Kohe kui majavõtmed käes, läks kibekiireks. Eesmärgiks oli kogu maja sisemus ringi teha vaid kahe kuuga, sest juba juunis pidime vabastama oma korteri ja kolima majja.
Majavõtmed käes, käärisime käised ja hakkasime remondiga pihta. Täpset alguskuupäeva ma ei mäleta, aga lammutustöödega tegime algust aprillikuus 2014. aastal. Alustasime maja tühjaks tassimisega – kõik, mis vähegi veel sees oli, viskasime välja. Alles jäi vaid nõudepesumasin. Ülejäänud – sealhulgas köögitehnika ja mööbli, otsustasime välja vahetada uuemate, korralike ja praktilisemate vastu.
Üheksast viieni olime mõlemad kontoris oma päevatööl, õhtul sõitsime lastele järele ning seejärel majja tegutsema. Töölt koju oli umbes 30kilomeetrit ja pea samapalju siis kodust maja juurde. Eesmärk oli saada maja remonditud hiljemalt juunikuuks ja siis sisse kolida. Tempo oli nii hull, et sõime seda, mis kiirelt kättesaadav oli ja koju magama laekusime alles keskööl või peale seda. Remondivabu päevi meil praktiliselt polnud.
Maja asub küll linnas, kuid oli kuivkäimlaga. Kõige prioriteetsem töö oligi maja linna kanalisatsioonivõrku ühendamine ja korraliku pesuruumi ning köögi ehitamine. Köögis asuv vana duširuum ja esikus asuv kuivkäimla läks lammutamisele ja plaan oli teha endise kuivkäimla koha peale dušinurgaga WC, kuhu mahuks ka pesumasin, mis enne paiknes magamistoas. Köögis dušinurga lammutamisel selgus, et seal oli aastaid vesi põranda alla voolanud ja ära mädandanud pea kõik kööginurga alla jäävad põrandalaagid. Tõenäoliselt hoidis seda põrandat keldrisse vajumast vaid must põrand ja laminaat, kuigi ka need olid üsna pudedad.
Tulemuseks oli kapitaalne töö põrandaga – kogu põranda laagid said üles võetud ja välja vahetatud. Keldripealne köögipõrand sai see eest korralikult soojustatud – kui see juba sai üles võetud, siis sai ka see tehtud. Kogu maja kattis tegelikult ca 60aastat vana laudpõrand – köögis oli see nii pude, et selle võis harjaga kokku pühkida kui laminaat sai pealt võetud. Üllatusena tuli põrandalaakide vahelt ka päris mitu kuivanud rotilaipa välja. Lisaks sai siis juba terves köögis võetud ka seinad lahti ja vana äravajunud saepurusoojustuse asemel sai pandud korralik kiht villa.
Lammutustööde lõpetamisel tellisime hiigelsuure (13kuupmeetrit) prügikonteineri ja kõik ehituspraht sai krundilt konteinerisse loobitud. Juba tundus, et päris palju on ära tehtud. Paar nädalat kulus kanalisatsiooni ehitajate leidmisele – otsisime kopameest ja kedagi, kes torud ära ühendaks. Töö tegijaks oli lõpuks meie oma naaber, kes ühe päevaga organiseeris kanalisatsiooni toru linnavõrgust keldrini. Siis jäi ehitus toppama. Nimelt on keldris 60cm paksud paekiviseinad ja meil oli toru just sellest seinast vaja läbi vedada teise maja otsa. Naaber pakkus, et kuu aja pärast saab ta meid sellega aidata, aga enne seda aega pole. Olime juba valmis jätma see töö ootele kuni mul tuli mõte leida keegi, kes tuleks selle augu valmis puuriks. Tegin umbes 10 telefonikõnet erinevatesse teemantpuurimist pakkuvatesse firmadesse kuni üks pakkus, et saab kasvõi hommepäev tulla. Tehtud ta saigi ja töö läks edasi.
Töö käigus tõstsime ringi ka pööninguluugi – enne sai pööningule metallredelist, mis asus kahe välisukse vahel ja oli üsna ohtlik. Lisaks oli sinna äärmiselt ebamugav midagi viia, sest redel oli kergelt kõver ja kõikus. Minu eesmärk oli teha pööningule minek võimalikult turvaliseks ja mugavaks – sellest ka idee pööninguluuk tõsta keset pikka koridori ja paigaldada lahtikäiv pööninguluuk koos redeliga, mis pigem meenutas kerget puittreppi. See oli kindlasti üks asjalikumaid investeeringuid!
Mõlemad magamistoad vajasid esialgsel hinnangul vaid kerget remonti – tapeedivahetust, lagede värvimist ja uut põrandakattematerjali. Vana linoleumi ja laminaadi alt tuli välja tegelikult paksu värvikihiga ehe laudpõrand, mis oli paigaldatud suurte jämedate naeltega. Mul oli äärmiselt kahju, et meil remondiga nii kiire oli ja nii see puitpõrand uuesti laminaadikihi all läks. Ma olen väga vanade materjalide taastamise ja renoveerimise poolt. Näiteks jätsin sihilikult alles vana massiivse puidust tahvelukse, mis ühel magamistoal ees oli, sest see on ainuke asi siin majas, mis veel natuke seda vana maja meenutas, kus mina oma lapsepõlvesuved olin veetnud. Luban, et kunagi kui aega rohkem ja siinne laminaat enam kriitikat ei kannata, võtan selle laudpõranda taastamise ka ette.
Maja küttesüsteemiks olid vana puuahi esikus, mis küttis ka suuremat tuba ja puupliit köögis, mis küttis väiksemat tuba. Kuigi arutusel olid erinevad küttelahendused, mis pakuks veidi rohkem vabadust ja väldiks igapäevast ahjukütmist, jäi lõplikuks otsuseks siiski jätta sama süsteem. Tuleohutuse mõttes kutsusime korstnaid ja küttekehi hindama korstnapühkija, kes samuti oli meie naaber. Ahi oli heas korras, korstnad samuti aga köögipliit oli täiesti katki ja soemüür vajas parandustöid.
Tulemuseks oli üsna suur lisakulu, millega me polnud arvestanud – uus puupliit. Õnneks polnud soemüüri parandamise kulud väga suured ja suure otsimise tulemusena leidsime ka üsna soodsa ja meile sobiva valmispliidi. Maja kütmine puudega aga osutus lausa meeldivaks ülesandeks – külmal talveõhtul ahjus praksuvate puude saatel soojust õhkava soojamüüri ääres tööd teha oli omaette luksus.
Äkki tohib küsida, kuna endal ootab sama töö ees ja tahaks ise tööga hakkama saada. Kuidas te need põrandalaagid paigaldasite? Kas toetuvad ainult vundamendile või toestasite ka alt? Kelder jäi alt tühjaks või täitsite liiva/kruusa/betooniga?
Meil oli kelder vaid köögi all (st mitte kogu maja all) ja laagid toetusid keldriseintele, mis olid paekivist ja väga heas korras. Kasutasimegi neid samu seinu ja lisatoetust ei olnud vaja. Kelder on endiselt kasutusel – tegime isegi uue soojustatud luugi sellele, sest keldris on aastaringselt u 5 soojakraadi ja enne tuli sealt tuntavalt külma läbi. Keldri täitmisel ma mõtet ei näe – pigem hea lisasäilituspind, mille ma igal juhul võimalusel alles jätaksin. Plaanisin seal paekivi+krohvitud seinad uuesti valgeks teha lubjaga aga selleni pole veel jõudnud ja no otsest vajadust ka ei ole.