MINU KODU BLOGI

Meie majaehitusblogi alates ehitusloast kuni mööbli valmistamiseni.

Miks me otsustasime vana majaosa alles jätta

Otsustasin, et kirjutan veidi  kommentaare enim tagasisidet saanud teemadele. Üks põhiline küsimus oli, et miks me otsustasime selle vana maja alles jätta.

4220903t1hc39a

Olemasolev vana maja. Vasakule (põhja) poole tuleb juurdeehitus. Pilt tehtud veebruaris, 2014.

FOTO: Kärt-Britt Kokk

4220861t1h8bb4

Majaplaan peale katuse ringi tõstmist

FOTO: Kärt-Britt Kokk

Vaadates neid vana maja pilte, siis tekkis nii mõnelgi küsimus, et miks me seda kohe ümber ei lükanud ja nullist ehitamist ei alustanud. Vana taastamine on teatavasti enamasti oluliselt kallim ja ajamahukam kui uue korraliku püstitamine. Ütlen kohe ära, et me isegi kaalusime seda.

Kui me selle kinnistu omanikeks saime, siis esimese asjana hakkasime mõtlema, kuidas oma elamist sellele paigutada. Kuna ainuke ehituseks sobilik, st piisav, ruum on majast põhja pool, siis päris mitu korda käis peast läbi mõte, et mis siis kui “seda vana maja seal ees üldse ei oleks”. Kuna enamuse päevast on päike lõuna suunast, siis tundus ebameeldiv mõte, et see vana maja varjutaks mõningal määral meie maja ja seetõttu oleks meie majas vähem päikest.

Põhjused, miks me siiski otsustasime vana alles jätta:

Kõige olulisem põhjus oli see, et kuskil on vaja ka elada ehituse ajal. Oma korteri me müüsime maha, sest kahte laenu me korraga maksta ei tahtnud (lisandunud oleks ka kulu transpordile).

Seletan kohe täpsemalt. Nagu Majaehitaja blogi autor Eno Pappel siin artiklis kirjutas, siis oma krundil ehitama hakates peab arvestama ka järgmiste kulutustega: kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu. Vana maja alles jättes oli meil suur aja- ja rahavõit:

  • Ära jääb tüütu sõitmine ehitusobjekti ja kodu vahel – nii ajaliselt kui rahaliselt mõistlik. Eriti seda ajakulu ei saa alahinnata, kui eesmärgiks on ise ehitada. Kui nt peale tööpäeva lõppu peaks veel kuskile krundile tund aega sõitma + materjale/tööriistu autosse pakkima ja tassima iga kord, siis ehitaks ise ilmselt päris mitu aastat.
  • Ei ole vaja eraldi tellida valvet või muretseda, et selle olemasolu puudumisel ehitusplats materjalidest tühjaks veetakse.
  • Ajutisi piirdeid pole vaja – vana võrkaed on konstruktsioonilt igati toimiv ja hoiab ära igasugu uudishimulikud/pahatahtlikud tegelased, väravad on niikuinii lukus. See osa võrkaiast, mis lagunenud oli, sai kevadel vahetatud. Seda oleks niikuinii pidanud tegema ja tegemist ei ole ajutise asjaga – tegu on naabrite vahelise aiapiirdega, mille kulu kolme peale jaotasime ja suures osas ka koos ehitasime (hoides jällegi korralikult raha kokku).
  • Pole vaja soojakut ega ajutist WC-d, sest olemasolevas majaosas saab nii söömas kui pesemas käia, WC-st rääkimata – igati mugav.
  • Vähem raha läheb toidu peale, sest saab koha peal süüa teha ja toitu soojendada – omast kogemusest ütlen, et kui siin remontimas käisime ja ise 30km eemal elasime, läks toidule oluliselt rohkem raha ja sõime oluliselt rohkem igasugust jama, sest kasutasime palju valmistoidu kaasa ostmist või käisime väljas söömas. Kuigi see rahakulu võib kõige muu kõrval olla väike, siis tervisliku eluviisi koha pealt, on igati parem kui saab ise koha peal toidu valmistada. Siia kolides olid meil ümberkaudsete söögikohtade menüüd juba peas ja isu neist pikaks ajaks täis.
  • Prügivedu on ehitusprahile nii või naa tellida, sellest ei pääse. Ilmselt tellime selleks suure prügikonteineri, siis kui vajadus tekib – juba praegu oleme 3 korda seda tellinud, sest vanast majast sai lammutamise käigus päris palju materjali välja visatud.
  • Olemasoleval krundil on toimivad ja lukustatud lisahooned, mida kasutame nii tööruumide kui hoiustamisruumidena – selle jaoks oleks ilmselt puhtal platsil jällegi vaja soojakut või siis kindluse mõttes üldse need iga kord ära vedada ehitusplatsilt – jälle omaette aja- ja rahakulu (asjade pakkimine ja sõit jne).
  • Olemasoleva maja remont ei läinud ülemäära kulukaks. Oli küll palju üllatusi – no näiteks täiesti mädad köögipõranda laagid ja olematu soojustus köögis ja esikus. Sellest kirjutasin siin. Samas oli maja karkass väga heas seisus, kuiv ja korralik. Ei olnud selle 60aastaga, mis ta püsti olnud on, oluliselt vajunud. Kuskil ei paistnud hallitust ega muud parandamatut probleemi. Vundament on siin korralik betoonist ja paekivist – sh ka kelder poole maja ulatuses, kus pole ükski aasta mitte piiskagi vett olnud, see-eest püsiv kuiv ja jahe õhk. Meie arvutuste kohaselt ei ole me siia 49m2 peale rohkem kui 8000eurot pannud, sellestki on osa tööriistad ja vahendid, mida saab ka oma maja(osa) ehitusel kasutada.
  • Esialgne uue majaosa projekt oli liialt väikeste akendega ja kui arhitekti soovitusel sai katusealune totaalselt ringi tõstetud, tekkis võimalus panna ida- ja läänepoolsetele külgedele igasse tuppa suured tavalised aknad + igasse magamistuppa ka katuseaknad (vaatega lõuna ja põhja poole), siis vana maja olemasolu krundil enam väga ei häirinud. Ka köögiaken sai lõunapoole sätitud – tekitades väikese L-kuju maja pealtvaates.
  • Jääb võimalus kunagi vana majaosa teine korrus puhtaks teha ja välja ehitada nö madalaks lavatsiks, kuhu külalised ööbima sättida või mõneks muuks otstarbeks. Kuna see pööning ei ole täiskõrge, siis väga muuks kui magamiskohaks seda küll ette ei kujuta, aga kõike on võimalik ringi ehitada. Tulevikus kui nokitseda tahame, siis on kuhu “laieneda”…
  • Kelder – uue maja puhul ei oleks selle ehitusega jändama hakanud, aga kui täiesti korralik kelder on olemas, siis miks lammutada?
  • Kodulaen! See on üks oluline põhjus. Kui soovid maja ehituseks kodulaenu võtta, siis peab olema tagatis või piisav summa, et mingi osa omadest rahadest valmis ehitada. Kui me korteri maha müüsime ja laenu ära maksime, jäi meil kätte täpselt selline summa, et saime vabalt olemasoleva maja renoveerida mugavaks ja meile sobivaks ning jäi ülegi. Kui me oleks olemasoleva maja maha lükanud ja nullist alustanud, oleks meil olnud vaid see väike vaba raha, aga ei mingit tagatist. Enamus pankasid ei aktsepteeri krunti ega poolikut ehitist tagatisena – võimalik ka, et mitte ükski, ma kõiki pole lihtsalt uurinud.
  • Lisaks – kui oleks korteri maha müünud ja maja ümber lükanud, oleksime pidanud leidma oma neljaliikmelisele perele ajutise eluaseme, soovitavalt krundi läheduses. Me isegi uurisime, mis variandid oleks ja minimaalselt oleks tulnud selleks välja käia 400euri kuus + kommunaalkulud. Praegused kulud piirduvad vee- ja kanalisatsiooniarvega ning elektrikuluga. Laenusid ei ole ja kütame ahju ja pliidiga ning puukuuris on umbes kahe talve küttevarud olemas.
  • Lisaks olime lubanud, et maja kinkija saab tulevikus vanas majaosas elada. Kui oleksime ümber lükanud, siis oleksime ikkagi pidanud arvestama ka tema eluruumidega.

Jah, miinusena võiks välja tuua selle, et ka vana majaosa vajab välist renoveerimist, aga minu arvutuste kohaselt ei lähe see ka ülemäära kalliks maksma, sest pind ei ole meeletult suur. Lõpptulemus peaks olema selline, et hiljem ei saa arugi, et tegemist on vana maja laiendusega – kogu hoone saab ühtse välisilme – nii välisvoodri, katuse kui ka aknad.

Kõiki neid nüansse kaalununa, ei tulnud meil rohkem mõttesegi küsimus, kas jätta vana alles või mitte. Tegelikult sai see otsus üsna kiirelt tehtud, sest juba enne kui me maja kingiks saime, kaalusime me krundi vs vana maja ostu võimalusi ja jõudsime sellele järeldusele, et pigem remonti vajav ja elamiskõlbulik aga üldiselt heas korras kui et tühi krunt. Miinused oleksid üsna sarnased olnud.

Enne kui tekkis võimalus see väike maja renoveerida ja seda laiendada, oli meil tõsiselt kaalul ka üks meie vanast kodust umbes 7km kaugusel asuv krunt, mis nägi välja selline:

4681121t1h6565

FOTO: Kärt-Britt Kokk

Sellel krundil oli lisaks maha põlenud maja jäänuste (lisakulu selle äraveo näol) ka teisi miinuseid. See, et seal tööd oli palju, meid tegelikult ei heidutanud, küll aga pani muretsema kui kuulsime ühe naabri käest seal, et vee saamine majja võib olla raskendatud, sest oma puurkaevu ei lubata teha ja lähim veevõtukoht oli üsna kaugel. Soovitati naabriga kaubale saada, sest tuleks odavam üht puurkaevu kahepeale kasutada kui et seda vett kuskilt sadade meetrite tagant krundile vedama hakata. Ma loodan siiski, et krunt sai uue omaniku, kes ta ilusti korda tegi või plaanib teha, sest krundil asusid ka üsna massiivsed vanad puud ja sellest oleks saanud väga ilus aed.

 

Jälgi minu majaehituse blogi Facebookis

 

Vana majaosa remondi lõpetamisest ja kolimisest

Kolimise hetkel oli köögis poolik köögimööbel, toimiv külmkapp ja viimistletud seinad ning lastetuba oli nagu kolikamber. Magasime kõik madratsitel suurema toa põrandal.  See-eest oli toimiv pesuruum ja WC ja seega tundus, et kõik eluks vajalik oli olemas. 
Üllatavalt kiirelt läks see aeg, mis kulus remondile. Tagantjärgi pilte vaadates tundub see palju hullem ja aeganõudvam. Kuigi me olime sunnitud pikendama kolimistähtaega, mille olime kokku leppinud korteri ostjaga ja kolisime alles juunis, olime me täielikult valmis jõudnud teha vaid ühe toa, kus magada sai ja wc dušinurgaga.  Kolimise hetkel oli köögis poolik köögimööbel, toimiv külmkapp ja viimistletud seinad ning lastetuba oli nagu kolikamber. See-eest oli toimiv pesuruum ja WC ja seega tundus, et kõik eluks vajalik oli olemas. Sees elades oli ajakulu sõitude peale väiksem ja sai rohkem aega pühendada viimistlusele.
pilt
Algul olime suurte madratsitega kõik ühes toas, riided ja asjad kõik kastides ühes toanurgas ja köögis. Osa pidime kohe paigutama pööningule, sest tubadesse lihtsalt ei mahtunud ära. Vahetult peale kolimist sai selles pisikeses majakeses liikuda vaid külg ees, sest kastid hõivasid suure osa elamisest ja kastide vahel olid vaid pisikesed koridorid, mille vahel sai käia. Päris lahti saime kastidest alles suve lõpus.
köökNii nagu korteris nii ka majas, otsustasime ise ehitada ka köögimööbli. Selle ehitusest saab lähemalt lugeda siin foorumiteemas. Köögis oli soojamüüri kohal ja külgedel kasutatud vineeri ja kipsi, mis oli üsna koledaks läinud – kõik vana sai maha kraabitud ja alles jäi värvitud krohviga sein. Otsustasime teha selle punasest tellisest soojamüüri ümber valgeks värvitud kindakrohviga seina. Köök oli ainuke koht, kus ei olnud lakke kipsi pandud, vaid oli kergel metallraamil ruuduline ripplagi. Ka selle otsustasime me alla võtta ja asendada see valgeks värvitud puiduga. Põrandal oli paras nikerdamine keldriluugi ja selle liistudega ja kuna keldriluuk ise on parajalt raske ja sügav, siis sellele me poest sobivaid hingesid ei leidnudki ja see tuleb lihtsalt iga kord eest ära tõsta. Õnneks kasutame keldrit üsna harva.
piltLastetuba, mis enne oli üsna süngetes toonides ja pime, läks peale seinte heledaks värvimist oluliselt valgemaks. Laste toa suurim väljakutse oli soojamüüri ümber olev sein, mis oli kipsiga üle löödud ja see kips lagunes. Kui selle maha kraapisime, siis tuli sealt välja auguline ja kare krohvitud sein – otsustasime selle lihtsalt ära parandada – augud seguga täita ja siis peale kuivamist valgeks värvida. Minu meelest jäi see tulemus palju parem kui see kipsiga oleks jäänud. Ajutise variandina olime sunnitud hankima lastele narivoodi, sest sellesse tuppa kahte voodit ei suutnud me kuidagi mahutada. Mänguasjad mahutasime kõik suurtesse  plastikkarpidesse, mida sai üksteise otsa tõsta ja sobivalt ukse taha tekkinud orva sisse mahutada. Riided paigutasime korvtornidesse, mida ladusime kolm tükki üksteise otsa. Lisaks mahtus tuppa ka koolilapse kirjutuslaud ja isegi jäi natuke põrandapinda väiksemale mänguruumiks.
pilt
pilt
Lastetuba oli ainuke tuba, mille üks sein läks tapeedi alla. Mujal on vaid värvitud seinad. 
Duširuumi plaatimine oli ainuke sisetöö, mille tegemiseks palkasime töömehe, sest endal lihtsalt ei olnud sellist aega, et see õigeks ajaks valmis saaks. Duširuumi plaadid said praktiliselt jooksu pealt valitud ehituspoes ja seetõttu on väga tavalised ja võiks öelda, et isegi igavad.  See-eest annab nende kreemikasvalge värv pesuruumile juurde avarust ja kuigi kõik hädavajalik on vähem kui kolme ruutmeetri peale mahutatud, ei tundugi see nii väga kitsas.
Dušinurk enne ja pärast: 

pilt

Meie magamistuppa oli vaja suurt kappi, kuhu riideid paigutada ja kuigi me otsisime ka poodidest riidekappe, siis mõistlikum tundus ise ehitada, et kasutada maksimaalselt ära kõrgeid lagesid ja kapp laeni välja ehitada. Kapi tegemisest kirjutasin ka siin.

pilt.jpg

Kõige viimane ruum, mis valmis sai oli esik. Suurim töö seal oli välisukse vahetus. Eelmine uks oli kinninaelutatud ja see polnud aastakümneid kasutusel olnud. Majal oli kasutusel teine välisuks, mis asus enne köögis ja avanes maja külje peale. Võimalik, et sellest saab ava, mis ühendab hiljem kahte majaosa. Esik on imepisike ja sinna mahtus vaid mütsiriiul nagidega ja madal jalatsiriiul, kuhu mahub iga pereliikme üks jalatsipaar – rohkemaks seal ruumi pole.

pilt
Esik remondi ajal ja pärast
Kokkuvõttes jäime tulemusega rahule – kolme kuuga oli ikkagi väga suur töö ära tehtud ja vana maja oli saanud uue sisu. Kui uus majaosa kunagi valmis saama hakkab, siis võtame ette ka välisfassaadi, katuse- ja akende vahetuse, et kogu hoone ühesuguse ilme saaks. Vana majaosa sisekujunduse planeerisin ma sihilikult klassikalise, heleda ja hubase kuigi ise armastan pigem modernsemat stiili ja rohkem kontraste. Eks siis uues majaosas teeme täitsa enda moodi…

Kolm kuud ja mitte ühtegi remondivaba päeva

Kohe kui majavõtmed käes, läks kibekiireks. Eesmärgiks oli kogu maja sisemus ringi teha vaid kahe kuuga, sest juba juunis pidime vabastama oma korteri ja kolima majja. 

Majavõtmed käes, käärisime käised ja hakkasime remondiga pihta. Täpset alköökenneguskuupäeva ma ei mäleta, aga lammutustöödega tegime algust aprillikuus 2014. aastal.  Alustasime maja tühjaks tassimisega – kõik, mis vähegi veel sees oli, viskasime välja. Alles jäi vaid nõudepesumasin. Ülejäänud – sealhulgas köögitehnika ja mööbli, otsustasime välja vahetada uuemate, korralike ja  praktilisemate vastu.
Üheksast viieni olime mõlemad kontoris oma päevatööl, õhtul sõitsime lastele järele ning seejärel majja tegutsema. Töölt koju oli umbes 30kilomeetrit ja pea samapalju siis kodust maja juurde. Eesmärk oli saada maja remonditud hiljemalt juunikuuks ja siis sisse kolida. Tempo oli nii hull, et sõime seda, mis kiirelt kättesaadav oli ja koju magama laekusime alles keskööl või peale seda. Remondivabu päevi meil praktiliselt polnud.

pilt
Maja kanalisatsioonivõrku ühendamine

Maja asub küll linnas, kuid oli kuivkäimlaga. Kõige prioriteetsem töö oligi maja linna kanalisatsioonivõrku ühendamine ja korraliku pesuruumi ning köögi ehitamine. Köögis asuv vana duširuum ja esikus asuv kuivkäimla läks lammutamisele ja plaan oli teha endise kuivkäimla koha peale dušinurgaga WC, kuhu mahuks ka pesumasin, mis enne paiknes magamistoas. Köögis dušinurga lammutamisel selgus, et seal oli aastaid vesi põranda alla voolanud ja ära mädandanud pea kõik kööginurga alla jäävad põrandalaagid. Tõenäoliselt hoidis seda põrandat keldrisse vajumast vaid must põrand ja laminaat, kuigi ka need olid üsna pudedad.

piltTulemuseks oli kapitaalne töö põrandaga – kogu põranda laagid said üles võetud ja välja vahetatud. Keldripealne köögipõrand sai see eest korralikult soojustatud – kui see juba sai üles võetud, siis sai ka see tehtud. Kogu maja kattis tegelikult ca 60aastat vana laudpõrand – köögis oli see nii pude, et selle võis harjaga kokku pühkida kui laminaat sai pealt võetud. Üllatusena tuli põrandalaakide vahelt ka päris mitu kuivanud rotilaipa välja. Lisaks sai siis juba terves köögis võetud ka seinad lahti ja vana äravajunud saepurusoojustuse asemel sai pandud korralik kiht villa.

piltLammutustööde lõpetamisel tellisime hiigelsuure (13kuupmeetrit) prügikonteineri ja kõik ehituspraht sai krundilt konteinerisse loobitud. Juba tundus, et päris palju on ära tehtud. Paar nädalat kulus kanalisatsiooni ehitajate leidmisele – otsisime kopameest ja kedagi, kes torud ära ühendaks. Töö tegijaks oli lõpuks meie oma naaber, kes ühe päevaga organiseeris kanalisatsiooni toru linnavõrgust keldrini. Siis jäi ehitus toppama. Nimelt on keldris 60cm paksud paekiviseinad ja meil oli toru just sellest seinast vaja läbi vedada teise maja otsa. Naaber pakkus, et kuu aja pärast saab ta meid sellega aidata, aga enne seda aega pole. Olime juba valmis jätma see töö ootele kuni mul tuli mõte leida keegi, kes tuleks selle augu valmis puuriks. Tegin umbes 10 telefonikõnet erinevatesse teemantpuurimist pakkuvatesse firmadesse kuni üks pakkus, et saab kasvõi hommepäev tulla. Tehtud ta saigi ja töö läks edasi.

Töö käigus tõstsime ringi ka pööninguluugi – enne sai pööningule metallredelist, mis asus kahe välisukse vahel ja oli üsna ohtlik. Lisaks oli sinna äärmiselt ebamugav midagi viia, sest redel oli kergelt kõver ja kõikus. Minu eesmärk oli teha pööningule minek võimalikult turvaliseks ja mugavaks – sellest ka idee pööninguluuk tõsta keset pikka koridori ja paigaldada lahtikäiv pööninguluuk koos redeliga, mis pigem meenutas kerget puittreppi. See oli kindlasti üks asjalikumaid investeeringuid!

Mõlemad magamistoad vajasid esialgsel hinnangul vaid kerget remonti – tapeedivahetust, lagede värvimist ja uut põrandakattematerjali. Vana linoleumi ja laminaadi alt tuli välja tegelikult paksu värvikihiga ehe laudpõrand, mis oli paigaldatud suurte jämedate naeltega. Mul oli äärmiselt kahju, et meil remondiga nii kiire oli ja nii see puitpõrand uuesti laminaadikihi all läks. Ma olen väga vanade materjalide taastamise ja renoveerimise poolt. Näiteks jätsin sihilikult alles vana massiivse puidust tahvelukse, mis ühel magamistoal ees oli, sest see on ainuke asi siin majas, mis veel natuke seda vana maja meenutas, kus mina oma lapsepõlvesuved olin veetnud. Luban, et kunagi kui aega rohkem ja siinne laminaat enam kriitikat ei kannata, võtan selle laudpõranda taastamise ka ette.

Maja küttesüsteemiks olid vana puuahi esikus, mis küttis ka suuremat tuba ja puupliit köögis, mis küttis väiksemat tuba. Kuigi arutusel olid erinevad küttelahendused, mis pakuks veidi rohkem vabadust ja väldiks igapäevast ahjukütmist, jäi lõplikuks otsuseks siiski jätta sama süsteem. Tuleohutuse mõttes kutsusime korstnaid ja küttekehi hindama korstnapühkija, kes samuti oli meie naaber. Ahi oli heas korras, korstnad samuti aga köögipliit oli täiesti katki ja soemüür vajas parandustöid.

Tulemuseks oli üsna suur lisakulu, millega me polnud arvestanud – uus puupliit. Õnneks polnud soemüüri parandamise kulud väga suured ja suure otsimise tulemusena leidsime ka üsna soodsa ja meile sobiva valmispliidi. Maja kütmine puudega aga osutus lausa meeldivaks ülesandeks – külmal talveõhtul ahjus praksuvate puude saatel soojust õhkava soojamüüri ääres tööd teha oli omaette luksus.

 

Kuidas me ise köögi ehitasime (vanas majaosas)

Jagan teiega ka meie köögi valmimise pilte. Ehk saab keegi siit inspiratsiooni sama asi ette võtta. Ma hetkel veel kulusid kokku ei ole löönud – kõige kallimad olid uksed, sest need me tellisime. Kogu mööbel on tehtud puidust – raamid ja sahtlid kuusepuidust, tööpind kuusepuidust ja uksed kasepuidust. Raamid on värvitud mööbli värviga, tööpind sai õli + vaha, uksed tellisime viimistletult.

Esialgu oli puit:

Siis sai puidust raamimaterjal valmis saetud ja ühendatud kas nurgikute või kruvidega:

Vahepeal said raamid valgeks värvitud ja  tööpind viimistletud. Tööpind sai tehtud tundmatu firma toonõliga, mille peale ma korduvalt vihastada suutsin. See ei tahtnud kuidagi ära kuivada ja jäi igati laiguline. Toonitud õliga tegin kaks korda, terasvillaga sai puit siledaks poleeritud ja siis vaha peale +peale kuivamist veel kord terasvillaga kergelt üle:

Kuna seinale kappe me ei soovinud, siis tegime avatud riiulid nõude jaoks:

Sahtlite ehitamine:

Sahtlite ehitamiseks kasutasime samuti kuusepuitu. Oleks võinud teha ka männipuidust, aga just seda oli sellel hetkel poes saada. Alustuseks kinnitasime sahtli siinid kapi sisse.

Nende järgi sai välja mõõdetud sahtlite laiused, mis sinna vahele mahuvad. Mõõdud teada, lõikasime välja sahtlite põhjad ja sahtlite küljed. Põhi alla, külgmised paneelid peale, kruvidega kinni ja olidki kastid valmis. Kinnitamiseks kasutasime ainult kruve – ei pannud isegi liimi detailide vahele.

Kui kastid koos, siis iga kasti alla siinide teised pooled, siinid ise olid kõige tavalisemad ja lihtsamad – meil lihtsalt olid nad sel hetkel üle ühe teisest projektist. Võimalusel soovitan kasutada täiesti väljaulatuvaid siine, annavad parema tulemuse, sahtel käib pikemalt lahti ja natuke kallimatel pole plastmassist rullikuid, mis kiirelt kuluvad.

Lõpuks said siis sahtlikastid siinidele tõstetud.

Vahepeal said ka sahtliraamid valmis ehitatud ja siinidele pandud. Pildil vaid uksed ja sahtlipaneelid puudu:

Ja saabusid ka uksed.

Uksed ja sahtlipaneelid paika pandud ja köök enamvähem valmis (sokliliist veel puudu ning kubu välja valimata):

Lõin kõik summad kokku ja maksma läks 590eurot – pool sellest summast olid uksed ja sahtlipaneelid.