeplaadid ja jätkasime teise korruse karkassiga selle peal. Nii oli kõõlumist vähem ja sileda kindla pinna peal oli jälle hea vaheseinu ja detaile kokku kruvida ning püsti tõsta.

 

5482615t1h5058
Pilt tellingutest vahelae ehituseks 1. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482505t1hc7cb
Vahelae laagid 15. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Olles ise töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel käinud, tean üsna hästi, mida jälgida ja käin pidevalt õiendamas, et prillid ette ja klapid pähe ja kiiver pähe.. Ega mehel pole ka lihtne olnud – iga päev trelliga sadu kruve kinni lasta – see hakkab üsna pea käenärvidele. Teadmiseks siis teistele: vibreerivaid tööriistu ei tohi pikaajaliselt järjest kasutada. Tuleb teha pause ja teha vahepeal miskit muud, sest muidu võivad käenärvid tõsiselt kahju saada – surin kätes, käte „suremine“, nn valge käe sündroom jms ebameeldivused. Heal juhul need taastuvad mõne aja pärast, halvemal juhul ilmselt mitte.  Kui ma õigesti mäletan, siis üle 15min järjest ei tohiks vibreeriva tööriistaga töötada – lihvijad, trellid jms. Sellisteks töödeks on tegelikult ka spetsiaalsed vibreerimise mõju vähendavad kindad olemas, aga kuna neid saab ilmselt spetsiaalsetest töövahendite poodidest, siis ma pole nende ostmiseni veel jõudnud. Pealegi on nende kohta vastakaid arvamusi – et nad oluliselt siiski ei muuda seda vibreerimise mõju ja sellegipoolest ei tohiks pikalt järjest nende masinatega töötada.

5482645t1hd978
Otsaseinad kerkivad teisele korrusele – 28. mai, 2016. Need kaks lauda siin küljel diagonaalselt on selleks, et OSB plaate mööda neid talidega üles vinnata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juunil said ka esimesed sarikad püsti. Samal päeval harjutasin ma oma lõputöö kaitsekõnet ja samas pidin käima ehituspoes kruve juurde toomas, autot tankimas, süüa hankimas (valmistoit seekord), jõudsin viia väiksema lapse vanaemale tööjuurde ja vahepeal ka esimesse tee peale jäävasse lillepoodi sisse astuda ja vuristada:  «Mul on kohe nüüd ja praegu vaja sarikapärga», endal suurest õnnest lai naeratus näol. Õnneks tehtigi see 30minutiga valmis ja ehituspoest naastes sain selle juba auto peale tõsta ja koju sõita.

5482701t1hcf20
Teise korruse karkass 6. juunil (maja taga)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sarikapeo traditsiooniline eesmärk on pakkuda ehitajatele töö eest pidu. Sel päeval kui sarikad püsti saanud, peaks töö tellija ehk majaomanik pakkuma töölistele punast jooki (nt veini) ja nt grilli- või piknikupeo. Meie sarikapidu oli ajapuuduse tõttu eriti algeline – punaseks joogiks oli morss, sest ehitamise ajal alkoholi ei tarbita ja söögiks olid kaasa ostetud kebabieined. Morsiklaase lõime kokku ja peale söömist läks ehitus jälle aktiivselt edasi. Ainult kahe ehitajaga (ja ühe abitöölisega – st mina) pole suurt pidu ju mõtet pidada…

5482705t1haa47
6. juuni – maja eest
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482725t1hd474
Vana ja uus majaosa, 6. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482709t1hc294
Sarikad koos pärjaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praegu on esimese vööprussi paigaldusest alates kulunud täpselt 53 päeva, selle aja jooksul on mehed mütanud ehitada mõned õhtud nädala sees ja enamus nädalavahetused hommikust õhtuni. Nüüd puhkuse perioodil on ilmselt plaan iga päev ikka midagi teha, võib-olla mõni päev vaid vahele jätta, et vahepeal puhata ka saaks. Samas, eks seda ole näha, kuidas see puhkus nüüd kujuneb ja kuidas endal jaksu on. Tänase, 6. juuni seisuga, on teise korruse karkass peaaegu valmis. Vaja on veel mõned sarikad kinnitada ja siis võib hakata katuse eeltöödega tegelema. Järgmised tööd nimekirjas on sellised:

  • Uue maja katuse roovitus, kiled jms
  • Vana maja katuse maha võtmine
  • Vana maja pööningu korrastamine, mis hõlmab ka sealt saepuru välja viskamist
  • Vana maja sarikatele roovituse ehitamine ja kile jms materjalide paigaldamine
  • Torustiku paigaldamine – kanalisatsiooni ja veetorud esimesel ja teisel korrusel
  • Esimese korruse põranda soojustamine penodega
  • Küttefirma peaks tulema küttesüsteemi torusid paigaldama
  • Betooni valamine esimesel korrusel

Kõik see peaks ideaalis juunikuise puhkuse ajal tehtud saama. Kuludest teen kokkuvõtte järgmisel korral kui teise korruse karkass täielikult valmis on.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.