Kuidas me ise puidust kööki ehitame vol 1

Praeguse maja köök on meil juba kolmas köök, mille ise teeme.

Esimesel korral tegime vineerist ja hetke seisuga ma ütleks, et ega see väga kriitikat ei kannatanud, aga tolleaegse eelarve ja oskuste juures…. tsiteerides klassikuid: “Pole paha!” Vähemalt on see esimene köök siiani püsti ja kasutuses uute omanike käes. Teise köögi tegime liimpuidust ja kuna kogemust oli juba rohkem, siis sellega olime veidi rohkem rahul. Sellest kirjutasin siin.

Tegelikult sai teine köök ehk siinse vana majaosa köök tehtud selliselt, et seda oleks mugav kasutada mu vanaemal ja oleks klassikalise välimusega. Kõik – peale uste – tegime ise. Uksed tellisime kasepuidust Unolik täispuitmööblist. Praegu ongi see köök meil juba pea 4 aastat kasutuses olnud ja ainuke osa, mille plaanime välja vahetada on siinid, mis me panime lihtsalt seetõttu, et meil olid need varasemast projektist üle jäänud ja seisid niisama. Mõtlesime, et kasutame ära, aga praeguseks on plastmassist rattad seal siinides olematuks kulunud, seega õppetund olemas – siinidesse tasub “investeerida”.

Praegust kööki hakkasin ma planeerima juba enne ehituse algust ja tegin selle ideest ka 3D jooniseid.

4888733t1h593f

Köök Ikea Kitchen Planneris

Köögi kujundamine

Köögi ideed on meil küll ajaga nii mitmeid kordi muutunud. Esialgu tahtsin mustade või valgete sahtlitega. Siis aga tundus, et kõigil on lumivalged köögid ja see huvi kadus ära. Must köök on mu lemmik, aga mehe meelest jääb see meie kliimas sünge ja masendav. Otsisin siis heledas toonis tammest mööbli ideid tükk aega ja ei leidnud ühtegi, mis minu jaoks “liiga puidune” ei jääks. Lõpuks leidsime mõlemale sobiva lahenduse – sahtlite esipaneelid ja uksed tulevad hoopis hallid.

Asjad, mis sel korral teisiti teen, kui eelmistes köökides:

  • Palju sahtleid ja vähem kappe ning riiuleid. Korralikud siinid.
  • Spetsiaalsed kapisisud nii nurka kui mujale, lisaks nn kastmete-õlide cargosahtel.
  • Valamu kivikomposiidist – ausalt, need veeplekid roostevabal kraanikausil ajavad mind hulluks!!
  • Segisti – tuleb valida maksimaalselt mugav ja kvaliteetne. Eelmises kodus ostsime järjekindlalt üht ja sama segistit, kuigi ükskord see konkreetselt juppideks lendas ja mitmeid kordi aastas sellel filtrit vahetama pidime. Seal oli muidugi veekvaliteet ka kordades hullem kui praeguses kodus.
  • Pliit – tavalise keraamilise pliidi asemel tahtsin seekord induktsioonpliiti.
  • Ahjule mul erinõudmisi polnud, sest eelmises kodus oli mul vägagi lihtne aga superhea Aeg/Electroluxi oma, millega ma kõik asjad ideaalselt tehtud sain.
  • Kubu ehk õhupuhasti pliidi kohale – suurima väljatõmbe ja minimaalse müraga, samas mõistlikus hinnaklassis ja välimuselt selline, mis ei näeks nagu tundmatu lendav objekt välja. Selle leidmine oli raskem kui ma arvasin!

Seni ehitatud köökide puhul on meil eelarve olnud suhteliselt minimaalne. Seekord otsustasime, et pigem ehitame seda kauem aga teeme nii korralike vahenditega kui saame. Kodulaen sai juba mitu kuud tagasi otsa ja juurde ei plaani küsida, seega kogu mööbliehitus ja sisustamine käib meil jooksvast sissetulekust. Sisude otsimine tegi natuke nukraks küll – näiteks prügikastisüsteemi eest ma naljalt ikka 600€ välja ei käiks, aga päris mitmel pool jäid sellised hinnad silma.

Esimesed sammud uue köögini

Praegu on köök veel poolik ja ootab jälle järgmist “rahasüsti”, aga teen väikse ülevaate, kuidas senine töökäik on olnud.

Esimene asi, mida me köögi ehitamisel tegime oli see, et mõõtsime kõik veelkord üle, tegime uued joonised. Tõmbasime teibiga maha kujuteldavad kapid ja proovisime erinevaid olukordi läbi mängida. Panime paika saare ja muu mööbli vahelise kauguse (1meeter) ja arutasime, kuidas on kõige mõistlikum mööblit järjestada. Minu soov oli, et pliit ja kraanikauss oleksid suhteliselt kõrvuti ja nõudepesumasin oleks kraanikausi ligiduses; prügi – ja pakendimahutid peaksid olema kraanikausi all ning nõud ja kuivained sahtlites. Niisiis sai meil selline järjestus kappidel (lugedes vasakult):

4888733t1h593f

  1. külmik
  2. sahtlitega kapp, mille peal kohvimasin ja veekeedukann – sahtlites tee, kohv, suhkur, küpsetustarbed, maiustused
  3. teine sahtlitega kapp, kuhu lähevad kuivained
  4. nurgakapp, kuhu läheb sisse kahe väljatõmmatava riiuliga süsteem, mille peale mahutan mõned suuremad potid-pannid ja köögikombaini
  5. pesumasinakapp
  6. prügikastikapp, kus on eraldi pakendite ämber ja koristustarvikute riiul (sisud veel välja valimata), mille peale tuleb valamu
  7. kaks järjestikku sahtlitega kappi, millest ühe peal on pliit (ühes hakkavad olema lauanõud ja teises kausid, serveerimsnõud)
  8. viimane kapp on kõrgem ahjukapp, kus ahi on tööpinnast kõrgemal ja selle all kapis vôi sahtlites on vähem kasutatavad köögitarvikud (koogivormid, ahjuvormid, pajakindad jms)

Kõigele lisaks tuleb veel köögisaar köögimööbli ette, kus siis ühelpool sahtlid köögitekstiilide jaoks ja ülevalpool avatud riiul, kuhu läheb mikrolaineahi ning teisele poole läheb kolm baaripukki. Saareke tuleb mõõtudelt üsna suur – 2 meetrit pikk ja 1,2 meetrit lai. Mõnus suur lisatööpind, kus terve perega midagi koos kokata või kiiret hommikusööki süüa.

Kui ma olin oma korralikud joonised valmis saanud ja mehele mitmekordselt välja printinud, võttis tema suvalise paberikontsu ja kritseldas sinna kastikesed ja rea numbreid ning kadus terveks päevaks garaaži saagima. Raamide jaoks olime ostnud männi liimpuidu, sest see osa jääb niikuinii igatpidi peitu. Otsustasime, et kogu peidus olev osa saab vaid läbipaistva õlivahaga viimistletud.

Sama päeva õhtuks olid kõik  kappide küljed valmis ja ootasid viimistlust – kasutasin selleks OSMO Top Oil-i. Vahatasin korralikult kõik küljed ja servad, et oleks parem veekindlus ja parem puhastada ka.

Kui kõik plaadid olid vahaga üle tehtud ja kuivanud, siis hõõrusin need kergelt terasvillaga üle. Terasvill poleerib puidupinda ja võtab viimasegi kareduse ning teeb puidu siidiselt siledaks.

Kui poleerimine tehtud, sai hakata kapiraame kokku panema. Selleks, et puit kõveraks ei tõmbaks ja kapid stabiilsed oleks, kinnitasime need igast neljast nurgast. Selleks lõikas mees kapikülgedele ühe sälgu (nurga) igasse nurka ja kinnitas sinna ühe pika puidust liistu, mis ühendas kõik kapiküljed üheks. Esikülgedele tuli see nn sälk sügavam, sest sinna tuleb sokliliist hiljem.

Enne kui saime kappide põhjade kallale asuda, pidin poest viimistlusmaterjale juurde tooma – otsa olid saanud nii õlivaha kui ka terasvill. Siinkohal räägiksingi nendest lähemalt. Kogu köögikappide raam – küljed ja põhjad, said kaetud Osmo Topoil-iga. Minu kogemused Osmo toodetega on juba aastatetagused – esimest korda kasutasin nende Topoili eelmise kodu söögilaua ja tööpinna veekindlaks tegemisel. Avastasin, et see on nii supertoode, et edasi kasutasin seda juba nii aknalaudadel kui ka vannitoa valamukapil. Osmo Topoil on ainuke Osmo toode, millel on toidusertifikaat – seega täiesti ohutu on kasutada teda köögi töötasapinnal ja muudel pindadel, mis puutuvad kokku toiduga. Lisaks on seda tohutult lihtne hooldada – ta ei kooru maha, ei pragune, ei kulu nagu muud pinnatöötlused, hoolduseks piisab vaid kergest lihvist, et näiteks plekid välja saada ja siis uus kiht peale kanda. Kui aga plekke pole, ei peagi lihvima. Ma võin öelda, et kui ise seda lauda pidevalt ilusti hoida ja hooldada õigeaegselt, siis mingeid plekke sellele ei jää ka. Täkked õlitatud/vahatatud puidus teevad sellest veelgi loomulikuma ja ehedama pinna. Ma eelmises kodus tegin hooldusvahatamist 8aasta jooksul täpselt kaks korda. Põhimõtteliselt võib öelda, et puidust tööpind on suhteliselt igavene – erinevalt muudest, kus täkkeid ei saa ära lihvida ja uuesti töödelda, vaid tuleb terve plaat lihtsalt välja vahetada.

Mina kasutan Osmo matti värvitut Top Oili 3058. See toob puidu ilusa tooni ja mustri hästi esile.

Pildil on Osmo TopOil (kandiline purk), ümaras purgis on pruun õlivaha, millega on meil kodus tehtud kõik aknalauad ja postid-talad-uksed. Sinises pakis on terasvill. Pintslid on mu lemmikud pintslid – parima hinna ja kvaliteedisuhtega. Hästi peenete karvadega ja peaaegu üldse ei aja karvu. Kõik tooted on K-rautast.

Kui vaha ja villa oli juurde toodud, sain hakata kapipõhjasid samamoodi viimistlema nagu tegin seda külgedega. Ööpäev kuivamist ja läkski paigalduseks.

Põhjade paigaldamiseks tekitas mees liistude näol lisatoe põhjadele, mille peale põhjad kinnitada saab.

Kui raam oli valmis ehitatud, tuli hakata valima tööpinda, valamut ja segistit. Pliidi, ahju ja nõudepesumasina olin ma juba kuu varem ära ostnud. Kõige esimesena läksime ostma valamut. Kindel soov oli osta seekord kivikomposiidist valamu ja esialgu oli meil Espaki reklaamlehelt üks ligi 100eurone mudel välja valitud, mis oli Franke toodang ja materjaliks tundmatu tectonite. Kuigi ma olen suur internetipoodide fänn, sest mu aeg on mulle kallis ja tavaliselt otsin ma internetist parima hinna konkreetsele tootele – siis seekord otsustasin, et enne valamu ostu tahan ma seda reaalselt näha ja katsuda. Kui Espaki kohale sõitsime ühel varahommikul ja selle soodsa mudeli üle vaatasime, siis otsustasime, et see tectonite materjal meie kodu valamuks küll ei saa – see oli kare nagu liivapaber, kujutasin juba ette kui ebameeldiv seda puhastada on. Lisaks oli see konkreetne mudel meie jaoks ka väike. Leidsime Espakist hoopis pea neli korda kallima valamu, mis meile mõlemale aga kohe väga meeldis.

Hind oli muidugi ulmeline meie jaoks. Käisime korra nende müüja juurest läbi, et küsida, et kui me seda toodet sooviks, siis kui pikk oleks tarneaeg ja kas hinnaalandust ka saaks. Müüja (väga tore naine) ütles, et saab teha väikse sooduka küll, võibolla 5%. Me siis mehega arutasime, et äkki läheme uurime siis ikkagi Febist ka. Selle peale teatas müüja kiirelt, et aga tulge parem homme, sest siis on kõik -20% 😀 Mõeldud- tehtud! Järgmisel hommikul läks mees uuesti Espaki, et valamu ära tellida. Lubati, et tuleb kolm nädalat. Tegelikult läks maksimaalselt 10 päeva. Lõplik hind oli siis 274 eurot sentidega. Lisaks sai koha peal ringi mõeldud ka valamu toon – esialgu tahtsime me süsimusta valamut (Onyx fragraniit), aga koha peal tundus, et see tumehall ehk grafiit on isegi ilusam.

Järgmine ost oli tööpind. Selle lasin ma Mass-is juba nädal enne kojutoomist ära broneerida, sest nii pikka plaati neil ei pruugi alati laos olla. Otsustasime, et tööpinnaks tuleb tamme liimpuit, mis on 4cm paks ja 62cm sügav. Kuna meil on kaks tööpinna osa, siis ostsime kaks plaati – ühe 4,2meetri pikkuse ja teise 2,5meetri pikkuse. See pikk plaat oli meeletult raske. Ma ei tea, mismoodi me selle tuppa kangutasime, aga tuppa me ta saime. Kohale tõime oma autoga – õnneks on MASSi ladu meist 5minutilise autosõidu kaugusel. Kui me selle plaadi toa põrandale olime tarinud, otsustasime, et kogu lihvimine ja töötlus sellele plaadile tuleb teha just köögis – ei hakka seda garaaži (mis on ühtlasi me puidutöötuba ja saekaater) tassima.

Tööpinna plaat

Esimese asjana harutasime puidu kilest lahti ja tõststime ta paika kapiraamide peale. Mõõtsime ära valamu ja pliidi jaoks augud ning saagisime need tikksaega välja (enne tegime jämeda puuriga augud ette).

Seejärel lasi mees elektrihöövliga tööpinna eespool olevad servad veidi kumeramaks – tekitas nn faasi, et puit nii terav ei oleks.

Kui augud olid valmis lõigatud ja faasid tehtud, oli minu kord tegutsema hakata. Kõigepealt puhastasin kogu plaadi saepurust – esialgu harjaga ja siis lapiga. Tolmuimejat ei julgenud kasutada, sest see võib vastu minnes kohe täkke või kriipsu tõmmata. Seekord kasutasin viimistlemiseks spetsiaalselt rulli. Ma ei teagi, kas seda rulli kiita või laita. Mind tohutult ärritas, et see hakkas hullult karvu ajama vaha sisse, kuigi üritasin sellelt enne kõik lahtise pudi küljest pühkida/raputada. Samas oli see kõige kiirem ja mugavam variant vaha peale kandmiseks ja tulemus oli väga ühtlane ka. Mulle endale tundub, et tavaline švammirull oleks võibolla parem olnud, samas on vaha üsna tihke konsistentsiga ja ma pole kindel, et sellega seda peale kanda saab. Õnneks midagi hullu neist karvadest ei juhtunud, sest enne teise kihi kandmist poleerisin ma jälle terasvillaga kõik üles ja siis kadusid ka karvad. Kokku kandsin peale 3 kihti vaha, igal kihil lasin minimaalselt 8h kuivada.

Esimene vahakiht peale kantud – veel märg ja sellest ka läige

Viimistlemata versus Osmo Top Oiliga viimistletud tammepuit

Tulemuseks oli meeldivalt siidine puidupind, kuhu veeplekke ei jää ja mida on väga kerge puhastada. Ise tehtud, hästi tehtud! Sai hakata valamu ja tehnika paigaldusega tegelema.

Õhtuses valguses on vahatatud tammepuidu toon eriti soe:

Järgmiseks tuli tegeleda torudega, et tagada veeühendus tulevasele külmkapile, nõudepesumasinale ja valamule. Lisaks tuli tasakaalustada kogu kapirivi, sest laserloodi järgi oli üks serv veidi kõrgem kui teine.

Mees tegutseb ja koer on moraalseks toeks 🙂

Seejärel tuli minu jaoks üks hirmsam osa. Nimelt tulevad Franke valamud ilma segistiaukudeta – neil on küll ette tehtud õhemaks tehtud kohad, kust saab need augud “välja lõhkuda”. Ma kartsin, et me teeme valamu lihtsalt katki.

Lõpuks me need augud tehtud saime – üks segistile ja teine äravoolu nupule.

Segisti valimine oli paras naljanumber. Ma olin pikalt uurinud erinevaid segisteid ja nende review-sid lugenud. Olin otsustanud, et Franke enda toodangut ma ei taha, sest paljud polnud nendega üldse rahul. Lisaks oli mulle meie pesuruumi Hansgrohe valamusegisti nii meeldima hakanud, sest sellel on mingi lisavidin, mis hoiab vett kokku – vesi ei tule nii suure survega ja segisti ise on hästi pehmelt ja mugavalt avatav. Olin jõudnud järeldusele, et mulle meeldib üks lisanupuga Hansgrohe köögisegisti –  Metris Select – sellel on lisaks kangile ka nupp segisti otsas. Kui nn kangiga saad nii vee voolama kui ka temperatuuri sättida, siis nupust saad lihtsalt selle kiirelt kinni panna ja taasavada. SIIN on üks video, kuidas see toimib.  Ma kujutasin ette kui mugav on niimoodi näiteks kartuleid koorida – vahepeal ei pea mullaste ja märgade kätega seda kangi puutuma vaid saad käeseljaga vee kinni ja lahti vajutada. Kui aga oli aeg segisti ära osta, teatas mees, et talle vist ikka nii väga see segisti ei meeldi, sest see kroomitud pind on jube paha puhas hoida ja selle disain ka talle esialgu ei meeldinud. Käisime erinevates poodides, katsusime teisi segisteid, sh Franke endi omi ja kulutasime paar tundi selle õige leidmisele. Lõpuks ostsime ikkagi just selle minu väljavalitud mudeli Feb-ist ära, sest see oligi parim variant.

Järgmisena töötlesin ma ka teise osa tööpinnast ja tõstsime selle paika. Esimese asjana tõin ma uude majaossa ka kohvimasina, et ma hommikul esimese asjana ei peaks üle õue jooksma.

Järgmiseks tuleks osta sahtlite siinid ja puit ära ning ahjukapi materjal – selle küljed tulevad juba tammest ja viimistlus sama, mis kapiustel ja sahtli esipaneelidel.

Praegused kulud köögile

Eelarvet meil hetkel paika pandud pole. Ma lootsin 4000€-ga hakkama saada, aga praeguse kalkulatsiooni järgi läheb ilmselt veidi rohkem. Kõige kallim kulu on muidugi tehnika ja santehnika, puit ei ole väga kallis. Praegused kulud ja ostetud tooted:

  1. Kappide raamide jaoks männipuit: 148€ (K-rautast ja Bauhausist)
  2. Õlivaha jms viimistlemiseks: 46€ (Mass AS-st ja K-rautast)
  3. Tammepuit tööpinna jaoks: 406€ (Mass AS-st)
  4. Valamu: 274€ (Espakist)
  5. Segisti: 300€ (Feb-ist)
  6. Nõudepesumasin: 302€ (täisintegreeritav Boschi nõudepesumasin SMV24AX01E, turuliider.ee veebipoest)
  7. Pliit: 203€ (Electrolux induktsioonpliit EHH6240ISK, turuliider.ee veebipoest)
  8. Ahi: 289€ (Electrolux EOA75450OK, turuliider.ee veebipoest)
  9. Torujupid: 14€ (Ehituse ABC-st)

Hetkel kõik kokku kulunud: 1982€

Puudu on veel külmkapp ja õhupuhasti, puit ahjukapi jaoks, nurgakapi sisu, sahtlite puit ja siinid, tammepuit esipaneelide jaoks. Lisaks siis on puudu kogu köögisaare materjal – selle võtame ette alles siis kui muu köök valmis on. Loodetavasti saab köök peagi täiendust!

Kui soovid meie tegemistega kursis olla, siis jälgi ka meie facebooki lehte: Minu kodu ja instagrami kontot, kuhu postitan iga päev: @minukodu

6 thoughts on “Kuidas me ise puidust kööki ehitame vol 1”

  1. Tere,
    olen sinu blogi lugeja juba mitu aega. Teie tegemised on väga põnevad ja julged! Olete ilmseltgelt kõik põhjalikult läbi mõelnud! Mul on aga tekkinud paar küsimust, millele leiad aega ehk vastata.
    1. Tegite koerapesemiseks talle omaette pesunurga looduskividest vms mosaiigist, mis nägi väga hea välja, aga kuidas see kasutamisele vastu on pidanud? Kas seda puhastada ka saab? Kas vuugivahed ei määrdu liialt?
    2. Köögis on kõik kapisisud läbi mõeldud, aga kas te kujutasite ette ka köögis liikumist ja ärapaigutatud asjade kasutamist? Köökide praktiline paigutus on mu hobi ja seetõttu hakkasin kohe teie köögis liikumist ette kujutama ja sellega seoses tekkisid mõned mõtted. Mulle nt tundub ebamugav, et külmkapp on söögilauast ja pliidist nii kaugel. Ma ei tea, kuidas teie peres, aga meil on pidevalt midagi enne toiduvalmistamist või söömist lauale tõsta (võileivamaterjal jms) ja siis tagasi viia ja edasi-tagasi ümber saare nö siiberdamine ei tundu loogiline. Köögiplaneerijad soovitavad ka, et külmkapp oleks pliidi ja söögilaua vahel, siis kasutusmugavus parem. Teie köögi puhul kõik juba paigas – aga esmapilgul, vaadates toa asetust oleks tundunud loogilisem peegelasetus praegusele lahendusele. Kraanikauss on loogilises kohas, aga külmiku ja ahjukapi asukoht koos kohvivalmistamise kohaga arvestades söögilaua asukohta võiks olla vahetuses, samuti oleks loogiline nõudepesumasina asukoht praeguse pliidi asemel – siis mugav söögilaualt mustad nõud masinasse panna. Samuti tunduks mulle nt loogilisem, et potid-pannid jms oleks pliidi lähedal ahjukapi alumistes sahtlites vms, mitte köögi kaugeimas nurgas. Siis kergem neid ahjuplaate ja panne tagasi panna-välja võtta ja kasutada, kus vaja nurgakapp sellise lahenduse puhul muidugi toimiks ka, kui see oleks pliidile lähemal. Kolmandana olen omast kogemusest avastanud, et nt kuivained, maitseained jms, mida toidutegemisel kiiresti vaja läheb, võiksid olla võimalikult pliidi lähedal, siis on söögitegemine kuidagi lihtsam ja oluliselt mugavam. Muidu on nii, et pead kõik toiduvalmistamiseks endale pliidiümbrusesse välja tõstma ja pärast, kui oled lõpetanud, tagasi panema, aga kui kõik oleks kohe käepärast nii, et korra kasutad ja kohe järgmise käeliigutusega asetad need omale kohale tagasi (ilma kusagile kõndimata), siis on kogu kokkamine mugavam ja korrapidamine kergem. Eriti kehtib see laste puhul, aga ka täiskasvanute puhul – mu härrale meeldib süüa teha, aga mitte kööki koristada, kui aga igal asjal oma käepärane koht, siis jõuab see sinna suurema tõenäosusega tagasi. Ja veel: väike aga oluline detail: mida lähemal on toidunõude paigutus nõudepesumasinale, seda mugavam on masinat tühjendada – kui ikka taldrikutega peab edasi-tagasi kõndima, siis ei ole see piisavalt mugav ja masina tühjendamine muutub tüütuks ja siis kipuvad kraanikaussi kasutatud nõud kuhjuma ja oi, kui tüütu see veel on. See võib tunduda laisa inimese või pseudoprobleemina, aga seda saan öelda lihtsalt omast kogemusest erinevate inimeste elustiile ja kööke jälgides. Sinu köögi puhul ma vahetaks vähemalt nõude asukoha kuivainete asukohaga ära. Serveerimiseks tõstad ju nagunii spetsiaalselt väljavalitud nõud kapile valmis ja need ei pea vast pliidi juures ühe liigutuse kaugusel olema? Ja ka tee/kohvi jaoks oleks mugavam, kui kruusid/klaasid käepärast ja siis oleks ka kõik nõud ühe koha peal. Ja kas te katate laua enne ette ära või serveerite köögis portsjonid valmis ja tõstate siis lauale? Sellisel juhul on loogilisem, et nõud on nõudepesumasinale lähedal, et seda lihtsalt tühjendada ja vajadusel kindel arv taldrikuid sahtlist enne söömist kapile välja tõsta. On ühest küljest loogiline, et toiduvalmistamiseks mõeldud toiduained oleks ühes kohas, aga reaalselt peaks asjad olema köögis seal kohas, kus neid kõige rohkem kasutatakse ja sellises asukohas, et mahuks ka mitmekesi toimetama nii, et üks või teine tegevus teineteist ei häiriks – nt keegi on kraanikausi juures, aga teine peab sellest ühest mööda trügima ja kuivaineid sahtlist otsima jne. Nagu ma ütlesin – see on puhtalt hobi ja ei taha kuidagi halvustada vms. Pigem tekkisid sellised mõtted ja mõtlesin, et jagan.

  2. Nii tore on nii põhjalikku tagasisidet saada 🙂 Aitäh!
    Vastused su mõtetele:
    1. Koerapesunurk on täitsa puhas 🙂 Ja vuugid määrduvad seal samapalju kui mujalgi. Mul on komme peale koerapesemist, pesta ka pesunurga seinad ja põranda kergelt üle. Looduskivi ise ei määrdu kergelt (spetsiaalse ainega üle tehtud) ja vuugid on halli värvi põrandal, isegi kui seal on miskit määrdunud, siis aru ma küll ei saa. Seinas on valge ruudukujuline mosaiik ja see on täpselt sama valge kui ta peale paigaldamist oli. Ega ilma pesemata&puhastamata koeraga elada ei saakski. Suhteliselt iga päev peab kuskilt ikka tolmuimejaga või lapiga miskit puhastama.. Ma olen harjunud, et peale koera pesemist pean ära pesema pesuruumi, sh seinad mujal ka mitte vaid pesunurgas (sest ta ajab ulmeliselt karvu ja saputab peale pesu koguaeg) + 3 rätikut, mis mul kuluvad tema kuivatamiseks 😀 Pikakarvalise koera rõõmud…

    Nüüd köögist nii palju, et kõik su mõtted on väga head, aga köögi kujundamisel on ilmselt olulisem konkreetse köögi omanike elustiil ja kuidas nemad seda kööki kasutama hakkavad. See nõudekapi ja kuivainete kapi asukoht pole kivisse raiutud, sest tegemist on täpselt ühesuguste sahtlitega, selliseid sahtleid on terve köögis nii palju kokku, et ma arvan, et kõige mugavam paigutus kujunebki välja ajapikku. Seda, et makaronid-riis-jms peaks olema just pliidi ligiduses olen ma ise ka juba mõelnud. 🙂 Nii, et see on väga hea tähelepanek!
    Ja ma just mängisingi planeeringu tegemise ajal läbi erinevad toimetused – nt hommikukohvi võtan ma hea meelega külmiku kõrvalt, sest siis on piim ka kohe käeulatuses (sh läheb suur osa kohvitasse ka kohvimasina alla sahtlisse, meil on terve hunnik üksikuid kuskilt kingiks saadud või toodud tasse, mida ma muu “serviisiga” ühte sahtlisse ei pane).
    Kohvimasina asukohast – reeglina ma hommikukohvi söögilaua taga ei joo. Kuna meil terve pere on üsna kehv hommikusöögisööja, siis tõenäoliselt toimub hommikusöögi söömine (kui seda üldse süüakse) saarekese taga – seetõttu on väga mugav külmikust võileiva materjali jms võtta ja saarele tõsta. Lisaks külmiku asukoht on meelega terrassiukse kõrval, et suvel saaks kiirelt jääd/vett/limpsi külmikust võtta, ilma et peaks teise köögi otsa jalutama. Otse söögilauale tõstan ma külmikust väga harva asju. Pigem tõstan ma otse ahjust söögilauale miskit. Söögilaud on meie peres tõenäoliselt kasutuses vaid õhtusöökide ajal kui kõik pereliikmed kodus ja siis on ka rahus aega see 2 sammu teha, et nõud masinasse viia söögilaualt.
    Toidunõud ongi hetkel plaanis panna pesumasinale võimalikult lähedale. Kuigi jah, vahele jääb kraanikauss koos prügikastikapiga – aga see vahe on nii väike, et selleks ei pea ühtki sammu tegema, et ühest asi teise tõsta.
    Muid asju saab hiljem ringi tõsta kui mujal tundub mugavam. Nurgakappi plaaningi panna vähem kasutuses olevad asjad – suured potid, millega ma teen süüa heal juhul kord kuus ja köögikombain, mida kasutan veelgi harvem. Igapäevaselt kasutuses olevad pannid-potid lähevad kindlasti pliidi ligidusse, nagu ka serveerimisnõud (kandikud, kausid).

    Ma ise arvan, et näiteks palju mugavam on süüa teha suure tühja pinna peal kui seal kitsal plaadil, mis jääb kraanikausi ja pliidi vahele – nt salati jaoks materjali hakkida. Meil praegu on vanas majaosas köök, kus tööpinda praktiliselt polegi ja ma pikisilmi ootan, et saaks saarekese peal toimetada, kus ruumi “laiutamiseks”. Saareke saab olema see kõige olulisem osa me köögist, sest ilma selleta oleks tõesti kogu köök ebapraktiline.

  3. Tere!

    Teil on köögi töötasapinnaks sõrmjätkudega plaat, mis on tugevam, kui pika lammelliga. Olen lugenud, et pika lammeliga plaate ei soovitata köögi töötasapinnaks. Samas on pikk lamell palju ilusam kui sõrmjätk. Kas sõrmjätku paneel oli teadlik valik (näiteks hinna tõttu) või pikk lamell tõesti ei sobi köögi töötasapinnaks? Tahaks nii väga enda kööki pika lammeliga töötasapinda (40 mm paksu) aga natukene kahtlen, et kas ta jääb äkki liiga läbi vetruvaks või pehmeks?

    1. Ma ei ole kuulnud, et pika lamelliga ei sobiks. On tõesti ilusam ja kallim ka muidugi. Ma ei mäletagi, miks me lühikesega võtsime – äkki polnud saada õiges mõõdus seda hetkel kui meil vaja oli. Ma kaalusin küll mõlema vahel. Igal juhul on see tööpind kõige kallim osa sellest köögist (800€ vist olid môlemad kokku, nii saare kui mööbli tasapind)

  4. Tere. Ütled, et tegite esimese köögi vineerist ja see ei olnud kõige parem tulemus. Kas seline kogemus tuli materjalist või oma oskustest?
    Oleme naisega ka ise kööki planeerimas ja tundub, et hetkel teen raami ise (töötasapinna osas pole veel päris kindel) Miks eelistasite raami puhul liimpuitplaati vineerile või MDF-ile? Kas uste osas on ka mingeid plaane juba või jäävad kapid avatuks?

    1. Mul on blogis kaks postitust köögist veel, sh lõpptulemus sahtli esipaneelidega. Aga vineer on väga hea materjal – väga vastupidav. Me lihtsalt olime rumalad ja võtsime mingi odava vineeri, millele oleks pidanud täiega lauspahtelduse tegema, sest see polnud üldse sile. Ma pahteldasingi seda puidupahtliga mitmeid kordi aga osad kappide sisemused nt jätsime tegemata ja lihtsalt värvisime. Pika peale hakkas see häirima lihtsalt. Teiseks – meil olid suured vineerplaadist uksed, mis veidi kõveraks tõmbasid ajaga. Me ei osanud veel õigeid nippe, kuidas teha, et vähem mängiks.. ja no ikka kehv oli ka see vineer, mille ostsime. Kui korralik osta, siis ilmselt pooled probleemid oleks olnud olemata. Samas me olime väga rahul hinna ja kvaliteedi suhtega tol korral, sest noh köök oli ikkagi olemas ja lõpptulemus oli isegi üsna viisakas, arvestades et see oli esimene meie endi tehtud mööbel üldse… Praeguse köögi puhul eelistasime täispuitu, sest tõime kogu materjali oma autoga koju ja vineer ei ole sobivas mõõdus, et autoga tuua. Mõõtu saagida tahtsime koju ja mdf ega plp ei tulnud kõne allagi. Üks on pressitud papp ja teine saepuru, igasuguse täkke ja niiskuse korral need punduvad, mida vineer ja liimpuit ei tee.

Jäta kommentaar: