Pilte praegusest seisust – magamistuba, töötuba, väiksema lapse tuba

Täna oli nii mõnus ilm toas pildistamiseks. Otsisin üle pika aja kaamera välja ja tegin mõned fotod. Need toad pole veel kaugeltki päris valmis, aga ainukesed, mis meenutavad seda,  mis lõpptulemus olema peaks.

Magamistuba ja avatud garderoob

Magamistuba 5. juuni, 2018

Laeliistud on endiselt panemata, voodit pole ja öökappe samuti mitte, aga ruumi ja õhku on mõnusalt ja kuna asju meil palju pole, siis on koristamine ülilihtne. Paigaldamist ootavad ka lugemiseks mõeldud lambid, mis lähevad ilmselt kaldlae külge, aga kuna nende kõrgus oleneb tulevasest voodist, siis hetkel ootavad nad oma aega. Tõin hoopis töölaualt oma laualambi magamistuppa, et saaks õhtul raamatut lugeda.

Magamistuba 5. juunil, 2018
Avatud garderoob magamistoas 5. juuni, 2018
Meie magamistuba 5. juuni, 2018

 

 

Meie magamistuba 5. juuni, 2018

Töötuba ja minu töölaud

Minu töölaud 5. juuni, 2018
Minu töölaud 5. juuni, 2018
Töölaud 5. juuni, 2018

Väiksema lapse tuba

Väiksema tüdruku lemmikvärvid on pruun, roheline ja sinine. Seetõttu roosat siit ei leia. Nagu ta ise ütleb: “Ma pole mingi printsess”.

 

Väiksema lapse tuba

Aknalaual olev punutud loomakuju on ostetud Koduekstra poest 99sendiga – tõenäoliselt mingisugune jõulukauba jääk, laps ise leidis ja tahtis seda oma tuppa kaunistuseks. Mu meelest sobib hästi tema tuppa. Valge unenäopüüdja on Home&You poest Rocca al Marest. Sinine pehme tekk on Home4You poest. Voodipesu on Soome netipoest Jotex.fi. Pehmed padjakatted on Hemtexist ja husky on Ikea toodang. Ruuduline korv, mis on vist pigem mõeldud musta pesu korviks, on meil kasutusel pehmete elukate hoidmiseks. Selle tõime koju realiseerimiskeskusest.


Garderoobi koha peale paigutasime ajutiselt Ikea Trofast kastid, milles on väga mugav mänguasju hoida. Laps printis ise omale kastidele sildid peale ja sorteeris oma legod ja muud mänguasjad ära. Riided mahuvad korvtornidesse praegu ära, aga hiljem peaks terve see sein, kus hetkel kastid ja korvid, olema garderoobi pind. Raamatuid on meil tegelikult ohtralt ja nende jaoks plaanime raamaturiiuli osta, et saaks kõik raamatud teisest majast ära tuua ja lapse tuppa riiulile paigutada. Riiul on mul juba välja valitud ja see on sellisel kujul, et õlitada saan selle ise – teen sama tooni, mis aknalaud, uksed, lapse voodi (Osmo antiiktamme õlivaha).

Kuigi ma esialgu lubasin endale, et meie koju saepurumööblit ei tule, siis nüüd oleme siiski mõned asjad ostnud, sest see ise tegemine võtab ju aega, aga koolilaudu oli vaja. Ikeast sahtliboksid (ALEX) ja lauajalad (FINNVARD) on hetkel lausa kolmes toas meil. Ma enda töötoas tahaksin küll lauajala välja vahetada ise tehtud riiuli vastu millalgi, et kõik oma mapid sinna ära paigutada. Tool on ostetud Deko poest. Tahvel ootab veel seinapanekut ja tegelikult peaks laua kohale tulema veel üks riiul ka. Värvipliiatsid meil tavalisse pliiatsitopsi poleks ära mahtunud – seega panin need klaasist lillepotti. Mahutab rohkem ja mugav kasutada.

Kardinaid pole meil veel mitte üheski toas. Ma ei suuda leida ühtegi kardinariiet, mis meie koju sobiks ja mis meeldiks. Tahaks mingit võimalikult looduslähedase välimusega kangast – näiteks kergelt kortsus, halli värvi linane kangas. Sellised, mis meeldivad maksavad hingehinda või müüakse välismaa netipoodides, mis Eestisse ei saada. Aga ma pole veel kangapoodidesse jõudnud. Ehk õnnestub leida kangas, mis sobiks ja küll ma siis õmbleja ka leian. Hetkel pole veel kardinapuidki. Kui kellelgi miskit sellist silma jääb, siis võib mulle kirjutada ja vihjata, kust leiaks.

Lapse koolilaud

Kui soovid minu tehtud fotosid kasutada, siis palun kirjuta mulle enne kasutamist: kartbritt@gmail.com

Katusekatte valimine ja paigaldamine

Katuse osas olin ma juba enne projekti joonistamist kindel, et see peab tulema klassikalise profiiliga värvitud teraskatus. Minu meelest on see kõige ilusam katusekate – klassikaline, lihtne ja praktiline ka. 

Nagu varasematelt piltidelt näha, oli ka meie vanal majaosal klassikalise profiiliga valtsplekk, mis oli roheliseks värvitud. Meie eesmärk oli vana ja uus osa üheks majaks ehitada ja seetõttu läks ka vana maja katus vahetusse.

5579093t1h8b8e
Katus 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katusepleki ja paigalduse hinnapakkumisi võtsin ma juba eelmisel aastal kui veel vundamentigi polnud, et teha hinnavõrdlust ja saada mingi ülevaade, millise summaga peaksime arvestama. Võtsime pakkumisi mitmest firmast ja hinnapakkumised kõikusid 3600-17000€ vahel. Suures osas mängis siin hinna juures rolli ka tegelikult tehtavad tööd. Ma ei osanud väga täpselt seda hinnapakkumist küsida ja nii oli näiteks 17000-eurose hinnapakkumise sees ka roovituse tegemine, mille me tegelikult plaanisime ise teha ja 3600-eurose hinnapakkumise sees oli põhimõtteliselt vaid plekk, kinnitused, vihmaveesüsteem. Hinnapakkumised võtsin: Katus24-st (kõige soodsam hind, ilma paigalduseta), Toode AS-lt, Eksklusiivehitus OÜ-lt (selle võtsin sõbra soovituse peale, sisaldas ka roovituse tegemist) ja Olly-lt (viimaselt pakkumist ei tulnudki).

Me soovisime puidutööd ja aluskatte paigalduse ise ära teha ja kogu katusepleki, vihmaveesüsteemid ja ka katuseaknad tellida katusefirmalt. Kõige detailsema pakkumise tegi Toode AS, kes tõesti saatis kolmelehelise nimekirja materjalidest ja töödest ja täpsustused, mis kuulub hinna sisse ja mis mitte. Kuigi nende pakkumine ei olnud kõige odavam aga oli kõige detailsem, siis otsustasime nende kasuks. Kui esimese pakkumise võtsin ma 2015. aasta juulikuus, siis uuesti kirjutasin ma neile selle aasta aprillis. Teavitasin neid, et oleme otsustanud nende kasuks, aga soovime pakkumises muudatusi teha – näiteks vahetasime me välja katuseaknad. Nende pakutud olid Roto omad, aga meie soovisime kindlasti Veluxi omasid. Olime neid aknaid võrrelnud ehitusmessil ja otsustanud, et Veluxi omad meeldivad meile rohkem – tundusid kvaliteetsemad ja parema välimusega.

Katuse pakkumise kinnituse tegin ma selle aasta maikuus ja siis tuli maksta esimene osa hinnapakkumisest st pool summast, et kindlustada omale sobival ajal paigaldus. Eeldasime, et see saab võimalikuks juulikuus, aga kindlat kuupäeva ei osanud ma ju ennustada, kuna mul puudus kindel teadmine, mis kuupäeval me eeltööd valmis saame. Kahekesi ehitades ei saa päris täpselt ajakava sättida – pealegi sõltus katuse eeltööde tegemine väga suures osas ilmast. Tööde nimekiri on meil tehtud kuude kaupa ja juulisse olid plaanitud kõik need tööd, mis olid tellitud – katuse ja akende paigaldus ja betooni valamine esimesel korrusel.

Katuse hind tuli veidi üle 10 000 euro ja see sisaldas kõiki lisasid, sh katuseaknaid, korstnapühkija luuke, vihmaveesüsteeme jms vajalikku. Katuse pind kokku oli ligi 279m2 ja katusekatte materjaliks valisime uudse Klassik MattNova katusekatte, mille paksus on 0,6mm. Värvitooniks on tumehall (RR23). Samas toonis tellime hiljem ka akendele alumised plekid aknafirmast.

Toode AS tuli enne lõpliku pakkumise tegemist ka koha peale, et võtta täpsed mõõdud ja täpsustada meie soovid. Suhtlus nendega oli väga kiire ja vastutulelik. Katuse eeltööde tegemisel suhtlesime nende müügiesindajaga pidevalt, kui mõni küsimus tekkis ja nii sai näiteks ümber vahetatud katuseakende avanemine – esialgu planeerisime altpoolt avanevaid aknaid, aga kui majakarp püsti oli, tundus et käepärasem oleks neid avada ülevalt.

Katuse paigalduse eelduseks oli sarikate katmine kilede ja roovitusega ja tuulekastide ehitamine. Tuulekastilauad tuli eelnevalt ka värvida ja kuna meie plaan oli ka välisvoodrilauad kõik ise värvida, siis ostsime selleks tööks kompressori.

Katuse eeltööd võtsid kõikidest muudest töödest kõige kauem aega – kokku tegime neid 41 päeva – muidugi mitte iga päev, sest puhkus sai poole pealt läbi ja kõige suurem aeg – mitu nädalavahetust ja õhtut – kulus selleks, et vana maja katus sirgeks saada. Kui vanalt majaosalt plekk maha võeti ja me loodi sinna peale panime, polnud seal pea ükski laud loodis. Tuli hakata tegelema selle loodiajamisega. Arvestades, et selle aluspind oli tehtud servamata laudadest, mis kõik olid erineva paksusega, siis oli see üsna aeganõudev töö. Lisaks oli katuse keskosa kergelt sisse vajunud ja kuna me sarikaid väljavahetada ei tahtnud, siis tuli see kuidagi korda saada muid meetmeid kasutades. Toestasime vana maja pööningu seest poolt uute prussidega ära ja tõstsime seal, kus tõsta kannatas. Ülejäänud töö käis õhukeste puiduklotsidega kiile lüües ja loodiga tervet katust üle käies.

17. juuli õhtuks olime katuse eeltööd valmis saanud ja kirjutasin katusemeistrile, et meie poolest võib hommepäev plekki paigaldama tulla. 20. juulil alustasid katusemeistrid tööd.

5654611t1hf0d4
Katuse eeltööd valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katust tehti kokku 4 päeva. Juba esimese päeva õhtul – kui katuseplekki oli vaid 6 paani pandud, käisin ma muudkui katust imetlemas. Oli see ju esimene päris viimistletud osa.

5654627t1h57b6
Katuse paigalduse teine päev
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654629t1ha67f
Katuse plekk paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654631t1h3770
Uus katus, 23. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tehti väga põhjalikult ja korralikult ja me jäime katusega väga rahule.

Samaaegselt valati ka esimese korruse põrand ära ja sellest kirjutan järgmises postituses.

Jälgi minu blogi ka Facebookis: Minu kodu lehel.

Meie tulevase maja välisilme ja üldine info

Järgmises neljas-viies postituses tutvustan veidi lähemalt, milline meie ehitatav maja välja nägema hakkab. Meil on projektiga paikapandud maja väline lahendus ja tehniline pool ning enamvähem läbi mõeldud kogu maja sisekujunduslahendus. Esimeses tutvustavas postituses räägin maja üldistest andmetest ja välisest lahendusest, mis projektiga paika pandud. 

Maja on planeeritud lintvundamendil kahekorruselise puitkarkassmajana, mille kogupind on 242m2 – selle hulka kuulub ka olemasolev väike majaosa, kus me praegu elame ja mitmed abiruumid.

Maja fassaadi katab laudis, mille tooniks saab beežikas-hall ja katus koos vihmaveesüsteemiga tuleb tumehall. Katusekatte valisime klassikalise niiöelda valtspleki stiilis teraskatuse – idee oli, et maja välisilme tuleks üsna klassikaline ja neutraalne. Katusekatte valik  oli selles mõttes lihtne, et muud valikud, mida siin piirkonnas näinud olime – olid kas sammaldunud, okkaid täis või kasvas lausa lilli katusel. Teraskatuse külge väga midagi pidama ei jää – ainuke mure on veerennid, mida tuleb ilmselt hakata männiokastest puhastama. Akende valik oli samuti lihtne – plastaknad olid välistatud, sest minu meelest sobivad need vaid paneelmajakorteritele. Minu suurim soov oli, et meie uues kodus oleks suurte ruutudega puit-pakettaknad ja need ka mõne viperusega sinna projekti said.  Välisuste ja akende värvitooniks on valge ja aknad tulevad kolmekordse klaaspaketiga.

Maja kogupinnast 180m2 on eluruumide pind. Ehitatava uue majaosa esimesel korrusel on garaaž koos tööruumiga ja tehnoruum, mis peaks mahutama õhk-vesi soojuspumba majasisese seadme. Küttesüsteemi valikust kirjutan ilmselt veel eraldi postituse, sest see projekt tuleb lähiajal ära tellida ja siis saan sellest ka lähemalt rääkida.

Eluruumidest asub esimesel korrusel esik, saun koos pesuruumiga ja WC-ga ning avatud köök-elutuba. Paljud arvavad, et köök peaks elutoast eraldi olema, aga mina nii ei arva. Mulle meeldib kui ma ei pea süüa tegema minema kuskile eraldi kinnisesse ruumi. Toidulõhnadega probleeme ei teki kui on korralik kubu pliidi kohal. Lisaks meeldib mulle avarus.

35
Esimene korrus
36
Teine korrus

Teisele korrusele tuleb 4 magamistuba, millest üks on kõige suurem – põrandapinnaga umbes 20m2. Teised magamistoad on väiksemad – mõlemale lapsele oma tuba ja üks vaba tuba – eelkõige külalistele või siis kodukontorile – seda näitab aeg, kuidas vaja on. Teisele korrusele teeme ka väiksema WC ja pesuruumi. Kuna maja tuleb viilkatusega, siis võtab kaldlagi teise korruse magamistubadest omajagu ruumi ära, aga minu meelest annab see kaldlagi ruumile alati omanäolisust ja hubasust juurde ja köetavat pinda tuleb ju ka sellevõrra vähem. Maja küttesüsteemiks – nagu ma juba mainisin – saab õhk-vesi soojuspump, mis soojendab nii tarbevett kui põrandakütte vett. Lisaks on planeeritud elutuppa kamin-ahi, mis on hea alternatiiv majakütmisele nt kevad-sügisesel perioodil või talvel hubasuse tekitamiseks. Lisaks – alternatiivne küttevariant, näiteks elektrikatkestuse juhtudel, on minu arvates alati mõistlik mõte.

Seaduse järgi peab kõikidel ehitatavatel majadel olema ka projekti järgi välja arvutatud energiamärgis. Meie majal saab see olema C ehk hoone energiatõhususarv on 147,3kWh aastas ruutmeetri kohta.

Maja idapoolsele küljele oleme planeerinud terrassi, kuhu saab astuda otse köögist ja elutoa suured – peaaegu maast laeni – aknad on vaatega terrassile. Akendest rääkides – veel üks minu unistus, mis teoks saab, on suurte akendega köök ja palju loomulikku valgust köögis. Siiani kõikides kodudes, kus elanud olen, on just köögis päevavalgust liialt vähe olnud ja see oli üks asi, mida ma oma majas teisiti teha tahtsin. Ka magamistubadesse teisel korrusel planeerisime 4 suurt katuseakent lisaks otsaseintes olevatele suurtele akendele, et loomulikku valgust ikka piisavalt oleks.

Järgmistes postitustes räägin lähemalt, millised on plaanid maja sisekujunduseks.