Üllatavalt kiirelt läks see aeg, mis kulus remondile. Tagantjärgi pilte vaadates tundub see palju hullem ja aeganõudvam. Kuigi me olime sunnitud pikendama kolimistähtaega, mille olime kokku leppinud korteri ostjaga ja kolisime alles juunis, olime me täielikult valmis jõudnud teha vaid ühe toa, kus magada sai ja wc dušinurgaga. Kolimise hetkel oli köögis poolik köögimööbel, toimiv külmkapp ja viimistletud seinad ning lastetuba oli nagu kolikamber. See-eest oli toimiv pesuruum ja WC ja seega tundus, et kõik eluks vajalik oli olemas. Sees elades oli ajakulu sõitude peale väiksem ja sai rohkem aega pühendada viimistlusele.
Algul olime suurte madratsitega kõik ühes toas, riided ja asjad kõik kastides ühes toanurgas ja köögis. Osa pidime kohe paigutama pööningule, sest tubadesse lihtsalt ei mahtunud ära. Vahetult peale kolimist sai selles pisikeses majakeses liikuda vaid külg ees, sest kastid hõivasid suure osa elamisest ja kastide vahel olid vaid pisikesed koridorid, mille vahel sai käia. Päris lahti saime kastidest alles suve lõpus.
Nii nagu korteris nii ka majas, otsustasime ise ehitada ka köögimööbli. Selle ehitusest saab lähemalt lugeda siin foorumiteemas. Köögis oli soojamüüri kohal ja külgedel kasutatud vineeri ja kipsi, mis oli üsna koledaks läinud – kõik vana sai maha kraabitud ja alles jäi värvitud krohviga sein. Otsustasime teha selle punasest tellisest soojamüüri ümber valgeks värvitud kindakrohviga seina. Köök oli ainuke koht, kus ei olnud lakke kipsi pandud, vaid oli kergel metallraamil ruuduline ripplagi. Ka selle otsustasime me alla võtta ja asendada see valgeks värvitud puiduga. Põrandal oli paras nikerdamine keldriluugi ja selle liistudega ja kuna keldriluuk ise on parajalt raske ja sügav, siis sellele me poest sobivaid hingesid ei leidnudki ja see tuleb lihtsalt iga kord eest ära tõsta. Õnneks kasutame keldrit üsna harva.
Lastetuba, mis enne oli üsna süngetes toonides ja pime, läks peale seinte heledaks värvimist oluliselt valgemaks. Laste toa suurim väljakutse oli soojamüüri ümber olev sein, mis oli kipsiga üle löödud ja see kips lagunes. Kui selle maha kraapisime, siis tuli sealt välja auguline ja kare krohvitud sein – otsustasime selle lihtsalt ära parandada – augud seguga täita ja siis peale kuivamist valgeks värvida. Minu meelest jäi see tulemus palju parem kui see kipsiga oleks jäänud. Ajutise variandina olime sunnitud hankima lastele narivoodi, sest sellesse tuppa kahte voodit ei suutnud me kuidagi mahutada. Mänguasjad mahutasime kõik suurtesse plastikkarpidesse, mida sai üksteise otsa tõsta ja sobivalt ukse taha tekkinud orva sisse mahutada. Riided paigutasime korvtornidesse, mida ladusime kolm tükki üksteise otsa. Lisaks mahtus tuppa ka koolilapse kirjutuslaud ja isegi jäi natuke põrandapinda väiksemale mänguruumiks.
Lastetuba oli ainuke tuba, mille üks sein läks tapeedi alla. Mujal on vaid värvitud seinad.
Duširuumi plaatimine oli ainuke sisetöö, mille tegemiseks palkasime töömehe, sest endal lihtsalt ei olnud sellist aega, et see õigeks ajaks valmis saaks. Duširuumi plaadid said praktiliselt jooksu pealt valitud ehituspoes ja seetõttu on väga tavalised ja võiks öelda, et isegi igavad. See-eest annab nende kreemikasvalge värv pesuruumile juurde avarust ja kuigi kõik hädavajalik on vähem kui kolme ruutmeetri peale mahutatud, ei tundugi see nii väga kitsas.
Dušinurk enne ja pärast:
Meie magamistuppa oli vaja suurt kappi, kuhu riideid paigutada ja kuigi me otsisime ka poodidest riidekappe, siis mõistlikum tundus ise ehitada, et kasutada maksimaalselt ära kõrgeid lagesid ja kapp laeni välja ehitada. Kapi tegemisest kirjutasin ka siin.
Kõige viimane ruum, mis valmis sai oli esik. Suurim töö seal oli välisukse vahetus. Eelmine uks oli kinninaelutatud ja see polnud aastakümneid kasutusel olnud. Majal oli kasutusel teine välisuks, mis asus enne köögis ja avanes maja külje peale. Võimalik, et sellest saab ava, mis ühendab hiljem kahte majaosa. Esik on imepisike ja sinna mahtus vaid mütsiriiul nagidega ja madal jalatsiriiul, kuhu mahub iga pereliikme üks jalatsipaar – rohkemaks seal ruumi pole.
Esik remondi ajal ja pärast
Kokkuvõttes jäime tulemusega rahule – kolme kuuga oli ikkagi väga suur töö ära tehtud ja vana maja oli saanud uue sisu. Kui uus majaosa kunagi valmis saama hakkab, siis võtame ette ka välisfassaadi, katuse- ja akende vahetuse, et kogu hoone ühesuguse ilme saaks. Vana majaosa sisekujunduse planeerisin ma sihilikult klassikalise, heleda ja hubase kuigi ise armastan pigem modernsemat stiili ja rohkem kontraste. Eks siis uues majaosas teeme täitsa enda moodi…