Telekaaluse ja raamaturiiuli ehitamine elutuppa

Näitan teile täna üsna suurt muutust me elutoas – me telekaaluse ja raamaturiiuli ehitamist. Ära sai mahutatud nii raamatud, dvd-d kui ka lauamängud.

Ma ei tea kui paljud teist teadsid, et meil on telekas mitu aastat põrandal olnud 😀 ja selle kõrval hunnik raamatuid põrandal, sest ajutisse riiulisse need lihtsalt enam ära ei mahtunud. Seda nurka olen teadlikult vältinud pildistamast, sest noh, miskit ilusat seal vaadata polnud. Viimasel ajal oli asi eriti hulluks läinud, sest laps tõi hunniku lauamänge ka alla ja raamatuid oli vahepeal juurde tekkinud ja need lihtsalt olid seal kuidagi hunnikus..

Selline oli siis olukord enne kui elutoa mööblit ehitama hakkasime:

Kui mees teatas, et jõuludeks võiks ikka teleka omale kohale saada ja raamatud riiulitesse, siis hakkasin tegutsema. Ma pean ütlema, et ma olen mitu korda juba selle toa mööbli stiili osas ringi mõelnud.

Esialgsed plaanid

Kunagi joonistasin ma mehele Sketchupis sellise pildi, millise telekaaluse võiks ehitada ja tema polnud sellest üldse vaimustuses…

Ja raamaturiiulit tahtsin sellist:

Raamatu riiuli all pidid olema sügavad sahtlid, et mahutada ära kõik me lauamängud ja üleliigsed diivanipadjad ning pleedid. Stiililt oleks see siis sarnanenud me esikumööbliga ja garderoobiga, ent heledam puidust osa oleks olnud tammest nagu elutuppa avatud köögi tööpindki. Mees leidis, et sellisel kujul oleks see elutuba nii täistuubitud ja mööbel liiga massiivne. Tema tahtis miskit õhulist ja seinapealset minimalistlikku telekaalust. Kuna selle mööbli puudumine otseselt elamist ei seganud ja me üksmeelt ei leidnud, jäigi see oma aega ootama ja mõte settima.

Ükskord Pinterestis kolades nägin raamaturiiuleid, mis olid kinnitatud seinale – üleni heledates toonides küll, aga mulle meeldis nende õhulisus ja mul hakkas kohe mõte tööle, et meile sobiks see ka – lihtsalt peame tegema “meie toonides”. Pealegi need kolmnurksed riiulikandurid olid mul pikalt mõttes mõlkunud, aga ei olnud suutnud neile kohta leida. Kuna raamaturiiuli tagune sein oli niikuinii tehtud OSB plaadiga + kips, teadsin, et see kannataks seda raskust välja küll.

Telekaaluse ehitamine

Esialgu alustasime telekaalusest. Otsustasime teha hästi lihtsa seinapealse riiuli kolme vaheseinaga – pikkus umbes 2,9m. See pikkus tulenes me teleka laiusest – tahtsin, et kummalegi pooleks jääks umbes 60cm tühja pinda. Iga vaheseinaga eraldatud osa pidi olema u 70cm lai, et mahutaks ära muu tehnika. Tahtsin algusest peale kõik üles pildistada, aga nagu ikka – mees on nii varajane, et kui mina ärkan, on temal juba pea kõik valmis.. Seega esimene pilt, mida ma me telekaalusest nägin, oli selline:

Kruviaugud olid puidust punnidega kaetud ja ootasid liimi kuivamist, et need siis maha lihvida.

Teha oli veel vaja auk kaablitele ning servadele kerge kant, et poleks nii terav äär.

Mees oli mõelnud välja, kuidas põrandalt kõik kaablid ära saada ja need kapi sisse peitu panna. Selleks tuli ühele riiuliavale teha plaat, mis liigub.

Liikuma sai ta selle väga odava ja lihtsa lahendusega – mööblikruvid, mis mõlemalt poolt selle plaadi külge kruvitud aga keerlevad nö riiuliseina sees. Mulle endale tundub see nii geniaalselt lihtne lahendus, aga keeruline seletada. Kaablitele pole igapäevaselt ligi vaja pääseda, seega mingit keerulist hingedega süsteemi ei hakanud sinna leiutama.

Ehk on lihtsam sellest aru saada, kui näitan, milline on mööblikruvi:

Selle kruvi sile osa on telekaaluse vaheseinas olevast august läbi pandud ja liigub seal vabalt ringi, keermetega osa on aga keeratud katteplaadi külgede sisse.

Telekaaluse viimistlemine

Siis algas minu osa tööst – kogu telekaalus ära õlitada. Kasutasime jälle Osmo antiiktamme õlivaha (nagu pea kogu ülejäänud elamises…).

Õlitamise üks suurimaid eeliseid mu jaoks on see, et ma saan seda vabalt teha ka juba kokkupandud mööblil, sest isegi kui kuskilt nurgast voolama hakkab, siis üleliigne tuleb niikuinii lapiga ära pühkida, et tulemus hea jääks. Esialgu saab õli suht kiirelt peale kanda, ilma rante silumata ja hiljem puuvillase lapiga silud õli pikki puidusüüd sisse ja tulemus jääb ilus ühtlane.

Kui kapp õlitatud ja kuivanud (päev hiljem), sai selle elutuppa tassida ja hakata seinale kinnitama. Kasutasime viite metallist nurgikut (kapp on u 290cm pikk). Selleks, et seina kruvimise ajal kapp õigel kõrgusel oleks, ilma et keegi seda hoidma peaks, tuli kapile ajutiselt nn jalad ehitada – suvalised puiduklotsid, mis õigesse kõrgusesse laotud ja kapp nende peale tõstetud. Nii võid kindel olla, et kapp ei nihku paigast kruvimise ajal.

Eesmärk oli ära peita see hunnik seinakontakte ja kõik need pistikud, mis sinna sisse läksid. Lisaks rõõmustasin ma enim selle üle, et ma saan lõpuks teleka alt tolmu (ja koerakarvu) vabalt tõmmata, ilma et ükski kaabel ette jääks.

Kaablid enne:

Ja kaablid peidus:

Raamaturiiuli ehitamine

Teiseks sai ette võetud raamaturiiulite ehitamine. Mees tegi ise riiulite toestuseks mõeldud puidust kolmnurgad. Kõige alumise riiuli planeerisime sügavama kui ülejäänud riiulid, sest sinna alla pidid tulema ratastel kastid ja nende riiulite kolmnurksed kandurid olid ka selle võrra natuke suuremad.

Õlitades tuli meelde, et oleks võinud pilti ka teha:

Riiulikandurid õlitasin OSMO musta õlivahaga. Sellega tegin nii, et ei pühkinud üleliigset ära, et võimalikult süsimustad jääks. Vaatasin lihtsalt, et õli igale poole ühtlaselt saaks. See toon on niikuinii kattev toon (OSMO 3169), aga kui maha pühkida jääb ta ikka mingil määral läbi kumama. Tahtsin rohkem ühtlast tooni neile. Märjalt õli läigib natuke, kuivades muutub mõnusalt matiks tooniks.

Selleks, et kinnitused (kruvid) silma ei paistaks selle musta kanduri pealt, lasi mees kõik kruvid musta spray värviga üle.

Seejärel sain hakata riiuleid õlitama.

Seejärel kui õli taas kuivanud oli, sai hakata riiuleid seina panema. Arvutasime välja kui suured vahed tuleks jätta, et ka kõrgemad raamatud ära mahuks ja samas vahed enamvähem ühtlased oleks. Laserloodiga sai ära märgitud õiged kõrgused.

Ma ei suutnud ära oodata, et saaks oma raamatud riiulisse laduda..

Ükskord käisin mehe ema juures ja laenutasin talt paar raamatut ja ta ütles, et “minupoolest võid need kõik endale võtta”. Ma olekski kohe kõik võtnud aga teadsin, et mul peaksid need elutoa põrandal seisma kuni riiuli ehitame. Nüüd peale jõule sain lõpuks need raamatud ka ära toodud. Parim jõulukink – kogu Päevalehe romaaniklassika sari! Paljud neist on mul juba loetud ja vabalt loeks uuesti. Osad on mul lugemisnimekirjas, seega järgmisel paaril kuul ei pea ma raamatukokku kindlasti minema.

Raamaturiiulist sai nüüd meie kõige kirjum osa elamisest, aga see mind üldse ei häiri. Ma armastan raamatuid ja see on ainuke osa me kodust, mis ei saa kunagi olema minimalistlik.

DVD-de ja lauamängude organiseerimine

Kõige viimase asjana said tehtud kastid, mis pidid riiuleid ja telekaalust täiendama – eesmärk oli neisse paigutada nii lauamängud kui ka DVD-d. Ma olin neid küll ohtralt vähendanud ja ära andnud, aga laste lemmikud olid alles jäänud. Sarnase lahendusega tegime me ka magamistuppa telekaaluse ja mulle see lahendus väga meeldis.

Lasin mehel teha sellised hästi lihtsad ja robustsed kastid lippidest. Seejärel õlitasin kastid mustaks ja mees lisas õhukesest vineerist põhjad. Kahele suuremale kastile kruvis mööblirattad alla, mis me Bauhausist ostsime.

Lõpptulemus

Madalamad kastid läksid telekaaluse sisse:

Ühes kastis hoiame nt DVD-mängijat ja Wii mängukonsooli, mida harva kasutame. Teises on DVD-d.

Kastides olevaid asju kasutame harva, seega ei hakanud päris siinidel sahtleid tegema. Kastide alla panin lihtsalt mööblivildi.

Ladusin ka ämmalt saadud raamatud riiulisse ja sorteerisin muud raamatud teemade kaupa ära. Ratastel kastidesse tõstsin lauamängud ja pleedid-padjad, mida saab vastavalt vajadusele sealt võtta diivanil kasutamiseks.

Lõpuks tahaks siia riiulitesse rohkem rippuvaid lilli lisada ja ühe tumedates toonides gloobuse ka panna, aga tulemus on juba enamvähem selline nagu ma ette kujutasin. Lisaks mõtlen, et vahetaks põrandal asuvad kõlarid ühe korraliku soundbari vastu välja ja peidaks lae all olevad (neljas nurgas olevad) kõlari juhtmed seina sisse ära, sest sinna me ilmselt kõlareid siiski ei pane.

Nii hea tunne on kui saan järjekordselt oma teha-vaja-nimekirjast ühe suure asja maha kriipsutada. Arvan, et järgmiseks võtame ette trepi, mis meil on viimistlemata. Trepi alla ja ka teise korruse trepi halli plaanime sisse ehitatud kapid teha.

Kui nautisid seda blogipostitust, siis jälgi ka meie facebooki lehte: Minu kodu ja instagrami kontot, kuhu postitan peaaegu iga päev: @minukodu.