MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?

 

Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…

Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb – valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!

 

Milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):

  • müügitehingut tehes – annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt
  • kindlustuslepingut tehes – annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele
  • pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.

 

Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?

Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.

Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised – spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:

  • Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
  • Küttesüsteem (paigaldusakt)
  • Korstnad (korstnapühkija akt)
  • Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
  • Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
  • Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
  • Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
  • Maja ülevaatuse akt

Esialgu lugesin Tallinna lehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.

Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel…  oleks ma neile blogilinki pakkunud…

See oli nali. Aga päriselt – kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle?? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?”-“Õues sajab” – “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.

Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära – täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.

Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime

 

  • Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks

Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.

Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed – st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.

  • Ehitusprojekt ja muudatusprojekt

Maja ehituse käigus olime me paaril korral jooksvalt ehitusprojektis muudatusi teinud. Näiteks tõstsime me ringi ühe terrassiukse ja asendasime selle aknaga ning lisasime ühe katuseakna suurema lapse tuppa, kuhu esialgu tundus, et seda paigaldada ei saaks. Lisaks tõstsime paar mittekandvat siseseina ringi, et tubade paigutus loogilisem oleks. Ma arvan, et ise ehitades juhtub seda paljudel, et ehituse käigus tundub mõni lahendus mõistlikum kui esialgu projekteerimise käigus plaanitud sai. Nende otsuste tõttu pidime esitama lisaks maja ehitusprojektile ka muudatusprojekti ehk laskma projekti ringi teha ja parandatud projekti esitama. Selleks võtsime ühendust arhitektiga, kes meie projektiga tegeles ja palusime tal muudatused sisse kanda ja meile failid saata.

  • Elektriprojekt ja elektriaudit

Elektriprojekti tellisime juba ehituse käigus, sest selle järgi said kogu maja elektritööd tehtud. Elektriprojekt näitas ära, millist kaablit kuskil kasutada tuli, millise kaitsme taha millised seadmed läksid jms. Peale seda kui elektrik oli kõik kaablid elektrikilpi ühendanud, tellisime elektriauditi firmalt, kes tuli ja tegi mõõdistused ning esitas meile dokumendi, mis kinnitas, et ka elektrisüsteemiga on kõik korras.

  • Geodeesia ehk järelmõõdistus

Vahetult enne kasutusloa taotluse sisseandmist tellisime geodeesiafirmast uue mõõdistuse, et ehitatud maja üle mõõta ja seejärel need uued mõõdud vastavatesse registritesse kanda (Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi).

  • Tehnovõrkude projekt

Taotluse käigus oli mitmel korral märkustes lause „Esitada kinnitatud tehnovõrkude ehitusprojekt (vt ehitusloa märkus)”. Meenus, et kui me arhitekt meile ehitusluba taotles, siis nõuti meilt elektriprojekti sellisel tasemel, mis näitaks uue majaosa elektritarbimiskohad ära – st iga pistikupesa ja lüliti oleks peal. Me palusime, et nad selle nõude edasi lükkaks ja et ehituse käigus tellime selle igal juhul, sest kui maja seinad juba püsti on, on palju lihtsam välja mõelda, kus täpselt pistikupesi või valgusteid vaja võiks minna. Kui aga elektriprojekt ja ka elektripaigaldise audit ja mõõteprotokoll olid esitatud, saime ikka sama märkuse.

Ma pole muidugi ehitusspetsialist ja osad mõisted on mulle ilmselt lõpuni välja segased. Tehnovõrkude mõiste tundus mulle loogiliselt elektriga seotud olevat, aga nõuti hoopis trasside projekti. Poole taotluse  pealt tuli mulle üllatusena, et kuigi meil on tegu juurdeehitusega ja maja on juba aastaid veevõrgus ning 2014. aastast alates ka kanalisatsioonivõrku ühendatud, on meil hoopis vee- ja kanalisatsioonitrasside kohta projektid puudu.

Kõige suurem peavalu meie kasutusloaga

Reaalselt jõudis see asi mulle kohale alles siis kui ma menetlejale helistasin ja küsisin, et mida nad tehnovõrkude seadustamise all mõtlevad. Peale poolt aastat kasutusloa dokumentidega tegelemist selgus, et ma pean hakkama ehitusluba taotlema oma maja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise kohta ja tegema tagantjärgi:

  1. ehitusprojekti trassidele
  2. taotlema ehitusloa nende kohta
  3. seejärel esitama kasutusteatise nende kohta
  4. alles seejärel saame maja kasutusloaga edasi minna.

Nii palju pabereid KAHE TORU kohta!!

Projekteerimine pole muidugi üldse odav lõbu ja enamus projekteerimisfirmasid ütlesid mulle, et neil pole aega sellise pisiasjaga tegeleda. Mitmel korral oli mul täiesti lootusetuse tunne, sest projekteerijat ei leidnud, panga seatud tähtaeg oli taas saabumas ja kuna ma teadsin, et me maja ehitusluba ootasime ligi aasta aega, siis ei olnud ka välistatud, et sama kaua läheb trasside loaga ja see tähendanuks, et me kasutusloa saamine venib veelgi edasi.

Lõpuks sain oma ehitusvaldkonnas töötavalt healt tuttavalt nõu ja kontaktid projekteerijatele, kes mind hädast välja aitasid ja kogu selle paberimajanduse korda ajasid ning ka trasside ehitusloa taotlesid ja selle ka kätte said.

Sellele paberimajandusele kulus jällegi kuid ja ma jõudsin vahepeal lausa kaks korda panga käest kasutusloa tähtajale pikendust  paluda. Menetleja sõnul olid meil kõik muud dokumendid kenasti korras, ainult trasside kasutusteatis oli puudu ja kui selle kätte saaks, oleks hoone kasutusloaga ka kõik korras.

Kui trasside ehitusluba saabus, siis otsustasin, et kasutusteatise esitan sellele ise Ehitusregistris. Selle aasta jooksul olin ma juba end piisavalt kurssi viinud ja õppinud lugema dokumente, mille varem usaldasin spetsialistidele, kuna mul endal enne isegi vastavaid programme polnud, millega neid avada.

Kasutusteatise esitamine oli üsna lihtne. Valid EHR lehel menüüst, et esitad kasutusteatise, lisad süsteemis olemasoleva ehitusloa ja saadad teatise menetlemisele ja jääda ootama. Ma ootasin lausa rohkem kui kuu aega ja imestasin, et miks see nii kaua aega võtab. Kui ükskord süsteemi sisse logisin, et kontrollida, mis seis sellega on, siis avastasin, et see oli registrisse kantud ilmselt samal päeval! Üllatus: kui su dokumentidega kõik korras on, siis teadet meilile ei tulegi. Teate selle kohta saad vaid siis kui midagi valesti on – ehk, et kui sulle tuleb meilile teade EHR-ist, siis on asi ilmselt selles, et su taotlus ei läinud läbi ja pead miskit parandama või lisama, aga kui tahad teada, kas su maja on registrisse kantud, siis pead ise iga päev sisse logima ja lehte refreshima.

kasutusluba

Saatsin kohe teatise meie kasutusloa taotlejale, kes selle ka maja kasutusloa taotlusele lisas ja jäime ootama.

Vahepeal toimus pingeline närvidemäng, et kas tuleb uusi nõudmisi või saame lõpuks kinnituse.

1. oktoobri õhtul sõitsime parasjagu autoga ja autos paras melu, sest olime neljakesi. Minu telefon heliseb ja helistajaks on meie kasutusloa taotlemisel abiks olnud naine, kes kõik dokumendid minu eest korrastas, skaneeris, ümbernimetas ja üles laadis.  Esialgse melu sees kostus mulle, et ta küsis, kas meil on mingeid arenguid ja ma kukkusin kohe seletama, et ma endiselt ei tea midagi ja uudiseid pole… Vatrasin kuni ta mu jutu katkestas küsimusega „Ega sa roolis ei ole? Mul on hoopis sulle uudiseid!”

Seejärel teatab ta, et meie maja kanti registrisse ja see tähendab, et meil on kasutusluba käes! Meeletu pingelangus ja rõõm – lõpuks on meie maja dokumentidega kõik korras ja saab keskenduda sellele, mis meie jaoks olulisem on – maja koduks muutmisele.

Kulud, mis tekkisid seoses kasutusloa taotlusega:

  • Tuleohutusaudit 420€
  • Kasutusloa konsultatsioon 420€
  • Tuleohutusseadmed: 296€
  • Riigilõiv 30€
  • Trasside projekteerimine kokku:  1350+km
  • Riigilõiv 250€
  • Kooskõlastus gaasiga – Gaasiarendus OÜ – 40€
  • Tallinna Vesi tehnilised tingimused 44,50€
  • Lisaks veel kulud elektriauditile, mille arvet ma hetkel leida ei suuda, aga mis jäi umbes 300euro kanti.

 

Ühesõnaga, sama ootamatult kui me saime ehitusloa, saime me ka kasutusloa. Aga mul on hea meel, et kogu see asi on nüüd meil seljataga ja meil on lõpuks kasutusluba!

Järgmisena võtame ette meie pooliku köögimööbli lõpuni ehitamise. Esimene osa sellest on juba valmis ja sellest saab lugeda SIIT.

Meie tegemisi saab jälgida Minu Kodu facebooki lehel ja Instagramis.

 

 

Pilte praegusest seisust – magamistuba, töötuba, väiksema lapse tuba

Täna oli nii mõnus ilm toas pildistamiseks. Otsisin üle pika aja kaamera välja ja tegin mõned fotod. Need toad pole veel kaugeltki päris valmis, aga ainukesed, mis meenutavad seda,  mis lõpptulemus olema peaks.

Magamistuba ja avatud garderoob

Magamistuba 5. juuni, 2018

Laeliistud on endiselt panemata, voodit pole ja öökappe samuti mitte, aga ruumi ja õhku on mõnusalt ja kuna asju meil palju pole, siis on koristamine ülilihtne. Paigaldamist ootavad ka lugemiseks mõeldud lambid, mis lähevad ilmselt kaldlae külge, aga kuna nende kõrgus oleneb tulevasest voodist, siis hetkel ootavad nad oma aega. Tõin hoopis töölaualt oma laualambi magamistuppa, et saaks õhtul raamatut lugeda.

Magamistuba 5. juunil, 2018
Avatud garderoob magamistoas 5. juuni, 2018
Meie magamistuba 5. juuni, 2018

 

 

Meie magamistuba 5. juuni, 2018

Töötuba ja minu töölaud

Minu töölaud 5. juuni, 2018
Minu töölaud 5. juuni, 2018
Töölaud 5. juuni, 2018

Väiksema lapse tuba

Väiksema tüdruku lemmikvärvid on pruun, roheline ja sinine. Seetõttu roosat siit ei leia. Nagu ta ise ütleb: “Ma pole mingi printsess”.

 

Väiksema lapse tuba

Aknalaual olev punutud loomakuju on ostetud Koduekstra poest 99sendiga – tõenäoliselt mingisugune jõulukauba jääk, laps ise leidis ja tahtis seda oma tuppa kaunistuseks. Mu meelest sobib hästi tema tuppa. Valge unenäopüüdja on Home&You poest Rocca al Marest. Sinine pehme tekk on Home4You poest. Voodipesu on Soome netipoest Jotex.fi. Pehmed padjakatted on Hemtexist ja husky on Ikea toodang. Ruuduline korv, mis on vist pigem mõeldud musta pesu korviks, on meil kasutusel pehmete elukate hoidmiseks. Selle tõime koju realiseerimiskeskusest.


Garderoobi koha peale paigutasime ajutiselt Ikea Trofast kastid, milles on väga mugav mänguasju hoida. Laps printis ise omale kastidele sildid peale ja sorteeris oma legod ja muud mänguasjad ära. Riided mahuvad korvtornidesse praegu ära, aga hiljem peaks terve see sein, kus hetkel kastid ja korvid, olema garderoobi pind. Raamatuid on meil tegelikult ohtralt ja nende jaoks plaanime raamaturiiuli osta, et saaks kõik raamatud teisest majast ära tuua ja lapse tuppa riiulile paigutada. Riiul on mul juba välja valitud ja see on sellisel kujul, et õlitada saan selle ise – teen sama tooni, mis aknalaud, uksed, lapse voodi (Osmo antiiktamme õlivaha).

Kuigi ma esialgu lubasin endale, et meie koju saepurumööblit ei tule, siis nüüd oleme siiski mõned asjad ostnud, sest see ise tegemine võtab ju aega, aga koolilaudu oli vaja. Ikeast sahtliboksid (ALEX) ja lauajalad (FINNVARD) on hetkel lausa kolmes toas meil. Ma enda töötoas tahaksin küll lauajala välja vahetada ise tehtud riiuli vastu millalgi, et kõik oma mapid sinna ära paigutada. Tool on ostetud Deko poest. Tahvel ootab veel seinapanekut ja tegelikult peaks laua kohale tulema veel üks riiul ka. Värvipliiatsid meil tavalisse pliiatsitopsi poleks ära mahtunud – seega panin need klaasist lillepotti. Mahutab rohkem ja mugav kasutada.

Kardinaid pole meil veel mitte üheski toas. Ma ei suuda leida ühtegi kardinariiet, mis meie koju sobiks ja mis meeldiks. Tahaks mingit võimalikult looduslähedase välimusega kangast – näiteks kergelt kortsus, halli värvi linane kangas. Sellised, mis meeldivad maksavad hingehinda või müüakse välismaa netipoodides, mis Eestisse ei saada. Aga ma pole veel kangapoodidesse jõudnud. Ehk õnnestub leida kangas, mis sobiks ja küll ma siis õmbleja ka leian. Hetkel pole veel kardinapuidki. Kui kellelgi miskit sellist silma jääb, siis võib mulle kirjutada ja vihjata, kust leiaks.

Lapse koolilaud

Kui soovid minu tehtud fotosid kasutada, siis palun kirjuta mulle enne kasutamist: kartbritt@gmail.com

2016 kokkuvõte: oli tegus aasta!

Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 

2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil olemas vaid vundament. 8. aprillil sai vundamendilt kiled ära võetud. 20  päeva hiljem oli esimese korruse karkass valmis.

5313895t1h320e.jpg
Esimese korruse karkassi seinte ehitus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5313941t1h78e4.jpg
Esimese korruse karkass valmis, foto tehtud 28. aprill, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Terve maikuu kulus ettevalmistusteks, et saaks teise korruse karkassi püstitama hakata – ehk siis vahelae ehitusele. Esimese korruse karkassi ehitusest saab lähemalt lugeda SIIT. 

6221893t1h9d8d
Teise korruse karkassi ja sarikate ehitamine 30. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juuniks oli meil 2. korruse karkass suures osas valmis ja maja sai uhke pärja külge. Sarikapeost ja sellele eelnenud töödest kirjutasin lähemalt SIIN.

5482705t1haa47
6. juuni, 2016 – sarikapidu
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juunikuus käis vaheldumisi katuse paigalduse eeltöö ja põranda soojustamine esimesel korrusel- seda olenevalt ilmast. Tehtud sai nii põrandaliiva tasandamine, peno ladumine põrandale, kanalisatsioonitorude ja trappide paigaldus,  katuse karkassi ehitus – sh tuuletõke, roovitus pleki jaoks ja ka räästakastid, millele plekk kinnitub. Need tööd tegime kõik ise, pleki ja katuseakende paigalduse tellisime. Kogu karkassi tööde hind on lähemalt välja toodud SIIN.  (Tegemist on vaid materjalide hinnaga, sest töömehi meil polnud. Ainukesed abilised olid mehe vend ja isa. Suur aitäh neile selle abi eest!)

Juulis olid katuse eeltööd tehtud ja lähemalt saab katuse eeltöödest lugeda SIIT.

5519733t1h1d91.jpg
Põranda soojustamine ja katuse eeltööd
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579045t1h24fc
Katuse seis 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579067t1h7b38.jpg
5. juuli maja tagant
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. juulil paigaldati esimesele korrusele põrandakütte torustik. 21. juulil valati põrand. Põranda eeltöödest ja valamisest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654611t1hf0d4.jpg
Katuse eeltööd valmis, 17. juuli 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

20. juulil alustati katusepleki ja -akende paigaldamisega. Kokku läks 4 päeva. Katusest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654627t1h57b6
Katuse paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669923t1h0714.jpg
Maja põhja pool – garaažiaknad, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669919t1he746.jpg
Maja idapoolne külg ehk majatagune
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Majatagune 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

30. juulil alustasime tuuletõkke paigaldust, et maja kinniseks karbiks saada.

6221931t1he216.jpg
Tuuletõkke paigaldamine, 30. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti keskpaigaks oli kogu tuuletõke paigaldatud ja ka osa laudise roovitusest paigas. Majakarbi kinni ehitamisest ja kõikidest töödest lähemalt kirjutasin SIIN.

Augusti alguses oli saabunud vill ja augustis tegelesime lisaks ka esimese korruse soojustamisega.

5752807t1h21e4 (1).jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a.jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6221939t1he483
Esimese korruse soojustamine (pildil elutuba) – 21. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Maja soojustamisest kirjutasin pikemalt SIIN. Kuna villatöid on veel korralikult ees, siis ilmselt kui see päev saabub, mil kõik villapakid otsa saanud on, tuleb üks suur pidu. See on siiani kõige enam aega võtnud töö, eriti 2. korruse osa on selles mõttes nüri töö, et seal tohutult igasuguseid katusenurkasid ja keerukaid kohti, kus villa peab pidevalt parajaks lõikama ja ka nööridega kinnitama, et see kenasti püsiks. Kui uues majaosas saavad villatööd tehtud, siis tuleb ka vana majaosa pööning soojustada, sest suvel sai sealt saepuru välja visatud ja praegu ongi elamises lagi soojustamata, mis tähendab seda, et soe ei püsi üldse sees.

8. septembril saabusid välisvoodri lauad ja vundamendi viimistlusplaadid. Samal õhtul sai poole maja vundament plaatidega kaetud ja järgmisel päeval ülejäänud plaadid ja siis ka plekid peale. 11. septembril alustasime voodrilaua paigaldust.

6017715t1h1d33
Maja välisviimistluse paigaldamine 11. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

18. septembril võtsime vahelduseks käsile trepi ehitamise. Õigemini võttis mehe isa selle käsile. Poest toodi kahte sorti liimpuitu ja paari päevaga oli trepp olemas.

6017781t1h9126
Trepp 18. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ülejäänud aja septembris ja ka oktoobris panime rõhku maja välisviimistlusele, vahest poole ööni.

6221965t1hf36d
Välisvoodri paigaldus, 2. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked, ventilatsioonikorsten ja üks projektiväline lisakatuseaken ühte magamistuppa.

6017789t1h2daa
9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked ja ventilatsioonikorsten

Oktoobri keskel pidi saabuma garaažiuks ja selletõttu kolisime vahepeal sisse tööd tegema. See uks eeldas garaažis kipsi paigas olemist. Viimistleda me seda ei jõudnudki, aga olulistes kohtades sai kips ikkagi seina:

6221977t1hfc84.jpg
Garaaži kipsi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

13. oktoober saabus oodatud garaažiuks ja läks selle paigaldamiseks:

6017795t1h2029 (1).jpg
Garaaziukse paigaldus, 13. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6017797t1hdc6c
Majaesine, 30. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. novembril tuli paks lumi maha ja välisviimistlus jäi pooleli. Terve ülejäänud kuu tegelesime sisetöödega – eriti villaga. Maja välisviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN. 

6221991t1h3621.jpg
Lumi tuli maha – 4. november, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. novembril saabus kaua oodatud välisuks – ühe väikse viperuse tõttu ootasime seda 3kuud ja ette sai ta alles siis kui lumi maas oli juba.

6221985t1h0fbf
Välisuks sai ette 5. novembri hilisõhtul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Peale lume tulekut hakkasime hoopis seest edasi tegema ja jätsime voodritööd kevadeks. Terve november ja detsember möödus põhiliselt villa paigaldades. Villa paigaldame ka ilmselt veel mõnda aega jaanuaris ja samal ajal teeme ka elektritöid.

Tagasi vaadates – möödunud on 9kuud esimesest karkassipostist – oleme suure töö ära teinud ja tulemusega üsna rahul. Me oleme oma esialgsest ajakavast veidi maas ja oma eelarvet natuke ületanud. Kokku on praeguseks kulunud u 95 000 eurot ja ajakava järgi peaksime praegu siseviimistlust tegema. Edasisi kulusid ma enam kirja ei pane, sest siseviimistlus oleneb vägagi valikutest. Pank pani meile kasutusloa tähtajaks 30. mai – nii et järgmised 5kuud peame eriti tublid olema ja maja enamvähem valmis saama.

Loodan, et sel aastal tuleb ka hetk, kus ma võin öelda, et mul on igav või et mul pole midagi teha – eelmisel aastal sellist hetke ei olnud. Samas ei saa ma ka öelda, et ma seda aega kahetseksin – vastupidi sel aastal peaks selle rabelemise tulemust ka juba maitsta saama, sest sel aastal kolime me lõpuks sellesse iseenda ehitatud majja!

 

Jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel

Majakarp kinni – kokkuvõte senistest töödest

Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud.

Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis viimase kuu jooksul tehtud.

Mul endal on küll viimastel nädalatel tunne, et ma rohkem tegelen hinnapakkumiste, tšekkide ja materjalitellimustega kui reaalselt ehitusega, sest nii palju arveid on järsku korraga tasuda vaja.

Meie enda tehtud kalkulatsiooni järgi pidi maja kinniseks karbiks ehitamine koos tehnoseadmetega maksma ligikaudu 75 000€ ja majakarbi pidime esialgse plaani järgi kinniseks saama augusti lõpuks. Augusti- ja septembrikuuks oli plaanitud ka välisvoodri paigaldus ja maja väline viimistlus – nii et külmade ilmade saabudes saaks asuda sisetööde kallale ilma, et sõrmed ära jäätuks. Küttesüsteemi ei saa ilmselt niipea veel tööle panna, sest teise korruse põrandatorude paigaldus eeldab juba suuremate ehitus- ja viimistlustööde lõpetamist.

5752803t1hc23b
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752805t1h735c
Majakarp peaaegu kinni 17. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praeguseks on kulunud sellised summad:

  • Vundament – u 6300€
  • Karkass + sarikad – u 9100€
  • Katuse eeltööd ja plekk – 13 200€ (pole lõplik summa)
  • Aknad ja uksed – u 14000€
  • Küttesüsteem ja torustik – seni kulunud u 13000€ (pole lõplik summa)
  • Fassaad ja soojustus – seni kulunud u 11000€ (pole lõplik summa)
  • Ventilatsioon – 6000€

Kokku kulunud: 72600€

Nagu näha siis oleme suuremad summad juba ära maksnud ja enamvähem oleme oma kalkulatsiooni piirides püsinud, arvestades et umbes 5000€ oli ootamatuteks kuludeks, siis akende kallim pakkumine ja veel mõned ootamatud kulud ei ole meie kulueelarvet veel päris lõhki ajanud. Siiski – suurematest summadest on ootel praegu küttesüsteemi teine osamakse, mis hõlmab teise korruse kütte paigaldust (torud koos spetsiaalsete plaatidega) ja kütteseadme paigaldust ning siin pole arvestatud ka voodrilaudu, sest meie esialgne plaan kogu vooder ise kruntida ja värvida läks ilma tõttu vett vedama ja otsustasime lauad tellida viimistletud kujul – mis loomulikult kokkuvõttes ka kallim tuleb. Oluliselt kallimaks osutus ka ventilatsioon – meie arvestasime 2000€ kogu ventilatsioonisüsteemi peale, aga projektis oli meil märgitud soojustagastusega ventilatsioon, mis meie maja peale läks maksma pea samapalju kui soojuspump – ehk üüratu 6000€ summa. Seda summat kergitas veelgi meie nõudmine, et kõik ventilatsioonitorud oleksid võimalikult vähe müra tekitavad – kuna paljud neist lähevad magamistubade seintest läbi, siis pannakse eraldi rõhku mürasummutusele. Võimalik, et peame ka ajakokkuhoiu tõttu leidma kellegi, kes villa paigaldada aitaks, sest tundub, et ise me oma tööde kõrvalt seda kõike õigeaegselt valmis ei saaks.

Ilmselt saab üldehitustöödega lõpule siiski suurema summaga kui me arvestasime ja suures osas ongi see selletõttu, et mitmes etapis oleme otsustanud kallimate ja kvaliteetsemate variantide kasuks, heites esialgse soodsama variandi kõrvale. Usun, et me ei kahetse seda.

Ma olen küll hullu vaeva näinud ajakava ja eelarvega – kannan kõik tšekid sisse jooksvalt ja teen vahearvestusi ja parandan ajalist plaani – siiani oleme ajaliselt isegi ees oma eesmärkidega… Ometigi juhtus see, mida ma kõige enam kartsin, et mõni takistus tekib tarneaegade tõttu – nimelt tellisin ma uksed samal ajal kui me tuuletõkkega just lõpetanud olime ja siis selgus, et nendega läheb minimaalselt kuus nädalat. Tulemuseks on see, et välisukse saab ette alles septembri keskpaigas ehk siis majakarp saab lõplikult kinni alles septembri lõpuks. Samas polegi see väga suur probleem – saabki maja tuulduda natuke – niipalju kui see praeguste vihmaste ilmadega võimalik on..

Garaažiukse tellimine ka viibib, sest avastasime, et sellisel kujul avatav ja sellise soojapidavusega uks nagu meil vaja, võibolla ei mahugi meile ära, aga me tegeleme sellega, et lahendus leida.

Praegu tegeleme maja soojustamisega, mis on üsna aeganõudev, sest tahame maksimaalselt hästi teha seda ja pinda on palju. Järgmises postituses plaaningi lähemalt sellest kirjutada.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Maja puitkarkassi püstitamine – esimene korrus

Sügisel valminud vundament sai talveks kinni kaetud ja jäime kevadet ootama, et siis ehitust jätkata. Nüüd on lumi sulanud ja töö karkassi püstitamisega tasapisi juba käib. 

Terve märtsikuu vaatasime alatasa igatsevalt õue, et lumi juba ära sulaks ja saaks tegutsema hakata. Meil mõlemal on tegelikult olnud väga kiire ja sisutihe sügistalvine periood ja kuna me mõlemad töötame põhiliselt arvuti taga, siis esimesed sulailmad juba kutsusid tegutsema, et saaks vahelduseks end veidi rohkem liigutada.

Võib vist arvestada karkassi püstitamise alguseks 8. aprilli, sest just siis said esimesed prussid ja vajalikud tarvikud hangitud ja vundament katete alt lahti võetud. Vundamendi ehitusest kirjutasin siin: VUNDAMENDI EHITUS JA HIND. Täpsustuseks niipalju, et sealne summa (5000 €) on ilma tagasitäiteta. Liiva pidime me juurde tellima ja kopa ka uuesti tellima tagasitäite tegemiseks. Lasime ühel firmal teha kõik neli vajalikku tööd ühe päevaga – liiva toomine, tagasitäide ja üleliigse mulla äravedu ning kõige lõpuks maapinna tasandamine. See läks kõik kokku 1200 € maksma. Nii, et kui päris täpne olla, siis vundament senimaani on umbes 6200 € maksma läinud. Muidugi selle hinna sees ei ole põranda valamist esimesele korrusele. Otsustasime, et teeme selle hiljem.

Esialgu üritasime välja mõelda süsteemi, kuidas karkassipuitu ladustada nii, et see niiskust ei saaks ja ka kõveraks ei kuivaks. Selleks laotasime fibo plokkidest üle jäänud euroalused ühtlase pinnana laiali ja tõstsime puidu sinna peale. Esialgu olime tellinud vaid vööprussid – need tõmbasime aluste peal koormarihmadega kokku üheks plokiks. Peale tõmbasime koormakatte. Arutusel oli ka ajutise varjualuse ehitamine, aga praegu ei ole sellest otseselt puudust tundnud. Vihmaga ilmselt niikuinii ehitada ei tahaks.

 

Õnneks olid ilmad ilusad ja esimesel vabal päeval üle pika aja – 10. aprillil, mis oli pühapäev, hakkasime tööga pihta. Pühapäevase päevaga said umbes pooled vundamendiprussid kinnitatud. Järgnevatel tööpäevade õhtutel said ka ülejäänud kinnitatud. Minu ülesandeks oli nende töötlemine immutusvahendiga enne nende paika sättimist ja mees tegeles kinnitustega.

18. aprillil saabus karkassipuit – esialgu ostsime ära vaid esimese korruse puidu ja vahelae materjali. Valisime karkassipuiduks tugevussorteeritud höövelpuidu. Enne seda sain mina oma Exceli-oskused mängu panna, et karkassi materjal jooniste järgi välja arvutada. See oli paras nikerdamine, sest eesmärgiks oli mitte üleliia puitu tellida, et jääke oleks võimalikult vähe. Praegu tundub, et puudu ei jää ja kõik oli täpselt planeeritud.

Nädalavahetusel, 23. ja 24. aprillil tegime esimese korruse karkassi. Seinte ehitamiseks tõmbasime vundamendile laiad prussid, mille peal panime seina kokku ja sealsamas tõmbasime seina püsti. Iga seina ehitasime vundamendil täpselt selles kohas, kus sein asetsema pidi hakkama nii, et kui sein horisontaalasendis kokku oli löödud, jäi vaid üle see püsti vinnata ja kinnitada.  Paar seina olid niivõrd rasked, et kasutasime talisid nende üles vinnamiseks. Kahjuks ei saanud ma seda tegevust videolindile – plaan oli teha vähemalt üks video, kuidas me seda reaalselt üles vinnasime, aga kuna ise aitasin ka tõsta, siis ei olnudki aega midagi filmida.

5313895t1h320e
Seinakarkassi detailide valmistamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

27. aprillil tegime karkassi terve pika päeva ja saime esimese korruse karkassi valmis. Alustasime hommikul kell 9 ja viimased asjad panime kokku 23 ajal õhtul. Teha jäi veel üks väike sisesein.

5313919t1h71e2
Karkassi ehitamine. (Pilt on lõigatud panoraamvõttest, selle tõttu ka “kõver”)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Arvutasin kokku, et esimese korruse seinte karkassi ehitamine võttis aega umbes 40 h. Ehitasime kolmekesi, vahepeal käis naaber ka paari seina tõstmisel abis.  Suurima ajakokkuhoiu andis hea planeerimine materjali osas – joonised ees lõikasime kõik seinte puidu õigesse mõõtu ühe korraga, märgistasime puidu vastavalt, mis seinaga tegu ja ladustasime organiseeritult nii, et edasine aeg kulus vaid reaalselt kokkupanekule ja üles tõstmisele. Suureks abiks oli mu mehe isa, kes nutikaid lahendusi välja pakkus ja kõiki töid juhendas. Ilma temata me ilmselt oleks ikka oluliselt kauem selle karkassiga pusinud.

5313941t1h78e4
Kolm päeva detailide saagimist, kokku kruvimist ja püstitamist ja tehtud ta saigi
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Minu panus oli ilmselgelt kõige tagasihoidlikum – lisaks puidu immutamisele jooksin ma õue ja köögi vahet, et ehitajatele kohvi- ja söögipausid tagada ja neid joogiveega varustada. Selles osas on mul äärmiselt hea meel, et meil pole ehitusobjekt kuskil elamisest eemal ja söögitegemine on mugav ja kiire täiesti toimivas köögis. Erinevalt meie vana majaosa renoveerimise ajast (millest kirjutasin SIIN), kui enamus toitu sai kuskilt kohale toodud, kohvi sai tabureti peal keedetud ja lähedal asuvad söögikohad juba äärmuseni tüdimust tekitasid…

 

 

 

Vundamendi kaevetööd ja esimene ehmatus

Juba vundamendi kaevetöödel saime oma esimese ehmatuse ja samas ka hea õppetunni. Eelmisel aastal majjatoodud kanalisatsioonitoru läks katki – kopp tõmbas selle peaaegu pooleks. 

Kohe peale ehitusloa saabumist, hakkasin uurima erinevaid kaevetööde teenusepakkujaid. Võrdlesime erinevaid pakkumisi ja natuke ka spetsialistidega arutanud, saime selgeks, et meil piisaks vaid väiksest kopast. Aed on meil ju üsna kitsas ja suur kopp ei mahuks siin korralikult liikuma. Lisaks tekiks probleem, et peale kaevetöid ei mahuks ta väravast välja, sest “tee väravani” jääb vähem kui meeter kitsas, kui sedagi. Igal juhul oli vältimatu piirdeaia osaline lahti lõikamine koha pealt, kus hiljem autovärav hakkab olema, et kopp välja mahuks.

Tellisime miniekskavaatori koos juhiga, kellele andsime juhtnöörid, kuidas ja mida kaevata. Kuna meie majaalune pinnas on puhas ja kuiv liiv, siis võttis kogu vundamendi kaevetöö selle pisikese kopaga vaid ühe päeva. Kõigepealt lasime pinnase ära koorida ja mulla eraldi hunnikutesse tõsta. Enamuse liivast lasime keset “maja” kuhjata ja osa servadesse tõsta, et hiljem tagasitäide selle võrra lihtsam oleks.

23
Kaevetööde algus

Kui kopp oli kaevamisega olemasoleva maja külje juurde jõudnud, tuli aruteluks, et kui sügaval on kanalisatsiooni- ja veetorud, et neid kogemata katki ei teeks. Kahjuks puudus meil info kui sügaval need täpselt on. Kui kanalisatsioonitorud eelmisel kevadel majja toodi siis me lausa pildistasime üles torude asetuse aga loomulikult enam neid pilte üles ei leidnud kui vaja oli. Siit parim õppetund – alati tasub peidus olevad ühendused ja võrgud koos mõõtudega üles pildistada, et hiljem teaks, mis kuskil seina taga või põranda all – või antud juhul siis maa all – asub. Lisaks pildistamisele tasuks need hoida kohas, kus neid kiirelt leida võimalik. Me ei teadnud täpset asukohta, rääkimata sügavusest ja nii see juhtuski, mida enim kartnud olime – kopp tõmbas kanalitoru pooleks.

24
Kopa lõhutud kanalisatsioonitoru

Olin parasjagu toas kui mees tuli ja teatas, et täna enam vett kasutada ja WC-s käia ei saa. Esialgu olime nii ähmi täis, et mõtlesime juba tellida mõne 24h-toruabi teenuse. See oleks üle 100 euro maksma läinud (esialgse arvutuse kohaselt)…  Piisas ühest telefonikõnest tuttavale, kelle firma meil kanalisatsiooni kaevamas ja ühendamas käis – saime nõu, kuidas ise see toru ära vahetada ja mida poest vaja. Tund aega hiljem oli juba poes käidud ja toru parandatud, maksma läks alla 20euro. Igaks juhuks jätsime sealt edasi kaevetöödest torude ümbruse täiesti välja ja lasime kopajuhil vaid ülejäänud ära kaevata. Hiljem muidugi sai seda liiva labidaga ikka korralikult visatud.

Teine halb uudis oli see, et kui kopp majakülje natuke lahti kaevas, tundus esialgu nagu vundamenti polekski – tellised olid õhus ja nende all ohtralt liiva. Selgus, et see maja on kunagi puitvoodriga olnud ja tellised on siis hiljem ümber laotud selliselt, et kõigepealt on maapinnale killustik pandud, siis veidi valatud ja selle otsa laduma hakatud. Kopajuht keeldus sealt majakülge rohkem lahti kaevamast, kartes et majasein lihtsalt variseb kokku. Ka see osa jäi siis käsitsi kaevamiseks. Lisaks tuli nüüd tegeleda ka selle tellismüüri toestamisega.

25

Kopp lõpetas töö hilisõhtul ja me jäime üldiselt tööga väga rahule. Terve ühe nädala õhtud veetsime veel täpsemalt vundamendi põhja välja mõõtmisega ja tasandamisega. Väga headeks tööriistadeks olid laserlood ja laserkaugusmõõtja. Viimane oli eriti hea selleks, et vundamendi diagonaale mõõta – selleks, et nurgad ikka täisnurgad saaksid.  Nüüd oli vaja veel vundamendi põhja sügavus välja mõõta, tasandada ja pinnas kinni tampida ning sai hakata vundamenti ehitama.

27
Käsitsi täiendavalt kaevatud ja tasandatud ning välja mõõdetud vundamendikraav

Augusti teisel nädalavahetusel rentisime pinnasetihendaja, millega tampisime vundamendi põhjas oleva liiva kinni ja võis alustada taldmikuplokkide ladumisega. Sellest kirjutan järgmises postituses.