Vannitoa ehitamine teisele korrusele

Vannitoa ehitamine võttis meil jällegi plaanitust palju kauem aega, sest ma ei suutnud ära otsustada, millised plaadid me valima peaksime. Lisaks läks vannitoast nii palju torusid ja juhtmeid läbi, et kuidagi oli vaja välja mõelda, kuidas need sinna ära peita.

Vannitoa planeerimine

Planeerisin vannituba esialgu paberil ja siis tegin 3D kujundusi, aga see ruum oli keerukas ülesjoonistamiseks – kaldlagi ja ebastandardne kaldlae sopistus, lisaks eenduv seinaosa, mille taha peitsime torud. Kartsin väga, et lõpptulemus jääb üks paras käkk.. Selleks, et parim võimalik tulemus saada, veeretasime ideid nagu pingpongipalle kord ühtpidi ja siis teistpidi kuni olime enamvähem ühel meelel, kuidas asi lahendada.

Seejärel tuli plaadid leida.. Ja see tundus veelgi keerulisem ülesanne, sest mu ettekujutus algselt oli, et me teeme lumivalge vannitoa, heledate põrandaplaatidega ja valge puitlaega – isegi laelauad olid olemas. Ja siis leidsime hoopis hallikirjud plaadid, mis meile meeldima hakkasid. Plaadid tuli meil tellida vaid pildi järgi, sest üheski poes neid koha peal polnud.

Vannitoa ehitamise eeltööd

Kui me olime enamvähem kokku leppinud, milliseid materjale kasutame, tuli hakata eeltöödega pihta. Esialgne seis oli selline, et me olime kipsi paigaldanud, osaliselt seinte hüdroisolatsiooni ära teinud ja põrandas asuvad küttetorud kinni valanud.

Juba paar aastat olid meil siin seisnud põrandaplaadid, mille välimuse ma juba unustanud olin; vann koos penost ümbrisega, WC-pott (samasugune, nagu meil allkorrusel pesuruumis), vannisegisti ja veel pudipadi, mis ehitusest üle jäänud oli ja sai siin ära kasutada. Seega vannitoa ehitamine praegu meile eriliselt kulukaks ei läinudki – seinaplaadid saime üsna soodsalt ja palju asju puudu ei olnudki.

Alustasime ruumi enamvähem tühjaks tassimisega, et saaks seinade hüdroisolatsiooni ära lõpetada.

Kuna kasutasime ära ka alumise korruse ehitusjäägid, siis hüdroisolatsioon oli meil kahes toonis – üks oli hallikas ja teine sinine. Aga kõige rohkem vett saavad pinnad said korralikult üle tehtud ja õhem kiht läks ka lakke ja kuivadele seintele.

Seinte plaatimine

Seejärel sai hakata seinu plaatima. Me algselt plaanisime plaatija palgata, aga kuna tal oli juba pikaks ajaks tööd ette planeeritud, siis otsustasime, et proovime ise. Oleme enne ka plaatinud, aga mitte sellises mõõdus plaate nagu seekord valitud said. Valitud plaadid olid 60x60cm, üsna rasked ja meie suurim hirm oli, et nad lihtsalt vajuvad paigast.. Selle vältimiseks ehitas mees teise plaadirea toetuseks puidust rakise – st kruvis seina loodis prussid, et plaate toetada.

Mees plaatis üksi, ma ei saanud eriti aidatagi millegagi. Iga päev tegi ühe rea ja jättis siis kuivama. Plaatimisel alustatakse alati seina teisest plaadireast, siis plaaditakse põrand ja kõige viimasena paigaldatakse alumine plaadiring. Kasutasime ehitusest allesjäänud teibiga kaitsekilet juba plaaditud seina kaitsmiseks. Plaadisegu eemaldamine plaadilt, kui see kuivanud, on suhteliselt õudne töö.. Soovitan koheselt puhastada kui kuskile satub.

Kasutasime ka spetsiaalseid plaatimise klambreid, millega oli väga lihtne plaadid ühetasaseks saada. See kindlasti kiirendas tööd oluliselt.

Kuna meil muu elamine juba enamvähem kõik puhas ja viimistletud, siis otsustasime, et ühtki plaati me toas ei lõika. Kõik plaadid said lõigatud õues. See tolm, mis plaatide lõikamisest tuleb, on päris peen tolm ja ei tahtnud seda elamisse. See muidugi tähendas mehe jaoks palju edasi-tagasi jooksmist ja täpset mõõtmist, et ei peaks topelt jooksma.

Põranda plaatimine

Kui seinad sai plaaditud, siis oli põranda kord. Mu mees ei salli tegelt plaatimistööd üldse, seega kujutage ette tema “rõõmu”, kui ma teatasin, et ideaalis võiks need põrandaplaadid olla kalasabasse laotud. Et ka mina osa sellest “rõõmust” kanda saaksin, andis ta mulle ülesandeks plaatide paigutus ise välja mõelda.

Panin siis vannitoa põrandal esialgu kuivale põrandale puslet kokku ja katsetasin, kuidas ilusam jääks. Eesmärk oli saada plaat niimoodi jooksma, et kuskile väga väikeseid plaadikilde paigaldama ei peaks.

Kui süsteem plaatidele oli välja mõeldud, siis tuli hakata põrandaga tegelema. Põrand oli ebatasane, kaldlae all kohati rohkem kui sentimeeter mööda. Seega tuli veidi isetasanduva seguga põrandat paranda. Kui mees oli põrand seguga tasandanud ja põrand ööpäeva kuivanud, siis kandsin peale hüdrokrundi ehk nakkedispersiooni. See on selline läbipaistev veidi kleepuv vedelik, mis paneb tolmu kinni ja teeb hüdroisolatsioonile hästi nakkuva aluse.

Nüüd sai ette võtta põranda hüdroisolatsiooni.

Põrandale hüdroisolatsiooni kandmist alustasin nurkadest. Pintsliga katsin paksult nurga, surusin nurgatugevduslindi pahtlilabidat kasutades korralikult nurka ja tõmbasin uuesti hüdroisolatsiooni kihi peale.

Samamoodi sai tehtud kõik põranda ja seina ühenduskohad ja ka torude ümbrused.

Kui nurgad olid tehtud, tuli kogu põrand hüdroga katta.

Seejärel lasta esimesel kihil kuivada ja uuesti üle teha. Alguses tegin ma seda laia pintsliga, aga siis pidin poest hüdroisolatsiooni juurde tooma ja ostsin ka rulli, millega seda peale kanda. Nii läks kiiremini.

Kui hüdro oli kuivanud, proovisime uuesti plaate põrandale ja mees tegi markeriga enamvähem mustri ette, kuidas plaat jooksma peaks.

Seejärel sai paari päevaga kogu põrand plaaditud ja sai seina alumise plaadireaga edasi minna.

Kuna meil oli vann plaanis sisse ehitada, siis selle alla plaate ei pannud.

Plaatide vuukimine

Kui kõik oli plaaditud ja kuivanud, siis sain mina vuukima hakata. Valisin helehalli vuugi ja otsustasin, et nii põrand kui seinad saavad ühe ja sama tooniga vuugi. Plaadid olid sarnastes toonides ja helehall vuuk sobis sinna minu meelest hästi. Ühtlasi tähendas see seda, et saan kogu vuukimisega ühe jutiga ühele poole.

Kellel rohkem plaatimist ees soovitan osta korraliku plaatimiseks mõeldud hõõruti (tald koos švammiga). Mul oli vaid see väike kummist vuugilabidas (pigem kaabits) ja jube nüri oli teha, aga karantiini tõttu ei hakanud selle pisiasja pärast poodi jooksma. Lisaks – ma loodan, et ma ei pea vähemalt järgmise 10a jooksul enam midagi plaatima… Sain hakkama ka selle väikse kummispaatliga. Vahepeal pesin juba kuivama hakanud vuuki üle, et plaatidele väga palju segu ei jääks ja vuuk ilus sile jääks. Selleks kasutasin tavalist suurt käsna ja külma vett.

Peale märja käsnaga vuukide silumist jätsin vuugid üleöö kuivama ja järgmisel päeval nühkisin kuiva lapiga plaatidelt vuugisegu maha.

Lae viimistlemine

Kuigi meil seisid garaažis vannitoa jaoks mõeldud valge vahaga laelauad, siis need olid seal seistes kõveraks tõmmanud. Isegi kuigi nad olid tihedalt kiletatud pakkides ja üksteise otsa ladustatud, olid nad nii kõveraks kuivanud, et otsustasime, et neid me ei hakka isegi üritama paigaldada. Ühest teisest blogist – Margiti blogist – oli mulle silma jäänud tume lagi pesuruumis ja olin sellesse armunud.. Seega ainuõige otsus tundus meile ka selline tume lagi teha.

Kui me puiduangaaris voodrilaudu vaatasime, siis mõtlesime ka sellele, et sama puiduga peaksime tegema ka WC-poti taguse seina ja vanniümbruse.. Voodrilaua liiga suured vahed mulle ei meeldinud ja kuna sobiva “lõikega” voodrilauda me ei leidnud, siis otsustasime lahendada asja eriti lihtsalt. Ostsime 18x70mm mõõdus tavalised höövellauad.

Lakke paigaldasime kõigepealt reikad ja siis nende peale tihedalt üksteise kõrvale höövellauad.

Igaks juhuks ei õlitanud neid ka enne paigaldust, sest kogemus näitab, et juba ühe ööga võivad puidud meie soojas garaažis kõveraks tõmmata. Eesmärk oli nad kiirelt lakke saada ja siis alles õlitada. See, et vahed sisse natuke kuivavad, meid ei heidutanud… Niikuinii kuivavad.

Wc taguse ja vanni ümbrise ehitamine

Kui lagi valmis oli, siis tuli sama teha ka vanniga ja wc-poti tagusega. Need olid natuke keerukamad puidutööd, sest palusin mehel teha need diagonaalse puiduga. Mulle tundus, et lihtsalt sirgelt ei jääks nii ilus ja kuna meil plaadid kalasabasse said pandud, siis diagonaalis tundus paremini sobivat. Mehel tuli leiutada ka avatav luuk, et oleks ligipääs teise korruse küttetorude regulaatoritele, mis asusid WC-poti kõrval.

Minu meelest lahendas selle nii ilusti. Ei kujutaks ette, et meil siin mingi valge plekist luuk oleks..

Vanni paigaldamine

Me olime juba mitu aastat tagasi vanni ära ostnud. Kuigi ma unistasin kivivannist, siis kui oli selgunud, et alla korrusele see ära ei mahu ja et teisele korrusele me seda tassima ka ei hakka, sai valitud tavaline vann Camargue valikust Bauhausis. Vanniga koos saime ka penost ümbrise, mis esiteks aitab vannivee temperatuuri hoida pikemat aega ja lihtsustab ka vanni sisse ehitamist. Näiteks saab seda ümbrist plaatida.

Meie otsustasime katta ta puiduga. Selleks pintseldasin peno nakkedispersiooniga kokku ja lasin kuivada. Mees liimis lõigatud ja servadest kumeraks lihvitud lipid otse penole. Seni ei ole veel miskit lahti kuivanud, õnneks.

Vahepeal sai seina ka peeglikapp ja dušisegisti lift seina paigaldatud. Torutööd tegi mees seekord kõik ise – ma ütleks, et ta teeb paremini kui need nn torulukksepad, kes meil käinud on.. Natuke pidin abiks olema siis kui vanni äravoolu paigaldada oli vaja, muidu aga sai ta sellega ideaalselt ise hakkama.

Ventilatsiooniava katte valisime puidust ja õlitasime laega sama tooni.

Vannitoa uks

Vannitoa uksega oli meil jälle paras saaga. Ma ei saa aru, miks meil alati ustega igavene jama on. Näiteks oma maja välisust ootasime me “kogemata” kolm kuud, sest tehases läks meie tellimus spämi postkasti ja avastati sealt kuus nädalat hiljem kui uks juba valmis olema pidi..

Seekord oli mul vaja vannitoa uks tellida ja tahtsin samasugust nagu kõikidel teistelgi tubadel – kuue klaasiruuduga, klaas aga teatud mustriga, et läbi ei näeks. Peale mitut korda küsimist, tuli välja, et selle klaasiga nad uksi ei toodagi enam.. Vot sulle. Kui sa 3 aastat hiljem sama ust tahad saada, siis ei saa ja kõik. Ma siis otsustasin selle peale, et siis tuleb ilma klaasideta uks panna sarnase tahveldusega. Parasjagu oli Bauhofis sellel ülihea hind ka ja 200-eurose vale klaasiga ukse asemel saime selle ukse hoopis 59 euroga. Nii, et natuke võidus ka.

Uks paigas ja jälle õlitama. Puidu õlitamisel kasutan ma pea alati üht ja sama tooni – Osmo antiiktamme tooni. Mulle meeldib, et see jääb ühe kihiga juba piisava tooniga, on selline mõnusalt tumedam toon ja pole liialt kollane. Hästi lihtne kasutada ka – igaüks saab hakkama. Võib üsna julgelt puidu sellega üle pintseldada ja sis piki puidusüüd lapiga sisse hõõruda, ühtlasi ka üleliigse maha pühkida. Toob puidumustri hästi esile ja jääb selline mõnusalt rustikaalse välimusega, samas käe all väga siidine.

Vannitoa riiulite ehitamine

Kõige viimasena sai viimistletud see tobe seinaorv, mis mulle paraja peavalu oli valmistanud. Siitkaudu lähevad teise majaossa küttetorud (sellest see seina madal eenduv osa paremal pool ja ühtlasi jooksevad siitkaudu ka internetikaablid teisest majaosast meile. Kui peaks kunagi olema vajadus neile ligi pääseda, siis ei pea vähemalt plaaditud seina lõhkuma, sest ma katsime selle seinaosa MDF-plaadiga, mille ma mööblivärviga halliks värvisin. Kusjuures halli tooni keerasin ise kokku, et mitte poodi minna – mul oli nii valget kui musta mööbli värvi kodus olemas.

Otsustasin juba planeerimise käigus, et siia tulevad avatud riiulid. Ma armastan riiuleid.. Nendega annab nii palju hubasust luua. Meil olid veel mingist Ikeas käigust üle jäänud riiulivalgustid garaažis seismas – täpselt kolm tükki ja otsustasin, et siia need peavad saama. Riiulid ehitasime samadest lippidest, mis lakke said. Kinnitused on peidetuna seina peal ja lippidele said sooned sisse freesitud ja siis kinnituste peale lükatud.

Vannitoa ehitamine ei olegi üldse nii keeruline – omajagu oli meilgi küsimusi ja sain mõnelt spetsialistilt häid nõuandeid ka, aga midagi ülikeerulist selles ei ole, eriti kui tööriistad olemas, mis asja lihtsustavad.

Ma küll kartsin, et kuna me alustasime umbes kuu enne karantiini, et äkki jääb vannitoa ehitamine seisma, sest ehituspoest lihtsalt ei saa enam midagi osta – puitu me näiteks ei julge enamasti tellida, sest siis võid tihti banaaniks kuivanud laudu saada.. Rahvamasse oleksime niikuinii vältinud, aga paljud asjad said tehtud tänu sellele, et meil garaažis igasuguseid jääke veel alles oli.

Vannitoa ehitamise lõpptulemus

Lõplik koristamine ja viimaste pisiasjade paika sättimine on mu lemmik tegevus peale seda kui oleme mingi asja ehitamisega jälle lõpule jõudnud. Neid asju ei ole kunagi palju ja need üldjuhul on ka praktilised kui mõni taim välja arvata.. Aga need teevad lõpptulemuse minu meelest eriti nauditavaks.

Mu isiklik väike SPA, koos Kukupesa vannipallide ja metallkorvidega ja kohevate suurte IKEA Flodalen rätikutega. Latern ja spreipudel on ka Kukupesast.

Nagu piltidelt näha, siis puudu on meil veel valamukapp. See on meie järgmine projekt – kohe peale seda kui üks tellitud kapp valmis ja oma koju saadetud saab. Kõik vajalik alates puidust kuni segisti ja valamuni on meil olemas ja ootab vaid oma aega. Seekord plaanin selle kapi ehituse eriti põhjalikult üles pildistada ja järgmises blogipostituses teiega jagada.

Kui soovid meie tegemistega kursis olla, siis jälgi ka meie facebooki lehte: Minu kodu ja instagrami kontot, kuhu postitan peaaegu iga päev: @minukodu.