Oma maja ehitamine ja sisustamine isetehtud mööbliga.
Meie terrassi ehitamine algas juba 2020. aasta maikuus ja sai valmis sama aasta augustis, aga alles nüüd otsustasin selle tegevuskäigu ka siia kirja panna. Kuna enamus terrassi ehitamise õpetused soovitavad kaevata meetrised augud ja valada postid ja teha jõhkralt suur eeltöö, mis ilmselt teatud pinnastega ongi paratamatu, siis me otsustasime teha mitmeski mõttes omamoodi. Igatahes Read More …
Teine ehitusaasta on läbi saamas ja aasta lõpp on hea aeg teha kokkuvõtteid ja seada uusi eesmärke. 2017. aasta alguses otsustasime, et selle aasta lõpuks peame ehitusega nii kaugele jõudma, et mõlemad lapsed saaksid kolida kooli alguseks oma tuppa. Selleks, et ka talvel saaks normaalselt sees ehitada, oli vaja küttesüsteemi. Me küll kütsime mõnda aega Read More …
Majja on meil plaanitud kaks pesuruumi – all korrusel duširuum ja saun ning teisel korrusel vannituba. Esimese korruse pesuruum on peaaegu valmis – ehitasime valamukapi ja ühendasime segisti. Dušš ja wc on seal juba mõnda aega valmis olnud. Tunnistan ausalt, et me oleme ehitusest juba üsna väsinud. Viimase nelja aasta jooksul oleme kogu oma vaba aja Read More …
Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga Read More …
Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi… Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima Read More …
Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent Read More …
Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti Read More …
Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud. Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis Read More …
Seekord räägin akende valimisest ja tellimisest. Kogu lugu oli üsna närvesööv saaga, aga lõpplahendus oli siiski väga hea ja ilmselt asjad pididki nii minema. Võiks ju arvata, et Eesti turg on nii väike, tegijaid palju ja et tiheda konkurentsi tõttu pingutatakse selle nimel, et oma turuosa säilitada või veel parem – suurendada -, aga tuleb välja, Read More …
Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga Read More …