Kuidas ilmetust riiulist sai stiilne telekaalus

Mul on pidevalt kombeks jälgida kasutatud mööbli kuulutusi nii Facebook Marketplace-s kui vastavates gruppides. Siiani pole ma eriti midagi suurt ostnud, sest pole leidnud miskit, mis ideaalselt sobiks. Ükspäev hakkas aga silma ühe pika madala riiuli kuulutus – just miskit sellist ma otsisingi. Kohe tekkis ka idee, kuidas see ringi teha, et meie koju sobiks.

Riiul alguses

Tegemist on kuulutuse pildiga (luba kasutamiseks küsitud!). Sain kohe aru, et tegemist pole täispuiduga vaid puitlaastplaadist riiuliga – tõenäoliselt kasespooniga. Roostevabade jalgadega ja just nii pikk kui ma tahtsin (190cm on pealisplaadi pikkus).

Meie magamistoas oli meil vanast kodust kaasa tulnud telekaalus, mis oli minu meelest natuke liiga väike. Meie suures magamistoas nägi ta natuke nutune välja, sest oli vaid 1,2 meetrit pikk. Lisaks ei sobinud ta minu meelest meie muu mööbli toonidega (must + tumepruun puit) ja meie isetehtud garderoobi stiiliga.

Kuulutuse juures oli tegelikult kiri, et broneeritud ja ma ikkagi igaks juhuks kirjutasin, et kui keegi broneeringust loobub, siis tulen kohe järgi. Minu õnneks – loobuski. Paras seiklus oli selle koha ülesleidmine, kuhu järgi pidin minema. Mu auto navi kaart on aegunud ja kui kuskil on teed ringi tehtud, siis ta saadab kuskile kuu peale mind.. Ekslesin korralikult ja sõitsin mitu korda õigest tee otsast lihtsalt mööda.. Lõpuks otsustasin ikkagi telefonist google mapsi lahti võtta ja selle järgi sõita. Siis sai telefoniaku tühjaks.. Õnneks on mul töötelefon ka, sain selle google mapsiga lõpuks ikka kohale.

Ja siis tuli meelde, et mul pole sentigi sularaha, oma telefonilt kohapeal ülekannet ka teha ei saanud, sest aku oli ju tühi.. Õnneks tuli müüja vastu ja lubas hiljem ülekande teha, sest lähiümbruses kuskil automaati ka poleks olnud. Lõpuks saime selle riiuli mulle autosse surutud ja lootsin, et see mulle sõidu peal piki pead ei lenda, sest ta oli ju lahtiselt. Sõitsin vaikselt ja jõudsin sellega lõpuks koju.. Mees oli pahane: “Mida sa selle riiuliga teed? See ei sobi ju meile kuhugi?” Olin valmis ta pea otsast ära hammustama, aga ajasin oma jonni edasi – lasin tal selle riiuli garaaži tõsta, kus sel hetkel oli tegelikult niigi palju kola ees ja lubasin, et tegelen sellega kohe ja varsti on see sealt eest ära.

Riiuli ümber tegemine

Teadsin juba seda riiulit nähes, et tahan selle peal katsetada Eico antratsiittooni värvi. See värv ja matt must spray värv olid ka ainukesed asjad, mis ma selle projekti jaoks ostsin. Tellisin Safrani poest omale toonitud 300ml värvipurgi ja käisin ühel õhtul peale tööd sel järel.

Alustasin sellest, et lihvisin masinaga ja 240-se liivapaberiga kogu riiuli üle, et pinda natuke karedamaks teha.

Kui kogu riiul oli lihvitud, tõmbasin selle hästi kergelt niiske lapiga üle, et kõik tolm maha saada. Seejärel võtsin rulli ja aluse ja hakkasin värvima.

Esimese kihiga sai värv otsa. Selle kogusega olin ikka totaalselt puusse pannud. Lasin Safrani poel mulle veel liiter seda segada ja käisin järgmisel päeval uuesti värvil järel.

Teise kihiga sai tulemus juba palju parem, aga paaris kohas paistis hele puit ikka alt välja. Otsustasin ka veel kolmanda kihi peale tõmmata ja siis jäi tulemus juba väga hea.

Riiuli jalgade värvimine

Roostevabast terasest jalad polnud ka päris minu maitse ja poleks minu meelest tuunitud riiulile enam sobinud. Mees käis ükspäev ehituspoes ja palusin temalt matti musta spray värvi tuua (tervitused @Homeinestonia-le!). Kuna mees on varemgi mingeid asju ise “spreitanud”, siis andsin selle ülesande talle.

Spray-värv alles märg

Ma ei soovita üldiselt seda tööd garaažis teha, sest see hais on kooo-huu-taav! Erinevalt sellest Eico värvist, millel üldse mingit lõhna polnud – seda võiks vabalt isegi otse magamistoas mööblile kanda – oli see spray-värv nii tugevalt haisev (atsetooni meenutav hais), et pani pea valutama. Õnneks on garaaž majast eraldatud kahe uksega, seega see hais väga tubadesse ei pääsenud. Kui õues poleks padukat sadanud, oleks saanud selle õues ära teha.

Kastide ehitamine riiulile

Kuna lihtsalt must kandiline riiul oleks igav olnud, siis otsustasin, et lasen mehel kahte riiuliavasse kastid ehitada. Meil vedeleb garaažis igasugust puidujääki erinevatest projektidest ja vanast lastetoanarist. Teadsin, et meil on see materjal olemas ja ei pea midagi juurde ostma.

Kastide tegemine käis mehel nii kähku, et ma ei jõudnudki pildistada nende ehitamise vaheetappe.. Ükshetk olid need tal lihtsalt valmis.

Otsustasin need tumedaks õlitada, et sobiks meie tuppa paremini.

Kandsin kiiruga ja üsna lohakalt Osmo antiiktamme õlivaha pintsliga peale ja siis käisin puuvillase lapiga kogu kasti üle, et üleliigne maha hõõruda.

1, 2, 3 ja tehtud!

Enne ja pärast pildid

Ja nii saigi riiulist stiilne telekaalus.

enne ja pärast, before and after

Selline ta siis sai. Kuidas meeldib?

Vaata ka meie eelmist isetegemise projekti, milleks oli sahvrikapi ehitamine vanasse ukseavasse. Kui soovid meie järgmiste tegemistega kursis olla, siis jälgi meid Minu Kodu facebooki lehel ja Instagramis.

1 thought on “Kuidas ilmetust riiulist sai stiilne telekaalus”

  1. Hei! Kas sa teed veel huvilistele 3D visioone ka? Sattusin juhustlikult su suvise postituse peale, kus mainisid, et teed, aga kas hetkel ka ja võib sellise soovi osas ehk ühendust võtta? 🙂

Jäta kommentaar: