MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

2016 kokkuvõte: oli tegus aasta!

Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 

2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil olemas vaid vundament. 8. aprillil sai vundamendilt kiled ära võetud. 20  päeva hiljem oli esimese korruse karkass valmis.

5313895t1h320e.jpg
Esimese korruse karkassi seinte ehitus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5313941t1h78e4.jpg
Esimese korruse karkass valmis, foto tehtud 28. aprill, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Terve maikuu kulus ettevalmistusteks, et saaks teise korruse karkassi püstitama hakata – ehk siis vahelae ehitusele. Esimese korruse karkassi ehitusest saab lähemalt lugeda SIIT. 

6221893t1h9d8d
Teise korruse karkassi ja sarikate ehitamine 30. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juuniks oli meil 2. korruse karkass suures osas valmis ja maja sai uhke pärja külge. Sarikapeost ja sellele eelnenud töödest kirjutasin lähemalt SIIN.

5482705t1haa47
6. juuni, 2016 – sarikapidu
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juunikuus käis vaheldumisi katuse paigalduse eeltöö ja põranda soojustamine esimesel korrusel- seda olenevalt ilmast. Tehtud sai nii põrandaliiva tasandamine, peno ladumine põrandale, kanalisatsioonitorude ja trappide paigaldus,  katuse karkassi ehitus – sh tuuletõke, roovitus pleki jaoks ja ka räästakastid, millele plekk kinnitub. Need tööd tegime kõik ise, pleki ja katuseakende paigalduse tellisime. Kogu karkassi tööde hind on lähemalt välja toodud SIIN.  (Tegemist on vaid materjalide hinnaga, sest töömehi meil polnud. Ainukesed abilised olid mehe vend ja isa. Suur aitäh neile selle abi eest!)

Juulis olid katuse eeltööd tehtud ja lähemalt saab katuse eeltöödest lugeda SIIT.

5519733t1h1d91.jpg
Põranda soojustamine ja katuse eeltööd
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579045t1h24fc
Katuse seis 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579067t1h7b38.jpg
5. juuli maja tagant
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. juulil paigaldati esimesele korrusele põrandakütte torustik. 21. juulil valati põrand. Põranda eeltöödest ja valamisest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654611t1hf0d4.jpg
Katuse eeltööd valmis, 17. juuli 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

20. juulil alustati katusepleki ja -akende paigaldamisega. Kokku läks 4 päeva. Katusest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654627t1h57b6
Katuse paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669923t1h0714.jpg
Maja põhja pool – garaažiaknad, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669919t1he746.jpg
Maja idapoolne külg ehk majatagune
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Majatagune 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

30. juulil alustasime tuuletõkke paigaldust, et maja kinniseks karbiks saada.

6221931t1he216.jpg
Tuuletõkke paigaldamine, 30. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti keskpaigaks oli kogu tuuletõke paigaldatud ja ka osa laudise roovitusest paigas. Majakarbi kinni ehitamisest ja kõikidest töödest lähemalt kirjutasin SIIN.

Augusti alguses oli saabunud vill ja augustis tegelesime lisaks ka esimese korruse soojustamisega.

5752807t1h21e4 (1).jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a.jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6221939t1he483
Esimese korruse soojustamine (pildil elutuba) – 21. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Maja soojustamisest kirjutasin pikemalt SIIN. Kuna villatöid on veel korralikult ees, siis ilmselt kui see päev saabub, mil kõik villapakid otsa saanud on, tuleb üks suur pidu. See on siiani kõige enam aega võtnud töö, eriti 2. korruse osa on selles mõttes nüri töö, et seal tohutult igasuguseid katusenurkasid ja keerukaid kohti, kus villa peab pidevalt parajaks lõikama ja ka nööridega kinnitama, et see kenasti püsiks. Kui uues majaosas saavad villatööd tehtud, siis tuleb ka vana majaosa pööning soojustada, sest suvel sai sealt saepuru välja visatud ja praegu ongi elamises lagi soojustamata, mis tähendab seda, et soe ei püsi üldse sees.

8. septembril saabusid välisvoodri lauad ja vundamendi viimistlusplaadid. Samal õhtul sai poole maja vundament plaatidega kaetud ja järgmisel päeval ülejäänud plaadid ja siis ka plekid peale. 11. septembril alustasime voodrilaua paigaldust.

6017715t1h1d33
Maja välisviimistluse paigaldamine 11. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

18. septembril võtsime vahelduseks käsile trepi ehitamise. Õigemini võttis mehe isa selle käsile. Poest toodi kahte sorti liimpuitu ja paari päevaga oli trepp olemas.

6017781t1h9126
Trepp 18. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ülejäänud aja septembris ja ka oktoobris panime rõhku maja välisviimistlusele, vahest poole ööni.

6221965t1hf36d
Välisvoodri paigaldus, 2. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked, ventilatsioonikorsten ja üks projektiväline lisakatuseaken ühte magamistuppa.

6017789t1h2daa
9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked ja ventilatsioonikorsten

Oktoobri keskel pidi saabuma garaažiuks ja selletõttu kolisime vahepeal sisse tööd tegema. See uks eeldas garaažis kipsi paigas olemist. Viimistleda me seda ei jõudnudki, aga olulistes kohtades sai kips ikkagi seina:

6221977t1hfc84.jpg
Garaaži kipsi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

13. oktoober saabus oodatud garaažiuks ja läks selle paigaldamiseks:

6017795t1h2029 (1).jpg
Garaaziukse paigaldus, 13. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6017797t1hdc6c
Majaesine, 30. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. novembril tuli paks lumi maha ja välisviimistlus jäi pooleli. Terve ülejäänud kuu tegelesime sisetöödega – eriti villaga. Maja välisviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN. 

6221991t1h3621.jpg
Lumi tuli maha – 4. november, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. novembril saabus kaua oodatud välisuks – ühe väikse viperuse tõttu ootasime seda 3kuud ja ette sai ta alles siis kui lumi maas oli juba.

6221985t1h0fbf
Välisuks sai ette 5. novembri hilisõhtul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Peale lume tulekut hakkasime hoopis seest edasi tegema ja jätsime voodritööd kevadeks. Terve november ja detsember möödus põhiliselt villa paigaldades. Villa paigaldame ka ilmselt veel mõnda aega jaanuaris ja samal ajal teeme ka elektritöid.

Tagasi vaadates – möödunud on 9kuud esimesest karkassipostist – oleme suure töö ära teinud ja tulemusega üsna rahul. Me oleme oma esialgsest ajakavast veidi maas ja oma eelarvet natuke ületanud. Kokku on praeguseks kulunud u 95 000 eurot ja ajakava järgi peaksime praegu siseviimistlust tegema. Edasisi kulusid ma enam kirja ei pane, sest siseviimistlus oleneb vägagi valikutest. Pank pani meile kasutusloa tähtajaks 30. mai – nii et järgmised 5kuud peame eriti tublid olema ja maja enamvähem valmis saama.

Loodan, et sel aastal tuleb ka hetk, kus ma võin öelda, et mul on igav või et mul pole midagi teha – eelmisel aastal sellist hetke ei olnud. Samas ei saa ma ka öelda, et ma seda aega kahetseksin – vastupidi sel aastal peaks selle rabelemise tulemust ka juba maitsta saama, sest sel aastal kolime me lõpuks sellesse iseenda ehitatud majja!

 

Jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel

Mõni ettevõte lihtsalt pole huvitatud oma toodete müügist ehk meie akende lugu

Seekord räägin akende valimisest ja tellimisest. Kogu lugu oli üsna närvesööv saaga, aga lõpplahendus oli siiski väga hea ja ilmselt asjad pididki nii minema. 

Võiks ju arvata, et Eesti turg on nii väike, tegijaid palju ja et tiheda konkurentsi tõttu pingutatakse selle nimel, et oma turuosa säilitada või veel parem – suurendada -, aga tuleb välja, et mitte kõik ei ole agaralt selle nimel tegutsemas.

Seekord räägin ma akende tellimisest. Meie jaoks oli kolm suurt (st kallist) asja maja juures, mis tuli kohe ära otsustada, et mis firmast ja mis summas me need tellime. Need kolm asjad olid katus, aknad ja küttesüsteem. Seetõttu hakkasin ma hinnapakkumisi võtma juba ehitusloa taotluse käigus, et oskaks täpsemat kalkulatsiooni teha. Teadsin, et meil on vaja kolmekordse klaasiga valgeid puitpakettaknaid ja terrassiuksi, millel vähemalt üks klaas on selektiivklaas. Akende pakkumise võtsin ma neljast erinevast firmast: Kalesy ehk Aknatehas, Aknakoda, Rehpol ja Viking Window ning kõigile saatsin ma identse e-maili lisainfo ja joonistega.

5661009t1h6eb7
Vana majaosa aknad – päevinäinud aknad, mis kindlasti vahetust vajavad. Siin juba osaliselt lammutatud. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Tagantjärele tarkus ütleb, et oleks pidanud veel rohkem võtma neid pakkumisi ja kõikidega rohkem suhtlema ka, aga aega polnud ja väga ootasin, et ettevõtted ise ka huvi tunnevad ja täpsustavaid küsimusi küsivad ja siis võimalikult täpse pakkumise koostavad. Lõpuks tuli pakkumisi alates 7000 eurost kuni 12 000 euroni. Valisime keskmises hinnaklassis ettevõtte – Rehpoli ja nendega jäi jutt, et võtan uuesti ühendust, kui reaalselt aknaid vaja läheb.

Täpsustuseks pean ma mainima, et keegi teenusepakkujatest enne pakkumise võtmist meie blogikirjutamisest midagi ei tea, kui nad just ise ei ole selle blogiga kursis. Ma kohe päris meelega ei maini seda – eesmärgiks on saada võimalikult ehe teenindus nii, nagu sellel ettevõttel kombeks on. Ma ei taha mingit ülepakutud teenust, vaid just õiget kogemust, et kõik oleks aus ja ma kogemata ei kiidaks ettevõtet, kes kliente tegelikult üle laseb.

Sel ajal, kui meil arhitekt alles jooniseid parandas ja linnavalitsusega asju ajas, oli suhtlemine Rehpoliga nii, nagu ootasin, kui üks sekeldus e-mailidega välja arvata – nad uurisid ise, et kuidas pakkumine sobis, ja vahetasime mitmeid e-maile, et täpsustada detaile. Vahepeal jäi suhtlemine soiku, sest meil ju polnud otseselt veel kiiret tellimisega ja siis tuli talv vahele ja ootasin õiget hetke, et uuesti ühendust võtta ja uus hinnapakkumine küsida – enamasti need kehtivad ju vaid lühikest aega.

Me olime ära otsustanud, et võtame Rehpolist aknad juba umbes aasta tagasi, aga nüüd kui oli vaja konkreetne pakkumine saada koos kõikide detailide ja parandustega ning koos paigaldushinnaga, pidi neid kogu aeg tagant torkima. Vaatasin oma e-mailidest järgi, et lõpliku akende joonise saatsin neile 6. mail 2016 ja kuna plaan oli juunis või hiljemalt juulis aknad ette saada, siis läks juba kiireks sellega. Tarneaeg võib ju olla mitmeid kuid – eriti kui meil on korraga 26 akent vaja tellida.

Juba eelmisel korral oli neil meilidega segadus, kui oli puhkuste periood – see aasta toodi sama vabandus, kui neile helistasin. Telefonis lubas müügiesindaja sellega kohe tegeleda ja vastuse saata, aga nende pakkumist ootan ma siiamaani. Mina uuesti ka helistama ei hakanud. Ootasime üle kahe nädala ja mees iga päev küsis, et kas akende kohta on vastust ja mina pidin igakord eitavalt vastama. Kuna asjaga juba päris kiire oli ja kartsime, et suvepuhkustega võivad tarneajad veelgi pikeneda, siis otsustasime, et valime mõne teise ettevõtte. Mehe suurim hirm oli, et isegi kui me saame nad lõpuks kätte, siis äkki akende valmimisega on sama jama – oled suure ettemakse ära teinud ja siis ei saa neid enam kätte. Me ei saa riskida selliste jamadega, kui meil on kõik tööd graafiku järgi enam-vähem paika pandud ja me üritame siiski suhteliselt minimaalse eelarvega kõik valmis saada.

Seekord me enam väiksemaid pakkujaid ei kaalunudki, vaid võtsime kõige tuntuma ettevõtte, mis ühtlasi oli kõige kallim, ja lootsime, et nad teevad meile väikest hinnaalandust, et me oma eelarvet väga suurelt ei ületaks. Selleks oli Viking Windows. Viking Windows oli siiani superhea mulje jätnud ja kõik tuttavad olid just neid soovitanud, aga kuna hinnavahe oli korralik, siis olime esialgu nende pakkumise kõrvale jätnud. Kui mul aga tähtaeg juba kukil oli (24. mail), siis helistasin neile kontorisse ja küsisin, et kui pikk tarneaeg neil on, kui ma soovin 26 akent ehitatavale majale. Lubati, et juuli alguseks saab kindlasti – võib-olla varemgi. Saatsin neile kohe joonised uuesti ja sain nende müügiesindajalt Rainiselt väga kiirelt uue hinnapakkumise – sealjuures sooviti täpsustada detaile, st helistati üle ja kutsuti kontorisse, et saaksin kõik detailid välja valida ja et hinnapakkumine võimalikult täpne oleks. Kontoris kohapeal valisin juba viimistluse, kremoonid ja lingid ja muu olulise. Ma arvan, et teistel aknatootjatel on neilt teeninduse koha pealt väga palju õppida.

5661019t1h7332
Vikingi akende viimistlusvariandid
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Lõppkokkuvõttes jäi me akende hind koos soodustusega pea samaks kui algne pakkumine, kuna valisin kallimad lisad ja aknad tulevad täpselt sellised, nagu ma unistanud olen – väljast üleni valged ja seest lasuurvärviga ehk puidumuster kumab kergelt läbi. Lingid ja kremoonid valisin hõbedased, üsna kandilise joonega. Arutasime ka akende avanemisvõimalusi – lisaks küljele avanemisele lisasime kõikidele akendele ka tuulutusasendi, st ülevalt avanemise. Selle lisamine ühe akna kohta maksis alla 10 euro ja selle tõttu oli otsustamine lihtne – värske õhk toas ilma akent pärani avamata on suur mugavus.

Kohe kui meil oli maja karkass nii kaugel, et aknaavad olid valmis, tulid Viking Window paigaldajad avasid üle mõõtma ja veetsid ligi tunnikese meie krundil, et ikka kõik üle vaadata, et mõõdud õiged oleks ja terrassiuksed ka pärast põrandapaigaldust lahti käiks, ning kontrollida muid selliseid pisiasju, millele mina üldse mõelda ei osanud. Paigaldajad olid ka väga sõbralikud ja toredad – seletasid kõik väga põhjalikult lahti ja suhtlemine oli mõnusalt pingevaba. Tänu sellele, et nad kohale tulid, avastasime, et meie arhitekt oli meile akende joonisele ühe suure akna topelt pannud ja saime selle vea parandatud.

5661021t1hc1eb.jpg
Linkide valik (Viking Window)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juba 28. juunil tuli kiri, et meie aknad on valmis. Leppisime kokku, et maksame akende eest ära, aga jätame nad lattu seisma ja paigalduse tellime siis, kui põrand on valatud ja vana majaosa akende avad ettevalmistatud. Esmaspäeval, 25. juulil võtsin nendega ühendust, et nüüd võib paigaldama tulla. Leppisime kokku, et neljapäeval, 28. juulil nad tulevadki aknaid paigaldama.

Ma olen ise turundust õppinud ja kuna ka klienditeenindus oli üks osa sellest õppest, siis mõnes kohas tahaks küll suu lahti teha ja oma arvamus öelda… Ma olen nüüd juba päris mitme ettevõttega suhelnud, et tellida materjale või teenuseid ja ma tahaksin lisada paar mõtet, mida võiks järgida ehk siis minu nägemus kliendina, mida ma ootaksin tootjalt või teenusepakkujalt:

  • Kui teile saadetakse päring, siis andke kohe teada, et olete selle kätte saanud ja mis ajaks umbes saate vastuse anda.
  • Juhul kui tellimus ületab teie võimalusi, siis andke sellest kliendile teada, mitte ärge jätke teda lihtsalt pakkumist ootama.
  • Võimalusel helistage üle, täpsustage detaile, tundke huvi oma potensiaalse kliendi ja tema vajaduste vastu.
  • Kui olete hinnapakkumise teinud, ärge jääge lihtsalt ootama. Klient on võib-olla suure töökoormuse all ise unustanud juba, et sellega tuleks ka tegeleda.
  • Olge viisakas ja ärge suruge oma eelistusi peale – pakkuge variante ja las klient otsustab. Mul on kogemus, kus üsna kallis viimistlustarvete pood reaalselt minu soovi maha laitis ja üritas mulle pähe määrida toodet, mida ma põhimõtteliselt ei tahtnud. Väga piinlik oli, kui minu üle nalja visati ja öeldi, et võtke järgmine kord mees ka poodi kaasa… Võite arvata, kas ma sealt poest üldse enam kunagi midagi vaadata tahan – aga sellest räägin ma ühes tulevases postituses lähemalt.

Järgmises postituses räägin, milliseid eeltöid pidime enne akende paigaldust tegema ja kuidas lõpuks aknad paigaldatud said ja milline on tulemus.

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Katuse eeltööd ja korstna ehitamine

Puhkus on läbi ja nüüd teeme töö kõrvalt maksimaalse, et majakarp sügiseks kinni saada. Tempo on muidugi langenud seetõttu, et ei saa iga päev tegutseda ja oleme natuke graafikust maas, aga midagi hullu ei ole, sest terve juuli oli plaanitud tellitud töödele ja need ei võta väga kaua aega.

Peale puhkuse lõppu käis päeval isa üksi ehitamas ja õhtul kui mees töölt tuli, viisin mina isa koju ja mees jätkas ehitusega – põhiliselt katuse eeltöödega. Vihmasajuga paigaldasime penosid esimese korruse põrandale ja ilusa ilmaga tegime katust edasi.

5579103t1h2bf9
Põrand soojustatud – pilt tehtud 5. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt KokkEnter a caption

Katuse eeltööd võtsid oluliselt rohkem aega kui me planeerisime. Esialgne plaan nägi ette, et juulikuuks on meil kõik eeltööd tehtud, et töömehed saaks paigaldada kütte, valada põranda, paigaldada katuseplekk ja aknad – kõik need tööd on meil poole summa ulatuses makstud ja juulisse plaanitud, ent praegu pole katuse eeltöö veel lõpetatud. Vähe on jäänud teha aga suuresti oleme sõltunud ilmast ja ajast – töö kõrvalt ei jaksa alati teha ka.

Katuse eeltööd olid ajakulukamad just keerulise ligipääsu tõttu – meil pole kordagi ühtki tõstukit ega tellingut renditud olnud. Kõik tööd on siiani tehtud redelite abil ja sõna otseses mõttes katusel turnides, ka materjalide üles vinnamine. Kui katusekarkass veel lahtine oli, siis sai läbi teise korruse kergemalt ligi. Peale selle sulgemist tuli redelil üles-alla ronida ja poolküürakil ja põlvili töid teha. Põlvekaitsmed olid meestel küll igapäevaselt kasutuses.

Kui uue maja katuse kile ja roovitus tehtud oli, jõudsime etappi, kus pidime otsustama, mis vana maja koledast korstnast saab. Pööningul oli korstnajalg nii pragusid täis, et tegelikult teadsime juba enne ehitama hakkamist, et lähiajal see töö ära teha tuleb, aga miskipärast me väga ei kiirustanud ka sellega. Nüüd siis keset suve oli vaja kiirelt leida keegi, kes selle maha lammutaks ja uue laoks. Põhimõtteliselt oleksime selle tööga ka ise hakkama saanud, aga mees ei tahtnud seda teha ja nii ma siis hakkasin järjest ettevõtteid läbi helistama. Ma ei mäletagi mitmesse ma helistada jõudsin – kõik teatasid, et neil on hirmus järjekord töödel ja aega pole. Lõpuks tuli appi kõikvõimas Facebook ja sain mitmeid häid soovitusi. Saatsin kirjad laiali ja jäin ootama.

5579045t1h24fc
Uue majaosa katuse roovitus valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks ettevõte – Kivix korsten – võttis kohe ühendust ja soovis enne objekti näha, et saaks täpse pakkumise teha. Tuligi lausa samal päeval (jaanilaupäeval, muide) kohale ja tegi kiirelt ka hinnapakkumise – vana korstna lammutamisele alates pööningu põrandast ja puhasvuuk ladumisele nõuetekohaselt. Hind tundus meie jaoks krõbe ja seetõttu otsisin veel teisigi tegijaid. Facebookis soovitati Siimu Ahjud poole pöörduda. Nii ma tegingi ja nende hinnapakkumine oli oluliselt soodsam. Kuna mõlemal oli kutsetunnistus antud töö teostamiseks ja hinnapakkumine sisaldas kogu tööd, aga üks oli teisest odavam, saigi valitud hoopis Siimu Ahjud töö teostajaks. Lisaks otsustasime, et ühe lõõri jätame ladumata, sest ventilatsioon ei vaja tegelikult tellisest korstent ja selle pisikese majakese katusel selline lahmakas korsten nägigi naljakas välja. Selle muudatuse tõttu saime hinna veelgi soodsamaks.

Korstnatöödel olid lisaks ladujale ka abilised ja töö käis nii kiirelt, et ma oma töö kõrvalt ei jõudnudki väga pildistamas käia. Ühtlasi tekkis mul küsimus – kui palgata keegi tööd tegema oma majas või krundil siis, kas palkaja peaks lõunat ka pakkuma? Ma vähemalt ei pannud tähele, et mehed ise söömas oleks käinud ja päev möödus kuidagi nii ruttu ja hirmsa kuumaga endal väga söögiisu ei olnudki.. Esimese päeva õhtul küsisin ääri-veeri, et kuidas sellega on ja vastuseks sain, et on tellijaid, kes eeldavad, et nad isegi segu tegemiseks oma vee kaasa võtavad. Uskumatu! Mul poleks midagi selle vastu, et ehitajatele süüa ka pakkuda. Pakkusin nii kohvi kui jäätist ja teisel päeval kutsusime sööma ka, aga nad piirdusid vaid veega. Ausalt öeldes oli mul neist veidi kahju – ma tean kui umbne seal pööningul on ja ega katusel lõõskava päikese käes ka parem polnud. Endal olid riided selga kleepunud pelgalt toas arvuti taga istumisest… Just nendel päevadel kui korstnatööd käisid oli lauspäike ja +28 kraadi.

5579117t1hf056
Korsten pooleli 30. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Teise päeva hommikul, kui isale järgi sõitsin, tuli mul geniaalne idee.. Meie suurimaks murekohaks oli vanalt majalt katuse pleki alla saamine. Isal oli seda tööd pea võimatu üksi teha ja mees oli ju juba tööl tagasi. Hinnapakkumises sisaldus aga ka korstnakivide teisaldamine maja tagant muru seest ehitusprahi hunnikusse – töö, mida ma oleksin võinud ise – näiteks koos lastega – teha. Mõtlesin, et pakun töömeestele, et tirigu plekk maha ja jätku need kivid sinnapaika. Olin valmis ka juurde maksma, aga mehed olid kohe nõus. Ja nii nad siis peale korstna ehitamise lõpetamist pleki alla loopisidki ja minul jälle üks mure vähem.

Siimu ahjud oli esimene ettevõte, kes meil abis käis ehitusel – kui koparent juhiga ja akende mõõtmine välja arvata. Natuke kartsin, et kas ikka jään tööga rahule… Aga see raha läks küll 100% õigesse kohta. Me ise oleks seda vist paar nädalat teinud ja siis ka poleks tulemus nii ilus jäänud. Ilma naljata – me käisime ikka pool õhtut ümber maja ja imetlesime. Leppisime Siimuga kokku, et ka uue maja kamina ja korstna ehituse pakkumise võtame neilt.

5579093t1h8b8e
Korsten valmis – 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579247t1h91b3
Mu väike tubli abiline
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Korstna ja pleki lammutamisel oldi nii ettevaatlikud, et enamus lillepeenraid jäid puutumata, vaid paar lille oli pikali. Ja kuigi ma polnud otseselt palunud plekki aia äärde tassida, tegid töömehed ka selle ära. Igati tubli töö oli!

Vana korstna lammutusest tulnud kivid tassisin koos pisema tüdrukuga maja ette prahihunnikusse. Aega võttis kaks õhtut.

Lisaks sellele, et korsten nüüd kena välja näeb, julgen ma nüüd talvel rahus ahju tuld teha kartmata, et mu saepuru täis pööning säraküünlana leeke üles võtab ja see hingerahu maksab rohkem kui miski muu.

5579067t1h7b38
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579077t1ha4e6
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Sarikapidu ehk teise korruse karkass hakkab valmima

«Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad…  Kas teilt saaks tänase päeva jooksul sarikapärga tellida?»

Enamvähem võib selle kahe lausega kokku võtta segaduse, mis mu peas toimub. 6. juunil algas meil mõlemal ametlikult puhkus ja plaan on iga päev maksimaalselt ehituse peal mütata. Teise korruse karkassi olime siiani õhtutel ja nädalavahetustel teinud. Muidugi, mina võtsin sellest väga vähe osa, sest suurema osa ajast tegin ma tööd, valmistusin oma kooli lõpetamiseks ja lõputöö kaitsmiseks, ajades samal ajal ka majaga seonduvat paberimajandust  – tehes materjalide tellimusi, hinnavõrdlusi ja korrastades maja ehituse dokumentatsiooni ja pildimaterjale ning mis põhiline – hoidsin kodu korras, valmistasin süüa ja tegelesin lastega. Mees koos isaga on kogu töö ära teinud ja ma vaid aegajalt käinud aidanud materjale teisele korrusele tõsta.

Ma ei soovita kellelgi samal ajal koolis käia, täiskohaga tööd teha ja kahe lapse kõrvalt veel maja ehitada. Ma miskipärast arvasin, et saan kõigega edukalt hakkama. Lisaks, et ikka kohe üldse igav ei hakkaks, otsustasin ma lausa kahte õppesse korraga sisse astuda ja need nominaalajaga lõpetada, mis mul tõenäoliselt ka õnnestub. Sellisel puhul muidugi mingi osa kannatab – selleks on mu tervis. Kui ikka iga öö rampväsinuna voodisse vajud ja mõtetes käib nagu kiirrong, mille igas vagunis on üks tegemist vajav töö või asi, mille olen järjekordselt unustanud ning uni alles kella 3-4 vahel hommikul saabub, siis üks hetk keha ei pea enam vastu. Viimasel ajal on mul lihtsalt nii totaalne üleväsimus, et kui lõunapausi ajal mõne õppematerjali või kõne visandi ette võtan, siis ma lihtsalt üsna pea vajun märkamatult magama. Kaua mul muidugi magada ei lasta, sest peagi on mõni väike tegelane palumas jäätist või morssi või mees koos isaga kohvipausi nõudmas ja tuleb jälle end püsti ajada.

Loodan, et saan puhkuse ajal mõnel päeval lihtsalt puhata, päikest võtta ja raamatut lugeda… Kuigi ennast teades ja teades, et 30. maiks, 2017 peab meil kasutusluba olema käes, ei pruugi seda juhtuda.

Kui esimese korruse karkass käis nagu lapsemäng – maksimaalselt kolme päevaga sai valmis, siis teisega oli nikerdamist rohkem. Seal oli vaja ju lauad nurga all saagida ja joonis oli keerulisem kui esimesel korrusel. Kui esimene korrus oli kokku umbes 3meetrit kõrge – nii et vabalt sai redeli pealt asju aetud, siis teine korrus kuni viilu tipuni oli veel üle 5meetri ja see oli juba paras kõõlumine. Käisin selleks tööks spetsiaalselt turvavöösid ostmas, mis käisid ümber kõhu ja siis rihmade ning karabiinidega ümber prusside. Tellingud ehitasime ajutised ja otse karkassi külge. Mulle tundus see isegi turvalisem variant kui need metalltorudest kokkupandavad tellingud, mida tüüpiliselt kasutatakse. Kui vahelae talad olid paigaldatud, kinnitasime ajutiselt vahelaeplaadid ja jätkasime teise korruse karkassiga selle peal. Nii oli kõõlumist vähem ja sileda kindla pinna peal oli jälle hea vaheseinu ja detaile kokku kruvida ning püsti tõsta.

 

5482615t1h5058
Pilt tellingutest vahelae ehituseks 1. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482505t1hc7cb
Vahelae laagid 15. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Olles ise töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel käinud, tean üsna hästi, mida jälgida ja käin pidevalt õiendamas, et prillid ette ja klapid pähe ja kiiver pähe.. Ega mehel pole ka lihtne olnud – iga päev trelliga sadu kruve kinni lasta – see hakkab üsna pea käenärvidele. Teadmiseks siis teistele: vibreerivaid tööriistu ei tohi pikaajaliselt järjest kasutada. Tuleb teha pause ja teha vahepeal miskit muud, sest muidu võivad käenärvid tõsiselt kahju saada – surin kätes, käte „suremine“, nn valge käe sündroom jms ebameeldivused. Heal juhul need taastuvad mõne aja pärast, halvemal juhul ilmselt mitte.  Kui ma õigesti mäletan, siis üle 15min järjest ei tohiks vibreeriva tööriistaga töötada – lihvijad, trellid jms. Sellisteks töödeks on tegelikult ka spetsiaalsed vibreerimise mõju vähendavad kindad olemas, aga kuna neid saab ilmselt spetsiaalsetest töövahendite poodidest, siis ma pole nende ostmiseni veel jõudnud. Pealegi on nende kohta vastakaid arvamusi – et nad oluliselt siiski ei muuda seda vibreerimise mõju ja sellegipoolest ei tohiks pikalt järjest nende masinatega töötada.

5482645t1hd978
Otsaseinad kerkivad teisele korrusele – 28. mai, 2016. Need kaks lauda siin küljel diagonaalselt on selleks, et OSB plaate mööda neid talidega üles vinnata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juunil said ka esimesed sarikad püsti. Samal päeval harjutasin ma oma lõputöö kaitsekõnet ja samas pidin käima ehituspoes kruve juurde toomas, autot tankimas, süüa hankimas (valmistoit seekord), jõudsin viia väiksema lapse vanaemale tööjuurde ja vahepeal ka esimesse tee peale jäävasse lillepoodi sisse astuda ja vuristada:  «Mul on kohe nüüd ja praegu vaja sarikapärga», endal suurest õnnest lai naeratus näol. Õnneks tehtigi see 30minutiga valmis ja ehituspoest naastes sain selle juba auto peale tõsta ja koju sõita.

5482701t1hcf20
Teise korruse karkass 6. juunil (maja taga)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sarikapeo traditsiooniline eesmärk on pakkuda ehitajatele töö eest pidu. Sel päeval kui sarikad püsti saanud, peaks töö tellija ehk majaomanik pakkuma töölistele punast jooki (nt veini) ja nt grilli- või piknikupeo. Meie sarikapidu oli ajapuuduse tõttu eriti algeline – punaseks joogiks oli morss, sest ehitamise ajal alkoholi ei tarbita ja söögiks olid kaasa ostetud kebabieined. Morsiklaase lõime kokku ja peale söömist läks ehitus jälle aktiivselt edasi. Ainult kahe ehitajaga (ja ühe abitöölisega – st mina) pole suurt pidu ju mõtet pidada…

5482705t1haa47
6. juuni – maja eest
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482725t1hd474
Vana ja uus majaosa, 6. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482709t1hc294
Sarikad koos pärjaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praegu on esimese vööprussi paigaldusest alates kulunud täpselt 53 päeva, selle aja jooksul on mehed mütanud ehitada mõned õhtud nädala sees ja enamus nädalavahetused hommikust õhtuni. Nüüd puhkuse perioodil on ilmselt plaan iga päev ikka midagi teha, võib-olla mõni päev vaid vahele jätta, et vahepeal puhata ka saaks. Samas, eks seda ole näha, kuidas see puhkus nüüd kujuneb ja kuidas endal jaksu on. Tänase, 6. juuni seisuga, on teise korruse karkass peaaegu valmis. Vaja on veel mõned sarikad kinnitada ja siis võib hakata katuse eeltöödega tegelema. Järgmised tööd nimekirjas on sellised:

  • Uue maja katuse roovitus, kiled jms
  • Vana maja katuse maha võtmine
  • Vana maja pööningu korrastamine, mis hõlmab ka sealt saepuru välja viskamist
  • Vana maja sarikatele roovituse ehitamine ja kile jms materjalide paigaldamine
  • Torustiku paigaldamine – kanalisatsiooni ja veetorud esimesel ja teisel korrusel
  • Esimese korruse põranda soojustamine penodega
  • Küttefirma peaks tulema küttesüsteemi torusid paigaldama
  • Betooni valamine esimesel korrusel

Kõik see peaks ideaalis juunikuise puhkuse ajal tehtud saama. Kuludest teen kokkuvõtte järgmisel korral kui teise korruse karkass täielikult valmis on.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Majaehituse rahastamine ehk laen kodu ehituseks

Panga laenuhalduriga võtsime me ühendust juba enne ehitusloa saabumist ent ehituseks laenu saamise aluseks on ehitusluba, seega lükkus täpsem pakkumise küsimine korduvalt edasi. Kui see luba lõpuks saabus ja pangas ära käinud olime, võtsime vastu otsuse venitada laenuvõtmisega niikaua kui vähegi kannatab. 

Olime valinud välja panga, kust soovisime laenu võtta ja esitanud kõik vajalikud dokumendid sissetulekute ja tagatise kohta peale ehitusloa ja hindamisakti. Laenuhaldur pakkus meile välja, et saaksime kokku ja arutaksime, mida me täpselt teha soovime ja mis summas laenu soovime ja otsustame siis, mis oleks kõige mõistlikum järgmine samm.

Laenuhaldur oli üsna asjalik noor mees, kes seletas meile ehitusega seotud tingimusi ja hajutas me hirme mõnes osas – näiteks olin kuulnud, et juurde-ehituse jaoks ei saa kodulaenu vaid oluliselt kallimat kodukapitalilaenu, mis minu meelest oli rohkem remondi ja muude selliste suuremate kulude jaoks ja mille intressid olid võrreldavad krediitkaardiga. Nullist maja ehituseks saab kodulaenu võtta küll kui on olemas korralik tagatis või omaosalus – nt osa summast, mis ehitusele kulub. Meie kolme vaheline vestlus oli ülimalt positiivne vähemalt esimene pool tundi kui jutt oli sissetulekutest ja tagatisest. Laenuhaldur oli hämmastuses, et me oleme täiesti laenuvabad ja meie soovitud laenusumma oli vaid pool sellest, mis meile panga kalkulaatori järgi maksimaalne antav summa oleks. Kõik tundus väga hästi.

Laenuhalduri kulm tõmbus kipra aga sel hetkel kui teatasime, et see meie juurdeehitus on 220ruutmeetrine kahekordne elumaja ja me plaanime selle suures osas oma kätega üles ehitada, kasutades minimaalselt ehitusfirmade ja töömeeste abi. Meie soovitud laenusumma oli siis ikka liiga väike – nende arvestuse kohaselt peaksime me siis laenu võtma 220 000 eurot, et see maja valmis saaks, sest keskmine ehituse hind on 1000eurot ruutmeeter ja selle alusel väljastatakse ka laene. See, et me ise arvame, et saame oluliselt väiksema laenusummaga hakkama, neile korda ei lähe, sest nende jaoks on riskid liiga suured. Õnneks on võimalus laenuraha võtta välja etapikaupa ehk mitte kogu summa korraga vaid vastavalt vajadusele.

Lisaks on laenulepingu üheks tingimuseks, et maja peab valmis saama kahe aastaga, milles me natuke kahtlesime. Eriti häirima jäi laenuhalduri lause: “Ega me ei soovi ka oma kinnisvaraportfelli mingeid poolikuid ehitisi”.

Kuna käes oli juulikuu lõpp, teadsime, et me sel aastal jõuaksime heal juhul vaid vundamendi valmis ja siis jääks vundament kuni kevadeni seisma, sest talvel lörtsi, lume ja miinuskraadidega ei hakka ikka puitkarkassi püstitama. Lisaks on õhtuti peale tööd juba nii kottpime, et isegi kui ilma poolest veel kannataks midagi teha, siis normaalset valgust pole. Sellega kaotaksime sellest panga nõutud kahest aastast juba pool aastat. Ja klausel, et pangal on õigus lõpetada laenuleping kui me sellest ajapiirangust kinni ei pea, oli piisav, et lükata laenuvõtmine määramata ajaks edasi ja pusida omal käel kuni kulud niivõrd suureks kasvavad, et enam ilma laenuta ehitada ei kannata.

Tegelikult olime me üsna nördinud sellest 2-aastasest ehitusperioodi nõudest. Eelkõige seetõttu, et me tahame kõik, mis vähegi võimalik ise ära teha – seda nii ehituse kui viimistluse osas kui ka lõpuks mööblini välja. Ainuke ostetav mööbel on esialgse plaani järgi pehme mööbel elutuppa. See isetegemine aga võtab ju aega rohkem kui ehitajate palkamine või mööbli poest ostmine. Samas rahaliselt on see soodsam, lisaks saad täpselt sellise mööblieseme nagu vaja. Meile tundus, et pank eelistakski seda, et võtad maksimaalse summa ja lased mõnel firmal kiirelt maja kokku klopsida, selle asemel, et teha omas tempos ja säästa raha. Muidugi on neile kasulikum kui me rohkem laenu võtaks, aga me ei taha maksimaalset laenusummat mingil juhul võtta. Samas päris ilma laenuta ei saa, sest ega meiegi ei taha seda maja 5 või 10 aastat ehitada, aga me ei taha ka kiirustada, sest pank nõuab nii. Kui me nüüd sügisel saame vundamendi valmis, siis saab varakevadel kohe hakata maja püstitama ja siis on ehk mõeldav, et jääme ka selle 2 aasta piiridesse – iseasi, kas selleks ajaks iga liist omal kohal on, aga elamiskõlblikuks kindlasti – selles oleme veendunud.

Paar päeva peale halduriga kokkusaamist helistasin panka ja andsin neile teada, et me otsustasime selle laenuvõtmise edasi lükata kevadesse. Õnneks oli meil mingil määral ka sääste – nii, et vundamendi ehitus sai alata.