Projekteerimistingimuste taotlus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele – meie puhul siis linnaosavalitsusele. Taotluse mõte on see, et linn või vald määrab ära tingimused ja piirangud, mis on seotud konkreetse krundiga.
Enamasti võetakse aluseks olemasolev detailplaneering või üldplaneering. Detailplaneering on lihtsalt öeldes kruntide joonis antud piirkonnas ja see määrab ära kruntide kasutuse otstarbe ja on aluseks ehitustegevuse alustamisel. Meie krunt asub sellises kohas, kus ei ole eriliselt palju piiranguid – ei ole miljööväärtuslik ala. Siiski paneb piirid paika see, et krundil on palju kõrghaljastust ja krundil olemasoleva majaga tuli ka arvestada. Otsustasime, et meie juurdeehitus tuleb sellest põhja poole. Muudmoodi seda maja laiendust me krundile asetada ei suutnud, ilma et oleks vaja liialt palju puid maha võtta või ilma, et jääks puudu loomulikust päikese valgusest.
Enne projekteerimistingimuste taotluse sisse andmist, olime käinud rääkimas linnaosa valitsuse arhitektiga, et teada saada, mida täpselt taotlusele lisama peab ja kuidas dokumente õigesti täita ja üleüldiselt tundes huvi, kaua selline asi aega võtab ja milleks peaksime valmis olema. Linnaosa arhitekt ei olnud meie maja eskiisist üldse vaimustuses – maha tehti nii aknad kui ka välisfassaadi pisidetailid, sealhulgas ka akna ümber olevad liistud. Nii sai projekteerimistingimuste taotlusele kirja, et kaasa pandud eskiisi ei arvestataks ja anti ülesandeks maja välisilme ära muuta.
Vahepeal tellisime ka maamõõtmistööd geodeesiafirmalt, kes joonestas uue krundiplaani koos kõikide võrkudega (kanalisatsioon, elekter, vesi, gaas, side jne) ja haljastusega (loeti üle kõik puud ja põõsad krundil) ja esitati need plaanid meile nii paberil kui CD-l. Need dokumendid omakorda läksid edasi arhitektile, kes paigutas nüüd juba majaplaani krundi joonisele ehk tegi asendiskeemi.
Taotluse andsime sisse interneti teel – selleks laadisime linna kodulehelt alla blanketi, mille täitsime ära ja lisasime kõik olemasolevad dokumendid. Selleks ajaks olid meil käinud ka juba maamõõtjad ja nii said meie dokumendimappi sellised paberid:
- Täidetud taotlus
- Pildid olemasolevast ehitisest
- Esialgne eskiis ja korruste plaanid
- Seletuskiri arhitektilt
- Asendiskeem
- Võrguvaldajate tehnilised tingimused
Algul tundus kõik nii keeruline ja pooli neist dokumentidest polnud ma oma elus veel kordagi näinud ega teadnud, kes neid koostada võiks või kust neid saada. Tegelikult oli kõik väga lihtne – taotluse täitsime ära, pildid tegime ise, eskiisi ja plaanid saime oma arhitektilt koos seletustega, asendiskeemi saime arhitektilt kui olime andnud talle maamõõtmise dokumendid ning võrguvaldajate tehnilised tingimused hankis geodeesia firma ehk maamõõtjad.
Taotlus saadetud, jäi me ootele. Vastamiseks on ette nähtud 30päeva. Järgmistes postitustes räägin lähemalt ehitusloaga seonduvast bürokraatiast.