Kas riidekapp «ajab üle ääre», aga selga pole ikka midagi panna? Kas käid poes ilma konkreetse nimekirjata või vajaduseta ja leiad tihti, et oled mõne asja topelt ostnud? Kas praegune tarbimiskultuur ja emotsiooniostud segavad sinu rahalisi eesmärke? Siis on ehk sellest loost ka sulle abi:
Teema, millest täna kirjutan, on natuke erinev minu senistest postitustest ja puudutab rohkem elustiili kui ehitust või sisustamist, ent ma arvan, et just nüüd enne jõule kui kõik paaniliselt mööda poode kihutavad, et osta asju ja kinke, on vägagi ajakohane sellest kirjutada.
«Me ostame asju, mida meil pole vaja raha eest, mida meil ei ole, et muljet avaldada inimestele, kes meile ei meeldi. »
Oma uude majja kolides, sai mulle üsna pea selgeks, et kui tahan korda hoida ja asju üles leida ilma, et peaksin selleks meeletult aega ja närve kulutama, peab miskit muutuma. Selle asemel, et kaaluda näiteks koristaja palkamist, mis oleks küll mugav aga kulukas, otsustasin ma hoopis teistpidi mõelda. Kuidas teha nii, et koristada oleks vähem, asjad oleksid alati omas kohas ja kiirelt leitavad ja et ei peaks mitu korda aastas suurpuhastust tegema, vaid piisab kümnest minutist päevas, et kõik pidevalt korras oleks? Vastus on: minimalism. Mis on minimalism? Kõige lihtsam definitsioon on üleliigsetest asjadest loobumine, et keskenduda olulisimale.
Ma ei ütleks, et meil tohutult palju asju oleks, aga kindlasti on meil asju, mis seisavad lihtsalt kasutamata ja mõni neist seisab lausa ostmisest saati täiesti puutumata. Kolides ja asju sorteerides avastasin näiteks, et mul on mitmeid köögitarvikuid topelt, neli pudelit põletusevastast hüdrogeeli, umbes sadakond teeküünalt, umbes samapalju plaastreid, mõnikümmend karpi tikutopse, meigitooteid, mis on täiesti avamata, üheks ja samaks otstarbeks pesuvahendid mitmeid poolikuid pudeleid ja nii edasi.. Kõik need asjad olid erinevates karpides, korvides, topsides, sahtlites mööda maja laiali. Mu nooremal lapsel oli näiteks kokku kuus mütsi ja ta ei kandnud neist ühtegi, sest tema lemmik on hoopis üks müts, mille ostsin endale. Andsin selle talle ja kuus tema mütsi andsime ära. Samamoodi käitusin ka tema kapitäie riietega, alles jätsime vaid kõige lemmikumad, mida ta kindlasti kannab.
Meie maja suurus pole küll väga minimalistlik, ent meile oli oluline, et igaüks saaks vajadusel ka eraldi olla ja vaikust nautida. Ma ei kujutaks lastega minimajas elamist ette. Meil peab olema ruumi, kus terve perega süüa teha või lauamänge mängida ja enda kalleid sõpru võõrustada. Minimalism ei pea tähendama ainult seda, et loobud kõigest ja kogu eluks vajaliku saad pakkida väiksesse kohvrisse. Kuigi on ka neid, kes seda teevad, sest see sobib nende elustiiliga. Meie pere puhul oli tähtsaim tarbimise vähendamine, vähendada aega, mis kulub koristamisele; suurendada aega, mis kulub perega koos kvaliteetaja veetmisele; vähendada stressi, mis tekib segamini elamises ja et pühenduda sellele, mis on tähtsam – meie pere. Koos oleme me seadnud eesmärgid, kulutada vähem asjadele ja pigem paigutada osa raha investeeringutesse ja kulutada elamustele, kogemustele – sh raamatud, teater, kino, reisid, lauamängud. Me ehitasime oma maja selleks, et nautida seda koos oma perega, mitte selleks, et asjade sisse ära uppuda.
Minimalism kui elustiil
Minimalism on hea valik, kui hoolid loodusest, soovid vähem tarbida, väärtustad pigem perega veedetud aega kui seda, mis kulub koristamisele ja kui soovid oma mõtteid korrastada ning ärevust ja stressi vähendada.
Mõned nipid, mida mina seni kasutanud olen ja mis on märkimisväärset kasu toonud:
Alustasin väikestest asjadest. Näiteks leidsin ma ühel hetkel, et mu telefoni pidev vilkumine ja pinisemine erinevate märguannete ajal segas mind keskendumast olulisele. Ma keerasin kõik „notificationid“ kinni ja jätsin vaid need, mida mul töö tegemiseks vaja. Tööst vabal päeval, panen ka need kinni.
Järgmiseks võtsin ette oma e-mailid. Kustutasin ära kõik mittevajalikud kirjad, võtsin maha meililistide teavitused, mida ma (enam) ei vaja või mida pea kunagi ei vaata, sorteerisin kirjad kaustadesse vastavalt vajadusele (näiteks: Arved, Ehitus, Suhtlus). Ma olen pikalt tundnud, et mul on täielik info üleküllus ja pea pole prügikast, seega tahan edaspidi „säilitada“ vaid sellist infot enda jaoks, mida ma päris kindlasti kasutada plaanin ja mis on mulle oluline. Ülejäänul „lasen minna“.
Edasi võtsin suurelt ette kõik lasteriided ja kappide/sahtlite sisud. Sorteerimisel jagasin asjad erinevatesse hunnikutesse:
1. Asjad, mis kindlasti leiavad kasutust. Kuna meil hetkel mööblit veel eriti ei ole, siis on meil kastimajandus – panin kõik ühte kasti ja sorteerisin veel eraldi, kuhu tuppa miski asi minema peaks – nt kosmeetika on mul pesuruumis, juuksekummid jms ka; ravimid on eraldi kapis, koos plaastrite jms-ga. Magamistoas on meil hetkel vaid öökapiraamatud ja riided. Kõik muu läks sealt välja. Alles jäänud asjade järgi on hea hinnata, millist mööblit mul tegelikult elamisse vaja on.
2. Asjad, mida eriti ei kasuta aga olin kahevahel, kas ehk võib ikkagi vaja minna – panin need asjad eraldi kasti. Kui ma neist mõned kuud pole puudust tundnud, plaanin need müüki panna või viia taaskasutusse.
3. Asjad, mida ära anda või maha müüa – viin kas taaskasutuskeskusesse või panen müüki. Eestis on mitmeid iseteenindavaid kirbuturge, kus saab rentida boksi ja jätta oma asjad sinna müüki. Hinnad määrad ise, kogu tulu saad sina ja ise maksad vaid boksi eest renti. Plaanin leida mõne sellise oma kodu lähedal.
4. Asjad, mis ära visata – sorteerisin ja viisin, kuhu vaja. Näiteks aegunud kosmeetika ja ravimid, tühjad patareid, taara, pakendid (Vaata ka: kuhuviia.ee)
Muutus ka tarbimises
Kuidas aga hoiduda, et sama asi ei korduks? Selle asemel, et poes nagu peata kana ringi käia ja osta seda, mis on odav, käime me poes vaid nimekirjaga. Enne nimekirja tegemist vaatame me kodused varud kiirelt üle. Minu õnneks tuli mees minu koduste muutustega kiirelt kaasa ja järgib samuti nimekirju, mida talle saadan. Ka tema pole huvitatud mõttetult raha raiskamisest.
Me pole küll kunagi olnud need inimesed, kes uute kaubanduskeskuste avamispäevadel tormijooksu teevad ja mõtlematult asju kokku krabavad, sest on odav, aga me kasutame soodushindu ära, et osta koju asju, mida me niikuinii kasutame.
Ülejäänud asjad püüame ostame pigem selle järgi: 1. Kas seda asja on reaalselt vaja? 2. Kas mul ehk juba on see asi olemas? 3. Kas see asi on kvaliteetne ja kestab? Selliseid küsimusi esitades ei leia me näiteks tavamööblipoest peaaegu mitte midagi ja parem ongi. Selle asemel panustame korralikku mööblisse – täispuidust, mis kestab. Võimalusel teeme ise, sest puitmööbel eritellimusena on kallis ja ise tehes saame täpselt sellise nagu meil vaja.
Meie kodu hakkavad sisustama vaid need esemed, mis meil väga meeldivad ja millel on reaalne, praktiline otstarve – pigem olgu neid vähe ja olgu nad kvaliteetsed kui et palju odavat kola. Igal vajalikul asjal olgu oma kindel koht, mittevajalikud viskan või annan ära. Peale asjade kasutamist, panen nad koheselt oma kohale tagasi. Samu kombeid harjutan ka lastele.
Riidekapp ja minimalism
Me plaanime ehitada kolm avatud garderoobi – mõlema lapse tuppa ja ühe meie magamistuppa, lisaks tuleb üks üleriietekapp trepi alla, kuhu lähevad ka jalanõud. Avatud garderoob nõuab natuke rohkem läbimõtlemist kui tavaline riidekapp, sest põhimõtteliselt on kõik asjad näha. Sokkide ja pesu jaoks tulevad muidugi sahtlid, aga muud riided hakkavad olema lihtsalt riidepuu peal ja riiulites. Selleks, et meie puupüsti riidekapp tühjemaks saada, olen ma hakanud ka „hävitustööd“ tegema oma riietevarudes ja järgin süsteemi, mida nimetatakse „capsule wardrobe“ ehk kapsel-riidekapiks.
„Kapsel-riidekapp“ ehk Capsule Wardrobe – põhimõte on, et oma riideid valides, jäta alles vaid need asjad, mis su seljas väga hästi istuvad ja mille kandmine sulle meeldib ning kõik asjad võiks omavahel kokku sobida. Näiteks võta üks suur kohver ja mõtle, et pead kuu aega kuskil teises linnas elama – pane kohvrisse vaid need riided, jalanõud ja aksessuaarid, mis on su täielikud lemmikud ja mis omavahel kombineerides ka sobiksid. Kõik ülejäänud pane eraldi kasti või kotti ja pane silma alt ära. Proovi kuu aja jooksul vaid nende väljavalitud riietega hakkama saada. Kui sa ärapandud asjadest puudust ei tunne mõne aja jooksul, siis anna need lihtsalt ära.
Vali sellised riided, mida on lihtne omavahel kombineerida ja mis sobivad erinevatesse olukordadesse – guugelda „Capsule wardrobe“, et rohkem ideid saada, kuidas tekitada omale garderoob, mis ei ole täistuubitud ja alati on midagi, mida selga panna. Iga kord kui ostad midagi uut, siis viska kapist midagi ka välja – müü maha või anna ära. Mina olen sellise valiku tõttu hakanud valima kvaliteetsemaid ja klassikalisemaid riideid, mingeid hetke moehitte minu kapist ei leia ja mulle see väga sobib, sest ma üldse ei salli riiete ostmist.
Minimalism ja lapsed
Lapsed ei vaja toatäis mänguasju õnnelikuks lapsepõlveks. Olete tähele pannud, et mida rohkem on lapsel mänguasju, seda rohkem ta igavleb? Liigne asjade hulk lapse toas pärsib tema loovust. Meenuta kasvõi oma lapsepõlve, kus mänguasjade puudumise või vähesuse tõttu, mängiti palju loovamalt ja kujuteldavas maailmas – pappkastist sai lift ja tekist sai onn, puupulkadest tehti nukud ja puulehtedest neile voodid. Tänapäeva laste toad on visuaalselt mürarikkad – liigselt värvilised, liiga palju asju ja see kõik vähendab nende loovust. Ma isiklikult tunnen, et saaksin peavalu toas, mis on sinisel taustal tapeediga pruunide mõmmidega ja kõik seinad tihedalt riiuleid täis, mis kirevaid plastmassist mänguasju mahutavad. Miks ma peaks siis lapsele sellise keskkonna tekitama?
Me oleme kolimise käigus korduvalt asju sorteerinud, pakkinud ära andmiseks või ära viskamiseks ja jätnud vaid hädavajaliku ja ainult väga südamelähedased mänguasjad. Mu kaheksa-aastasel on tema toas korraga vaid kastitäis legosid, üks kastitäis muid mänguasju ja kõik tema kunstitarbed mahuvad ära tema laua kolme sahtlisse.
Nippe laste asjade korras hoidmiseks:
- Kõiki mänguasju ei pea ära andma. Sorteerige mänguasjad kastidesse ja korraga on lapse toas näiteks üks kastitäis mänguasju.
- Las laps ise valib sinna kasti oma kõige lemmikumad mänguasjad ja las neid olla täpselt nii palju, et kui ta ka kõik need toa põrandale laiali kallab, ei oleks nende koristamine temavanuses lapsele ülejõukäiv.
- Kõik ülejäänud asjad pange koos kastidega panipaika (kelder, pööning, garderoobi kõrgem riiul). Iga paari kuu tagant vahetage kast välja ja võtke panipaigast järgmine kast – tulemus on nagu laps oleks kastitäie uusi ja põnevaid asju saanud.
- Asjad, millest laps on välja kasvanud – anna kohe ära või pane müüki; katkised asjad viska kohe minema (kui neid parandada ei anna või sa seda teha ei plaani).
Jõudes nüüd tagasi selleni, et jõuluaeg on tulekul. Jõulukaunistustest on meie kodus vaid küünlad ja ehe kuusk. Kuuseehteid on meil ka minimaalselt ja kõik on ükshaaval välja valitud esemed, mis on meie jaoks armsad ja olulised. Kinke teeme vaid lastele ja needki on asjad, mida nad on pea terve aasta oodanud ja soovinud, aga mis pole otseselt olnud asjad, mida väga vaja. Mõlemad on küsinud sel aastal väga praktilisi kinke – nt hommikumantli või spordi(firmade)riideid. Esimest aastat ma tunnen, et ma ei ole jõulude ajal stressis, sest ma olen õppinud olema õnnelik vähemate asjadega ja ma ei kavatse oma jõulutunnet rikkuda kaubanduskeskuses tunglemisega.
Olles mõnda aega oma elu nende põhimõtete järgi seadnud, tunnen, et ma ei ole enam pidevalt stressis laialiolevate asjade tõttu, sest neid praktiliselt polegi. Mu lapsed jaksavad poole tunniga kogu oma toa ise korda teha ja nad teavad, et kõigel on oma koht. Selle asemel, et vabadel päevadel koristada ja küürida, mängime me lauamänge või naudime rahu ja vaikust raamatu seltsis. Ootan juba, et saaks ka tulevase köögi samade põhimõtete järgi sisustada.
Soovin Teile kõigile rahulikku ja stressivaba jõulukuud!
Veel head lugemist samal teemal:
https://bemorewithless.com/begin/
http://www.simplyfiercely.com/minimalism-changed-life/
https://konmari.com/about/the-method/
https://www.theminimalists.com/minimalism/
VIDEO: JOSHUA BECKER RÄÄGIB MINIMALISMIST
Jälgi meie tegemisi Facebookis Minu Kodu lehel.
1 thought on “Leidsin lahenduse, kuidas elada nii, et koristama peaaegu ei peagi”