MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Maja soojustamine kivivillaga

Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. 

Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti kivivilla ülekattega ja kolmas kiht, mis on 5cm paks, läheb risti peale. Nii peaks maja ilusti soojapidav saama.

Esimesel korrusel läks villapanek üsna kiiresti – põhimõtteliselt sai ühe päevaga ühe toa tehtud – suurim ajakulu oli aknaümbruste tegemine. Muud seinad olid imelihtsad – karkassi ehitades olime juba arvestanud, et villa ei peaks lõikama ja enamus vahed olid täpselt 1cm kitsamad kui vill.

Väga heaks abiks olid Youtube-s olevad õpetusvideod, kuidas villa paigaldada. Olen seda kunagi teinud küll, aga see oli oma 8aastat tagasi ja enam väga ei mäletanud neid nippe. Mina sain lõpuks (Rockwool) kivivilla paigaldades selliselt kõige parema tulemuse, et külgedelt arvestasin 1cm varu ja ülevalt 2-3cm. Enne villa paigaldamist lasin villal lahtiselt seista, sest siis alles võttis vill õiged mõõdud – pakis on nad ju nii kokku surutud, et alguses on nad oluliselt kitsamad kui lubatud mõõt. Kohevus on aga ülioluline. Kui kuskil kasvõi 1mm vahe jäi karkassiga, kraapisin villa alla ja lõikasin uue tüki.

Villanuga, mis meil endil olemas oli, oli nii kohutavalt nüri, et päris mitu villalehte läks raisku puhtalt selle pärast, et nüri noaga ei saa nii sirgelt lõigata kui vaja. Ühel hetkel sai mul kõrini ja otsustasin uue noa osta. Uue noaga käis lõikamine nagu sulavõist noa läbi libistamine. Oluline vahe oli!

Eelmist villapanekut mäletasin ma kui äärmiselt ebameeldivat tööd, mis kogu keha ja näo sügelema ja kipitama ajas. See pudi tuli kõik riiete kiudude vahelt läbi ja jube ebamugav oli. Seekord otsustasin, et aitab sellest sügamisest ja ostsin korralikud kombekad – maksid ligi 10euri/tk aga nii võis seal sees isegi lühikeste pükstega olla ja villa panna. Nende kombinesoonidega sai nalja ka. Käisin ehituspoes neid juurde ostmas ja seisin nõutult tühja riiuli ääres. Samal hetkel möödus minust kaupluse töötaja, kes parasjagu kaupa välja ladus ja ilmselt minu mõtteid aimates, ütles, et “Jah, need on meil jube populaarne kaup. Noored käivad neid kümnekaupa ostmas. Teate, üks küsis mu käest, et kas see paistab läbi ka. Nemad tahtsid sinna vist paljalt sisse ronida.” Nojah, sügis tulemas ja igasugu rebaste ristimised ju ees..

Kui umbes veerand villa kogust oli ära paigaldatud, naersime mehega, et nüüd me teame, miks eelistatakse tihtipeale neid kuubikukujulisi funkmaju – seal on ju villa palju lihtsam panna. Katusekalde all – eriti erinevate nurkade ühenduskohtades oli see villa lõikamine ja paikapanek üsna keeruline – esiteks oli vaja päris räästa ligidale jäävate villatükkide paigaldamiseks parajaid kondiväänaja poose sisse võtta ja lõikamine pidi ka üsna täpne olema, et iga puitdetaili ümbrus jääks kenasti tihedalt, samas aga ka kohevalt, villaga ümbritsetud. Selleks, et töö kiiremini läheks, tegime mehega töödejaotuse – mina mõõtsin, tema lõikas ja ulatas mulle õiges suuruses villa, mille ma siis paigaldasin.

Kaldlagedele villa paigaldus oli eriti nüri töö. Selleks kasutasime nööri, et vill laest alla ei kukuks. Välja nägi see siis nii, et mina hoidsin villa paigal – kahe käe, pea ja õlaga ja mees tõmbas nööri ja lasi klambrilööjaga selle karkassi külge kinni. Kuna ma suhteliselt kogu kehaga üritasin seda villa alla kukkumast takistada ja olin ju nööripanekul ees, siis see kõik kokku meenutas mulle pigem Twisteri mängu. No, naerda sai ikka kõvasti…

Praegusel hetkel on meil villapanek endiselt pooleli ja teeme kordamööda, kas välislaudise paigaldust (kui on valge) ja villapanekut (kui õues juba pime).

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Majakarp kinni – kokkuvõte senistest töödest

Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud.

Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis viimase kuu jooksul tehtud.

Mul endal on küll viimastel nädalatel tunne, et ma rohkem tegelen hinnapakkumiste, tšekkide ja materjalitellimustega kui reaalselt ehitusega, sest nii palju arveid on järsku korraga tasuda vaja.

Meie enda tehtud kalkulatsiooni järgi pidi maja kinniseks karbiks ehitamine koos tehnoseadmetega maksma ligikaudu 75 000€ ja majakarbi pidime esialgse plaani järgi kinniseks saama augusti lõpuks. Augusti- ja septembrikuuks oli plaanitud ka välisvoodri paigaldus ja maja väline viimistlus – nii et külmade ilmade saabudes saaks asuda sisetööde kallale ilma, et sõrmed ära jäätuks. Küttesüsteemi ei saa ilmselt niipea veel tööle panna, sest teise korruse põrandatorude paigaldus eeldab juba suuremate ehitus- ja viimistlustööde lõpetamist.

5752803t1hc23b
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752805t1h735c
Majakarp peaaegu kinni 17. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praeguseks on kulunud sellised summad:

  • Vundament – u 6300€
  • Karkass + sarikad – u 9100€
  • Katuse eeltööd ja plekk – 13 200€ (pole lõplik summa)
  • Aknad ja uksed – u 14000€
  • Küttesüsteem ja torustik – seni kulunud u 13000€ (pole lõplik summa)
  • Fassaad ja soojustus – seni kulunud u 11000€ (pole lõplik summa)
  • Ventilatsioon – 6000€

Kokku kulunud: 72600€

Nagu näha siis oleme suuremad summad juba ära maksnud ja enamvähem oleme oma kalkulatsiooni piirides püsinud, arvestades et umbes 5000€ oli ootamatuteks kuludeks, siis akende kallim pakkumine ja veel mõned ootamatud kulud ei ole meie kulueelarvet veel päris lõhki ajanud. Siiski – suurematest summadest on ootel praegu küttesüsteemi teine osamakse, mis hõlmab teise korruse kütte paigaldust (torud koos spetsiaalsete plaatidega) ja kütteseadme paigaldust ning siin pole arvestatud ka voodrilaudu, sest meie esialgne plaan kogu vooder ise kruntida ja värvida läks ilma tõttu vett vedama ja otsustasime lauad tellida viimistletud kujul – mis loomulikult kokkuvõttes ka kallim tuleb. Oluliselt kallimaks osutus ka ventilatsioon – meie arvestasime 2000€ kogu ventilatsioonisüsteemi peale, aga projektis oli meil märgitud soojustagastusega ventilatsioon, mis meie maja peale läks maksma pea samapalju kui soojuspump – ehk üüratu 6000€ summa. Seda summat kergitas veelgi meie nõudmine, et kõik ventilatsioonitorud oleksid võimalikult vähe müra tekitavad – kuna paljud neist lähevad magamistubade seintest läbi, siis pannakse eraldi rõhku mürasummutusele. Võimalik, et peame ka ajakokkuhoiu tõttu leidma kellegi, kes villa paigaldada aitaks, sest tundub, et ise me oma tööde kõrvalt seda kõike õigeaegselt valmis ei saaks.

Ilmselt saab üldehitustöödega lõpule siiski suurema summaga kui me arvestasime ja suures osas ongi see selletõttu, et mitmes etapis oleme otsustanud kallimate ja kvaliteetsemate variantide kasuks, heites esialgse soodsama variandi kõrvale. Usun, et me ei kahetse seda.

Ma olen küll hullu vaeva näinud ajakava ja eelarvega – kannan kõik tšekid sisse jooksvalt ja teen vahearvestusi ja parandan ajalist plaani – siiani oleme ajaliselt isegi ees oma eesmärkidega… Ometigi juhtus see, mida ma kõige enam kartsin, et mõni takistus tekib tarneaegade tõttu – nimelt tellisin ma uksed samal ajal kui me tuuletõkkega just lõpetanud olime ja siis selgus, et nendega läheb minimaalselt kuus nädalat. Tulemuseks on see, et välisukse saab ette alles septembri keskpaigas ehk siis majakarp saab lõplikult kinni alles septembri lõpuks. Samas polegi see väga suur probleem – saabki maja tuulduda natuke – niipalju kui see praeguste vihmaste ilmadega võimalik on..

Garaažiukse tellimine ka viibib, sest avastasime, et sellisel kujul avatav ja sellise soojapidavusega uks nagu meil vaja, võibolla ei mahugi meile ära, aga me tegeleme sellega, et lahendus leida.

Praegu tegeleme maja soojustamisega, mis on üsna aeganõudev, sest tahame maksimaalselt hästi teha seda ja pinda on palju. Järgmises postituses plaaningi lähemalt sellest kirjutada.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Kõige ilusam osa meie majast – aknad

Maja aknad on ees ja tulemus on niivõrd ilus, et ma pean seda oma lugejatega kohe jagama. Kõige meeldivam osa majaehituse juures on viimistlus – kui juba näed katust ja aknaid ning muud sellist, mis annavad majale lõplikku ilmet, siis tunned, et suur töö on ikka ära tehtud. 

Ma pean tunnistama, et kõige enam ma ootasingi majale uusi aknaid. Kui me maja jooniseid alles tegime ja aknad arutusel olid, siis mina muudkui rääkisin oma ruutudest – minu unistuste majal peavad olema suurte ruutudega aknad ja neid peab olema palju ning need peavad olema suured. Mees oli rohkem ilma ruutudeta ja massiivsete klaaside poolt – põhjenduseks oli, et nii tuleb rohkem valgust sisse ja ruudud võtavad seda valgust vähemaks. Mina ikka jaurasin, et ruudud on ilusad ja teevad hubasemaks ning omanäolisemaks maja. Kui need ükskord ette said, pidi ta jälle nentima, et mul oli õigus – tõesti on ilusad ja ruudud ei häiri üldse vaid annavad just hubasema ja lausa lossiliku mulje.

5669919t1he746
Nii palju ruute!
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui Viking Window akende paigaldajad esimest korda käisid, siis vahetult enne jõudmist ütlesid nad telefonis, et nad tahavad näha, kuhu majja nii palju ja nii väiksed aknad lähevad. Ma olin natuke üllatunud – mismõttes väiksed? Meil maja aknad algavad põlvekõrguselt igast toas – on ligi meeter laiad ja poolteist meetrit kõrged ja igas magamistoas on neid lausa kaks tükki. Lisaks siis massiivsed terrassiuksed ja elutoa aknad. Kui nad kohale jõudsid, siis küsisin, et mismõttes väiksed?! Ja sain vastuseks, et need siin on jah pisikesed – nad on ka 3 meetrit kõrgeid ja 4 meetrit laiu paigaldanud. Siis tõesti on meie omad väiksed… Mis tegelikult oli vist hea, sest meil pole veel treppi ja muretsesin, et kuidas nad need rasked aknad teisele korrusele saavad, kui ainuke viis sinna pääseda on redelite abil. See aga polnud takistuseks – kõik said ilusti üles ja paika ilma probleemideta. Paigaldus kestis vaid ühe päeva – hommikul 9 paiku alustati ja õhtul 8 paiku lõpetati.

5669907t1hb1cb
Majaesine, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui eelmises blogipostituses olin ma pettunud algselt välja valitud firmas, kes meiega suhelda ei tahtnud enam, siis lõpuks valitud Viking Window-ga oleme superrahul. Just sellist suhtlemist ma ootangi ühelt ettevõttelt, kes meile teenust pakub. Kõik seletati täpselt lahti, pakuti erinevaid lahendusi ja võimalusi ja aknad said täpselt sellised nagu ma alati unistanud olen. Lisaks on kogu meeskond, kellega suhelnud olen, väga mõnusad ja viisakad, aga samas mitte liigselt ametlikud. Mul ei ole absoluutselt kahju sellest, et valisin kallima pakkuja, sest tean, et need aknad on aastakümneteks, need on täpselt ideaalsed ja ilmselt kui oleks mingi mure, siis poleks probleemi. Paigaldajad ütlesid vahetult peale tööde lõppu, et kui mingigi probleem on, siis kohe teada annaksime ja nad tulevad läbi.

Paigaldajatega jäin väga rahule – olid väga lahedad ja sõbralikud. Nendega sai palju nalja ka. Samal päeval kui nad pidid paigaldama tulema, võttis mees nad varahommikul vastu ja kui ma end lõpuks voodist välja ajasin ja kohvitassiga õue läksin, siis aknad polnud veel jõudnud. Me olime kolm ööpäeva ilma akendeta majas elanud, mis oli üsna ebameeldiv, sest akende asemele olime ajutiselt pannud penod ja kiled – toad olid hirmus umbsed ja pimedad. Poolunisena padjanäoga kohvitass näpus õue astudes ja märgates, et aknaid polegi veel kohal, teatas üks paigaldajatest tõsise näoga, et nüüd on asi nii, et aknad täna ei jõua ja ilmselt saab alles augusti lõpus. Ma vist olin nii jahmunud näoga, et neid ajas naerma see. Sain suhteliselt kiirelt aga aru, et nad teevad nalja ja aknad kohe-kohe jõuavad. Aga ma pole ka suupeale kukkunud. Kui nad esimest akent paigaldasid ja vahesid montaaživahuga täitsid, hõikasin ma ehmunud häälega neile: “OOTA, aga lingid jäid ju väljapoole!!” Paariks sekundiks jäeti vahupaigaldamine pooleli ja kui saadi aru, et ma lihtsalt tögasin neid, siis öeldi vaid vaiksel häälel, et selliseid nalju ikka ei tehta… Siis oli minu kord naerda.

Meile selline huumor väga sobib. Me üritamegi pidevalt muretsemise asemel asju naljaga võtta ja ma ei pane pahaks kui ka töömehed sellega kaasa lähevad ja ise ka stressi vähemaks võtavad oma pehmema olekuga. Võib öelda, et mees ise alustas selle naljatamisega kui jättis paigaldajatele – enne kui nad mõõtma tulid – akende avadesse puidu peale märkeid ja joonistas sinna viikingi sarvedega mütsid, et nad saaks aru, et see sõnum seal on neile…

Üks seik meeldis mulle eriti. Kui paigaldajad esimest korda käisid ja me kaalusime, kas tellida kallim paigaldus või soodsam, siis uurisin neilt, et mis vahe neil on. Nimelt sisaldab kallim paigaldus akende teipimist, mis annab neile suurema soojapidavuse. Teip ise maksab ehituspoes umbes 30euri rull ja on täiesti ise tehtav – eriti kuna meil polnud veel tuuletõket ega laudist, siis tuleb lihtsalt teibid ühenduskohtadele tõmmata, kinni siluda ja ongi tehtud. Paigaldajad ütlesidki ise, et saate sellega vabalt ise hakkama ja nii me otsustasimegi selle osa ise teha. Mulle meeldib see kui ettevõte ei ürita maksimaalselt teenust “pähe määrida”, vaid tõesti toetabki seda, et mingi osa töödest saab ise teha ja sellevõrra raha kokku hoida. Igatahes olen ma tänulik neile, et nad selle meile lahti seletasid ja andsid omad nõuanded, kuidas neid teipida.

 

Eeltööde nimekiri enne akende paigaldust:

  • Vana maja akende eest ära võtmine:  selleks pidime need läbi saagima, sest mitmete remontide käigus olid aknad järjest enam kinni ehitatud – nii ei saanud näiteks vanu aknaid hingedelt mahagi tõsta, sest need ei ulatunud hingedelt maha – ülevalt oli kips liiga madalale toodud. Köögiakna hinged me saagisime läbi, et akent kätte saada.
  • Köögiakna alt välissein läbi saagida – selleks laenutasime spetsiaalse tööriista(jällegi Makserv-ist), millel oli piisavalt suur saeketas ja sellega sai kõik aknaavad ka suuremaks lõigata läbi tellisvoodri. Köögiaknast pidi saama terrassiuks ja selleks tuli uus ava ette valmistada.
  • Vana maja akende jaoks uute puitavade tegemine tellisvoodri vahele, sest plaan oli aknad väljapoole tuua, et suurendada aknalaudu majas sees ja et aknad ei jääks väljast vaadates väga sügavale – plaan ju on tellisvoodri peale distantsliistud ja uus puitvooder panna. Nende avadega me panime muidugi puusse ja paigaldajad võtsid need lahti ja ehitasid olemasolevatest materjalidest uued avad.
  • Uute akende avad – need said tegelikult ammu tehtud, aga ootasime kuni põranda valamise töö tehtud, et uusi aknaid kogemata betooniga ära ei määritaks.
  • Akende esised õues risust puhtaks teha, mis lammutusest tekkinud ja vanad aknad sodihunnikusse tõsta, et paigaldajatele midagi jalgu ei jääks.
5669915t1h2fed.jpg
Vana maja köögi aken enne lammutamist
5669921t1hf363
Vana maja köögiaknast sai ava terrassiuksele
5669913t1h4301.jpg
Vana maja aknast sai terrassiuks

Samal ööl, kui aknad ette olid saanud, tuletas mulle Facebook meelde, et täpselt aasta tagasi, sai meil kopp maasse lükatud ja tööd algasid. Pilt siin:

5669719t1hf9bb
29. juuli, 2015 – päev, mil kopp sai maasse löödud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ma ausalt ei saa akendega rohkem rahul olla, aga mis ma ikka kiidan siin, vaadake parem pilte ja näete, miks ma nii õhinas olen.

5669927t1hdeb4
Maja esine põhja poolt vaadatuna 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Maja lõuna- ja idapool
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669911t1hb555.jpg
Majatagune – enne oli vana maja köögiaken siin, kus nüüd on ilus suur terrassiuks
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669917t1hf393.jpg
Meie tulevane köök ja elutuba 
Foto: Kärt-Britt Kokk

Kuigi oli vahva praktiliselt terve kuu jälgida, kuidas töömehed nagu sipelgad õue peal ringi siblivad ja maja muudkui kerkib, ilma ise suurt panust andmata, siis nüüd hakkab meie osa taas pihta – maja on vaja augustikuu jooksul, enne jahedamate ilmade tulekut, kinniseks karbiks saada ja lõplikult viimistleda ning selle töö teeme me ise.
Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

 

Mõni ettevõte lihtsalt pole huvitatud oma toodete müügist ehk meie akende lugu

Seekord räägin akende valimisest ja tellimisest. Kogu lugu oli üsna närvesööv saaga, aga lõpplahendus oli siiski väga hea ja ilmselt asjad pididki nii minema. 

Võiks ju arvata, et Eesti turg on nii väike, tegijaid palju ja et tiheda konkurentsi tõttu pingutatakse selle nimel, et oma turuosa säilitada või veel parem – suurendada -, aga tuleb välja, et mitte kõik ei ole agaralt selle nimel tegutsemas.

Seekord räägin ma akende tellimisest. Meie jaoks oli kolm suurt (st kallist) asja maja juures, mis tuli kohe ära otsustada, et mis firmast ja mis summas me need tellime. Need kolm asjad olid katus, aknad ja küttesüsteem. Seetõttu hakkasin ma hinnapakkumisi võtma juba ehitusloa taotluse käigus, et oskaks täpsemat kalkulatsiooni teha. Teadsin, et meil on vaja kolmekordse klaasiga valgeid puitpakettaknaid ja terrassiuksi, millel vähemalt üks klaas on selektiivklaas. Akende pakkumise võtsin ma neljast erinevast firmast: Kalesy ehk Aknatehas, Aknakoda, Rehpol ja Viking Window ning kõigile saatsin ma identse e-maili lisainfo ja joonistega.

5661009t1h6eb7
Vana majaosa aknad – päevinäinud aknad, mis kindlasti vahetust vajavad. Siin juba osaliselt lammutatud. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tagantjärele tarkus ütleb, et oleks pidanud veel rohkem võtma neid pakkumisi ja kõikidega rohkem suhtlema ka, aga aega polnud ja väga ootasin, et ettevõtted ise ka huvi tunnevad ja täpsustavaid küsimusi küsivad ja siis võimalikult täpse pakkumise koostavad. Lõpuks tuli pakkumisi alates 7000 eurost kuni 12 000 euroni. Valisime keskmises hinnaklassis ettevõtte – Rehpoli ja nendega jäi jutt, et võtan uuesti ühendust, kui reaalselt aknaid vaja läheb.

Täpsustuseks pean ma mainima, et keegi teenusepakkujatest enne pakkumise võtmist meie blogikirjutamisest midagi ei tea, kui nad just ise ei ole selle blogiga kursis. Ma kohe päris meelega ei maini seda – eesmärgiks on saada võimalikult ehe teenindus nii, nagu sellel ettevõttel kombeks on. Ma ei taha mingit ülepakutud teenust, vaid just õiget kogemust, et kõik oleks aus ja ma kogemata ei kiidaks ettevõtet, kes kliente tegelikult üle laseb.

Sel ajal, kui meil arhitekt alles jooniseid parandas ja linnavalitsusega asju ajas, oli suhtlemine Rehpoliga nii, nagu ootasin, kui üks sekeldus e-mailidega välja arvata – nad uurisid ise, et kuidas pakkumine sobis, ja vahetasime mitmeid e-maile, et täpsustada detaile. Vahepeal jäi suhtlemine soiku, sest meil ju polnud otseselt veel kiiret tellimisega ja siis tuli talv vahele ja ootasin õiget hetke, et uuesti ühendust võtta ja uus hinnapakkumine küsida – enamasti need kehtivad ju vaid lühikest aega.

Me olime ära otsustanud, et võtame Rehpolist aknad juba umbes aasta tagasi, aga nüüd kui oli vaja konkreetne pakkumine saada koos kõikide detailide ja parandustega ning koos paigaldushinnaga, pidi neid kogu aeg tagant torkima. Vaatasin oma e-mailidest järgi, et lõpliku akende joonise saatsin neile 6. mail 2016 ja kuna plaan oli juunis või hiljemalt juulis aknad ette saada, siis läks juba kiireks sellega. Tarneaeg võib ju olla mitmeid kuid – eriti kui meil on korraga 26 akent vaja tellida.

Juba eelmisel korral oli neil meilidega segadus, kui oli puhkuste periood – see aasta toodi sama vabandus, kui neile helistasin. Telefonis lubas müügiesindaja sellega kohe tegeleda ja vastuse saata, aga nende pakkumist ootan ma siiamaani. Mina uuesti ka helistama ei hakanud. Ootasime üle kahe nädala ja mees iga päev küsis, et kas akende kohta on vastust ja mina pidin igakord eitavalt vastama. Kuna asjaga juba päris kiire oli ja kartsime, et suvepuhkustega võivad tarneajad veelgi pikeneda, siis otsustasime, et valime mõne teise ettevõtte. Mehe suurim hirm oli, et isegi kui me saame nad lõpuks kätte, siis äkki akende valmimisega on sama jama – oled suure ettemakse ära teinud ja siis ei saa neid enam kätte. Me ei saa riskida selliste jamadega, kui meil on kõik tööd graafiku järgi enam-vähem paika pandud ja me üritame siiski suhteliselt minimaalse eelarvega kõik valmis saada.

Seekord me enam väiksemaid pakkujaid ei kaalunudki, vaid võtsime kõige tuntuma ettevõtte, mis ühtlasi oli kõige kallim, ja lootsime, et nad teevad meile väikest hinnaalandust, et me oma eelarvet väga suurelt ei ületaks. Selleks oli Viking Windows. Viking Windows oli siiani superhea mulje jätnud ja kõik tuttavad olid just neid soovitanud, aga kuna hinnavahe oli korralik, siis olime esialgu nende pakkumise kõrvale jätnud. Kui mul aga tähtaeg juba kukil oli (24. mail), siis helistasin neile kontorisse ja küsisin, et kui pikk tarneaeg neil on, kui ma soovin 26 akent ehitatavale majale. Lubati, et juuli alguseks saab kindlasti – võib-olla varemgi. Saatsin neile kohe joonised uuesti ja sain nende müügiesindajalt Rainiselt väga kiirelt uue hinnapakkumise – sealjuures sooviti täpsustada detaile, st helistati üle ja kutsuti kontorisse, et saaksin kõik detailid välja valida ja et hinnapakkumine võimalikult täpne oleks. Kontoris kohapeal valisin juba viimistluse, kremoonid ja lingid ja muu olulise. Ma arvan, et teistel aknatootjatel on neilt teeninduse koha pealt väga palju õppida.

5661019t1h7332
Vikingi akende viimistlusvariandid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lõppkokkuvõttes jäi me akende hind koos soodustusega pea samaks kui algne pakkumine, kuna valisin kallimad lisad ja aknad tulevad täpselt sellised, nagu ma unistanud olen – väljast üleni valged ja seest lasuurvärviga ehk puidumuster kumab kergelt läbi. Lingid ja kremoonid valisin hõbedased, üsna kandilise joonega. Arutasime ka akende avanemisvõimalusi – lisaks küljele avanemisele lisasime kõikidele akendele ka tuulutusasendi, st ülevalt avanemise. Selle lisamine ühe akna kohta maksis alla 10 euro ja selle tõttu oli otsustamine lihtne – värske õhk toas ilma akent pärani avamata on suur mugavus.

Kohe kui meil oli maja karkass nii kaugel, et aknaavad olid valmis, tulid Viking Window paigaldajad avasid üle mõõtma ja veetsid ligi tunnikese meie krundil, et ikka kõik üle vaadata, et mõõdud õiged oleks ja terrassiuksed ka pärast põrandapaigaldust lahti käiks, ning kontrollida muid selliseid pisiasju, millele mina üldse mõelda ei osanud. Paigaldajad olid ka väga sõbralikud ja toredad – seletasid kõik väga põhjalikult lahti ja suhtlemine oli mõnusalt pingevaba. Tänu sellele, et nad kohale tulid, avastasime, et meie arhitekt oli meile akende joonisele ühe suure akna topelt pannud ja saime selle vea parandatud.

5661021t1hc1eb.jpg
Linkide valik (Viking Window)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juba 28. juunil tuli kiri, et meie aknad on valmis. Leppisime kokku, et maksame akende eest ära, aga jätame nad lattu seisma ja paigalduse tellime siis, kui põrand on valatud ja vana majaosa akende avad ettevalmistatud. Esmaspäeval, 25. juulil võtsin nendega ühendust, et nüüd võib paigaldama tulla. Leppisime kokku, et neljapäeval, 28. juulil nad tulevadki aknaid paigaldama.

Ma olen ise turundust õppinud ja kuna ka klienditeenindus oli üks osa sellest õppest, siis mõnes kohas tahaks küll suu lahti teha ja oma arvamus öelda… Ma olen nüüd juba päris mitme ettevõttega suhelnud, et tellida materjale või teenuseid ja ma tahaksin lisada paar mõtet, mida võiks järgida ehk siis minu nägemus kliendina, mida ma ootaksin tootjalt või teenusepakkujalt:

  • Kui teile saadetakse päring, siis andke kohe teada, et olete selle kätte saanud ja mis ajaks umbes saate vastuse anda.
  • Juhul kui tellimus ületab teie võimalusi, siis andke sellest kliendile teada, mitte ärge jätke teda lihtsalt pakkumist ootama.
  • Võimalusel helistage üle, täpsustage detaile, tundke huvi oma potensiaalse kliendi ja tema vajaduste vastu.
  • Kui olete hinnapakkumise teinud, ärge jääge lihtsalt ootama. Klient on võib-olla suure töökoormuse all ise unustanud juba, et sellega tuleks ka tegeleda.
  • Olge viisakas ja ärge suruge oma eelistusi peale – pakkuge variante ja las klient otsustab. Mul on kogemus, kus üsna kallis viimistlustarvete pood reaalselt minu soovi maha laitis ja üritas mulle pähe määrida toodet, mida ma põhimõtteliselt ei tahtnud. Väga piinlik oli, kui minu üle nalja visati ja öeldi, et võtke järgmine kord mees ka poodi kaasa… Võite arvata, kas ma sealt poest üldse enam kunagi midagi vaadata tahan – aga sellest räägin ma ühes tulevases postituses lähemalt.

Järgmises postituses räägin, milliseid eeltöid pidime enne akende paigaldust tegema ja kuidas lõpuks aknad paigaldatud said ja milline on tulemus.

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Põranda eeltööd ja põranda valamine

Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. 

Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga kuskilt võtta ja nii otsustasime, et jooksvatest rahadest ehitame karkassi ja kui laen käes, siis tellime küttesüsteemi koos paigaldusega ning peale seda põranda valamise. Lisaks andis vaheseinte ehitus aimduse, kus mingid ruumid asuvad ja kuidas oleks mõistlik neid kütta ja kuidas põranda kaldeid planeerida – st kus on dušinurgad ja nende trapid.

Enne küttetorude paigaldust tegelesime põranda soojustamisega. Selleks sai laenutatud pinnasetihendaja – silusime vundamendi sees oleva liiva ära, ajasime selle loodi ja käisime tihendajaga üle. Maja välisservadesse paigaldasime esialgu 5 cm paksu penoplaadi ja siis läks kogu põrandale veel lisaks 10 + 10 cm kihid risti ja tihedalt üksteise vastu. Nii on välisservades põranda soojustuse paksus 25 cm ja põrandate keskel 20 cm penokiht.

5660005t1h2d15
Põrand – 5. juuli – penod paigaldatud.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttetorud paigaldamisest ja kogu küttesüsteemist kirjutan tulevikus pikemalt siis, kui kogu asi paigaldatud ja ühendatud on. Praegu tegid küttepaigaldajad vaid esimese korruse küttetorustiku valmis ja ühendasid kollektorid ning lasid torudesse rõhu sisse.

5659911t1h857c
Küttetorud paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põranda valamine tuli tellida spetsialistidelt, sest üle 100 m2 pinda käsitsi ikka ei vala küll. Meil oli vaja, et elutoa ja köögi osa oleks võimalikult sile ja hästi valatud, sest sinna plaanime massiivse tammelaua lasta liimida ja see eeldab head aluspinda. Valamistööde hinnapakkumisi ma ei taibanud varakult võtma hakata ja nii olime me üsna hädas, kui üks hetk oli kohe vaja ja kõik läbi helistatud firmad teatasid, et neil on tipphooaeg ja kõik ajad täis. Päringuid saatsime erinevatesse firmadesse ja enamikult tuli vastuseks, et neil pole aega seda tööd teha. Hinnapakkumised tulid siiski sellistest firmadest: Betoonisepad, Betonus OÜ, RM Betoonpõrand OÜ. Betoonisepad saatsid peale mitmekordset päringu saatmist hinnapakkumise summas 4000 €. Me kaalusime mitu päeva, kas võtta nad tööd tegema või otsida edasi. Mees arvas, et see on ikka ülemäära kallis hind ja seetõttu otsustasin edasi uurida ja leidsimegi soodsamaid pakkumisi ka.

Sain lõpuks kontakti Betonus OÜga ja RM Betoonpõrandaga. Need firmad käisid koha peal ja vaatasid üle ja tegid siis pakkumise – üks pakkumine oli vastavalt 2900 ja teine 2800 €. Lisaks käis koha peal veel üks väiksem tegija, kelle firmanime ma ei suutnudki meelde jätta ja kes pakkus ilma armatuurita – st kiudbetooni valamist samas hinnaklassis – ligi 2800 €.

Ainukesed, kes reaalselt kogu pinna laseriga üle mõõtsid ja täpse pakkumise tegid, olid RM Betoonpõranda töömehed, kes tegid ühtlasi kõige soodsama pakkumise. Nii oligi valik nende kasuks tehtud.

Ettevõtte kohta internetist infot või kogemusi otsides ei leidnud ma mitte midagi. Kui nad kohale tulid, siis ma käisin muudkui uudistamas, mida ja kuidas nad teevad. Saime kohe hästi jutule – võrdluseks, et siiani pole ma töömeestega eriti jutustama jäänud, sest pole nagu õiget klappi tekkinud ja kuidagi on alati tundunud, nagu ma oleks segav faktor seal kõrval. Need sellid aga olid väga sõbralikud ja jutukad ning vastasid rõõmuga kõigile mu rumalatele küsimustele ja selgitasid töö etapid läbi. Esimesel päeval paigaldasid nad terve päeva armatuuri ja märkisid põrandakallete kohad. Teisel tööpäeval tuli segumasin ja valati betoon laiali, tasandati ja lasti veidi seista ning seejärel lihviti siledaks. Garaaži põrand tehti spetsiaalse töötlusega, mis tugevdab betooni ja annab sellele suurema kulumiskindluse ja sileduse.

5659901t1hbd03
Põrand peale valamist ja enne lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5659915t1h757f
Põrand peale lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jutustamise käigus tuli muuhulgas välja, et tegemist ongi suhteliselt noore firmaga. Töömehed on aastaid Soomes põrandaid valanud ja leidsid, et tahavad nüüd rohkem Eestis oma perede juures olla, otsustasid oma ettevõtte Eestisse rajada ning teenust siin pakkuma hakata. Mind väga rõõmustas see info, sest olen väga selle poolt, et anda Soomest Eestisse tagasi tulnud ehitajatele tööd – eriti nii hakkajatele, kui need noormehed olid. Üldse eelistan ma, et meie majaehitusest teenivad pigem väiksemad Eesti ettevõtted kui suured välismaa ettevõtted. Ilmselgelt oli see ka põhjus, miks nende tööde kohta internetis väga infot leida polnud.

5659905t1h613e
Garaaži põranda viimistlemine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tulemusega jäime me väga rahule. Pinnad olid ilusad siledad ja loodis – mees kontrollis veel järgmise päeva hommikul kogu põranda üle ja ütles, et  väga professionaalne tulemus ja kõik on ilusti loodis. Olime valmis, et peame pesuruumides tasandusseguga ise kalded tegema, aga selleks pole mitte mingisugust vajadust. Isegi meie disaintrapi (Viega) tegid nad ise õigele kõrgusele parajaks ja valasid kohe põranda õige kalde alla ära. Meie mureks on nüüd vaid nende põrandate plaatimine.

Praegu on põrandad niisutatud ja kilede all ning kahjuks ei taibanud ma tervest põrandast valmiskujul pilti teha. Nädala pärast saame kiled maha võtta, siis jagan kogu põrandast pilte ka Minu Kodu Facebooki lehel.

 

Jälgi minu blogi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Katusekatte valimine ja paigaldamine

Katuse osas olin ma juba enne projekti joonistamist kindel, et see peab tulema klassikalise profiiliga värvitud teraskatus. Minu meelest on see kõige ilusam katusekate – klassikaline, lihtne ja praktiline ka. 

Nagu varasematelt piltidelt näha, oli ka meie vanal majaosal klassikalise profiiliga valtsplekk, mis oli roheliseks värvitud. Meie eesmärk oli vana ja uus osa üheks majaks ehitada ja seetõttu läks ka vana maja katus vahetusse.

5579093t1h8b8e
Katus 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katusepleki ja paigalduse hinnapakkumisi võtsin ma juba eelmisel aastal kui veel vundamentigi polnud, et teha hinnavõrdlust ja saada mingi ülevaade, millise summaga peaksime arvestama. Võtsime pakkumisi mitmest firmast ja hinnapakkumised kõikusid 3600-17000€ vahel. Suures osas mängis siin hinna juures rolli ka tegelikult tehtavad tööd. Ma ei osanud väga täpselt seda hinnapakkumist küsida ja nii oli näiteks 17000-eurose hinnapakkumise sees ka roovituse tegemine, mille me tegelikult plaanisime ise teha ja 3600-eurose hinnapakkumise sees oli põhimõtteliselt vaid plekk, kinnitused, vihmaveesüsteem. Hinnapakkumised võtsin: Katus24-st (kõige soodsam hind, ilma paigalduseta), Toode AS-lt, Eksklusiivehitus OÜ-lt (selle võtsin sõbra soovituse peale, sisaldas ka roovituse tegemist) ja Olly-lt (viimaselt pakkumist ei tulnudki).

Me soovisime puidutööd ja aluskatte paigalduse ise ära teha ja kogu katusepleki, vihmaveesüsteemid ja ka katuseaknad tellida katusefirmalt. Kõige detailsema pakkumise tegi Toode AS, kes tõesti saatis kolmelehelise nimekirja materjalidest ja töödest ja täpsustused, mis kuulub hinna sisse ja mis mitte. Kuigi nende pakkumine ei olnud kõige odavam aga oli kõige detailsem, siis otsustasime nende kasuks. Kui esimese pakkumise võtsin ma 2015. aasta juulikuus, siis uuesti kirjutasin ma neile selle aasta aprillis. Teavitasin neid, et oleme otsustanud nende kasuks, aga soovime pakkumises muudatusi teha – näiteks vahetasime me välja katuseaknad. Nende pakutud olid Roto omad, aga meie soovisime kindlasti Veluxi omasid. Olime neid aknaid võrrelnud ehitusmessil ja otsustanud, et Veluxi omad meeldivad meile rohkem – tundusid kvaliteetsemad ja parema välimusega.

Katuse pakkumise kinnituse tegin ma selle aasta maikuus ja siis tuli maksta esimene osa hinnapakkumisest st pool summast, et kindlustada omale sobival ajal paigaldus. Eeldasime, et see saab võimalikuks juulikuus, aga kindlat kuupäeva ei osanud ma ju ennustada, kuna mul puudus kindel teadmine, mis kuupäeval me eeltööd valmis saame. Kahekesi ehitades ei saa päris täpselt ajakava sättida – pealegi sõltus katuse eeltööde tegemine väga suures osas ilmast. Tööde nimekiri on meil tehtud kuude kaupa ja juulisse olid plaanitud kõik need tööd, mis olid tellitud – katuse ja akende paigaldus ja betooni valamine esimesel korrusel.

Katuse hind tuli veidi üle 10 000 euro ja see sisaldas kõiki lisasid, sh katuseaknaid, korstnapühkija luuke, vihmaveesüsteeme jms vajalikku. Katuse pind kokku oli ligi 279m2 ja katusekatte materjaliks valisime uudse Klassik MattNova katusekatte, mille paksus on 0,6mm. Värvitooniks on tumehall (RR23). Samas toonis tellime hiljem ka akendele alumised plekid aknafirmast.

Toode AS tuli enne lõpliku pakkumise tegemist ka koha peale, et võtta täpsed mõõdud ja täpsustada meie soovid. Suhtlus nendega oli väga kiire ja vastutulelik. Katuse eeltööde tegemisel suhtlesime nende müügiesindajaga pidevalt, kui mõni küsimus tekkis ja nii sai näiteks ümber vahetatud katuseakende avanemine – esialgu planeerisime altpoolt avanevaid aknaid, aga kui majakarp püsti oli, tundus et käepärasem oleks neid avada ülevalt.

Katuse paigalduse eelduseks oli sarikate katmine kilede ja roovitusega ja tuulekastide ehitamine. Tuulekastilauad tuli eelnevalt ka värvida ja kuna meie plaan oli ka välisvoodrilauad kõik ise värvida, siis ostsime selleks tööks kompressori.

Katuse eeltööd võtsid kõikidest muudest töödest kõige kauem aega – kokku tegime neid 41 päeva – muidugi mitte iga päev, sest puhkus sai poole pealt läbi ja kõige suurem aeg – mitu nädalavahetust ja õhtut – kulus selleks, et vana maja katus sirgeks saada. Kui vanalt majaosalt plekk maha võeti ja me loodi sinna peale panime, polnud seal pea ükski laud loodis. Tuli hakata tegelema selle loodiajamisega. Arvestades, et selle aluspind oli tehtud servamata laudadest, mis kõik olid erineva paksusega, siis oli see üsna aeganõudev töö. Lisaks oli katuse keskosa kergelt sisse vajunud ja kuna me sarikaid väljavahetada ei tahtnud, siis tuli see kuidagi korda saada muid meetmeid kasutades. Toestasime vana maja pööningu seest poolt uute prussidega ära ja tõstsime seal, kus tõsta kannatas. Ülejäänud töö käis õhukeste puiduklotsidega kiile lüües ja loodiga tervet katust üle käies.

17. juuli õhtuks olime katuse eeltööd valmis saanud ja kirjutasin katusemeistrile, et meie poolest võib hommepäev plekki paigaldama tulla. 20. juulil alustasid katusemeistrid tööd.

5654611t1hf0d4
Katuse eeltööd valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katust tehti kokku 4 päeva. Juba esimese päeva õhtul – kui katuseplekki oli vaid 6 paani pandud, käisin ma muudkui katust imetlemas. Oli see ju esimene päris viimistletud osa.

5654627t1h57b6
Katuse paigalduse teine päev
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654629t1ha67f
Katuse plekk paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654631t1h3770
Uus katus, 23. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tehti väga põhjalikult ja korralikult ja me jäime katusega väga rahule.

Samaaegselt valati ka esimese korruse põrand ära ja sellest kirjutan järgmises postituses.

Jälgi minu blogi ka Facebookis: Minu kodu lehel.

Katuse eeltööd ja korstna ehitamine

Puhkus on läbi ja nüüd teeme töö kõrvalt maksimaalse, et majakarp sügiseks kinni saada. Tempo on muidugi langenud seetõttu, et ei saa iga päev tegutseda ja oleme natuke graafikust maas, aga midagi hullu ei ole, sest terve juuli oli plaanitud tellitud töödele ja need ei võta väga kaua aega.

Peale puhkuse lõppu käis päeval isa üksi ehitamas ja õhtul kui mees töölt tuli, viisin mina isa koju ja mees jätkas ehitusega – põhiliselt katuse eeltöödega. Vihmasajuga paigaldasime penosid esimese korruse põrandale ja ilusa ilmaga tegime katust edasi.

5579103t1h2bf9
Põrand soojustatud – pilt tehtud 5. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt KokkEnter a caption

Katuse eeltööd võtsid oluliselt rohkem aega kui me planeerisime. Esialgne plaan nägi ette, et juulikuuks on meil kõik eeltööd tehtud, et töömehed saaks paigaldada kütte, valada põranda, paigaldada katuseplekk ja aknad – kõik need tööd on meil poole summa ulatuses makstud ja juulisse plaanitud, ent praegu pole katuse eeltöö veel lõpetatud. Vähe on jäänud teha aga suuresti oleme sõltunud ilmast ja ajast – töö kõrvalt ei jaksa alati teha ka.

Katuse eeltööd olid ajakulukamad just keerulise ligipääsu tõttu – meil pole kordagi ühtki tõstukit ega tellingut renditud olnud. Kõik tööd on siiani tehtud redelite abil ja sõna otseses mõttes katusel turnides, ka materjalide üles vinnamine. Kui katusekarkass veel lahtine oli, siis sai läbi teise korruse kergemalt ligi. Peale selle sulgemist tuli redelil üles-alla ronida ja poolküürakil ja põlvili töid teha. Põlvekaitsmed olid meestel küll igapäevaselt kasutuses.

Kui uue maja katuse kile ja roovitus tehtud oli, jõudsime etappi, kus pidime otsustama, mis vana maja koledast korstnast saab. Pööningul oli korstnajalg nii pragusid täis, et tegelikult teadsime juba enne ehitama hakkamist, et lähiajal see töö ära teha tuleb, aga miskipärast me väga ei kiirustanud ka sellega. Nüüd siis keset suve oli vaja kiirelt leida keegi, kes selle maha lammutaks ja uue laoks. Põhimõtteliselt oleksime selle tööga ka ise hakkama saanud, aga mees ei tahtnud seda teha ja nii ma siis hakkasin järjest ettevõtteid läbi helistama. Ma ei mäletagi mitmesse ma helistada jõudsin – kõik teatasid, et neil on hirmus järjekord töödel ja aega pole. Lõpuks tuli appi kõikvõimas Facebook ja sain mitmeid häid soovitusi. Saatsin kirjad laiali ja jäin ootama.

5579045t1h24fc
Uue majaosa katuse roovitus valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks ettevõte – Kivix korsten – võttis kohe ühendust ja soovis enne objekti näha, et saaks täpse pakkumise teha. Tuligi lausa samal päeval (jaanilaupäeval, muide) kohale ja tegi kiirelt ka hinnapakkumise – vana korstna lammutamisele alates pööningu põrandast ja puhasvuuk ladumisele nõuetekohaselt. Hind tundus meie jaoks krõbe ja seetõttu otsisin veel teisigi tegijaid. Facebookis soovitati Siimu Ahjud poole pöörduda. Nii ma tegingi ja nende hinnapakkumine oli oluliselt soodsam. Kuna mõlemal oli kutsetunnistus antud töö teostamiseks ja hinnapakkumine sisaldas kogu tööd, aga üks oli teisest odavam, saigi valitud hoopis Siimu Ahjud töö teostajaks. Lisaks otsustasime, et ühe lõõri jätame ladumata, sest ventilatsioon ei vaja tegelikult tellisest korstent ja selle pisikese majakese katusel selline lahmakas korsten nägigi naljakas välja. Selle muudatuse tõttu saime hinna veelgi soodsamaks.

Korstnatöödel olid lisaks ladujale ka abilised ja töö käis nii kiirelt, et ma oma töö kõrvalt ei jõudnudki väga pildistamas käia. Ühtlasi tekkis mul küsimus – kui palgata keegi tööd tegema oma majas või krundil siis, kas palkaja peaks lõunat ka pakkuma? Ma vähemalt ei pannud tähele, et mehed ise söömas oleks käinud ja päev möödus kuidagi nii ruttu ja hirmsa kuumaga endal väga söögiisu ei olnudki.. Esimese päeva õhtul küsisin ääri-veeri, et kuidas sellega on ja vastuseks sain, et on tellijaid, kes eeldavad, et nad isegi segu tegemiseks oma vee kaasa võtavad. Uskumatu! Mul poleks midagi selle vastu, et ehitajatele süüa ka pakkuda. Pakkusin nii kohvi kui jäätist ja teisel päeval kutsusime sööma ka, aga nad piirdusid vaid veega. Ausalt öeldes oli mul neist veidi kahju – ma tean kui umbne seal pööningul on ja ega katusel lõõskava päikese käes ka parem polnud. Endal olid riided selga kleepunud pelgalt toas arvuti taga istumisest… Just nendel päevadel kui korstnatööd käisid oli lauspäike ja +28 kraadi.

5579117t1hf056
Korsten pooleli 30. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Teise päeva hommikul, kui isale järgi sõitsin, tuli mul geniaalne idee.. Meie suurimaks murekohaks oli vanalt majalt katuse pleki alla saamine. Isal oli seda tööd pea võimatu üksi teha ja mees oli ju juba tööl tagasi. Hinnapakkumises sisaldus aga ka korstnakivide teisaldamine maja tagant muru seest ehitusprahi hunnikusse – töö, mida ma oleksin võinud ise – näiteks koos lastega – teha. Mõtlesin, et pakun töömeestele, et tirigu plekk maha ja jätku need kivid sinnapaika. Olin valmis ka juurde maksma, aga mehed olid kohe nõus. Ja nii nad siis peale korstna ehitamise lõpetamist pleki alla loopisidki ja minul jälle üks mure vähem.

Siimu ahjud oli esimene ettevõte, kes meil abis käis ehitusel – kui koparent juhiga ja akende mõõtmine välja arvata. Natuke kartsin, et kas ikka jään tööga rahule… Aga see raha läks küll 100% õigesse kohta. Me ise oleks seda vist paar nädalat teinud ja siis ka poleks tulemus nii ilus jäänud. Ilma naljata – me käisime ikka pool õhtut ümber maja ja imetlesime. Leppisime Siimuga kokku, et ka uue maja kamina ja korstna ehituse pakkumise võtame neilt.

5579093t1h8b8e
Korsten valmis – 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579247t1h91b3
Mu väike tubli abiline
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Korstna ja pleki lammutamisel oldi nii ettevaatlikud, et enamus lillepeenraid jäid puutumata, vaid paar lille oli pikali. Ja kuigi ma polnud otseselt palunud plekki aia äärde tassida, tegid töömehed ka selle ära. Igati tubli töö oli!

Vana korstna lammutusest tulnud kivid tassisin koos pisema tüdrukuga maja ette prahihunnikusse. Aega võttis kaks õhtut.

Lisaks sellele, et korsten nüüd kena välja näeb, julgen ma nüüd talvel rahus ahju tuld teha kartmata, et mu saepuru täis pööning säraküünlana leeke üles võtab ja see hingerahu maksab rohkem kui miski muu.

5579067t1h7b38
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579077t1ha4e6
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Maja puitkarkassi ehitus ja hind

Karkassi ehitamine on lõppenud ja saan teha kokkuvõtva postituse töödest ja neile kulunud summadest. Rõõmsaks teeb see, et me oleme kenasti graafikus ja ei ole oma esialgset kalkulatsiooni ületanud. 

Teise korruse karkass võttis oluliselt rohkem aega kui esimene korrus, sest viilu tipp oli maapinnast umbes üheksa meetrit ja kohati oli seal kõõlumist turvarihmadega viilu harja peal.

Kahjuks ei suutnud ma tähele panna, mis kuupäeval täpselt teise korruse karkass valmis sai, aga võib öelda, et umbes kaks kuud läks karkassi püstitamiseks. Sellest poolteist oli töö kõrvalt õhtutel ja nädalavahetustel. Parim nipp, mida kiire karkassi püstitamise jaoks soovitan, on osta kuiv höövelpuit karkassi jaoks. See on tiba kallim kui hööveldamata, aga vähem pinde, siledam ja mugavam kokku klopsida. Kogu karkassi peale oli ehk kolm-neli lauda, mis olid nii banaaniks kuivanud, et tõstsime need kõrvale. Samas sai neid väiksemates kohtades osaliselt kasutada. Pealegi jäävad meil esimesel korrusel kandetalad nähtavale ja laelauad lähevad nende vahele ja seega oli mõistlik valida viisaka välimusega talad.

Puitkarkassi hinnauuringuid tegin põhiliselt mina ja uurisime hinda viielt erinevalt firmalt – üks neist oli Keila puidupood, lisaks kolm suuremat ettevõtet, nagu ESPAK, Puumarket, Puidukeskus  ja lisaks üks meie ligidal asuv ettevõte – Nõmme puidupood. Hindu võrreldes leidsime, et Keilas asuv Puidupood (Realty Group OÜ) pakub konkurentsitult kõige paremat hinda ja mis veelgi olulisem – kõige paremat valikut, kiiret teenindust ja transport kraanaga krundile oli uskumatult odav. Mees on sinna nii palju helistanud juba, et teda teretatakse nüüd nimepidi…  Nõmme puidupoest ostsime vaid kaks 200×200 mm kandetala, mis jäävad köögi ja söögitoa vahele nähtavale, sest sealt sai samal päeval talad kätte ja meil oli kiirelt vaja, sest vahelae ehitus oleks muidu sel päeval seisma jäänud. Enamik kinnitusvahendeid sai ostetud K-Rautast, kus meil on kaardiga 7 protsenti soodustust kogu kaubalt. Paaril korral sai neid ostetud ka Ehituse ABCst ja Bauhofist, aga mõlemas olid need kallimad ja seega sai suurem osa toodud siiski K-Rautast.

5519723t1h6689
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5519733t1h1d91
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu ma juba maininud olen, siis meil on enamik tööriistu olemas juba varasemast – saed, trellid, redelid, nurgikud, loodid ja muu selline. Siiski vahel avastame, et midagi on juurde ka vaja. Töövahenditest sai juurde ostetud üks redel, lööktrell, kiivrid, maskid, kindad, talid, turvarihmad katusel töötamiseks ning lisaks erinevaid puidupuure, trelliotsikuid. Viimaseid ikka kulus. Mingi hetk tegime arvutuse, et mees lasi päevas üle 600 kruvi trelliga kinni – kruvid olid 10–14 cm vahemikus pikkusega.

Kokkuvõttes olid kogu maja karkassi ehitamise kulud sellised:

Puidumaterjal (enamik Keila puidupoest): 7300 eurot

Kinnitusvahendid (enamik K-Rautast): 1289 eurot

Tööriistad ja kaitsevahendid: 268 eurot

Talad ja nende taldmiku valamiseks betoon ja kinnitusvahendid: 263 eurot

KOKKU:  9120 eurot

Summad on ümardatud täisnumbriteks ja sisaldab vaid loetletud materjale. Vundamendi ja karkassi hind siiani kokku 15 424 eurot.

Praegu käib paralleelselt kolm tööd korraga: mina tegelen vana majaosa pööningu korrastamisega – täpsemalt saepuru kilekottidesse toppimisega, mis on hull töö – ilma maskita ei saa seal väga midagi teha. Mul on ka abiline – mu vanaema, kes ei suuda paigal püsida ja kibeles appi ehitama. Kuna ehitusel pole meil kahel miskit teha praeguses etapis, siis varusin kilekotte ja maske ja täidame jutuvada saatel kilekotte saepuruga. Mees ja isa tegelevad kas katuse eeltööde või põranda soojustamisega – seda olenevalt ilmast, aga sellest juba järgmistes postitustes.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodulehel.

 

Miks me otsustasime vana majaosa alles jätta

Otsustasin, et kirjutan veidi  kommentaare enim tagasisidet saanud teemadele. Üks põhiline küsimus oli, et miks me otsustasime selle vana maja alles jätta.

4220903t1hc39a

Olemasolev vana maja. Vasakule (põhja) poole tuleb juurdeehitus. Pilt tehtud veebruaris, 2014.

FOTO: Kärt-Britt Kokk

4220861t1h8bb4

Majaplaan peale katuse ringi tõstmist

FOTO: Kärt-Britt Kokk

Vaadates neid vana maja pilte, siis tekkis nii mõnelgi küsimus, et miks me seda kohe ümber ei lükanud ja nullist ehitamist ei alustanud. Vana taastamine on teatavasti enamasti oluliselt kallim ja ajamahukam kui uue korraliku püstitamine. Ütlen kohe ära, et me isegi kaalusime seda.

Kui me selle kinnistu omanikeks saime, siis esimese asjana hakkasime mõtlema, kuidas oma elamist sellele paigutada. Kuna ainuke ehituseks sobilik, st piisav, ruum on majast põhja pool, siis päris mitu korda käis peast läbi mõte, et mis siis kui “seda vana maja seal ees üldse ei oleks”. Kuna enamuse päevast on päike lõuna suunast, siis tundus ebameeldiv mõte, et see vana maja varjutaks mõningal määral meie maja ja seetõttu oleks meie majas vähem päikest.

Põhjused, miks me siiski otsustasime vana alles jätta:

Kõige olulisem põhjus oli see, et kuskil on vaja ka elada ehituse ajal. Oma korteri me müüsime maha, sest kahte laenu me korraga maksta ei tahtnud (lisandunud oleks ka kulu transpordile).

Seletan kohe täpsemalt. Nagu Majaehitaja blogi autor Eno Pappel siin artiklis kirjutas, siis oma krundil ehitama hakates peab arvestama ka järgmiste kulutustega: kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu. Vana maja alles jättes oli meil suur aja- ja rahavõit:

  • Ära jääb tüütu sõitmine ehitusobjekti ja kodu vahel – nii ajaliselt kui rahaliselt mõistlik. Eriti seda ajakulu ei saa alahinnata, kui eesmärgiks on ise ehitada. Kui nt peale tööpäeva lõppu peaks veel kuskile krundile tund aega sõitma + materjale/tööriistu autosse pakkima ja tassima iga kord, siis ehitaks ise ilmselt päris mitu aastat.
  • Ei ole vaja eraldi tellida valvet või muretseda, et selle olemasolu puudumisel ehitusplats materjalidest tühjaks veetakse.
  • Ajutisi piirdeid pole vaja – vana võrkaed on konstruktsioonilt igati toimiv ja hoiab ära igasugu uudishimulikud/pahatahtlikud tegelased, väravad on niikuinii lukus. See osa võrkaiast, mis lagunenud oli, sai kevadel vahetatud. Seda oleks niikuinii pidanud tegema ja tegemist ei ole ajutise asjaga – tegu on naabrite vahelise aiapiirdega, mille kulu kolme peale jaotasime ja suures osas ka koos ehitasime (hoides jällegi korralikult raha kokku).
  • Pole vaja soojakut ega ajutist WC-d, sest olemasolevas majaosas saab nii söömas kui pesemas käia, WC-st rääkimata – igati mugav.
  • Vähem raha läheb toidu peale, sest saab koha peal süüa teha ja toitu soojendada – omast kogemusest ütlen, et kui siin remontimas käisime ja ise 30km eemal elasime, läks toidule oluliselt rohkem raha ja sõime oluliselt rohkem igasugust jama, sest kasutasime palju valmistoidu kaasa ostmist või käisime väljas söömas. Kuigi see rahakulu võib kõige muu kõrval olla väike, siis tervisliku eluviisi koha pealt, on igati parem kui saab ise koha peal toidu valmistada. Siia kolides olid meil ümberkaudsete söögikohtade menüüd juba peas ja isu neist pikaks ajaks täis.
  • Prügivedu on ehitusprahile nii või naa tellida, sellest ei pääse. Ilmselt tellime selleks suure prügikonteineri, siis kui vajadus tekib – juba praegu oleme 3 korda seda tellinud, sest vanast majast sai lammutamise käigus päris palju materjali välja visatud.
  • Olemasoleval krundil on toimivad ja lukustatud lisahooned, mida kasutame nii tööruumide kui hoiustamisruumidena – selle jaoks oleks ilmselt puhtal platsil jällegi vaja soojakut või siis kindluse mõttes üldse need iga kord ära vedada ehitusplatsilt – jälle omaette aja- ja rahakulu (asjade pakkimine ja sõit jne).
  • Olemasoleva maja remont ei läinud ülemäära kulukaks. Oli küll palju üllatusi – no näiteks täiesti mädad köögipõranda laagid ja olematu soojustus köögis ja esikus. Sellest kirjutasin siin. Samas oli maja karkass väga heas seisus, kuiv ja korralik. Ei olnud selle 60aastaga, mis ta püsti olnud on, oluliselt vajunud. Kuskil ei paistnud hallitust ega muud parandamatut probleemi. Vundament on siin korralik betoonist ja paekivist – sh ka kelder poole maja ulatuses, kus pole ükski aasta mitte piiskagi vett olnud, see-eest püsiv kuiv ja jahe õhk. Meie arvutuste kohaselt ei ole me siia 49m2 peale rohkem kui 8000eurot pannud, sellestki on osa tööriistad ja vahendid, mida saab ka oma maja(osa) ehitusel kasutada.
  • Esialgne uue majaosa projekt oli liialt väikeste akendega ja kui arhitekti soovitusel sai katusealune totaalselt ringi tõstetud, tekkis võimalus panna ida- ja läänepoolsetele külgedele igasse tuppa suured tavalised aknad + igasse magamistuppa ka katuseaknad (vaatega lõuna ja põhja poole), siis vana maja olemasolu krundil enam väga ei häirinud. Ka köögiaken sai lõunapoole sätitud – tekitades väikese L-kuju maja pealtvaates.
  • Jääb võimalus kunagi vana majaosa teine korrus puhtaks teha ja välja ehitada nö madalaks lavatsiks, kuhu külalised ööbima sättida või mõneks muuks otstarbeks. Kuna see pööning ei ole täiskõrge, siis väga muuks kui magamiskohaks seda küll ette ei kujuta, aga kõike on võimalik ringi ehitada. Tulevikus kui nokitseda tahame, siis on kuhu “laieneda”…
  • Kelder – uue maja puhul ei oleks selle ehitusega jändama hakanud, aga kui täiesti korralik kelder on olemas, siis miks lammutada?
  • Kodulaen! See on üks oluline põhjus. Kui soovid maja ehituseks kodulaenu võtta, siis peab olema tagatis või piisav summa, et mingi osa omadest rahadest valmis ehitada. Kui me korteri maha müüsime ja laenu ära maksime, jäi meil kätte täpselt selline summa, et saime vabalt olemasoleva maja renoveerida mugavaks ja meile sobivaks ning jäi ülegi. Kui me oleks olemasoleva maja maha lükanud ja nullist alustanud, oleks meil olnud vaid see väike vaba raha, aga ei mingit tagatist. Enamus pankasid ei aktsepteeri krunti ega poolikut ehitist tagatisena – võimalik ka, et mitte ükski, ma kõiki pole lihtsalt uurinud.
  • Lisaks – kui oleks korteri maha müünud ja maja ümber lükanud, oleksime pidanud leidma oma neljaliikmelisele perele ajutise eluaseme, soovitavalt krundi läheduses. Me isegi uurisime, mis variandid oleks ja minimaalselt oleks tulnud selleks välja käia 400euri kuus + kommunaalkulud. Praegused kulud piirduvad vee- ja kanalisatsiooniarvega ning elektrikuluga. Laenusid ei ole ja kütame ahju ja pliidiga ning puukuuris on umbes kahe talve küttevarud olemas.
  • Lisaks olime lubanud, et maja kinkija saab tulevikus vanas majaosas elada. Kui oleksime ümber lükanud, siis oleksime ikkagi pidanud arvestama ka tema eluruumidega.

Jah, miinusena võiks välja tuua selle, et ka vana majaosa vajab välist renoveerimist, aga minu arvutuste kohaselt ei lähe see ka ülemäära kalliks maksma, sest pind ei ole meeletult suur. Lõpptulemus peaks olema selline, et hiljem ei saa arugi, et tegemist on vana maja laiendusega – kogu hoone saab ühtse välisilme – nii välisvoodri, katuse kui ka aknad.

Kõiki neid nüansse kaalununa, ei tulnud meil rohkem mõttesegi küsimus, kas jätta vana alles või mitte. Tegelikult sai see otsus üsna kiirelt tehtud, sest juba enne kui me maja kingiks saime, kaalusime me krundi vs vana maja ostu võimalusi ja jõudsime sellele järeldusele, et pigem remonti vajav ja elamiskõlbulik aga üldiselt heas korras kui et tühi krunt. Miinused oleksid üsna sarnased olnud.

Enne kui tekkis võimalus see väike maja renoveerida ja seda laiendada, oli meil tõsiselt kaalul ka üks meie vanast kodust umbes 7km kaugusel asuv krunt, mis nägi välja selline:

4681121t1h6565

FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sellel krundil oli lisaks maha põlenud maja jäänuste (lisakulu selle äraveo näol) ka teisi miinuseid. See, et seal tööd oli palju, meid tegelikult ei heidutanud, küll aga pani muretsema kui kuulsime ühe naabri käest seal, et vee saamine majja võib olla raskendatud, sest oma puurkaevu ei lubata teha ja lähim veevõtukoht oli üsna kaugel. Soovitati naabriga kaubale saada, sest tuleks odavam üht puurkaevu kahepeale kasutada kui et seda vett kuskilt sadade meetrite tagant krundile vedama hakata. Ma loodan siiski, et krunt sai uue omaniku, kes ta ilusti korda tegi või plaanib teha, sest krundil asusid ka üsna massiivsed vanad puud ja sellest oleks saanud väga ilus aed.

 

Jälgi minu majaehituse blogi Facebookis