Meie ehitusloa taotlus saadeti kokku neli korda tagasi. Kuna igal korral oli neil seaduse järgi vastamise tähtaeg 30 päeva ja ootaja aeg on pikk, siis leidsime endale aias tegevust. Esimesel kevadel kulus kogu aeg vana majaosa renoveerimisele ja seetõttu jäi aia korrastamiseks vähe aega. Sel kevadel sai siis kõik tasa tehtud.
Alustasime juba enne kui lumi päris lõplikult sulanud oli. Krundil asetses kaheksaruutmeetrine alumiiniumraamil klaasidega kasvuhoone, mis lume raskuse ja tormide käes oli igatpidi katki ja kõver. Otsustasime selle ümber lükata ja uue ehitada.
Aprilli keskel tegime kiired arvutused, mida uue kasvuhoone jaoks vaja oleks ja seadsime sammud ehituspoodi. Otsustasime puidust raamil kasvuhoone kasuks ja klaaside asemel polükarbonaadiplaadid – katusele 10mm ja seinteks 6mm. Vundamendiks kasutasime vana kasvuhoone vundamenti, mille peale panime tõrvapapist vundamendilinti, et niiskus vundamendist puidust eemal hoida.
Ostsime ka spetsiaalse silikooni, et polükarbonaadiküljed sellega üle teha, aga see osutus liiga nüriks tööks ja lõpuks tegime ikkagi teibiga kõik lahtised küljed üle.
Puidu õlitasime täiesti tavalise ja väga soodsa tõrvaõliga – valisin kõige tumedama, mis saada oli, aga see on praeguseks päris heledaks pleekunud.
Kasvuhoone pikemate külgede raamid
Kasvuhoone raam peaaegu valmis
Plaadid lõime karkassi külge naeltega ja katsime plaatide servad liistudega, mis ise puidumaterjalist välja lõikasime.
Kasvuhoone ehitusest kirjutasin pikemalt ja lisasin rohkem pilte ka siia foorumiteemasse.
Kasvuhoone põhjapoolsesse seina, lasin mehel teha liistudest riiulid, kuhu esialgu plaanisin panna istutuskastid maitsetaimedega. Alguses olidki seal ettekasvatatud taimed aga praegu on see pigem aiatööriistade, kinnaste jms hoidmiseks. Minu meelest väga mugav!
9. mail istutasin esimesed tomatitaimed, paprika ja kibepipra. Selleks ajaks oli vana murulaugumätas juba päris kõrgeks kasvanud ja maha pandud sibulad olid juba liigagi pikaks kasvanud.
Kasvuhoone idapoolsele küljele, kuhu ehitasime ukse, lisasin ka kaks lilleamplikonksu ja amplid.
Muru sai korralikult õhutatud ja seemet juurde külvatud, et katta mullaseid auke murus.
Väga suur töö sai ära tehtud ka muruga – õhutatud, mullaga tasandatud, uus muru seeme külvatud ja sooja ja kuiva kevade tõttu ka palju kastetud. Nüüd juba hakkab tulemust näha olema.
Ühelpool krunti on väike sissesõidutänav ja sellest eraldab meid vaid võrkaed ja meid natuke häiris, et sealt on otse vaade meie aeda ja maja taha. Otsustasime sinna elupuuheki rajada ja lasta sel aiaga tasa kasvada. Selle aia äärde mahtus täpselt 60 elupuu istikut Brabant, mis hea hoolduse korral peaks korralikuks ja tihedaks “seinaks” kasvama.
Lisaks sai mitmeid lillepeenraid korrastatud, multšitud ja lilli ringi istutatud, et tekiksid veidi korrektsemad lillepeenrad ja muru niitmine ka lihtsam oleks. Muru sai mitmes kohas “paigatud” ja oma 4-5 suurt kotitäit muruseemet sai aeda laiali pillutud. Praeguseks on juba täiesti mõnus pehme ja tihe muru lõunapoolses aias.
Kutsusime ka arboristi, kes andis hinnangu viljapuudele ja -põõsastele ning soovitas mõned neist maha võtta, sest olid vanad ja haiged. Samas lasime tal teha kõikidele alles jäävatele viljapuudele hoolduslõikused. Lillepeenardest kirjutan ma ilmselt millalgi uuesti, sest paljud lilled on istutatud täiesti maja seina äärde, aga meil on plaan sealt lahti kaevata, panna sinna killustik ja kaevata kivikastid vihmaveele – seega suur töö lillede ümberistutamisega on mul veel ees.
Kevadel tellisime ka 13kuupmeetrise prügikonteineri ja viskasime kõik sodi, mis aias veel oli, ära – vanad koledad tünnid ja osa ehitusprahti, mis eelmisesse konteinerisse ei mahtunud aga sealhulgas ka ühe hiigelsuure kompostihunniku, kust me esialgu lootsime alt korralikku mulda saada, aga seal oli rohkem okkaid ja käbisid ja oksi ja palju ka sellist, mis kohe üldse ei lagune. Tõstsime selle kogu täiega konteineri peale ja tasandasime selle aianurga maapinna enamvähem ära. Aed tundus peale seda kohe palju suurem.
Lisaks oli meil probleem, et piirdeaed, mis naabritega kahasse oli, oli meie koera jaoks liiga madal, ära vajunud ja nii sai ta sealt pidevalt üle ronida. Rääkisime naabritega läbi, et ostame materjali ise ära ja paigaldame koos ning maksame siis igaüks oma osa. Sai korralikult raha kokku hoitud, sest hinnapakkumine kahele aiaküljele, oli umbes 2000euri koos tööga. Kokkuvõttes maksime ise hoopis 300euri ja kumbki naaber siis 150euri (ehk siis vaid materjali eest). Piirdeaed on tavaline roheline võrkaed, aga me oleme väga rahul ja naabrid ka!
Vähemalt sai aega millekski asjalikuks kasutada ja nii ei tundunud see ehitusloa ootamise aeg ka nii häirivalt pikk.
1 thought on “Ehitusloa ootamise positiivsed küljed ehk kuidas me kasvuhoone ehitasime”