MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

2016 kokkuvõte: oli tegus aasta!

Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 

2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil olemas vaid vundament. 8. aprillil sai vundamendilt kiled ära võetud. 20  päeva hiljem oli esimese korruse karkass valmis.

5313895t1h320e.jpg
Esimese korruse karkassi seinte ehitus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5313941t1h78e4.jpg
Esimese korruse karkass valmis, foto tehtud 28. aprill, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Terve maikuu kulus ettevalmistusteks, et saaks teise korruse karkassi püstitama hakata – ehk siis vahelae ehitusele. Esimese korruse karkassi ehitusest saab lähemalt lugeda SIIT. 

6221893t1h9d8d
Teise korruse karkassi ja sarikate ehitamine 30. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juuniks oli meil 2. korruse karkass suures osas valmis ja maja sai uhke pärja külge. Sarikapeost ja sellele eelnenud töödest kirjutasin lähemalt SIIN.

5482705t1haa47
6. juuni, 2016 – sarikapidu
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Juunikuus käis vaheldumisi katuse paigalduse eeltöö ja põranda soojustamine esimesel korrusel- seda olenevalt ilmast. Tehtud sai nii põrandaliiva tasandamine, peno ladumine põrandale, kanalisatsioonitorude ja trappide paigaldus,  katuse karkassi ehitus – sh tuuletõke, roovitus pleki jaoks ja ka räästakastid, millele plekk kinnitub. Need tööd tegime kõik ise, pleki ja katuseakende paigalduse tellisime. Kogu karkassi tööde hind on lähemalt välja toodud SIIN.  (Tegemist on vaid materjalide hinnaga, sest töömehi meil polnud. Ainukesed abilised olid mehe vend ja isa. Suur aitäh neile selle abi eest!)

Juulis olid katuse eeltööd tehtud ja lähemalt saab katuse eeltöödest lugeda SIIT.

5519733t1h1d91.jpg
Põranda soojustamine ja katuse eeltööd
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579045t1h24fc
Katuse seis 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579067t1h7b38.jpg
5. juuli maja tagant
FOTO: Kärt-Britt Kokk

8. juulil paigaldati esimesele korrusele põrandakütte torustik. 21. juulil valati põrand. Põranda eeltöödest ja valamisest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654611t1hf0d4.jpg
Katuse eeltööd valmis, 17. juuli 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

20. juulil alustati katusepleki ja -akende paigaldamisega. Kokku läks 4 päeva. Katusest kirjutasin lähemalt SIIN.

5654627t1h57b6
Katuse paigaldus
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669923t1h0714.jpg
Maja põhja pool – garaažiaknad, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669919t1he746.jpg
Maja idapoolne külg ehk majatagune
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Majatagune 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

30. juulil alustasime tuuletõkke paigaldust, et maja kinniseks karbiks saada.

6221931t1he216.jpg
Tuuletõkke paigaldamine, 30. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Augusti keskpaigaks oli kogu tuuletõke paigaldatud ja ka osa laudise roovitusest paigas. Majakarbi kinni ehitamisest ja kõikidest töödest lähemalt kirjutasin SIIN.

Augusti alguses oli saabunud vill ja augustis tegelesime lisaks ka esimese korruse soojustamisega.

5752807t1h21e4 (1).jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a.jpg
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6221939t1he483
Esimese korruse soojustamine (pildil elutuba) – 21. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Maja soojustamisest kirjutasin pikemalt SIIN. Kuna villatöid on veel korralikult ees, siis ilmselt kui see päev saabub, mil kõik villapakid otsa saanud on, tuleb üks suur pidu. See on siiani kõige enam aega võtnud töö, eriti 2. korruse osa on selles mõttes nüri töö, et seal tohutult igasuguseid katusenurkasid ja keerukaid kohti, kus villa peab pidevalt parajaks lõikama ja ka nööridega kinnitama, et see kenasti püsiks. Kui uues majaosas saavad villatööd tehtud, siis tuleb ka vana majaosa pööning soojustada, sest suvel sai sealt saepuru välja visatud ja praegu ongi elamises lagi soojustamata, mis tähendab seda, et soe ei püsi üldse sees.

8. septembril saabusid välisvoodri lauad ja vundamendi viimistlusplaadid. Samal õhtul sai poole maja vundament plaatidega kaetud ja järgmisel päeval ülejäänud plaadid ja siis ka plekid peale. 11. septembril alustasime voodrilaua paigaldust.

6017715t1h1d33
Maja välisviimistluse paigaldamine 11. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

18. septembril võtsime vahelduseks käsile trepi ehitamise. Õigemini võttis mehe isa selle käsile. Poest toodi kahte sorti liimpuitu ja paari päevaga oli trepp olemas.

6017781t1h9126
Trepp 18. september, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ülejäänud aja septembris ja ka oktoobris panime rõhku maja välisviimistlusele, vahest poole ööni.

6221965t1hf36d
Välisvoodri paigaldus, 2. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked, ventilatsioonikorsten ja üks projektiväline lisakatuseaken ühte magamistuppa.

6017789t1h2daa
9. oktoobril paigaldati katusele lumetõkked ja ventilatsioonikorsten

Oktoobri keskel pidi saabuma garaažiuks ja selletõttu kolisime vahepeal sisse tööd tegema. See uks eeldas garaažis kipsi paigas olemist. Viimistleda me seda ei jõudnudki, aga olulistes kohtades sai kips ikkagi seina:

6221977t1hfc84.jpg
Garaaži kipsi paigaldamine
FOTO: Kärt-Britt Kokk

13. oktoober saabus oodatud garaažiuks ja läks selle paigaldamiseks:

6017795t1h2029 (1).jpg
Garaaziukse paigaldus, 13. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
6017797t1hdc6c
Majaesine, 30. oktoober, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

4. novembril tuli paks lumi maha ja välisviimistlus jäi pooleli. Terve ülejäänud kuu tegelesime sisetöödega – eriti villaga. Maja välisviimistlusest kirjutasin pikemalt SIIN. 

6221991t1h3621.jpg
Lumi tuli maha – 4. november, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

5. novembril saabus kaua oodatud välisuks – ühe väikse viperuse tõttu ootasime seda 3kuud ja ette sai ta alles siis kui lumi maas oli juba.

6221985t1h0fbf
Välisuks sai ette 5. novembri hilisõhtul
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Peale lume tulekut hakkasime hoopis seest edasi tegema ja jätsime voodritööd kevadeks. Terve november ja detsember möödus põhiliselt villa paigaldades. Villa paigaldame ka ilmselt veel mõnda aega jaanuaris ja samal ajal teeme ka elektritöid.

Tagasi vaadates – möödunud on 9kuud esimesest karkassipostist – oleme suure töö ära teinud ja tulemusega üsna rahul. Me oleme oma esialgsest ajakavast veidi maas ja oma eelarvet natuke ületanud. Kokku on praeguseks kulunud u 95 000 eurot ja ajakava järgi peaksime praegu siseviimistlust tegema. Edasisi kulusid ma enam kirja ei pane, sest siseviimistlus oleneb vägagi valikutest. Pank pani meile kasutusloa tähtajaks 30. mai – nii et järgmised 5kuud peame eriti tublid olema ja maja enamvähem valmis saama.

Loodan, et sel aastal tuleb ka hetk, kus ma võin öelda, et mul on igav või et mul pole midagi teha – eelmisel aastal sellist hetke ei olnud. Samas ei saa ma ka öelda, et ma seda aega kahetseksin – vastupidi sel aastal peaks selle rabelemise tulemust ka juba maitsta saama, sest sel aastal kolime me lõpuks sellesse iseenda ehitatud majja!

 

Jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel

Maja välisviimistlus ja uksed

Meie esialgse plaani järgi pidi oktoobri lõpuks olema maja viimistletud ja uksed ees, küte töötama ja sisetööd aktiivselt käima. Tegelikkus on mõnevõrra teine. 

Maja soojustamine kivivillaga

Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. 

Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti kivivilla ülekattega ja kolmas kiht, mis on 5cm paks, läheb risti peale. Nii peaks maja ilusti soojapidav saama.

Esimesel korrusel läks villapanek üsna kiiresti – põhimõtteliselt sai ühe päevaga ühe toa tehtud – suurim ajakulu oli aknaümbruste tegemine. Muud seinad olid imelihtsad – karkassi ehitades olime juba arvestanud, et villa ei peaks lõikama ja enamus vahed olid täpselt 1cm kitsamad kui vill.

Väga heaks abiks olid Youtube-s olevad õpetusvideod, kuidas villa paigaldada. Olen seda kunagi teinud küll, aga see oli oma 8aastat tagasi ja enam väga ei mäletanud neid nippe. Mina sain lõpuks (Rockwool) kivivilla paigaldades selliselt kõige parema tulemuse, et külgedelt arvestasin 1cm varu ja ülevalt 2-3cm. Enne villa paigaldamist lasin villal lahtiselt seista, sest siis alles võttis vill õiged mõõdud – pakis on nad ju nii kokku surutud, et alguses on nad oluliselt kitsamad kui lubatud mõõt. Kohevus on aga ülioluline. Kui kuskil kasvõi 1mm vahe jäi karkassiga, kraapisin villa alla ja lõikasin uue tüki.

Villanuga, mis meil endil olemas oli, oli nii kohutavalt nüri, et päris mitu villalehte läks raisku puhtalt selle pärast, et nüri noaga ei saa nii sirgelt lõigata kui vaja. Ühel hetkel sai mul kõrini ja otsustasin uue noa osta. Uue noaga käis lõikamine nagu sulavõist noa läbi libistamine. Oluline vahe oli!

Eelmist villapanekut mäletasin ma kui äärmiselt ebameeldivat tööd, mis kogu keha ja näo sügelema ja kipitama ajas. See pudi tuli kõik riiete kiudude vahelt läbi ja jube ebamugav oli. Seekord otsustasin, et aitab sellest sügamisest ja ostsin korralikud kombekad – maksid ligi 10euri/tk aga nii võis seal sees isegi lühikeste pükstega olla ja villa panna. Nende kombinesoonidega sai nalja ka. Käisin ehituspoes neid juurde ostmas ja seisin nõutult tühja riiuli ääres. Samal hetkel möödus minust kaupluse töötaja, kes parasjagu kaupa välja ladus ja ilmselt minu mõtteid aimates, ütles, et “Jah, need on meil jube populaarne kaup. Noored käivad neid kümnekaupa ostmas. Teate, üks küsis mu käest, et kas see paistab läbi ka. Nemad tahtsid sinna vist paljalt sisse ronida.” Nojah, sügis tulemas ja igasugu rebaste ristimised ju ees..

Kui umbes veerand villa kogust oli ära paigaldatud, naersime mehega, et nüüd me teame, miks eelistatakse tihtipeale neid kuubikukujulisi funkmaju – seal on ju villa palju lihtsam panna. Katusekalde all – eriti erinevate nurkade ühenduskohtades oli see villa lõikamine ja paikapanek üsna keeruline – esiteks oli vaja päris räästa ligidale jäävate villatükkide paigaldamiseks parajaid kondiväänaja poose sisse võtta ja lõikamine pidi ka üsna täpne olema, et iga puitdetaili ümbrus jääks kenasti tihedalt, samas aga ka kohevalt, villaga ümbritsetud. Selleks, et töö kiiremini läheks, tegime mehega töödejaotuse – mina mõõtsin, tema lõikas ja ulatas mulle õiges suuruses villa, mille ma siis paigaldasin.

Kaldlagedele villa paigaldus oli eriti nüri töö. Selleks kasutasime nööri, et vill laest alla ei kukuks. Välja nägi see siis nii, et mina hoidsin villa paigal – kahe käe, pea ja õlaga ja mees tõmbas nööri ja lasi klambrilööjaga selle karkassi külge kinni. Kuna ma suhteliselt kogu kehaga üritasin seda villa alla kukkumast takistada ja olin ju nööripanekul ees, siis see kõik kokku meenutas mulle pigem Twisteri mängu. No, naerda sai ikka kõvasti…

Praegusel hetkel on meil villapanek endiselt pooleli ja teeme kordamööda, kas välislaudise paigaldust (kui on valge) ja villapanekut (kui õues juba pime).

 

Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Majakarp kinni – kokkuvõte senistest töödest

Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud.

Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis viimase kuu jooksul tehtud.

Mul endal on küll viimastel nädalatel tunne, et ma rohkem tegelen hinnapakkumiste, tšekkide ja materjalitellimustega kui reaalselt ehitusega, sest nii palju arveid on järsku korraga tasuda vaja.

Meie enda tehtud kalkulatsiooni järgi pidi maja kinniseks karbiks ehitamine koos tehnoseadmetega maksma ligikaudu 75 000€ ja majakarbi pidime esialgse plaani järgi kinniseks saama augusti lõpuks. Augusti- ja septembrikuuks oli plaanitud ka välisvoodri paigaldus ja maja väline viimistlus – nii et külmade ilmade saabudes saaks asuda sisetööde kallale ilma, et sõrmed ära jäätuks. Küttesüsteemi ei saa ilmselt niipea veel tööle panna, sest teise korruse põrandatorude paigaldus eeldab juba suuremate ehitus- ja viimistlustööde lõpetamist.

5752803t1hc23b
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752805t1h735c
Majakarp peaaegu kinni 17. august, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5752811t1hbe1a
Maja 17. augustil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praeguseks on kulunud sellised summad:

  • Vundament – u 6300€
  • Karkass + sarikad – u 9100€
  • Katuse eeltööd ja plekk – 13 200€ (pole lõplik summa)
  • Aknad ja uksed – u 14000€
  • Küttesüsteem ja torustik – seni kulunud u 13000€ (pole lõplik summa)
  • Fassaad ja soojustus – seni kulunud u 11000€ (pole lõplik summa)
  • Ventilatsioon – 6000€

Kokku kulunud: 72600€

Nagu näha siis oleme suuremad summad juba ära maksnud ja enamvähem oleme oma kalkulatsiooni piirides püsinud, arvestades et umbes 5000€ oli ootamatuteks kuludeks, siis akende kallim pakkumine ja veel mõned ootamatud kulud ei ole meie kulueelarvet veel päris lõhki ajanud. Siiski – suurematest summadest on ootel praegu küttesüsteemi teine osamakse, mis hõlmab teise korruse kütte paigaldust (torud koos spetsiaalsete plaatidega) ja kütteseadme paigaldust ning siin pole arvestatud ka voodrilaudu, sest meie esialgne plaan kogu vooder ise kruntida ja värvida läks ilma tõttu vett vedama ja otsustasime lauad tellida viimistletud kujul – mis loomulikult kokkuvõttes ka kallim tuleb. Oluliselt kallimaks osutus ka ventilatsioon – meie arvestasime 2000€ kogu ventilatsioonisüsteemi peale, aga projektis oli meil märgitud soojustagastusega ventilatsioon, mis meie maja peale läks maksma pea samapalju kui soojuspump – ehk üüratu 6000€ summa. Seda summat kergitas veelgi meie nõudmine, et kõik ventilatsioonitorud oleksid võimalikult vähe müra tekitavad – kuna paljud neist lähevad magamistubade seintest läbi, siis pannakse eraldi rõhku mürasummutusele. Võimalik, et peame ka ajakokkuhoiu tõttu leidma kellegi, kes villa paigaldada aitaks, sest tundub, et ise me oma tööde kõrvalt seda kõike õigeaegselt valmis ei saaks.

Ilmselt saab üldehitustöödega lõpule siiski suurema summaga kui me arvestasime ja suures osas ongi see selletõttu, et mitmes etapis oleme otsustanud kallimate ja kvaliteetsemate variantide kasuks, heites esialgse soodsama variandi kõrvale. Usun, et me ei kahetse seda.

Ma olen küll hullu vaeva näinud ajakava ja eelarvega – kannan kõik tšekid sisse jooksvalt ja teen vahearvestusi ja parandan ajalist plaani – siiani oleme ajaliselt isegi ees oma eesmärkidega… Ometigi juhtus see, mida ma kõige enam kartsin, et mõni takistus tekib tarneaegade tõttu – nimelt tellisin ma uksed samal ajal kui me tuuletõkkega just lõpetanud olime ja siis selgus, et nendega läheb minimaalselt kuus nädalat. Tulemuseks on see, et välisukse saab ette alles septembri keskpaigas ehk siis majakarp saab lõplikult kinni alles septembri lõpuks. Samas polegi see väga suur probleem – saabki maja tuulduda natuke – niipalju kui see praeguste vihmaste ilmadega võimalik on..

Garaažiukse tellimine ka viibib, sest avastasime, et sellisel kujul avatav ja sellise soojapidavusega uks nagu meil vaja, võibolla ei mahugi meile ära, aga me tegeleme sellega, et lahendus leida.

Praegu tegeleme maja soojustamisega, mis on üsna aeganõudev, sest tahame maksimaalselt hästi teha seda ja pinda on palju. Järgmises postituses plaaningi lähemalt sellest kirjutada.

 

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

Kõige ilusam osa meie majast – aknad

Maja aknad on ees ja tulemus on niivõrd ilus, et ma pean seda oma lugejatega kohe jagama. Kõige meeldivam osa majaehituse juures on viimistlus – kui juba näed katust ja aknaid ning muud sellist, mis annavad majale lõplikku ilmet, siis tunned, et suur töö on ikka ära tehtud. 

Ma pean tunnistama, et kõige enam ma ootasingi majale uusi aknaid. Kui me maja jooniseid alles tegime ja aknad arutusel olid, siis mina muudkui rääkisin oma ruutudest – minu unistuste majal peavad olema suurte ruutudega aknad ja neid peab olema palju ning need peavad olema suured. Mees oli rohkem ilma ruutudeta ja massiivsete klaaside poolt – põhjenduseks oli, et nii tuleb rohkem valgust sisse ja ruudud võtavad seda valgust vähemaks. Mina ikka jaurasin, et ruudud on ilusad ja teevad hubasemaks ning omanäolisemaks maja. Kui need ükskord ette said, pidi ta jälle nentima, et mul oli õigus – tõesti on ilusad ja ruudud ei häiri üldse vaid annavad just hubasema ja lausa lossiliku mulje.

5669919t1he746
Nii palju ruute!
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui Viking Window akende paigaldajad esimest korda käisid, siis vahetult enne jõudmist ütlesid nad telefonis, et nad tahavad näha, kuhu majja nii palju ja nii väiksed aknad lähevad. Ma olin natuke üllatunud – mismõttes väiksed? Meil maja aknad algavad põlvekõrguselt igast toas – on ligi meeter laiad ja poolteist meetrit kõrged ja igas magamistoas on neid lausa kaks tükki. Lisaks siis massiivsed terrassiuksed ja elutoa aknad. Kui nad kohale jõudsid, siis küsisin, et mismõttes väiksed?! Ja sain vastuseks, et need siin on jah pisikesed – nad on ka 3 meetrit kõrgeid ja 4 meetrit laiu paigaldanud. Siis tõesti on meie omad väiksed… Mis tegelikult oli vist hea, sest meil pole veel treppi ja muretsesin, et kuidas nad need rasked aknad teisele korrusele saavad, kui ainuke viis sinna pääseda on redelite abil. See aga polnud takistuseks – kõik said ilusti üles ja paika ilma probleemideta. Paigaldus kestis vaid ühe päeva – hommikul 9 paiku alustati ja õhtul 8 paiku lõpetati.

5669907t1hb1cb
Majaesine, 29. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kui eelmises blogipostituses olin ma pettunud algselt välja valitud firmas, kes meiega suhelda ei tahtnud enam, siis lõpuks valitud Viking Window-ga oleme superrahul. Just sellist suhtlemist ma ootangi ühelt ettevõttelt, kes meile teenust pakub. Kõik seletati täpselt lahti, pakuti erinevaid lahendusi ja võimalusi ja aknad said täpselt sellised nagu ma alati unistanud olen. Lisaks on kogu meeskond, kellega suhelnud olen, väga mõnusad ja viisakad, aga samas mitte liigselt ametlikud. Mul ei ole absoluutselt kahju sellest, et valisin kallima pakkuja, sest tean, et need aknad on aastakümneteks, need on täpselt ideaalsed ja ilmselt kui oleks mingi mure, siis poleks probleemi. Paigaldajad ütlesid vahetult peale tööde lõppu, et kui mingigi probleem on, siis kohe teada annaksime ja nad tulevad läbi.

Paigaldajatega jäin väga rahule – olid väga lahedad ja sõbralikud. Nendega sai palju nalja ka. Samal päeval kui nad pidid paigaldama tulema, võttis mees nad varahommikul vastu ja kui ma end lõpuks voodist välja ajasin ja kohvitassiga õue läksin, siis aknad polnud veel jõudnud. Me olime kolm ööpäeva ilma akendeta majas elanud, mis oli üsna ebameeldiv, sest akende asemele olime ajutiselt pannud penod ja kiled – toad olid hirmus umbsed ja pimedad. Poolunisena padjanäoga kohvitass näpus õue astudes ja märgates, et aknaid polegi veel kohal, teatas üks paigaldajatest tõsise näoga, et nüüd on asi nii, et aknad täna ei jõua ja ilmselt saab alles augusti lõpus. Ma vist olin nii jahmunud näoga, et neid ajas naerma see. Sain suhteliselt kiirelt aga aru, et nad teevad nalja ja aknad kohe-kohe jõuavad. Aga ma pole ka suupeale kukkunud. Kui nad esimest akent paigaldasid ja vahesid montaaživahuga täitsid, hõikasin ma ehmunud häälega neile: “OOTA, aga lingid jäid ju väljapoole!!” Paariks sekundiks jäeti vahupaigaldamine pooleli ja kui saadi aru, et ma lihtsalt tögasin neid, siis öeldi vaid vaiksel häälel, et selliseid nalju ikka ei tehta… Siis oli minu kord naerda.

Meile selline huumor väga sobib. Me üritamegi pidevalt muretsemise asemel asju naljaga võtta ja ma ei pane pahaks kui ka töömehed sellega kaasa lähevad ja ise ka stressi vähemaks võtavad oma pehmema olekuga. Võib öelda, et mees ise alustas selle naljatamisega kui jättis paigaldajatele – enne kui nad mõõtma tulid – akende avadesse puidu peale märkeid ja joonistas sinna viikingi sarvedega mütsid, et nad saaks aru, et see sõnum seal on neile…

Üks seik meeldis mulle eriti. Kui paigaldajad esimest korda käisid ja me kaalusime, kas tellida kallim paigaldus või soodsam, siis uurisin neilt, et mis vahe neil on. Nimelt sisaldab kallim paigaldus akende teipimist, mis annab neile suurema soojapidavuse. Teip ise maksab ehituspoes umbes 30euri rull ja on täiesti ise tehtav – eriti kuna meil polnud veel tuuletõket ega laudist, siis tuleb lihtsalt teibid ühenduskohtadele tõmmata, kinni siluda ja ongi tehtud. Paigaldajad ütlesidki ise, et saate sellega vabalt ise hakkama ja nii me otsustasimegi selle osa ise teha. Mulle meeldib see kui ettevõte ei ürita maksimaalselt teenust “pähe määrida”, vaid tõesti toetabki seda, et mingi osa töödest saab ise teha ja sellevõrra raha kokku hoida. Igatahes olen ma tänulik neile, et nad selle meile lahti seletasid ja andsid omad nõuanded, kuidas neid teipida.

 

Eeltööde nimekiri enne akende paigaldust:

  • Vana maja akende eest ära võtmine:  selleks pidime need läbi saagima, sest mitmete remontide käigus olid aknad järjest enam kinni ehitatud – nii ei saanud näiteks vanu aknaid hingedelt mahagi tõsta, sest need ei ulatunud hingedelt maha – ülevalt oli kips liiga madalale toodud. Köögiakna hinged me saagisime läbi, et akent kätte saada.
  • Köögiakna alt välissein läbi saagida – selleks laenutasime spetsiaalse tööriista(jällegi Makserv-ist), millel oli piisavalt suur saeketas ja sellega sai kõik aknaavad ka suuremaks lõigata läbi tellisvoodri. Köögiaknast pidi saama terrassiuks ja selleks tuli uus ava ette valmistada.
  • Vana maja akende jaoks uute puitavade tegemine tellisvoodri vahele, sest plaan oli aknad väljapoole tuua, et suurendada aknalaudu majas sees ja et aknad ei jääks väljast vaadates väga sügavale – plaan ju on tellisvoodri peale distantsliistud ja uus puitvooder panna. Nende avadega me panime muidugi puusse ja paigaldajad võtsid need lahti ja ehitasid olemasolevatest materjalidest uued avad.
  • Uute akende avad – need said tegelikult ammu tehtud, aga ootasime kuni põranda valamise töö tehtud, et uusi aknaid kogemata betooniga ära ei määritaks.
  • Akende esised õues risust puhtaks teha, mis lammutusest tekkinud ja vanad aknad sodihunnikusse tõsta, et paigaldajatele midagi jalgu ei jääks.
5669915t1h2fed.jpg
Vana maja köögi aken enne lammutamist
5669921t1hf363
Vana maja köögiaknast sai ava terrassiuksele
5669913t1h4301.jpg
Vana maja aknast sai terrassiuks

Samal ööl, kui aknad ette olid saanud, tuletas mulle Facebook meelde, et täpselt aasta tagasi, sai meil kopp maasse lükatud ja tööd algasid. Pilt siin:

5669719t1hf9bb
29. juuli, 2015 – päev, mil kopp sai maasse löödud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Ma ausalt ei saa akendega rohkem rahul olla, aga mis ma ikka kiidan siin, vaadake parem pilte ja näete, miks ma nii õhinas olen.

5669927t1hdeb4
Maja esine põhja poolt vaadatuna 
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669925t1h69ac.jpg
Maja lõuna- ja idapool
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669911t1hb555.jpg
Majatagune – enne oli vana maja köögiaken siin, kus nüüd on ilus suur terrassiuks
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5669917t1hf393.jpg
Meie tulevane köök ja elutuba 
Foto: Kärt-Britt Kokk

Kuigi oli vahva praktiliselt terve kuu jälgida, kuidas töömehed nagu sipelgad õue peal ringi siblivad ja maja muudkui kerkib, ilma ise suurt panust andmata, siis nüüd hakkab meie osa taas pihta – maja on vaja augustikuu jooksul, enne jahedamate ilmade tulekut, kinniseks karbiks saada ja lõplikult viimistleda ning selle töö teeme me ise.
Jälgi ka minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel

 

Põranda eeltööd ja põranda valamine

Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. 

Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga kuskilt võtta ja nii otsustasime, et jooksvatest rahadest ehitame karkassi ja kui laen käes, siis tellime küttesüsteemi koos paigaldusega ning peale seda põranda valamise. Lisaks andis vaheseinte ehitus aimduse, kus mingid ruumid asuvad ja kuidas oleks mõistlik neid kütta ja kuidas põranda kaldeid planeerida – st kus on dušinurgad ja nende trapid.

Enne küttetorude paigaldust tegelesime põranda soojustamisega. Selleks sai laenutatud pinnasetihendaja – silusime vundamendi sees oleva liiva ära, ajasime selle loodi ja käisime tihendajaga üle. Maja välisservadesse paigaldasime esialgu 5 cm paksu penoplaadi ja siis läks kogu põrandale veel lisaks 10 + 10 cm kihid risti ja tihedalt üksteise vastu. Nii on välisservades põranda soojustuse paksus 25 cm ja põrandate keskel 20 cm penokiht.

5660005t1h2d15
Põrand – 5. juuli – penod paigaldatud.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Küttetorud paigaldamisest ja kogu küttesüsteemist kirjutan tulevikus pikemalt siis, kui kogu asi paigaldatud ja ühendatud on. Praegu tegid küttepaigaldajad vaid esimese korruse küttetorustiku valmis ja ühendasid kollektorid ning lasid torudesse rõhu sisse.

5659911t1h857c
Küttetorud paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Põranda valamine tuli tellida spetsialistidelt, sest üle 100 m2 pinda käsitsi ikka ei vala küll. Meil oli vaja, et elutoa ja köögi osa oleks võimalikult sile ja hästi valatud, sest sinna plaanime massiivse tammelaua lasta liimida ja see eeldab head aluspinda. Valamistööde hinnapakkumisi ma ei taibanud varakult võtma hakata ja nii olime me üsna hädas, kui üks hetk oli kohe vaja ja kõik läbi helistatud firmad teatasid, et neil on tipphooaeg ja kõik ajad täis. Päringuid saatsime erinevatesse firmadesse ja enamikult tuli vastuseks, et neil pole aega seda tööd teha. Hinnapakkumised tulid siiski sellistest firmadest: Betoonisepad, Betonus OÜ, RM Betoonpõrand OÜ. Betoonisepad saatsid peale mitmekordset päringu saatmist hinnapakkumise summas 4000 €. Me kaalusime mitu päeva, kas võtta nad tööd tegema või otsida edasi. Mees arvas, et see on ikka ülemäära kallis hind ja seetõttu otsustasin edasi uurida ja leidsimegi soodsamaid pakkumisi ka.

Sain lõpuks kontakti Betonus OÜga ja RM Betoonpõrandaga. Need firmad käisid koha peal ja vaatasid üle ja tegid siis pakkumise – üks pakkumine oli vastavalt 2900 ja teine 2800 €. Lisaks käis koha peal veel üks väiksem tegija, kelle firmanime ma ei suutnudki meelde jätta ja kes pakkus ilma armatuurita – st kiudbetooni valamist samas hinnaklassis – ligi 2800 €.

Ainukesed, kes reaalselt kogu pinna laseriga üle mõõtsid ja täpse pakkumise tegid, olid RM Betoonpõranda töömehed, kes tegid ühtlasi kõige soodsama pakkumise. Nii oligi valik nende kasuks tehtud.

Ettevõtte kohta internetist infot või kogemusi otsides ei leidnud ma mitte midagi. Kui nad kohale tulid, siis ma käisin muudkui uudistamas, mida ja kuidas nad teevad. Saime kohe hästi jutule – võrdluseks, et siiani pole ma töömeestega eriti jutustama jäänud, sest pole nagu õiget klappi tekkinud ja kuidagi on alati tundunud, nagu ma oleks segav faktor seal kõrval. Need sellid aga olid väga sõbralikud ja jutukad ning vastasid rõõmuga kõigile mu rumalatele küsimustele ja selgitasid töö etapid läbi. Esimesel päeval paigaldasid nad terve päeva armatuuri ja märkisid põrandakallete kohad. Teisel tööpäeval tuli segumasin ja valati betoon laiali, tasandati ja lasti veidi seista ning seejärel lihviti siledaks. Garaaži põrand tehti spetsiaalse töötlusega, mis tugevdab betooni ja annab sellele suurema kulumiskindluse ja sileduse.

5659901t1hbd03
Põrand peale valamist ja enne lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5659915t1h757f
Põrand peale lihvimist.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jutustamise käigus tuli muuhulgas välja, et tegemist ongi suhteliselt noore firmaga. Töömehed on aastaid Soomes põrandaid valanud ja leidsid, et tahavad nüüd rohkem Eestis oma perede juures olla, otsustasid oma ettevõtte Eestisse rajada ning teenust siin pakkuma hakata. Mind väga rõõmustas see info, sest olen väga selle poolt, et anda Soomest Eestisse tagasi tulnud ehitajatele tööd – eriti nii hakkajatele, kui need noormehed olid. Üldse eelistan ma, et meie majaehitusest teenivad pigem väiksemad Eesti ettevõtted kui suured välismaa ettevõtted. Ilmselgelt oli see ka põhjus, miks nende tööde kohta internetis väga infot leida polnud.

5659905t1h613e
Garaaži põranda viimistlemine.
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tulemusega jäime me väga rahule. Pinnad olid ilusad siledad ja loodis – mees kontrollis veel järgmise päeva hommikul kogu põranda üle ja ütles, et  väga professionaalne tulemus ja kõik on ilusti loodis. Olime valmis, et peame pesuruumides tasandusseguga ise kalded tegema, aga selleks pole mitte mingisugust vajadust. Isegi meie disaintrapi (Viega) tegid nad ise õigele kõrgusele parajaks ja valasid kohe põranda õige kalde alla ära. Meie mureks on nüüd vaid nende põrandate plaatimine.

Praegu on põrandad niisutatud ja kilede all ning kahjuks ei taibanud ma tervest põrandast valmiskujul pilti teha. Nädala pärast saame kiled maha võtta, siis jagan kogu põrandast pilte ka Minu Kodu Facebooki lehel.

 

Jälgi minu blogi ka Facebookis Minu Kodu lehel

Katusekatte valimine ja paigaldamine

Katuse osas olin ma juba enne projekti joonistamist kindel, et see peab tulema klassikalise profiiliga värvitud teraskatus. Minu meelest on see kõige ilusam katusekate – klassikaline, lihtne ja praktiline ka. 

Nagu varasematelt piltidelt näha, oli ka meie vanal majaosal klassikalise profiiliga valtsplekk, mis oli roheliseks värvitud. Meie eesmärk oli vana ja uus osa üheks majaks ehitada ja seetõttu läks ka vana maja katus vahetusse.

5579093t1h8b8e
Katus 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katusepleki ja paigalduse hinnapakkumisi võtsin ma juba eelmisel aastal kui veel vundamentigi polnud, et teha hinnavõrdlust ja saada mingi ülevaade, millise summaga peaksime arvestama. Võtsime pakkumisi mitmest firmast ja hinnapakkumised kõikusid 3600-17000€ vahel. Suures osas mängis siin hinna juures rolli ka tegelikult tehtavad tööd. Ma ei osanud väga täpselt seda hinnapakkumist küsida ja nii oli näiteks 17000-eurose hinnapakkumise sees ka roovituse tegemine, mille me tegelikult plaanisime ise teha ja 3600-eurose hinnapakkumise sees oli põhimõtteliselt vaid plekk, kinnitused, vihmaveesüsteem. Hinnapakkumised võtsin: Katus24-st (kõige soodsam hind, ilma paigalduseta), Toode AS-lt, Eksklusiivehitus OÜ-lt (selle võtsin sõbra soovituse peale, sisaldas ka roovituse tegemist) ja Olly-lt (viimaselt pakkumist ei tulnudki).

Me soovisime puidutööd ja aluskatte paigalduse ise ära teha ja kogu katusepleki, vihmaveesüsteemid ja ka katuseaknad tellida katusefirmalt. Kõige detailsema pakkumise tegi Toode AS, kes tõesti saatis kolmelehelise nimekirja materjalidest ja töödest ja täpsustused, mis kuulub hinna sisse ja mis mitte. Kuigi nende pakkumine ei olnud kõige odavam aga oli kõige detailsem, siis otsustasime nende kasuks. Kui esimese pakkumise võtsin ma 2015. aasta juulikuus, siis uuesti kirjutasin ma neile selle aasta aprillis. Teavitasin neid, et oleme otsustanud nende kasuks, aga soovime pakkumises muudatusi teha – näiteks vahetasime me välja katuseaknad. Nende pakutud olid Roto omad, aga meie soovisime kindlasti Veluxi omasid. Olime neid aknaid võrrelnud ehitusmessil ja otsustanud, et Veluxi omad meeldivad meile rohkem – tundusid kvaliteetsemad ja parema välimusega.

Katuse pakkumise kinnituse tegin ma selle aasta maikuus ja siis tuli maksta esimene osa hinnapakkumisest st pool summast, et kindlustada omale sobival ajal paigaldus. Eeldasime, et see saab võimalikuks juulikuus, aga kindlat kuupäeva ei osanud ma ju ennustada, kuna mul puudus kindel teadmine, mis kuupäeval me eeltööd valmis saame. Kahekesi ehitades ei saa päris täpselt ajakava sättida – pealegi sõltus katuse eeltööde tegemine väga suures osas ilmast. Tööde nimekiri on meil tehtud kuude kaupa ja juulisse olid plaanitud kõik need tööd, mis olid tellitud – katuse ja akende paigaldus ja betooni valamine esimesel korrusel.

Katuse hind tuli veidi üle 10 000 euro ja see sisaldas kõiki lisasid, sh katuseaknaid, korstnapühkija luuke, vihmaveesüsteeme jms vajalikku. Katuse pind kokku oli ligi 279m2 ja katusekatte materjaliks valisime uudse Klassik MattNova katusekatte, mille paksus on 0,6mm. Värvitooniks on tumehall (RR23). Samas toonis tellime hiljem ka akendele alumised plekid aknafirmast.

Toode AS tuli enne lõpliku pakkumise tegemist ka koha peale, et võtta täpsed mõõdud ja täpsustada meie soovid. Suhtlus nendega oli väga kiire ja vastutulelik. Katuse eeltööde tegemisel suhtlesime nende müügiesindajaga pidevalt, kui mõni küsimus tekkis ja nii sai näiteks ümber vahetatud katuseakende avanemine – esialgu planeerisime altpoolt avanevaid aknaid, aga kui majakarp püsti oli, tundus et käepärasem oleks neid avada ülevalt.

Katuse paigalduse eelduseks oli sarikate katmine kilede ja roovitusega ja tuulekastide ehitamine. Tuulekastilauad tuli eelnevalt ka värvida ja kuna meie plaan oli ka välisvoodrilauad kõik ise värvida, siis ostsime selleks tööks kompressori.

Katuse eeltööd võtsid kõikidest muudest töödest kõige kauem aega – kokku tegime neid 41 päeva – muidugi mitte iga päev, sest puhkus sai poole pealt läbi ja kõige suurem aeg – mitu nädalavahetust ja õhtut – kulus selleks, et vana maja katus sirgeks saada. Kui vanalt majaosalt plekk maha võeti ja me loodi sinna peale panime, polnud seal pea ükski laud loodis. Tuli hakata tegelema selle loodiajamisega. Arvestades, et selle aluspind oli tehtud servamata laudadest, mis kõik olid erineva paksusega, siis oli see üsna aeganõudev töö. Lisaks oli katuse keskosa kergelt sisse vajunud ja kuna me sarikaid väljavahetada ei tahtnud, siis tuli see kuidagi korda saada muid meetmeid kasutades. Toestasime vana maja pööningu seest poolt uute prussidega ära ja tõstsime seal, kus tõsta kannatas. Ülejäänud töö käis õhukeste puiduklotsidega kiile lüües ja loodiga tervet katust üle käies.

17. juuli õhtuks olime katuse eeltööd valmis saanud ja kirjutasin katusemeistrile, et meie poolest võib hommepäev plekki paigaldama tulla. 20. juulil alustasid katusemeistrid tööd.

5654611t1hf0d4
Katuse eeltööd valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Katust tehti kokku 4 päeva. Juba esimese päeva õhtul – kui katuseplekki oli vaid 6 paani pandud, käisin ma muudkui katust imetlemas. Oli see ju esimene päris viimistletud osa.

5654627t1h57b6
Katuse paigalduse teine päev
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654629t1ha67f
Katuse plekk paigaldatud
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5654631t1h3770
Uus katus, 23. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Töö tehti väga põhjalikult ja korralikult ja me jäime katusega väga rahule.

Samaaegselt valati ka esimese korruse põrand ära ja sellest kirjutan järgmises postituses.

Jälgi minu blogi ka Facebookis: Minu kodu lehel.

Katuse eeltööd ja korstna ehitamine

Puhkus on läbi ja nüüd teeme töö kõrvalt maksimaalse, et majakarp sügiseks kinni saada. Tempo on muidugi langenud seetõttu, et ei saa iga päev tegutseda ja oleme natuke graafikust maas, aga midagi hullu ei ole, sest terve juuli oli plaanitud tellitud töödele ja need ei võta väga kaua aega.

Peale puhkuse lõppu käis päeval isa üksi ehitamas ja õhtul kui mees töölt tuli, viisin mina isa koju ja mees jätkas ehitusega – põhiliselt katuse eeltöödega. Vihmasajuga paigaldasime penosid esimese korruse põrandale ja ilusa ilmaga tegime katust edasi.

5579103t1h2bf9
Põrand soojustatud – pilt tehtud 5. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt KokkEnter a caption

Katuse eeltööd võtsid oluliselt rohkem aega kui me planeerisime. Esialgne plaan nägi ette, et juulikuuks on meil kõik eeltööd tehtud, et töömehed saaks paigaldada kütte, valada põranda, paigaldada katuseplekk ja aknad – kõik need tööd on meil poole summa ulatuses makstud ja juulisse plaanitud, ent praegu pole katuse eeltöö veel lõpetatud. Vähe on jäänud teha aga suuresti oleme sõltunud ilmast ja ajast – töö kõrvalt ei jaksa alati teha ka.

Katuse eeltööd olid ajakulukamad just keerulise ligipääsu tõttu – meil pole kordagi ühtki tõstukit ega tellingut renditud olnud. Kõik tööd on siiani tehtud redelite abil ja sõna otseses mõttes katusel turnides, ka materjalide üles vinnamine. Kui katusekarkass veel lahtine oli, siis sai läbi teise korruse kergemalt ligi. Peale selle sulgemist tuli redelil üles-alla ronida ja poolküürakil ja põlvili töid teha. Põlvekaitsmed olid meestel küll igapäevaselt kasutuses.

Kui uue maja katuse kile ja roovitus tehtud oli, jõudsime etappi, kus pidime otsustama, mis vana maja koledast korstnast saab. Pööningul oli korstnajalg nii pragusid täis, et tegelikult teadsime juba enne ehitama hakkamist, et lähiajal see töö ära teha tuleb, aga miskipärast me väga ei kiirustanud ka sellega. Nüüd siis keset suve oli vaja kiirelt leida keegi, kes selle maha lammutaks ja uue laoks. Põhimõtteliselt oleksime selle tööga ka ise hakkama saanud, aga mees ei tahtnud seda teha ja nii ma siis hakkasin järjest ettevõtteid läbi helistama. Ma ei mäletagi mitmesse ma helistada jõudsin – kõik teatasid, et neil on hirmus järjekord töödel ja aega pole. Lõpuks tuli appi kõikvõimas Facebook ja sain mitmeid häid soovitusi. Saatsin kirjad laiali ja jäin ootama.

5579045t1h24fc
Uue majaosa katuse roovitus valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Üks ettevõte – Kivix korsten – võttis kohe ühendust ja soovis enne objekti näha, et saaks täpse pakkumise teha. Tuligi lausa samal päeval (jaanilaupäeval, muide) kohale ja tegi kiirelt ka hinnapakkumise – vana korstna lammutamisele alates pööningu põrandast ja puhasvuuk ladumisele nõuetekohaselt. Hind tundus meie jaoks krõbe ja seetõttu otsisin veel teisigi tegijaid. Facebookis soovitati Siimu Ahjud poole pöörduda. Nii ma tegingi ja nende hinnapakkumine oli oluliselt soodsam. Kuna mõlemal oli kutsetunnistus antud töö teostamiseks ja hinnapakkumine sisaldas kogu tööd, aga üks oli teisest odavam, saigi valitud hoopis Siimu Ahjud töö teostajaks. Lisaks otsustasime, et ühe lõõri jätame ladumata, sest ventilatsioon ei vaja tegelikult tellisest korstent ja selle pisikese majakese katusel selline lahmakas korsten nägigi naljakas välja. Selle muudatuse tõttu saime hinna veelgi soodsamaks.

Korstnatöödel olid lisaks ladujale ka abilised ja töö käis nii kiirelt, et ma oma töö kõrvalt ei jõudnudki väga pildistamas käia. Ühtlasi tekkis mul küsimus – kui palgata keegi tööd tegema oma majas või krundil siis, kas palkaja peaks lõunat ka pakkuma? Ma vähemalt ei pannud tähele, et mehed ise söömas oleks käinud ja päev möödus kuidagi nii ruttu ja hirmsa kuumaga endal väga söögiisu ei olnudki.. Esimese päeva õhtul küsisin ääri-veeri, et kuidas sellega on ja vastuseks sain, et on tellijaid, kes eeldavad, et nad isegi segu tegemiseks oma vee kaasa võtavad. Uskumatu! Mul poleks midagi selle vastu, et ehitajatele süüa ka pakkuda. Pakkusin nii kohvi kui jäätist ja teisel päeval kutsusime sööma ka, aga nad piirdusid vaid veega. Ausalt öeldes oli mul neist veidi kahju – ma tean kui umbne seal pööningul on ja ega katusel lõõskava päikese käes ka parem polnud. Endal olid riided selga kleepunud pelgalt toas arvuti taga istumisest… Just nendel päevadel kui korstnatööd käisid oli lauspäike ja +28 kraadi.

5579117t1hf056
Korsten pooleli 30. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Teise päeva hommikul, kui isale järgi sõitsin, tuli mul geniaalne idee.. Meie suurimaks murekohaks oli vanalt majalt katuse pleki alla saamine. Isal oli seda tööd pea võimatu üksi teha ja mees oli ju juba tööl tagasi. Hinnapakkumises sisaldus aga ka korstnakivide teisaldamine maja tagant muru seest ehitusprahi hunnikusse – töö, mida ma oleksin võinud ise – näiteks koos lastega – teha. Mõtlesin, et pakun töömeestele, et tirigu plekk maha ja jätku need kivid sinnapaika. Olin valmis ka juurde maksma, aga mehed olid kohe nõus. Ja nii nad siis peale korstna ehitamise lõpetamist pleki alla loopisidki ja minul jälle üks mure vähem.

Siimu ahjud oli esimene ettevõte, kes meil abis käis ehitusel – kui koparent juhiga ja akende mõõtmine välja arvata. Natuke kartsin, et kas ikka jään tööga rahule… Aga see raha läks küll 100% õigesse kohta. Me ise oleks seda vist paar nädalat teinud ja siis ka poleks tulemus nii ilus jäänud. Ilma naljata – me käisime ikka pool õhtut ümber maja ja imetlesime. Leppisime Siimuga kokku, et ka uue maja kamina ja korstna ehituse pakkumise võtame neilt.

5579093t1h8b8e
Korsten valmis – 1. juuli, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579247t1h91b3
Mu väike tubli abiline
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Korstna ja pleki lammutamisel oldi nii ettevaatlikud, et enamus lillepeenraid jäid puutumata, vaid paar lille oli pikali. Ja kuigi ma polnud otseselt palunud plekki aia äärde tassida, tegid töömehed ka selle ära. Igati tubli töö oli!

Vana korstna lammutusest tulnud kivid tassisin koos pisema tüdrukuga maja ette prahihunnikusse. Aega võttis kaks õhtut.

Lisaks sellele, et korsten nüüd kena välja näeb, julgen ma nüüd talvel rahus ahju tuld teha kartmata, et mu saepuru täis pööning säraküünlana leeke üles võtab ja see hingerahu maksab rohkem kui miski muu.

5579067t1h7b38
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5579077t1ha4e6
Katus 5. juulil, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.

Maja puitkarkassi ehitus ja hind

Karkassi ehitamine on lõppenud ja saan teha kokkuvõtva postituse töödest ja neile kulunud summadest. Rõõmsaks teeb see, et me oleme kenasti graafikus ja ei ole oma esialgset kalkulatsiooni ületanud. 

Teise korruse karkass võttis oluliselt rohkem aega kui esimene korrus, sest viilu tipp oli maapinnast umbes üheksa meetrit ja kohati oli seal kõõlumist turvarihmadega viilu harja peal.

Kahjuks ei suutnud ma tähele panna, mis kuupäeval täpselt teise korruse karkass valmis sai, aga võib öelda, et umbes kaks kuud läks karkassi püstitamiseks. Sellest poolteist oli töö kõrvalt õhtutel ja nädalavahetustel. Parim nipp, mida kiire karkassi püstitamise jaoks soovitan, on osta kuiv höövelpuit karkassi jaoks. See on tiba kallim kui hööveldamata, aga vähem pinde, siledam ja mugavam kokku klopsida. Kogu karkassi peale oli ehk kolm-neli lauda, mis olid nii banaaniks kuivanud, et tõstsime need kõrvale. Samas sai neid väiksemates kohtades osaliselt kasutada. Pealegi jäävad meil esimesel korrusel kandetalad nähtavale ja laelauad lähevad nende vahele ja seega oli mõistlik valida viisaka välimusega talad.

Puitkarkassi hinnauuringuid tegin põhiliselt mina ja uurisime hinda viielt erinevalt firmalt – üks neist oli Keila puidupood, lisaks kolm suuremat ettevõtet, nagu ESPAK, Puumarket, Puidukeskus  ja lisaks üks meie ligidal asuv ettevõte – Nõmme puidupood. Hindu võrreldes leidsime, et Keilas asuv Puidupood (Realty Group OÜ) pakub konkurentsitult kõige paremat hinda ja mis veelgi olulisem – kõige paremat valikut, kiiret teenindust ja transport kraanaga krundile oli uskumatult odav. Mees on sinna nii palju helistanud juba, et teda teretatakse nüüd nimepidi…  Nõmme puidupoest ostsime vaid kaks 200×200 mm kandetala, mis jäävad köögi ja söögitoa vahele nähtavale, sest sealt sai samal päeval talad kätte ja meil oli kiirelt vaja, sest vahelae ehitus oleks muidu sel päeval seisma jäänud. Enamik kinnitusvahendeid sai ostetud K-Rautast, kus meil on kaardiga 7 protsenti soodustust kogu kaubalt. Paaril korral sai neid ostetud ka Ehituse ABCst ja Bauhofist, aga mõlemas olid need kallimad ja seega sai suurem osa toodud siiski K-Rautast.

5519723t1h6689
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5519733t1h1d91
Maja puitkarkass valmis
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu ma juba maininud olen, siis meil on enamik tööriistu olemas juba varasemast – saed, trellid, redelid, nurgikud, loodid ja muu selline. Siiski vahel avastame, et midagi on juurde ka vaja. Töövahenditest sai juurde ostetud üks redel, lööktrell, kiivrid, maskid, kindad, talid, turvarihmad katusel töötamiseks ning lisaks erinevaid puidupuure, trelliotsikuid. Viimaseid ikka kulus. Mingi hetk tegime arvutuse, et mees lasi päevas üle 600 kruvi trelliga kinni – kruvid olid 10–14 cm vahemikus pikkusega.

Kokkuvõttes olid kogu maja karkassi ehitamise kulud sellised:

Puidumaterjal (enamik Keila puidupoest): 7300 eurot

Kinnitusvahendid (enamik K-Rautast): 1289 eurot

Tööriistad ja kaitsevahendid: 268 eurot

Talad ja nende taldmiku valamiseks betoon ja kinnitusvahendid: 263 eurot

KOKKU:  9120 eurot

Summad on ümardatud täisnumbriteks ja sisaldab vaid loetletud materjale. Vundamendi ja karkassi hind siiani kokku 15 424 eurot.

Praegu käib paralleelselt kolm tööd korraga: mina tegelen vana majaosa pööningu korrastamisega – täpsemalt saepuru kilekottidesse toppimisega, mis on hull töö – ilma maskita ei saa seal väga midagi teha. Mul on ka abiline – mu vanaema, kes ei suuda paigal püsida ja kibeles appi ehitama. Kuna ehitusel pole meil kahel miskit teha praeguses etapis, siis varusin kilekotte ja maske ja täidame jutuvada saatel kilekotte saepuruga. Mees ja isa tegelevad kas katuse eeltööde või põranda soojustamisega – seda olenevalt ilmast, aga sellest juba järgmistes postitustes.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodulehel.

 

Sarikapidu ehk teise korruse karkass hakkab valmima

«Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad…  Kas teilt saaks tänase päeva jooksul sarikapärga tellida?»

Enamvähem võib selle kahe lausega kokku võtta segaduse, mis mu peas toimub. 6. juunil algas meil mõlemal ametlikult puhkus ja plaan on iga päev maksimaalselt ehituse peal mütata. Teise korruse karkassi olime siiani õhtutel ja nädalavahetustel teinud. Muidugi, mina võtsin sellest väga vähe osa, sest suurema osa ajast tegin ma tööd, valmistusin oma kooli lõpetamiseks ja lõputöö kaitsmiseks, ajades samal ajal ka majaga seonduvat paberimajandust  – tehes materjalide tellimusi, hinnavõrdlusi ja korrastades maja ehituse dokumentatsiooni ja pildimaterjale ning mis põhiline – hoidsin kodu korras, valmistasin süüa ja tegelesin lastega. Mees koos isaga on kogu töö ära teinud ja ma vaid aegajalt käinud aidanud materjale teisele korrusele tõsta.

Ma ei soovita kellelgi samal ajal koolis käia, täiskohaga tööd teha ja kahe lapse kõrvalt veel maja ehitada. Ma miskipärast arvasin, et saan kõigega edukalt hakkama. Lisaks, et ikka kohe üldse igav ei hakkaks, otsustasin ma lausa kahte õppesse korraga sisse astuda ja need nominaalajaga lõpetada, mis mul tõenäoliselt ka õnnestub. Sellisel puhul muidugi mingi osa kannatab – selleks on mu tervis. Kui ikka iga öö rampväsinuna voodisse vajud ja mõtetes käib nagu kiirrong, mille igas vagunis on üks tegemist vajav töö või asi, mille olen järjekordselt unustanud ning uni alles kella 3-4 vahel hommikul saabub, siis üks hetk keha ei pea enam vastu. Viimasel ajal on mul lihtsalt nii totaalne üleväsimus, et kui lõunapausi ajal mõne õppematerjali või kõne visandi ette võtan, siis ma lihtsalt üsna pea vajun märkamatult magama. Kaua mul muidugi magada ei lasta, sest peagi on mõni väike tegelane palumas jäätist või morssi või mees koos isaga kohvipausi nõudmas ja tuleb jälle end püsti ajada.

Loodan, et saan puhkuse ajal mõnel päeval lihtsalt puhata, päikest võtta ja raamatut lugeda… Kuigi ennast teades ja teades, et 30. maiks, 2017 peab meil kasutusluba olema käes, ei pruugi seda juhtuda.

Kui esimese korruse karkass käis nagu lapsemäng – maksimaalselt kolme päevaga sai valmis, siis teisega oli nikerdamist rohkem. Seal oli vaja ju lauad nurga all saagida ja joonis oli keerulisem kui esimesel korrusel. Kui esimene korrus oli kokku umbes 3meetrit kõrge – nii et vabalt sai redeli pealt asju aetud, siis teine korrus kuni viilu tipuni oli veel üle 5meetri ja see oli juba paras kõõlumine. Käisin selleks tööks spetsiaalselt turvavöösid ostmas, mis käisid ümber kõhu ja siis rihmade ning karabiinidega ümber prusside. Tellingud ehitasime ajutised ja otse karkassi külge. Mulle tundus see isegi turvalisem variant kui need metalltorudest kokkupandavad tellingud, mida tüüpiliselt kasutatakse. Kui vahelae talad olid paigaldatud, kinnitasime ajutiselt vahelaeplaadid ja jätkasime teise korruse karkassiga selle peal. Nii oli kõõlumist vähem ja sileda kindla pinna peal oli jälle hea vaheseinu ja detaile kokku kruvida ning püsti tõsta.

 

5482615t1h5058
Pilt tellingutest vahelae ehituseks 1. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482505t1hc7cb
Vahelae laagid 15. mai, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Olles ise töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel käinud, tean üsna hästi, mida jälgida ja käin pidevalt õiendamas, et prillid ette ja klapid pähe ja kiiver pähe.. Ega mehel pole ka lihtne olnud – iga päev trelliga sadu kruve kinni lasta – see hakkab üsna pea käenärvidele. Teadmiseks siis teistele: vibreerivaid tööriistu ei tohi pikaajaliselt järjest kasutada. Tuleb teha pause ja teha vahepeal miskit muud, sest muidu võivad käenärvid tõsiselt kahju saada – surin kätes, käte „suremine“, nn valge käe sündroom jms ebameeldivused. Heal juhul need taastuvad mõne aja pärast, halvemal juhul ilmselt mitte.  Kui ma õigesti mäletan, siis üle 15min järjest ei tohiks vibreeriva tööriistaga töötada – lihvijad, trellid jms. Sellisteks töödeks on tegelikult ka spetsiaalsed vibreerimise mõju vähendavad kindad olemas, aga kuna neid saab ilmselt spetsiaalsetest töövahendite poodidest, siis ma pole nende ostmiseni veel jõudnud. Pealegi on nende kohta vastakaid arvamusi – et nad oluliselt siiski ei muuda seda vibreerimise mõju ja sellegipoolest ei tohiks pikalt järjest nende masinatega töötada.

5482645t1hd978
Otsaseinad kerkivad teisele korrusele – 28. mai, 2016. Need kaks lauda siin küljel diagonaalselt on selleks, et OSB plaate mööda neid talidega üles vinnata. 
FOTO: Kärt-Britt Kokk

6. juunil said ka esimesed sarikad püsti. Samal päeval harjutasin ma oma lõputöö kaitsekõnet ja samas pidin käima ehituspoes kruve juurde toomas, autot tankimas, süüa hankimas (valmistoit seekord), jõudsin viia väiksema lapse vanaemale tööjuurde ja vahepeal ka esimesse tee peale jäävasse lillepoodi sisse astuda ja vuristada:  «Mul on kohe nüüd ja praegu vaja sarikapärga», endal suurest õnnest lai naeratus näol. Õnneks tehtigi see 30minutiga valmis ja ehituspoest naastes sain selle juba auto peale tõsta ja koju sõita.

5482701t1hcf20
Teise korruse karkass 6. juunil (maja taga)
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sarikapeo traditsiooniline eesmärk on pakkuda ehitajatele töö eest pidu. Sel päeval kui sarikad püsti saanud, peaks töö tellija ehk majaomanik pakkuma töölistele punast jooki (nt veini) ja nt grilli- või piknikupeo. Meie sarikapidu oli ajapuuduse tõttu eriti algeline – punaseks joogiks oli morss, sest ehitamise ajal alkoholi ei tarbita ja söögiks olid kaasa ostetud kebabieined. Morsiklaase lõime kokku ja peale söömist läks ehitus jälle aktiivselt edasi. Ainult kahe ehitajaga (ja ühe abitöölisega – st mina) pole suurt pidu ju mõtet pidada…

5482705t1haa47
6. juuni – maja eest
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482725t1hd474
Vana ja uus majaosa, 6. juuni, 2016
FOTO: Kärt-Britt Kokk
5482709t1hc294
Sarikad koos pärjaga
FOTO: Kärt-Britt Kokk

Praegu on esimese vööprussi paigaldusest alates kulunud täpselt 53 päeva, selle aja jooksul on mehed mütanud ehitada mõned õhtud nädala sees ja enamus nädalavahetused hommikust õhtuni. Nüüd puhkuse perioodil on ilmselt plaan iga päev ikka midagi teha, võib-olla mõni päev vaid vahele jätta, et vahepeal puhata ka saaks. Samas, eks seda ole näha, kuidas see puhkus nüüd kujuneb ja kuidas endal jaksu on. Tänase, 6. juuni seisuga, on teise korruse karkass peaaegu valmis. Vaja on veel mõned sarikad kinnitada ja siis võib hakata katuse eeltöödega tegelema. Järgmised tööd nimekirjas on sellised:

  • Uue maja katuse roovitus, kiled jms
  • Vana maja katuse maha võtmine
  • Vana maja pööningu korrastamine, mis hõlmab ka sealt saepuru välja viskamist
  • Vana maja sarikatele roovituse ehitamine ja kile jms materjalide paigaldamine
  • Torustiku paigaldamine – kanalisatsiooni ja veetorud esimesel ja teisel korrusel
  • Esimese korruse põranda soojustamine penodega
  • Küttefirma peaks tulema küttesüsteemi torusid paigaldama
  • Betooni valamine esimesel korrusel

Kõik see peaks ideaalis juunikuise puhkuse ajal tehtud saama. Kuludest teen kokkuvõtte järgmisel korral kui teise korruse karkass täielikult valmis on.

Jälgi minu blogi Facebookis: Minu kodu lehel.