Oma maja ehitamine ja sisustamine isetehtud mööbliga.
Esimeses osas kirjutasin tänavakivi paigaldusest. Nüüd kirjutan pikemalt aiaehitusest ja näitan lõpptulemust. Piirdeaed oli meil kahest krundi küljest veel vana võrkaiaga. Väravad olid roostetanud vanast võrgust ja väravapostid silikaattellisest – aed nägi vana, kulunud ja määrdunud välja. Ehituse ajal ajas ta muidugi asja ära: sai lukku panna ja ei pidanud väga aias oleva ehitusmaterjali pärast muretsema. Aga Read More …
Enne majaehituse algust leppisime kokku, et enne piirdeaeda ja tänavakivi ei pane kui kogu maja valmis, sest maja valmis saamine on siiski prioriteet number üks. Kui aga kolm aastat järjest iga päev pool ämbrit liiva elamisest kokku pühid, siis hindad peagi prioriteedid ringi… Meie maja ehitus on jõudnud siseviimistluseni, ent kevadel hakkas aina enam häirima Read More …
Küttelahenduse läbimõtlemine oli meie jaoks oluline eelkõige ökonoomsuse pärast. Võrdlesime erinevate variantide kulutõhusust ja meie krundi ning maja eripärasid ja leidsime, et õhk-vesi soojuspump on kõige parem lahendus. Meie tingimused küttele olid tegelikult päris lihtsad: täisautomaatne, ilma radiaatoriteta, kütaks ka tarbevett ja kõige selle juureks oleks võimalikult ökonoomne. Esimene valik oli meil tegelikult maaküte, ent Read More …
Siinne elektrisüsteem on meile algusest peale olnud üks suuremaid murekohti. Juba kolides sai selgeks, et peame elektrisüsteemi võimsust korralikult tõstma ja palju ringi tegema, et süsteem sobiks ka uuele majaosale. Ma olen harjunud, et pesen ja kuivatan kogu pesu ühel päeval nädalas, samal päeval teen suurema koristuse ja midagi korralikumat süüa. Siia kolides oli meil elektrisüsteem nii nõrk, Read More …
Lugu sellest, kuidas me 9 kuuga maja püsti panime ehk kokkuvõte 2016. a töödest. Kui välja arvata suured tellitud tööd nagu katusekatte paigaldus, küttesüsteem, akende paigaldus ja põranda valamine, siis kõik muud tööd on tehtud kahe- või kolmekesi omade jõududega. 2016. aprillis, kohe kui lumi sulanud oli, sai töödega pihta hakatud. Selleks ajaks oli meil Read More …
Meie esialgse plaani järgi pidi oktoobri lõpuks olema maja viimistletud ja uksed ees, küte töötama ja sisetööd aktiivselt käima. Tegelikkus on mõnevõrra teine. Ilmad on jahedaks ja niiskeks läinud ning õhtud pimedaks. Kuigi me oleme kõik nädalavahetused ehitanud ja mõned õhtud ka lambi valgel toimetanud, siis tempo on siiski aeglustunud. 17. augustil sai majakarp enamvähem kinni Read More …
Kirjutan veidi pikemalt maja soojustamisest. Jagan veidi nippe, mis meid aitasid – ehk on kellelegi veel abiks. Soojustuseks on meie majal projektis määratud 25cm kivivilla välisseintesse ja 40cm pööningu põrandale, vahelagedesse 20cm (täpselt laakide vahe) – viimases on ta küll rohkem müra summutamiseks. Välisseinte vill on planeeritud selliselt, et 20cm seinakarkassi vahele läheb 2 kihti Read More …
Maja karp on peaaegu kinni – see tähendab, et puudu on vaid uksed ja välisviimistlus ning kuigi plaanis oli järgmine lugu kirjutada soojustamisest, siis otsustasin enne seda teha väikse vahekokkuvõtte töödest, mis tehtud on saanud. Viimasel ajal on töid nii palju erinevaid olnud, et soojustusest rääkimise asemel tundus õigem teha vahepeal kokkuvõte summadest ja töödest, mis Read More …
Maja aknad on ees ja tulemus on niivõrd ilus, et ma pean seda oma lugejatega kohe jagama. Kõige meeldivam osa majaehituse juures on viimistlus – kui juba näed katust ja aknaid ning muud sellist, mis annavad majale lõplikku ilmet, siis tunned, et suur töö on ikka ära tehtud. Ma pean tunnistama, et kõige enam ma ootasingi majale uusi aknaid. Read More …
Tavaliselt tehakse betoonivalu enne seinte püstitamist. Meie otsustasime selle töö edasi lükata ja põrand sai valatud katuse paigaldamisega ühel ajal. Põhjus, miks nii tegime, oli see, et me planeerisime põrandakütet tervesse majja ja põranda valamise eelduseks oli küttetorude paigaldus ning selle eelduseks oli küttesüsteemi ettemaks, mis oli ligi 6000-eurone summa. Meil polnud enne laenu sellist summat korraga Read More …