Järgmises neljas-viies postituses tutvustan veidi lähemalt, milline meie ehitatav maja välja nägema hakkab. Meil on projektiga paikapandud maja väline lahendus ja tehniline pool ning enamvähem läbi mõeldud kogu maja sisekujunduslahendus. Esimeses tutvustavas postituses räägin maja üldistest andmetest ja välisest lahendusest, mis projektiga paika pandud.
Maja on planeeritud lintvundamendil kahekorruselise puitkarkassmajana, mille kogupind on 242m2 – selle hulka kuulub ka olemasolev väike majaosa, kus me praegu elame ja mitmed abiruumid.
Maja fassaadi katab laudis, mille tooniks saab beežikas-hall ja katus koos vihmaveesüsteemiga tuleb tumehall. Katusekatte valisime klassikalise niiöelda valtspleki stiilis teraskatuse – idee oli, et maja välisilme tuleks üsna klassikaline ja neutraalne. Katusekatte valik oli selles mõttes lihtne, et muud valikud, mida siin piirkonnas näinud olime – olid kas sammaldunud, okkaid täis või kasvas lausa lilli katusel. Teraskatuse külge väga midagi pidama ei jää – ainuke mure on veerennid, mida tuleb ilmselt hakata männiokastest puhastama. Akende valik oli samuti lihtne – plastaknad olid välistatud, sest minu meelest sobivad need vaid paneelmajakorteritele. Minu suurim soov oli, et meie uues kodus oleks suurte ruutudega puit-pakettaknad ja need ka mõne viperusega sinna projekti said. Välisuste ja akende värvitooniks on valge ja aknad tulevad kolmekordse klaaspaketiga.
Maja kogupinnast 180m2 on eluruumide pind. Ehitatava uue majaosa esimesel korrusel on garaaž koos tööruumiga ja tehnoruum, mis peaks mahutama õhk-vesi soojuspumba majasisese seadme. Küttesüsteemi valikust kirjutan ilmselt veel eraldi postituse, sest see projekt tuleb lähiajal ära tellida ja siis saan sellest ka lähemalt rääkida.
Eluruumidest asub esimesel korrusel esik, saun koos pesuruumiga ja WC-ga ning avatud köök-elutuba. Paljud arvavad, et köök peaks elutoast eraldi olema, aga mina nii ei arva. Mulle meeldib kui ma ei pea süüa tegema minema kuskile eraldi kinnisesse ruumi. Toidulõhnadega probleeme ei teki kui on korralik kubu pliidi kohal. Lisaks meeldib mulle avarus.
Esimene korrus
Teine korrus
Teisele korrusele tuleb 4 magamistuba, millest üks on kõige suurem – põrandapinnaga umbes 20m2. Teised magamistoad on väiksemad – mõlemale lapsele oma tuba ja üks vaba tuba – eelkõige külalistele või siis kodukontorile – seda näitab aeg, kuidas vaja on. Teisele korrusele teeme ka väiksema WC ja pesuruumi. Kuna maja tuleb viilkatusega, siis võtab kaldlagi teise korruse magamistubadest omajagu ruumi ära, aga minu meelest annab see kaldlagi ruumile alati omanäolisust ja hubasust juurde ja köetavat pinda tuleb ju ka sellevõrra vähem. Maja küttesüsteemiks – nagu ma juba mainisin – saab õhk-vesi soojuspump, mis soojendab nii tarbevett kui põrandakütte vett. Lisaks on planeeritud elutuppa kamin-ahi, mis on hea alternatiiv majakütmisele nt kevad-sügisesel perioodil või talvel hubasuse tekitamiseks. Lisaks – alternatiivne küttevariant, näiteks elektrikatkestuse juhtudel, on minu arvates alati mõistlik mõte.
Seaduse järgi peab kõikidel ehitatavatel majadel olema ka projekti järgi välja arvutatud energiamärgis. Meie majal saab see olema C ehk hoone energiatõhususarv on 147,3kWh aastas ruutmeetri kohta.
Maja idapoolsele küljele oleme planeerinud terrassi, kuhu saab astuda otse köögist ja elutoa suured – peaaegu maast laeni – aknad on vaatega terrassile. Akendest rääkides – veel üks minu unistus, mis teoks saab, on suurte akendega köök ja palju loomulikku valgust köögis. Siiani kõikides kodudes, kus elanud olen, on just köögis päevavalgust liialt vähe olnud ja see oli üks asi, mida ma oma majas teisiti teha tahtsin. Ka magamistubadesse teisel korrusel planeerisime 4 suurt katuseakent lisaks otsaseintes olevatele suurtele akendele, et loomulikku valgust ikka piisavalt oleks.
Järgmistes postitustes räägin lähemalt, millised on plaanid maja sisekujunduseks.