Märtsis, 2015. aastal ehitasime me omale kasvuhoone. Sel ajal ootasime ehitusluba ja näpud sügelesid, et miskit juba ära teha. Olemasolev kasvuhoone paistas ohtlik nii lastele kui loomadele, seega tuli sellega kiirelt miskit ette võtta. Otsustasime selle lammutada ja uue ehitada. Varasemalt ma sellest põgusalt ka kirjutasin SIIN, aga kuna see on mu lugejate seas väikestviisi hitt, siis otsustasin põhjalikumalt kirjutada ja rohkem pilte jagada sellest, kuidas selle kasvuhoone ehitamine täpselt käis.
Uue kasvuhoone otsustasime ehitada puidust ja polükarbonaatplaatidest ning puitosad immutada tõrvaõliga. Kasvuhoone olemasoleva kivivundamendi otsustasime alles jätta; selle mõõdud – kaks korda neli meetrit sobis meie neljaliikmelisele perele hästi.
Klaasist kasvuhoone lammutamine
Eelmisel kasvuhoonel oli karkass alumiiniumist – mõnes mõttes ju hea, et ei roosteta aga kuna see on ikkagi üsna pehme, siis ilmselt lume raskusega oli kogu karkass kõveraks läinud ja sügisel ühe tormiga kukkusid osad klaasid sisse, nii et korjasin korraliku hunniku klaasikilde sealt ära. Lisaks nägi see äärmiselt inetu välja. Lugesin, et polükarbonaat on kasulikum kasvuhoone puhul, sest ei kõrveta nii hullusti kui klaas. Minu jaoks on suureks plussiks see, et tormiga ei pea ma klaasikildude pärast muretsema.
Lisaks ei meeldinud mulle mõte muldpõrandast kasvuhoones. Tahaks ikka enamvähem puhta jalaga sealt välja tulla.
Alustasime lammutustöödega ja ettevaatlikult eemaldasime kasvuhoonelt kõik klaasid.
Kasvuhoone puidust raami ehitamine
Katsime kivivundamendi tõrvapapist vundamendilindiga, et niiskus kivist puitu ei pääseks ja puit selle abil ehk kauem kestaks. Vundamendiprussid töötlesime mitmekordselt igast küljest tõrvaõliga. Seejärel hakkasime raame ehitama.
Esialgu ehitasime kasvuhoone küljeraamid:
Seejärel tõstsime need vundamendile ja kinnitasime ajutiste diagonaallaudadega.
Peale raamide kinnitamist ehitasime katuse jaoks sarikad. Eelmisest kasvuhoonest tuli uus mõnevõrra kõrgem. Sarika keskosasse panime OSB-st tugevduseks ühe tüki, et katus lume raskusele ka vastu peaks.
Sarikate puidu tegime selliselt, et kasvuhooneplaadid nende vahele läheks. Ühenduskohtade katteks plaanisime panna peenikesed puitliistud.
Kui üldine raam paigas oli, sai hakata tegelema vertikaalsete tugipostidega, et katusel olevad plaadid lohku ei vajuks.
Seejärel ehitasime aknaluugi ja ukseraamid.
Kui kasvuhoone raam paigas oli, sai hakata polükarbonaatplaate paigaldama. Polükarbonaatplaadid on nn kihtplastikust plaadid – kus sees on õhusooned.
Plaadid kinnitasime puitraamile väikeste naeltega.
Kasvuhoone ukse ehitamine
Kasvuhoone ühele küljele planeerisime tuulutusava, mida saab kinni panna ja teisele poole ukse koos samasuguse tuulutusavaga.
Ukse kõrvale paremasse nurka lasin mehel ehitada puidust riiulid, kus potipõllumajandusega tegeleda. Reaalsuses on see riiul aiatarvikute hoiustamiseks ja päris mugav on kui kindad, nöör jms vajalik kohe käe juures olemas on.
Lõpuks otsustasin, et kasvuhoone küljes võiks ju mõni väike ampel ka olla. Ostsime amplikonksud ja korvid.
Amplikorvidesse istutasin suvelilled.
Kasvuhoone sisse tõime ohtralt mulda juurde ja vahetasime vana välja, sest seal oli meeletult roostes naelu ja sodi sees. Eraldasime istutusalad õlitatud puidust liistuga ja põrandale paigaldasime valmis “rõdurestid”.
Kuna vahepeal on kasvuhoone õli ära kulunud, siis sel kevadel kavatsen raami uuesti õlitada.
Vahepeal sai elumaja ka väikse muutuse 😀
Kui palju kasvuhoone ise ehitamine maksab?
Kulud võtsin Exceli failis kokku selliselt:
Seega väga odav see polnudki, aga mulle meeldib, et saame seda vajadusel ise remontida ja on omanäoline. Kaarkasvuhooned ei meeldinud mulle välimuselt ja musta metallraamiga kasvuhoonele, mis mulle tegelikult meeldib, ei hakanud hammas peale.
Kui soovid meie tegemistega kursis olla, siis jälgi ka meie facebooki lehte: Minu kodu ja instagrami kontot, kuhu postitan iga päev: @minukodu. Lisaks tegime nüüd ka Youtube kanali, kuhu loodetavasti edaspidi ka videoid lisame meie tegemistest.
Vaatasin, et vundament väga roheline, mind häiriks. Betoonilt sambla/vetikate eemaldamiseks soovitan samblaseptikuga üle käia, toimib päris tõhusalt 😊
Mis te alusprusside, seinteprusside paksused / laiused valisite?
Kuidas Te sooned prussidele sisse saite, et polükarbonaatplaate paigaldada mugavalt? Tahaks ka sarnase projekti ette võtta.
Me tegime saega seda aga praegu teeks ilmselt freesiga (siis meil seda polnud veel).
Kas kihtplastiku otste kinni teipimine ei olnud mõttes? Sealt pidavat õietolm jms sisse minema ning vetikas hakkab sees möllama ning plaadid lähevad roheliseks? On ka omal plaan sarnaselt teha (freesid sooned), aga muretsen veidi veekindluse pärast, kas vesi liistude vahelt sisse ei tule? Ega ei mõelnud hetkeks kordagi kasutada silikooni või tihendeid? Kuidas on naeltega kinnitamine kestnud? Kas täna paneks ikka veel naeltega? Mida teeks teisiti?
Oli mõttes. Oli nii silikoon kui ka teip ostetud. Teip kulus ribadeks juba esimesel suvel ja neid tükke lendas aias ringi. Uuesti teipi ei kasutaks. Kui sul õnnestub läbipaistva silikooniga otstes avad kinni panna, siis soovitan seda (meil ei õnnestunud). Naelad on kestnud ideaalselt ja soovitan. Aga jah alt servadest on vetikas vohama hakanud ja mingi hetk ronisid avadest sisse ka kõrvahargid jms putukad. Ilmselt on see paratamatu ja ega see kihtplastik pole ka igavene, paari aasta pärast ilmselt vahetame välja kui väga silma riivama hakkab. Praegu u 7aastat olnud ja rahe on osaliselt auguliseks teinud plaanid (pisikesed augud aga ikkagi augud). Kui 10a kestab nende plaatidega siis on mu meelest hästi. Vett otseselt plaatide sisse ei teki, va kondents aga kuna otsad alt lahti siis see aurustub ära. Üleval on puitliistud viiluharjal, mis takistavad otsest vee läbi voolamist. Iga kevad pesen plaate, sest tekib vetikakiht plaatidele (meil siin niiske ja üsna tuulevaikne enamuse ajast).